Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad 4. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Vastutus riigikohtu lahendites. kes on rikkunud, kes on süüdi, kes heastab. Erinevused ilmnevad kõige selgemalt tagajärgede osas Seadusenormi rikkumine: seaduse järgi karistamine Moraalinormi rikkumine: hukkamõist, halvakspanu, "märgistamine" vms Eetiliste rikkumistele järgneb ka moraalisfääri jääv reaktsioon.Karistamine, piiramine, hüvitiste nõudmine ei ole rangelt võttes eetilise regulatsiooni osa. Oluline eristada õiguslikust vastutusest Vastutuse tagamise instrumendid Ainus mittejuhuslik viis kuidagigi tagada moraalset vastutust Vastasel korral jäävad moraaliküsimused igaühe enda otsustada. 5. Isiku staatus kommunikatsioonieetikas
– siin ja praegu kehtivad normid on tekkinud pika aja jooksul iseeneslikult – need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade jaoks läbi – SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool) • ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD – siin ja praegu kehtivad õigusnormid on – põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis. Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.
mis vajavad riiklikku kaitset. Nende suhete niisugused küljed, mis on hinnatavad kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid), jääb moraalinormide reguleerida. Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku, kuid need piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. Õigus- ja moraalinormi erinevused: 1) Õigusnormid kehtestab ja sanktsioneerib riik ettenähtud korras. Need väljendavad riigi tahet. Moraalinormid kujunevad ühiskonnas järk- järgult. Väljendavad ühiskonna tahet. 2) Õigusnorm kehtestatakse teatavas erilises vormis (seadus, määrus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja kirjalikku vormi reeglina ei saa. 3) Õigusnorm kehtestatakse ametlikult, nad astuvad jõusse täpselt kindlaksmääratud ajal.
islami, hinduismi ja kristluse vahel on omakorda suured erinevused. Isegi ühes ja samas usus võib olla palju vasturääkivusi, nagu näiteks Rooma kiriku ja paljude kristlike mitte-Rooma kirikute kaanonite vahel. Samuti on islami puhul ja mingil määral ka hinduismis sõltuvalt kastist või usukoolkonnast. On ühiskondi, kelle jaoks on vastsündinute ja psüühiliselt ebatervete raukade valikuline tapmine õige, mõnede jaoks vale. Kuni on erinevaid arvamusi, ei saa olla ka ühest moraalinormi. Teo ajendit ning teo tegemise sotsiaalset keskkonda arvestamata ei saa tegu õiglaselt heaks või halvaks liigitada. 7.3. Õigusnormid Suurema ning tähtsama täheduse on omandanud õigusnormid. Need on kompetentse institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldkohustuslikud ja formaalselt määratletud käitumisreeglid, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnormid on kohustuslikud kõigile riigi
Kui keegi on inimese surma põhjustanud, siis seegi on juriidiline fakt, hakkavad kehtima järgmised õiguse normid jne. 12.Millal tekib õigussuhe? Kui tekib õigusnormis märgitud tingimus, näiteks üks inimene varastab teise käekella, siis tekibki nende kahe vahel koheselt õigussuhe, kohalduvad õigused ja kohustused, mis neid seovad. Kella vargus on sel juhul juriidiline fakt ja selle alusel kohaldatakse õigusnorme. 13.Mis vahe on taval, moraalinormil ja õigusnormil? Moraalinormi täitmist ei kontrolli riik, selle kohaldab ühiskond laiemalt. Teiste inimeste suhtumine, grupis kehtivad reeglid, häbitunne ja südametunnistus on siin kehtestajaks. Moraalinormide alla käivad ka religiooninormid, kus erinevalt moraalinormidest, põhjendatakse kehtivust jumaliku autoriteedi olemasoluga. Õigusnormid kehtivad kindlal territooriumil, need kehtestab ja nende täitmist kontrollib riik. Õigusnormid ei pruugi kattuda moraalinormidega, nende kohta
kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. Vasta- valt sellele on ka õpetaja kutse-eetika reeglite arv eri autoreil erinev. Kutseeetika sisu on aga põhiliselt ühesugune. Iga kutseala eetika toetub üldisele moraalile ja eetikale. Kutseala eripärast tulenevad aga selle kutseala esindajatele mõningad normid, mida siis vastavas kutse-eetikas eriti rõhutatakse. Võtame näiteks humaansuse. Selle moraalinormi järgimine ilustab kõiki inimesi. Õpetaja peab aga olema eriti humaanne, selleks et ka tulevastes põlvedes humaansust kasvatada. Kutse-eetika kujuneb välja koos tööjaotusega. Iga elukutse esindajate tööd peab kõigepealt kontrollima nende endi kõlbeline teadvus. Teise elukutse esindajad ei oska seda tööd kontrollida ja lõppkokkuvõttes polegi võimalik kõike kontrollida. Rohkem arenenud ühiskonnas on moraalil suurem tähtsus.
