http://wals.info/languoid/lect/wals_code_ben - http://www.language- archives.org/language/est https://www.ethnologue.com/language/ben - http://wals.info/languoid/lect/wals_code_est Bengali keel Bengali keel kuulub indoeuroopa keelkonna indo-aaria rühma uusindia keelte hulka, mille alternatiivseteks nimedeks on ka bangla ja bangla-bhasa keel (Bengali keel, 1985). Seda kõneldakse peamiselt Indias ja Bangladeshis, kuid ka Nepalis ja Singapuris. Bangladeshis on bengali keel ametlik riigikeel (178,2 miljonit kõnelejat), Indias kõneldakse seda Assami, Lääne-Bengali ja Tripura osariikides üsna laialdaselt (82,5 miljonit kõnelejat) ning on mõne osariigi ametlik keel. Nepalis ja Singapuris on kõnelejaid üsna vähe ning Singapuris loetakse seda isegi ohustatud keelte hulka. Bengali keelt kõneleb kokku umbes 261,5 miljonit inimest (Bengali, 2017). Seda kirjutatakse bengali kirjas, mis on üks devanaagari kirja variante (Bengali keel, 1968), ning ...
klassi bioloogia õpikust. Kui tõelisi pärlikarpe leiab soojaveelistest meredest, siis meie kodumaine ,,peaaegu- pärlikarp" eelistab külma ja kiirevoolulist magevett. Kunagi kohati tavalise, nüüdseks väga haruldase liigi kohta on kuulujutte ja legende ilmselt rohkem kui ühegi teise Eesti limuse kohta. See saigi üheks põhjuseks, miks valisin teemaks just need imelised veelise eluviisiga loomad. Referaadis püüan anda ülevaate ebapärlikarbi morfoloogiast, paljunemises, elupaikadest ja kaitsest. Lühidalt kavatsen peatuda Margaritifera m. põlvnemisel ja mitmekesisusel. Keskendun eelkõige ebapärlikarpide ajaloole Eesti vetes välismaistest karbiasurkondadest annan vaid põgusa ülevaate. Ebapärlikarpide üldiseloomustus Ebapärlikarbil, Eesti ühel pikaealisemal
eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk pidas loenguid nii eesti murretest, eesti keele häälikuloost kui morfoloogiast (vormi või kuju uurimine), hiljem ka üldkeeleteadusest 19311939 Eesti Keele Arhiivi juhataja 1944. aastal põgenes Saksamaale, sealt siirdus 1945. aastal Rootsi Kasutatud allikad http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2890 www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10814
Nimed tekivad nendele kohtadele, mida on vaja nimetada. Kohanimed muutuvad seoses looduse muutumisega. Nad võivad olla nii ametlikud kui ka mitteametlikud. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg ,,Eesti murded ja kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn Saaril, kes oli nimekorralduses väga mitmekülgne. Henn Saari ,,Keelehääling". Eesti Raadio ,,Keeleminutid" 1975-1999. Koostanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt
oma aja jagama kirjutamise ning poliitika vahel. Goethest sai esimene minister ning osa riiginõukogust, mis tähendas mägede- ning teedeehituse, samuti militaarsüsteemi juhtimist. Samuti oli ta Weimari teatri direktor ning vastutas haridussüsteemi eest. Aina rohkem tegeles ta nüüd teaduse, peamiselt mineraloogia, geoloogia ja bioloogiaga. Tal küll ei saanud mingit teaduslikku treeningut, kuid tal oli originaalsem lähenemine. Morfoloogiast sai tema peamine tegevusala. Aastal 1874 avastas ta näiteks inimese lõualuuvahelise killu, küll väikese anatoomilise detaili, mis on aga tänaseni seotud tema nimega. Tema meetod oli aga vähem asjakohane tema peamises töös - “värviteoorias”, töös optikaalal, millel Goethe töötas kaks kümnendit ja milles tal oli vasturääkivus Newtoniga. Uudishimulikuna, pidas Goethe oma värviteooriat tema tähtsaimaks tööks ning eelistas seda kõikidela oma kirjandustöödele.
