Igal sõnal on juur. Liidete ees olev alussõna tüvi võib varieeruda. Muutemorfeemide (tunnuste ja lõppude) abil väljendatakse süntaktilisi suhteid. Derivatsioonisufiksiteks on nii grammatiliste kui ka leksikaalsete morfeemide tunnuseid. Derivatsioon, mis muudab alussõna sõnaliiki või tema semantilis-sõntaktilist funktsiooni, on muutederivatsioon. Juurmorfeemid kannavad sõna põhitähendust ja võivad esineda üksi ja koos teiste morfeemidega. Deverbaal on tuletis, mis on tuletatud vaid verbist. Denominaal on tuletis, mis on tuletatud vaid noomenist. Tuletised tegema, tegemine, tegija, tegu ja tehtu on deverbaalid. Tuletised korrastama, korralik, korraline, korratu, korratult ja kordnik on denominaalid. Esimese süstemaatilise ülevaate eesti sõnamoodustusest andis 19.sajandil Arnold Friedrich Johann Knüpffer. Jakob Hurt käsitles oma doktoriväitekirjas 1886 ne-tuletisi.
Kui SÕNA on lekseem, siis fonoloogiline kuju on SÕNAKUJU, grammatiline väljendusvorm aga SÕNAVORM. 14. Vormitunnustele eelnevat sõnaosa nim SÕNATÜVEKS. 15. MORFEEM on väikseim tähenduslik üksus keeles. Jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. JUURMORFEEMID on leksikaalse tähendusega morfeemid, AFIKSID on kategoriaalse tähendusega morfeemid. Juurmorfeemid võivad moodustada lekseemi üksi või koos teiste morfeemidega. Juur on obligatoorne osa sõnast. Juurmorfeem, mis võib iseseisvalt sõnana esineda on vaba e sidumata morfeem. Seotud juurmorfeemid esinevad kinnistüvena mimemorf sõna koosseisus. Afiksid on seotud morfeemid ei saa esineda üksi, vaid ainult koos juurmorfeemiga tuletusliited ning muutemorfeemid (vormitunnused) 16. Vormimoodustus ja liiteline sõnamoodustus kasutavad ühesuguseid morfoloogilisi
Keeles peab toimuma sünkrooniline uurimine. Keele struktuur on tasandiline (foneetika, fonoloogia, semantika, pragmaatika, morfoloogia, süntaks). Mis tegeleb keele struktuuriga? Keele struktuuri erinevad tasandid on foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, semantika ja pragmaatika. Foneetika tegeleb häälikutega. Fonoloogia tegeleb erinevate häälikuühenditega, sh rõhkude ja muude silbile rakenduvate nähtustega. Morfoloogia tegeleb morfeemidega, nende moodustumise ja sõnadeks liitumisega. Süntaks tegeleb sõnade liitumisega suuremateks osadeks (osalaused, liitlaused, lihtlaused). Semantika tegeleb keeles väljenduvate tähendustega. Pragmaatika arvestab lisaks keelelisele ka mittekeelelist konteksti (suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid). Mis on foneetika ja mida ta uurib? Millist märkimisviisi kasutatakse? Foneetika on teadus, mis tegeleb häälikute uurimisega akustilisest, artikulatoorsest ja pertseptiivsest aspektist
poolvokaal- nende puhul on kõnetraktis tekkiv müra tühine polügeneesiteooria- selle järgi on keeled tekkinud paljudes kohtades eraldi, ükteisest sõltumatult portmanteau- e. kohvermorf- need võetakse sageli appi siis, kui kirjeldatakse flektiivkeelte morfoloogiat. Kohvermorfide puhul tuleb eraldi otsustada, kuidas kirjeldada nende moodustamiseks tarvilikke morfoloogilisi operatsioone. potentsiaalselt vaba morfeem- morfeem, mis võib esineda kas omaette või teiste morfeemidega liitunult pragmaatika- keeleteaduse haru, mis uurib keelekasutuse ja olukordade ning kõnelejate vahelisi seoseid predikaat e. öeldis predikatiiv e. öeldistäide e. predikaatnoomen- ülesanne sama, mis predikaadil, see preditseerib midagi subjekti kohta prefiks e. eesliide, käib tüvisõna ette pre- japostpositsioonid e. adpositsioonid e. kaassõnad presupositsioon- eeltingimused või oletused. See mida arvatakse olevat tõene või tuntud, kui lauset kasutatakse