Tegude õigsus ja väärus sõltuvad utilitarismi järgi nende tagajärgede headusest ja halbusest. Kitsas praktitsism, püüe saada kõigest materiaalset kasu ning seda põhjendav ja õigustav mõtteviis; filoskasust lähtuv kõlblusõpetus. Utilitarism lämmatab kunsti. Pime utilitarism ei aja muud taga kui kasumit. Utilitarismi suur mõju majandusteadusele • Kategooriline imperatiiv – Immanuel Kanti filosoofia teooria, mis väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi “käitu nii, et sinu taotluste lähedalteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üleüldse seadusanduse printsiibiks” See sisaldab käsku, mis on kohane üksnes ,mõne eelneva soovi või kava seisukohalt “kui tahad tark välja näha, siis pea suu” • Romantiline genius –v astandub oma vaimses üleolekus, individuaalses kordumatuses, tunnete sügavuses, kõrgetele ideaalidele pühendumises „pööblile“. See
aegse romaanikirjaniku D-A-F deSade nimest) Baudelaire luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive. Sadism on Baudelaire estetismi, ilukultuse vastaspool. ,,Igas inimeses on kogu aeg koos kaks üheaegset püüdlust, üks neist Jumala, teine Saatana poole". Satanism 19 saj kirjanduses üldine moevool. Kuri tegu on tõeliselt spontaanne. Sartre järgi seletub see Baudelaire püüdega jääda alatiseks karistatava lapse seisundisse, säilitades nii enesest kõrgema moraalinormi. Süüfilis M.Butori järgi oli Baudelaire kujutluses kirjanikukutsumuse võrdkuju. Süüfilis on märk ebakorrapärasest seksuaalsusest, mille eesmärgiks pole mitte laste sigitamine, vaid nauding, lõbu, erotism. Süfiliitikul on küljes pitser, mis teda eristab kõigist teistest indiviididest, vastandab ta seltskonnale, annab talle teatava hüperindividuaalsuse. 34. Arutlege Baudelaire`i luulest lähtuvalt järgmiste märksõnade üle: surm, saatan (kuri), armastus
vahel. On vapustatud sellest, mis toimub isa Goriot surma puhul. Isa Goriot halastamatu arenemine, mis viib isiksuse täieliku kokku varisemiseni. See on isa Goriot armastus, mis selleni viib. Vohab nagu hingevähk ja lämmatab lõpuks kõik teised tunded. Alguses tundub olevat võimalus teda päästa, kuid ohvrilt ohvrile, järelandmiselt järelandmiseni viib täieliku laostumiseni. Armastus tütarde vastu muutub hulluseks. Ei tunnista ühtki sotsiaalset ega moraalinormi. Goriot ei arutle, mõista kohut, ta armastab. Claire de Beauséant uskus liialt armastust. Esimene Balzaci tõeliselt realistlik romaan ,,Eugenie Grandet" kirjeldab just seda varanduseihalust selle ajaloolises ja olustikulises konkreetsuses. Suurteose võtmeromaani ,,Isa Goriot" põhiprobleemideks on raha ja eetika. Balzaci loomingus on tähtsal kohal detailide tõepärased kirjeldused, millega kirjanik tahab
Mida mul tuleb teha? Milline on praktilise filosoofia ees seisev ülesanne? Milles seisneb kõlbluse objektiivsus? Teadus käsitleb üldist ja paratamatut. Paratamatu ja universaalne – objektiivsus. Milles seisneb moraalne skeptitsism? Seavad kahtluse alla külbluse objektiivuse ehk külblus on selline hüve, mille headus ei sõltu millestki külblusevälisest. Milline on kriitika roll Kanti praktilises filosoofias? Tuleb seletada universaalset moraalinormi, mille normi ja kehtivust tuleb ratsionaalselt õigustada ehk leida „võimalikud tingimused“. Norm, millega põhjendatud? Moraalinormi seaduseks on subjekt. „mõistus laias tähenduses“ ehk tuleb leida kehtivuse piirid; vaadata struktuurides, mis dikteerib kõlblusnormi. See tuleneb „mõistusest kitsamas“ tähenduses ehk praktiline mõistus. Mida tähendab väljend „praktiline mõistus” ja mille poolest see erineb väljendist „teoreetiline mõistus”?