Teiseks meetodi lähtepunktiks on oletus, et sõnad on kuidagi seotud esemega, millel nad kirjas on. Püütakse leida üksikute sõnade või tervete tekstide tähendusi erinevaid raidkirju võrreldes. Selle meetodi abil on ka mõningate lahendusteni jõutud. Siiamaani pole seda keelt siiski suudetud desifreerida, kuid siiski teame Etruskide keelest juba üht teist. On suudetud leida mõningate sõnade tähendused, teatakse mitmeid üksikasju grammatikast, morfoloogiast ja süntaksist ning osatakse kirjeldada Etruskide kirjakeelsete mälestuste laadi. Massimo Pallottino on öelnud: ,,Pole vaja pärida, kas etruski keel on desifreeritud, vaid on tarvis küsida, millisel määral". 2.3 Leiud ja leiukohad "Agrami muumia lõuendsidemed" või teise nimega "Liber Lintaeus", mis on üks väga vähestest pikematest tekstidest, on leitud 19. Sajandil Egiptusest. Sealt rändas see aga koos leidjaga Jugoslaaviasse.
Kuid on ka kolmas võimalus: viinapuud oma kauni lehestikuga on ilusad ronitaimed, varjamaks päiksepoolseid seinu, samas saab neilt ka maitsvaid marju. Dekoratiivsel eesmärgil kasvatades on eriti oluline valida aeda talvekindlad sordid. Eesti tingimustes on sortide valik muidugi piiratud, kuid siiski leidub ka selliseid, mis peavad vastu meie talvekülmale, ilma et taimi peaks talveks katma. Selleks, et viinamarjakasvatusega algust teha, on vaja mõningaid algteadmisi viinapuude morfoloogiast, kasvunõuetest ja hooldamise iseärasustest. Seda kõike pole võimalik ühes lühireferaadis käsitleda, kuid eesti keeles on välja antud mitmeid raamatuid, kust saab nõu ja abi selle kohta, kuidas Eesti tingimustes viinapuuistandiku rajamisega alustada. Meil on inimesi, kes on juba aastakümneid viinamarjakasvatusega tegelenud ja jõudnud tõestada, et see on proovimist väärt ettevõtmine. Kasutatud kirjandus Kivistik, J. (2006). Viinamarjad Eestis. Grapes in Estonia. Tallinn: Ilo.
Näiteks saame kanal ja pardil vahet teha noka erineva kuju järgi ja samuti on erinevuseks, et pardi jalgadel on ujulestad (kanal ei ole). Niimoodi on liike eristatud juba iidsest ajast. Seda on palju kritiseeritud, sest hilisem geneetiline informatsioon näitab, et geneetiliselt kaugetel populatsioonidel võib olla sarnane välimus ja vahel esineb suur morfoloogiline erinevus väga lähedastel populatsioonidel. Sellest hoolimata on enamik teatud liikidest kirjeldatud ainuüksi morfoloogiast lähtuvalt. Kasutatakse siiani näiteks taimede puhul. Geneetilised liigid On sarnaste tunnustega isendite rühmad, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja leviala. Liigid põhinevad isendite või populatsiooni DNA sarnasustel. Feneetilised liigid Põhinevad fenotüübil. Mikroliigid Liigid, mis paljunevad ilma meioosi või viljastamiseta, nii on iga generatsioon eelnevaga identne. Äärmiselt raske on liiki defineerida nii, et definitsioon sobiks kõikidele looduslikult
(1958). Olulisi artikleid: "Lühike ülevaade eesti keelest ja selle arenemisest" (1949), "Kreutzwaldi osa eesti rahvusliku kirjakeele ja selle ortograafia kujunemisel" (1953), "Eesti kirjakeele ajaloo periodiseerimisest" (1955), "Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani" (1956). Dotsent Aino Valmet kandidaadiväitekiri "Pluurali partitiiv eesti vanemas kirjakeeles (1524--1867)" (1956). Artikleid vanema kirjakeele morfoloogiast, nt noomeni mitmusevormidest J. Gutslaffi grammatikas (1986) ning Käsu Hansu kaebelaulu keelest (1993). Tutvustus H. Gösekeni sõnaraamatu (1960) ja A. Thor Helle grammatikakäsitluse kohta (1983). Koos V. Alttoaga on A. Valmet koostanud ülevaateraamatu eestikeelsest juhuluulest (1973). Professor Paul Alvre (TÜs 19681993) hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta
Sündmust kajastati laialdaselt meedias, kuna 140 meetri pikkune ja 82 meetri laiune lihe seadis selgelt ohtu oru pervel paikneva kõrvalhoone ja elumaja. Sama piirkonna kohta on olemas ehituseelse detailplaneeringu kaardimaterjalid, mille järgi saab taastada esialgse oru veeru morfoloogia, mis omakorda võimaldab rekonstrueerida maalihet ning mõista selle vallandumise põhjusi. Maalihete puhul on võimalik lähtuda lihkejärgse nõlva morfoloogiast ja tagantjärele mõõdetud pinnaseomadustest, samuti põhjavee tasemest. Sauga lihke piirkonnas tõusis pärast lihet vabapinnalise põhjavee tase, sest nõlva kuivendanud drenaaži äravoolud purunesid või ummistusid. Need ohtlikud ummistused eemaldati kiirelt pärast seda, kui kõrvalhoone keldrisse oli tulnud vesi. Üks võimalus nõlva lihkeohtlikkust vähendada ongi drenaaži korrashoid: see aitab alandada veetaset nõlva moodustavates savides
Ivan Mihailovits Setsenov elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. Ivan Pavlov näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast. Santiago Ramón y Cajal Ta oli esimene, kes uuris aju struktuure mikroskoopilisel tasandil, mistõttu peetakse teda kaasaegse neuroteaduse loojaks. Henry Dale eraldas esimese neurotransmitteri, atsetüülkoliini. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Prantslased pidasid haigustekitajaks mikroorganismi ennast, sakslased bakterite elutegevuse produkte (keemiline olukord). Prantsuse
kirjakeeles" (1958). Olulisi artikleid: "Lühike ülevaade eesti keelest ja selle arenemisest" (1949), "Kreutzwaldi osa eesti rahvusliku kirjakeele ja selle ortograafia kujunemisel" (1953), "Eesti kirjakeele ajaloo periodiseerimisest" (1955), "Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani" (1956). Dotsent Aino Valmet kandidaadiväitekiri "Pluurali partitiiv eesti vanemas kirjakeeles (1524--1867)" (1956). Artikleid vanema kirjakeele morfoloogiast, nt noomeni mitmusevormidest J. Gutslaffi grammatikas (1986) ning Käsu Hansu kaebelaulu keelest (1993). Tutvustus H. Gösekeni sõnaraamatu (1960) ja A. Thor Helle grammatikakäsitluse kohta (1983). Koos V. Alttoaga on A. Valmet koostanud ülevaateraamatu eestikeelse juhuluule kohta (1973). Emeriitprofessor Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta.
"Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981). Professor Arnold Kask kirjakeele ajaloo mõtestamine laias perspektiivis. Raamatud: "Eesti kirjakeele ajaloost" I--II, "Eesti murded ja kirjakeel" (1984). Vanalt uuele kirjaviisile ülemineku käsitlus (1946). Dotsent Aino Valmet kandidaadiväitekiri "Pluurali partitiiv eesti vanemas kirjakeeles (1524--1867)" (1956). Artikleid vanema kirjakeele morfoloogiast, nt noomeni mitmusevormidest J. Gutslaffi grammatikas Professor Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest Tänapäev Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli.
Olulisi artikleid: "Lühike ülevaade eesti keelest ja selle arenemisest" (1949), "Kreutzwaldi osa eesti rahvusliku kirjakeele ja selle ortograafia kujunemisel" (1953), "Eesti kirjakeele ajaloo periodiseerimisest" (1955), "Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani" (1956). · Aino Valmet kandidaadiväitekiri "Pluurali partitiiv eesti vanemas kirjakeeles (1524--1867)" (1956). Artikleid vanema kirjakeele morfoloogiast, nt noomeni mitmusevormidest J. Gutslaffi grammatikas (1986) ning Käsu Hansu kaebelaulu keelest (1993). Tutvustus H. Gösekeni sõnaraamatu (1960) ja A. Thor Helle grammatikakäsitluse kohta (1983). Koos V. Alttoaga on A. Valmet koostanud ülevaateraamatu eestikeelsest juhuluulest (1973). (ei ole väga oluline) · Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja
Enamik kuusevorme on ka külmakindlad, kuid neid võivad kahjustada mitmesuguste mikroseente poolt põhjustatud okkahaigused. Seenhaigustele on vastuvõtlikud eriti kääbuskasvulised vormid, mille võra on tihe ning seetõttu halva ventilatsiooniga. See loob suurepärase elu- ja paljunemiskeskkonna haigusi tekitavatele seentele. Mõningad õhukese okkaepidermisega sordid on tundlikud ka talvise põua suhtes (tuntuim ,,kõrbeja" on P.glauca 'Conica'). Alljärgnevalt ülevaade kuusevormide morfoloogiast: Kuusevormid Madalad Värviliste okastega Kõrged (kas aastaringi või üksnes okaste kasvu ajal) laiuvad sammasjad kollaseokkalised
Kui metoodika oli lahti seletatud, siis järgmiseks anti ülevaade uurimisaladest. Selles punktis kirjeldati täpsemat paiknemist sügavkaevetel, ning viidi see jutt kokku kaartidega. Lisaks toodi välja milline taimestik, loomastik, reljeef sellel asukohal oli. Neljandaks tuli kursusetöö koostajal kirjeldada muldkatte koosseisu. Selleks tuli piirkonda laiemalt iseloomustada, näidata piirkond mullastiku kaardil. Järgnev peatükk oli muldade morfoloogiast, mis oli üks põhi punktidest. Siin toodi välja kompleksjoonised ning kirjeldati nende sügavkaevete väiseid tunnuseid. Toodi välja ka kirjandusest antud mullatüüpide kohta välja näited ja kirjeldati kõrval kursusetöö koostaja enda kaevete tulemusi. Teiseks põhipunktiks oli muldade agronoomilised andmed, kus pidi lähemalt kirjeldama poolkaevete ja sügavkaeve andmeid ja võrdlusi. Selles peatükis toodi välja kõikide kaevete pH, lõimis, A-sügavus, H%, värvus, tihedus
laiemalt levinud ning tunduvalt arvukam kui praegu. [7] Eesti jaoks on oluline meeles pidada, et alamliigi Lacerta agilis agilis lähim esinemispiirkond on Ida-Preisimaa (Kalingradi oblast) ning alamliikide Lacerta agilis chersonensis ja Lacerta agilis exigua sümpatrilise leviku piirkond on Daugava jõe ja 300E meridiaani ristumiskoht. Arvatud on, et Eestis leidub kivisisaliku alamliik Lacerta agilis agilis kuigi konkreetseid publitseeritud andmeid Eesti kivisisalike morfoloogiast pole. [7] Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on levinud vaid kohati Põhja- ja Lõuna-Eestis. Saartelt pole leitud. Kivisisalik on Eestis võrdlemisi haruldane. [8] Kivisisalik on ainukese roomajana haruldaste liikide kategoorias olnud kõigis seni koostatud Eesti ohustatud elustikuliikide nimestikes. Ta on kolmandas kategoorias. [3] Levik Soomes Soomes pole kivisisalikku leitud ning teda ei loeta ka Soome herpetofauna koosseisu kuuluvaks. [7]
Keskne on kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni areng. Etapi lõpul algab sisekõne kujunemine. peamine näitaja sel etapil on sidusa kontekstikõne kujunemine. Sidusa teksti loomet toetavad mälu areng ja sisekõne kujunemine. lapse kõne ei sõltu enam otseselt tajuväljast, on võimalus fantaseerida ja valetada. Samuti hakkab laps valima keelevahendeid sõltuvalt suhtluspartnerist. Enamasti omandatakse selperioodil täielikult hääldamine, valdav osa süntaksist ja morfoloogiast, aktiivselt areneb sõmamoodustus. Kooliiga: 7.0-18.0 a. Algklassides juhtivaks õpitegevus, keskastmes suhtlemine eakaaslastega, vanemates klassides ja edaspidi õpitegevus elukutse omandamiseks. Õpitegevuses on suhtlemine kõige enam organiseeritud-reglementeeritud.Toimub teadmiste omandamine, üldistamine ja süstematiseerimine. Keskastmes ja hiljem muutub kõne teadmiste omandamise viisist lisaks nende ümbertöötamise ja uute teadmiste loomise viisiks
kaasa kultuuri huku, mida ta ligi sajand tagasi põhjendas oma raamatus ,,Õhtumaa allakäik". Seda Spengleri teost on põhjalikumalt kommenteerinud Maarja Vaino, mida refereerime lühidalt. Inimese eksistentsi üheks olulisemaks probleemiks tema enesetunnetuse algusest on olnud küsimus saatusest, ettemääratusest, vabast tahtest, juhusest, paratamatusest. Kui Oswald Spengleri räägib oma teoses "Õhtumaa allakäik" kultuuride morfoloogiast, siis sarnast määratlust saab kasutada ka saatusest kõneldes. Kuigi Spengler räägib konkreetses ajas ja ruumis toimuvate sündmuste põhjustest ja tagajärgedest, on see teos tänapäeval üle lugedes rabavalt tabav ka kaasaegse ühiskonna kohta. Enam-vähem Spengleri teosega samal ajal ilmunud Nikolai Berdjajevi "Uus keskaeg" (1924) ning Rene Guenoni "Nüüdismaailma kriis" (1925) käsitlesid kõik otsesemalt või