( ee-tee) Homofoonideks nimetatakse sama häälduse, aga erineva kirjapidi ja tähendusega sõnu (baar-paar; ball-pall). Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (palk-palk; tall-tall) 6. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia ehk vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeldakse põhiliselt morfeemidega. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad: tüved, liid ja tunnused. Morfeemide liigid : vabad (esinevad üksi) ( juured ja tüved : kahetähenduslik) seotud (moodustavad sõna teiste morfeemidega) Morfeemide liigid: Tüvimorfeemid kannavad sõna leksikaalset (üldistatud) tähendust (nt saat-, saada-). Liidemorfeemid muudavad tüve leksikaalset tähendust ja sõnaliiki või mõlemat (nt seis(ma) + ata > seis/ata(ma),
Nt tee-tee * Homofoonid – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. * Homograafid – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 9. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles (morfil ja morfeemil peaaegu et ei olegi vahet) Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morfeemide liigid: * Vabade morfeemid - morfeemid, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“. * Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited ehk afiksid.
igale morfeemile (glossimine) 38. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Allomorf morfeemi variant (nt eesti k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd -t, nt lõuna-t ja 0, nt õuna 39. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega. (kui seotud morfeem on seotud nõrgalt, siis nimetatakse kliitik, nt ee k g/ki liide, sm kO küsimus) 40. Grammatiline kategooria Grammatiline kategooria liikmed 1)väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi; 2)esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda
`ta jättis mu maha' `ta jättis selle mulle' Morfoloogiline segmentimine, morfeemianalüüs, glossimine Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Allomorf morfeemi variant (nt eesti k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd -t, nt lõuna-t ja 0, nt õuna, kuju sõltub ümbritsevatest häälikutest. Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega, õrnalt seotud morfeem on kliitik Seotud morfeemide liigid: Afiksid vastavalt liitumise kohale: Tüve ees: prefiks - ebameeldiv Tüve sees: infiks - kellelegi, millelegi Tüve lõpus: sufiks - jalust Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt vietnami k (nende funktsioonid on jagatud nt abisõnadele, sõnajärjele) Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused: 1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid;
on 1) tähenduselt samad; 2) struktuurilt osaliselt sarnased; 3) komplementaarses distributsioonis (täiendavas jaotumuses) Morfeemide liigid: • jagatakse tähenduse järgi grammatilisteks ja leksikaalseteks morfeemideks ehk tüvedeks; neid liites moodustatakse sõnavorme • vabad morfeemid ehk juured võivad esineda iseseisva sõnavormina • seotud morfeemid ehk afiksid saavad esineda vaid koos teiste morfeemidega; enamasti grammatilised; Afiksite liigid: • prefiks – eesliide; morfeemid, mis lisatakse sõna algusesse juure või tüve ette; • sufiks – järelliide; morfeemid, mis lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele; • infiks – juht, kus üks morf lõhub teise morfi, mitte lihtsalt ei asetse kahe morfi vahel; esinevad sõnavormides koos sufiksite ja prefiksitega;
või vähemalt grammatiline funktsioon ja tavaliselt esinevad nad paljudes sõnavormides. Allomorfid on eri morfeemide variandid e teisendid; eesti keele osastava (partitiivi) eri lõpud 34. Vaba ja seotud morfeem Seotud morfeemid on afiksid: * prefiks - tüve ees; eba-, re- jne * infiks - tüve sees; kelle-le-gi * sufiks - tüve lõpus; jalu-st * tsirkumfiks - tüve ees ja lõpus Seotud morfeemid saavad esineda ainult koos teiste morfeemidega või sõnadega, on enamasti grammatilise tähendusega, ei esine kunagi iseseisvalt Vaba morfeem võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente; nt punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai võib mõnikord esineda liitsõnades, milles ta ei ole vaba, nt inglise keeles some-one, every-one. Some, every ja one on üldiselt vabad, kuid nendes sõnades on nad leksikaliseerunud liitsõnade osadeks
