2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 3. Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 4. Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad. 5. Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbima vastavad kaitsepookimised. 6. Kontrollida tööriistade olemasolu ja korrasolekut. 7. Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju. 8. Töötaja on kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. 9. Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks. 10. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi. 11
· Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. · Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . · Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbima vastavad kaitsepookimised. · Kontrollida tööriistade olemasolu ja korrasolekut. · Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju. · Töötaja kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. · Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks. · Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.
......................................................... 3 3. Tehnilised näitajad .............................................................................................................. 4 4. Lisatarvikud ........................................................................................................................ 5 4.1 Pinnasefrees FL 1400 .................................................................................................. 5 5. Pargihooldusmasin - Ketassaag - Husqvarna 357XP.......................................................... 6 5.1 Üldine iseloomustus .................................................................................................... 6 5.2 Tehnilised näitajad ....................................................................................................... 6 5.3 Hooldusnõuded ............................................................................................................ 6 5.3.1 Kütusesegu valmistamine ...
Elektroodid on märjad küttesegus on palju õli või vale õli, liiga nõrk säde. Igapäevase hoolduse käigus tuleks läbi käiviti kaane avade suruõhuga puhastada süüteseadme ümbrus. Jahutus Mootori normaalne jahutus tagatakse vahelduvatel pööretel töötamisel. Külmaga töötades võib tekkida ülejahutamine. Selle vältimiseks oleks mõistlik osa õhuvõtuavast sulgeda. Suvel võib aga saag üle kuumeneda, sellel perioodil tuleb vältida saega töötamist. Aegajalt tuleb silindri ribide vahelt puhastada, samuti vajab puhastamist käiviti kaas õhuvõtuavadega. Puhastamiseks on kõige mõistlikum kasutada suruõhku. Talvisel ajal kasutada talvist reziimi st, et kaitsekattes, silindri ja õhufiltri vahelises seinas peab olema luuk avatud. Õlitussüsteem Mootorsae õlitamissüsteem koosneb mootori detailide õlitamisest ja saeketi õlitamisest.
miinus eesnurk 30º) ja teritusnurgaks 58º (lõikenurk 60º miinus taganurk 2º). Põhjatera nurkade suurused erinevad külgtera nurkade suurustest. Kaasaja Lääne saekettide höövelhamba põhjatera taganurga suurus on 7º. Kui ketiviili mõõt ja asend teritamisel on õiged, kujuneb põhjatera teritusnurgaks 38º. Nii põhjatera eesnurga kui lõikenurga suurused on 45º. Meil enimkasutatavate Lääne mootorsaagidega töötades on saetee laius 8 mm. 6. Puude langetamise olemus. Puude langetamiseks nimetatakse kasvava puu tüve läbilõikamist maapinna lähedalt, mille tulemusena puu kukub maapinnale, kus toimub tema edasine töötlemine laasimine ja järkamine vajalikeks tarbematerjalideks (palkideks, paberipuudeks jne). Käsitsi langetamine toimub 1. käsisaagidega, 2. mootorsaagidega a) elektrimootorkettsaagidega, b) elektrimootorketassaagidega, c) bensiinimootorkettsaagidega (meil kaasajal valdav), d)bensiinimootorketassaagidega (võsasaagidega).
Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V
Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas- rattapaäridest koosnev mehhanism, mis võimaldab sõltu-
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