pankrease juha dekomprimeerimisele ja/või atroofilise kõhunäärmekoe eemaldamisele. Invasiivne ravi on oma olemuselt palliatiivne vähendab valu, kuid ei mõjuta haiguse patogeneesi. - Endoskoopiline ravi: pankrease juha dekomprimeerimine sfinkterotoomia, dilatatsioon, stentimine. - Plexus coeliacuse perkutaanne või endoskoopiline ultraheli-juhitud blokaad (lühiaegne leevendus, sildamine operatsiooniks). - Kirurgiline ravi: protseduuri valik sõltub pankrease morfoloogiast (Kui suur osa kõhunäärmest on haigusest haaratud? Kus on muutused kõige rohkem väljendunud?). Patoloogia põhiliselt pankrease peas Bergeri operatsioon (pankrease pea resektsioon), Whipple operatsioon (pankrease pea, ühissapijuha, mao ja duodenumi resektsioon, koletsüstektoomia). Patoloogia põhiliselt pankrease sabaosas distaalne resektsioon. Difuusne patoloogia Puestow operatsioon (longitudinaalne pankreatojejunostoomia), Frey operatsioon (longitudinaalne
keskkonnale. Koiki neid saab uurida alles liigi Kordamisk", tasemel. Seet6ttu v6imegi rzizikida veise anatoo- miast, silmviburlase morfoloogiast, kartuli 1. l:... _ 11 :- ftisioloogiast, inimese geneetikast, hundi oko- loogiast jne. Liik on iiks peamisi eluslooduse 3. l:...--
Seakarjad tuleks vaktsineerida. Bakterid mõmm :) 05/06 Corynebacterium diphtheriae Üldist. G+ pleomorfne pulk (V ja Y kujulisena), varieeruva suurusega, fakultatiivne anaeroob, fermenteerib süsivesikuid. Oksüdaas-, katalaas+. Rakuseinas lipiidid: mesodiaminopimeliinhape, arabinogalaktaan, mükoolhape, mis võimaldavad resistentsust väliskeskkonna tingimustele. Sõltuvalt koloonia morfoloogiast, biokeemilistest omadustest biotüübid belfanti, gravis, mitis, intermedium. Esinevad toksigeensed tüved, mittetoksigeensed võivad ka süsteemseid haigusi põhjustada. Epidemioloogia. • Ülemaailmset levikut jätkavad asümptomaatilised kandjad, mittevaktsineeritud. • Inimesed on ainus teadaolev reservuaar (kandlus orofaarünksis, nahapinnal). • Levik inimeselt inimesele hingamispiisakeste või nahakontakti kaudu.
Sõna konstitutsioon on küllalt levinud ja tuleneb ladinakeelsest sõnast constitutio, mis tähendab ehitust või koostist. "Constitutio corporis" tähendab keha põhiehitust. Konstitutsioon on organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest 3.2.1 KONSTITUTSIOONITÜÜBID P.N. KULESOV (1926.a.)lähtus konstitutsioonitüüpide klassifitseerimisel organismi morfoloogiast, füsioloogiast ja nende seosest organismi kui terviku talitlusega. Ta eristas konstitutsioonitüüpide klassifikatsioonis nelja põhitüüpi: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid. 2. Õrn konstitutsioon.
1991. a. sai Jit¯o ja Jikun s~onaraamatute eest Kikuchikan aastapreemia , 1996. a. avaldas oma kolmanda s~onaraamatu Jits¯ u . 1998. a. tunnistas Jaapani riigiv~oim Shirakawa elut¨o¨od andes talle Kultuuriteenete Kava- leri autiitli. Hoolimata k~orgest vanusest (90!) on Shirakawa praegugi hea tervise juures ning tegeleb oma 12-k¨oitelisse koguteosesse koondatud elut¨o¨o toimetamisega. Allpool esitan l¨ uhirefereeringud Shirakawa kanji morfoloogiast vasta- valt [ 94] esitatule. Toodud refereeringud pole t~olked, olen p¨ uu ¨dnud anda edasi u ¨ksnes olulisema osa, k~oik algtekstis toodud viited on reeglina v¨alja j¨aetud, erandiks on u¨ksnes seletused, mis v~ordluse eesm¨argil teiste levinud seletustega enamasti ¨ara t~oin. Toodud m¨argid on jaotatud kolme ossa: 1. J¨arjestatud vastavalt Nihongo Shoho [ 85] o~ppet¨ ukkide j¨ar-
annaabi.ee 