On vapustatud sellest, mis toimub isa Goriot surma puhul. Isa Goriot halastamatu arenemine, mis viib isiksuse täieliku kokku varisemiseni. See on isa Goriot armastus, mis selleni viib. Vohab nagu hingevähk ja lämmatab lõpuks kõik teised tunded. Alguses tundub olevat võimalus teda päästa, kuid ohvrilt ohvrile, järelandmiselt järelandmiseni viib täieliku laostumiseni. Armastus tütarde vastu muutub hulluseks. Ei tunnista ühtki sotsiaalset ega moraalinormi. Goriot ei arutle, mõista kohut, ta armastab. Claire de Beauséant uskus liialt armastust. Proua Vauquer pansioniomanikust leskproua Proua Courure vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks".
B luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive. Sadism on B estetismi, ilukultuse vastaspool. ,,Igas inimeses on kogu aeg koos kaks üheaegset püüdlust, üks neist Jumala, teine Saatana poole". Satanism- 19 saj kirjanduses üldine moevool. Kuri tegu on tõeliselt spontaanne. Sartre järgi seletub see B püüdega jääda alatiseks karistatava lapse seisundisse, säilitades nii enesest kõrgema moraalinormi. Süüfilis- M.Butori järgi oli B kujutluses kirjanikukutsumuse võrdkuju. Süüfilis on märk ebakorrapärasest seksuaalsusest, mille eesmärgiks pole mitte laste sigitamine, vaid nauding, lõbu, erotism. Süfiliitikul on küljes pitser, mis teda eristab kõigist teistest indiviididest, vastandab ta seltskonnale, annab talle teatava hüperindividuaalsuse. B sai süüfilise juba kolledzi ajal oma esimestest bordellikülastustest enne 1840 aastat. 34
Raskete õigusjuhtumite tüübid (2): teisel juhul puudub kindel seisukoht kehtiva õiguse suhtes: a) pole selge, milline on antud juhtumi kohta käiv õigusnorm (alternatiivsete õigusallikate või mitmemõtteliselt tõlgendatavate normide rohkus); b) pole selge, mida õigusallika tekst ütleb (normi tõlgendamisraskused); c) esineb normide konflikt, või e) lünk seaduses, või d) vastuolu õigusnormi formaalse nõude ja asjakohase moraalinormi või väärtuste vahel. Õiguslike vahendite valiku raskused (3): kolmandal juhul puudub kindlus õigusvahendite otstarbekuse suhtes: kui õigusliku kaitse ja juriidiliste tagajärgede saavutamise vahendeid on rohkem kui üks, siis valiku tegemine nende vahel nõuab põhjalikku uurimist, millised neist vahenditest on teistest otstarbekamad ehk efektiivsemad silmaspeetava eesmärgi saavutamiseks ning oodatava õigusliku kaitse tagamiseks ja ootamatuste ennetamiseks.
ei täida seda mitte lihtsalt harjumusest või kombepärast, vaid sellepärast, et nii on õige) ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavaõigusel on oluline koht rahvusvahelises õiguses, kaubandusõiguses. Moraalinormid tekivad inimeste teadvuses, levivad järk-järgult, haarates sotsiaalse kihi ja lõpuks kogu ühiskonna. Moraalinormid sõltuvad paljuski keskkonnast, kus moraalseid tegusid sooritatakse. Moraalinormi tagatakse ühiskondliku sunniga (arvamusega). Moraalinormid kehtivad printsiipide, põhimõtetena, üleskutsetena. Ka vastutus sõltub sellest, milline on keskkonna reaktsioon. Osad moraalinormid on üheselt religioosse põhjendusega ja nende puhul väidetakse, et (a) need tulenevad jumala tahtest ning (b) nende rikkumine on tagatud religioosse sanktsiooniga (jumalakaristus, igavikuline hukatus jne).
Puhtas mõistuses on inimesele antud a priori mingi kategoorilise (vastuvaidlematu) imperatiivi (kohustus) ehk ülim kõlbluse seadus. Kant hülgas utilitarismi siis enamuse kasuks tehtud seadused ei pruugi olla õiged. Inimene ei ole vaba sest sõltub alati millestki, kasutab inimlikus käitumises .. inimesi vahendina kasutada ei tohi, käitumisele annab kaalu tahe. Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi. Motiiv peab olema õige, inimest ei või kohelda vahendina EETIKA Tõe rääkimine on alati kohustus sõltumata tagajärgedest. Puhtast mõistusest tuleb arusaam õigest käitumisest. Inimlikkus on eesmärk mitte vahend, tahe on oluline. Kaasus laps ostab poest kommi ja poemüüja mõtleb kas petta last. Käitus õigesti sest ei peta last, samas ei käitunud moraalselt, sest tema motiiv lapse petmata jätmiseks oli omakasupüüdlik. Inimlikkus oli vahend mitte käitumise eesmärk.