a. Pdìxàpdà jätma 1SGjätma `ta jättis mu maha' b. Pdíxàpdá jätma1SGjätma `ta jättis selle mulle' Morfoloogiline segmentimine, morfeemianalüüs, glossimine Morfeem väikseim tähendusega keeleüksus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Allomorf morfeemi variant (nt eesti k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd t, nt lõunat ja 0, nt õuna Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega. Seotud morfeemide liigid: Afiksid vastavalt liitumise kohale: Tüve ees: prefiks ebameeldiv Tüve sees: infiks íribe 'süüa+tegemaINS1.sg.perf.egocentric' (keva keel, https://wals.info/chapter/22) Tüve lõpus: sufiks jalust Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt vietnami k (vastavad funktsioonid on jagatud nt abisõnadele, sõnajärjele) Keeletüpoloogia 1. Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub:
VO OV N+gen (raamat minu) gen+N (minu raamat) N+adj adj+N lausealguline Q (kas?) mitte-lausealg. Q prefiks sufiks komparatiiv+standard standard+komparatiiv neg+V V+neg 13. Morfeemide liigid. Morfeemide liigid: • Seotud – vaba. Seotud saavad esineda ainult koos teiste morfeemidega, vabad ka üksinda • Grammatiline – leksikaalne (omavad tähendust, tähistab mingit objekti vms) - Tavaliselt on seotud morfeemid grammatilised ja vabad leksikaalsed, aga on ka erandeid. 5 Sufiks – pärast tüve (tüpoloogiliselt sagedasemad) Prefiks – enne tüve infiks – tüve keskel
SUT - 22. Morfoloogia vormiõpetus, uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamust sõnadeks. 23. Morfeemianalüüs morfoloogiline segmentimine. 24. Morfeem, morf, allomorf Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Morf on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf on morfeemi variant. 25. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega või sõnadega. Seotudmorfeem on enamasti grammatilise tähendusega. 26. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 27
Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. Homograafid sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 4 6) Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem on keele kõige väiksem tähendust kandev üksus. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad: tüved, liid ja tunnused. Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morf on tehniline termin, sõna komponent Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid kui nad on tähenduselt samad, struktuurilt osaliselt sarnased ning komplementaarses distributsioonis või tähenduselt samad, vormilt erinevad ning distributsioonilt
Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil 37. Markeeritus ja markeerimatus
Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil 37. Markeeritus ja markeerimatus
Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil Markeeritus ja markeerimatus
Nt tee-tee Homofoonid sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. Homograafid sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 6) Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem on keele kõige väiksem tähendust kandev üksus. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad: tüved, liid ja tunnused. Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morf on tehniline termin, sõna komponent Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid kui nad on tähenduselt samad, struktuurilt osaliselt sarnased ning komplementaarses distributsioonis või tähenduselt samad, vormilt