Kui inimene ohverdab end selles mässus väätuste nimel, nagu vabadus ja õiglus, siis inimene ületab ka enda saatuse. Nüüd tuleb uus kangelane PROMETHEUS pool jumal, kes varastab jumalatelt tule. Eesmärk on vabadus sellest absurdist läbi minna ning see mäss võib jõuda inimest hävitavate vormideni, näiteks nihilism (kõige eitamine), mis ütleb, et millelgi pole mõtet. Camus leiab sarnaselt Sartre'le, et ei ole olemas üldist tõde, moraalinormi või mõõdupuud (Kant ju samas leiab vastupidiselt, et tõde on tõde isegi siis, kui keegi selle järgi ei ela). Camus leiab, et inimesed on selle mängu kaotanud ja on allakäigutrepil (jääb pessimistiks), aga leiab, et kui inimene peab juba hukkuma, siis tehku seda stiilselt. Eksistentsialismi puhul siiski kõige olulisem, et toob tähelepanusse inimese igapäevaelu oma VALIKUTES, kurbuses ja kannatuses. Peamine mõte, mida eksistentsialismid sõnastavad, on vali iseennast!. 18
Elu (ühiskonna areng) on dünaamiline element. Positiivne õigus ei ole primaarne, tegelik õigus tekib hoopis nn õiglase õiguse konkreetsel kohaldamisel praktikas. Selles mõttes on õigus konkreetne kohtu- või haldusakt alates selle realiseerimisest. Sisaldagu norm mida tahes, alles kohtunik või ametnik annavad kohaldades sellele õige sisu. Alles kohaldades avaldub positiivse normi tegelik sisu. Positiivse õiguse norm ei ole veel kogu õigusnorm. Kohaldades täiendab nt kohtunik seda moraalinormi või printsiibinormiga, need kokku on siis alles tegelik norm. Õigusnorm avaldub täies mahus seega alles peale kohaldamist. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Õigusrealistid eitavad kaasust. 14. Normativistide teooriad. Normativistide teoreetiline koolkond ja teooriad on tugevaima põhjenduse ja range loogilise süsteemsusega
sest kuulus kõik Mongoli impeeriumi aladele. Kõige rohkem kannatasid hiina päritolu inimesed. See oli alandav, et muslemid kõrgemal kohal. Kahtlemata suurendas pingeid ka endise eliidi ja uustulnukate vaheline kastisüsteem. Välismaalastest kõige kindlam koht turgi rahvastel, uiguurid, hiina päritolu ametnikud päris tihti süüdistasid teisi korruptsioonis ja võimu kuritarvitamises. Sest ei käinud konfutsianistliku moraalinormi järgi. Kogu hiina elanikkond oli jaotatud neljaks kategooriaks – 1) mongolid ise, priviligeeritud klass, võisid otsustada teiste kodanike saatuse üle 2) välismaalased, keda Yuani ajal päris palju. eelkõige need, kes töötasid riigistruktuurides, polnud nii suur võim kui mongolitel, aga võim soosis neid rohkem kui etnilisi hiinlasi. Juriidiliselt rohkem õigusi. 3) Põhja-Hiina elanikud. Eelkõige kitanid, dsutseenid?, korealased
Meelekindel isik ei taandu oma moraalinormide alusest, ehkki ta ülevõimu tingimustes neid lihtsalt ei avalda või ei ole tal võimalust neid parajasti realiseerida (vaikiva ühiskonna olustik totalitaarse poliitilise re?iimi juhul). Kui riikluse tekkides oli võimalik osa tavaõiguse normide transformeerumiseks ius scriptum normideks (tavaõiguse normid kirjutati üles), siis paljusid moraalinorme ei ole võimalik päris üks ühele sarnaselt üles kirjutada. Miks? Sest üks ja sama moraalinormi väärtushinnang võib olla paljude teiste sotsiaalsete normide eelduseks, aluseks ning mõõdupuuks. Rida moraaliprintsiipe (sh õiglus; egaliteet) on sedavõrd universaalsed, et nad on aluseks ja kriteeriumiks praktiliselt kõigi õigusnormide osas. Moraalinorme tavaliselt ei fikseerita seadustes, v.a juhud mil nad printsiibinormidena on aluseks kõigi teiste normide täitmise hindamiseks (vt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula (sissejuhatav osa): ..
kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: inimeste käitumise reegel; üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele;
ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.) Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik käitumisreegel,annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused,on formaalselt määratletud reegel
annaabi.ee 