Seotud morfeemide liigid: Vastavalt liitumise kohale: afiksid Tüve ees: prefiks- eba;meeldiv Tüve sees: infiks- kelle;le;gi Tüve lõpus: sufiks- jalu;st Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt. Vietnami k. (nende funktsioonid on jagatud nt. Abisõnadele, sõnajärjele) Grammatilised morfeemid: 1) Nende hulka lisandub harva uusi liikmeid 2) Neil on fikseeritud positsioon(vt.lähemalt õpikust lik 131-2) 3) Neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) Kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (nt. Ainsus ja mitmus) 5) Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid nad kuuluvad mingi sõna juurde. Markeeritus
Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (palk-palk; tall-tall) 7. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähutvalt. Morfoloogia ehk vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega(nende moodustamisega). Morfeem – väiksem tähenduslik üksus lauses Morfeemide liigid 1. VABAD (esinevad üksi; maja-de-le-gi) ja SEOTUD (moodustavad sõna koos teiste morfeemidega; maja-de-le-gi) 2. LEKSIKAALSED (tähendusega) ja GRAMMATILISED(suhted) 3. JUURED JA TÜVED ja AFIKSID Tüvimorfeemid kannavad sõna leksikaalset (üldistatud) tähendust (nt saat-, saada-). Liidemorfeemid muudavad tüve leksikaalset tähendust ja sõnaliiki või mõlemat (nt seis(ma) + ata > seis/ata(ma), Tunnusmorfeemid kannavad grammatilist tähendust (nt sõnavormis ela/si/me väljendab si lihtminevikku ja me mitmuse esimest pööret). Afiksi (seotud morfeem) liigid:
15. Morfeemide liigitamine (seotud morfeem, vaba morfeem, afiks, prefiks, sufiks, infiks). Morfeemid võib jagada kahte pearühma:semantilisteks (jagamatud tähendustervikud, millel on selge tähistussuhe keelevälise maailmaga) ja grammatilisteks (näitavad keelesiseseid struktuurisuhteid). SEOTUD MORFEEM- need morfeemid, mis kunagi ei saa esineda iseseisvate sõnavormidena. POTENTSIAALSELT VABA MORFEEM- võivad esineda kas omaette või teiste morfeemidega liitunult. VABA MORFEEM- ei saa kunagi liituda ühegi teise morfeemiga. AFIKS- seotudmorfeemid, neid võib jagada allrühmadeks selle järgi, kuidas nad oma tüvisõnaga liituvad. Afiksite funktsioonid on väga erisugused. Kõigepealt moodustavad omaette rühma tuletusliited, mille abil saadakse uusi sõnu. Tuletatud sõnad ehk tuletised võivad põhimõtteliselt olla kuitahes pikad. Muutumismorfoloogia
kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja. Nt mitmed eesti keele määrsõnad, milles võib veel olla säilinud vanu possessiivsufiksite elemente, nt eales, iganes, tahes, samuti vanad instruktiivi vormid paljapäi, üksipäini. Ka paraku, õnneks. NB! Sünkrooniliselt ei analüüsita! 8) Kliitik võrreldes grammatiliste ja leksikaalsete morfeemidega liituvad kliitikud tüvedele vabamalt. Need ei ole enamasti seotud mitte niivõrd tüve, kuivõrd konkreetse muutevormi või fraasiga ega saa esineda lauserõhulises positsioonis. Neil on pigem pragmaatiline funktsioon. Tüüpiliseks näiteks on eesti keeles liidepartiklid -ki/-gi, samuti küsipartikli jäänuk -s (on's); rõhupartikli -pa > -p klitiseerumine kõnekeeles seep' see on, sestap; vä. 9) Allomorf on ühe
laps on rohkem huvitatud verbaalsest kommunikatsioonist. 30 Igapäev õpib uue sõna, väljendus kolmest või enamast sõnast, väljendus on oivaline, teeb palju vigu grammatikas. 36 Oskab 1000 sõna 80% arusaadav, lauseõpetuslike vigu vähem. Keelekasutuse arenemine Kõne saavutab komplektsuse, kui laps kombineerib selle morfeemidega, mis on kõne väikesed elemendid, mis annavad tähenduse (nt suusk, kui me lisame mitmuse lõpu, siis saame suusad – seega koosneb kahest morfeemist: suusk+ mitmuse lõpp). Alguses laps unustab lauses lõpud, eessõnad ja omadussõnad nt suur pall. Järgnevalt sobitab kaks nimisõna/baassõna (nt Aadam löö ja Lööb pall), lause koosneb kolmest morfeemist. Järgnevad etapid: Kasutatakse eessõnu, omadussõnu
annaabi.ee 
