rinnaga keskne figuur, keda võis nimetada Vabaduseks. Ühes käes täägiatatud musket, teises trikoloor sümboliseerib vabadust. ARCOLE Noor revolutsionäär Vabaduse vasakul käel kujutab rahvakangelast Arcole’i, kes tapeti lahingutes Hotel de Ville’i juures. Sama kuju Gavroche’ina tegutseb Victor Hugo romaanis „Hüljatud“. MAALIL KUJUTATAVAD SÜMBOLID REVOLUTSIOONI TOETASID Revolutsiooni toetasid kõik ühiskonnaklassid peale paadunud monarhistide kunstnik annab seda edasi tänavavõitlejate erinevate mütside abil. VABADUS KANNAB Vabadus kannab früügia mütsi mis oli ka prantsuse revolutsiooni vabadusesümbol. Naised etendasid 1830. aasta revolutsioonis suurt rolli. TRIKOLOOR Trikoloor oli 1789. aasta revolutsiooni sümbol ja kunstnik teadis et see toob meelde Napoleoni impeeriumi algusaastate hiilguse. SUREVAD JA SURNUD LAHINGUOHVRID Kunstnik näitab surnud ja surevaid lahinguohvreid, kelle
Naisfiguurid maalil kõnelevad tema arvates nende seksuaalsest objektistatusest ja naisest kui meestele mõeldud kaubast, mille kättesaadavus oleneb naise sotsiaalsest staatusest ja positsioonist ühiskonnas. Maskiballi karnevalilik õhkkond peegeldab tema arvates just seda võltsmoraali, mille varjus toimub naiste sooline diskrimineerimine. Maali vasakus servas poolenisti paistvas narrikostüümis figuuris näeb ta allegoorilist viidet monarhistide valitsuse kahepalgelisusele. Võimuesindaja, antud maalil oletatavalt Marshal Macmahon, on Manet’ teosel silmitsi reaalse olukorraga ühiskonnas, kus moraal on täielikult alla käinud. John Huttoni analüüsi antud teosest iseloomustab kriitiline hoiak tema kirjutisele eelnenud analüüside ja tõlgenduste suhtes. Ta mainib juba oma artikli alguses, et Manet’ Maskiballist on
kaldus teises suunas.14 aastaselt läks ta militaarsesse akadeemiasse Toledos.Järgmised kolm aastat tegeles ta ratsutamise,vehklemise,relvakäsitlemise ja sõjateooriate omandamisega.17 aastaselt sai ta juba teiseks leitnandiks. Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926.aastal sai temast Hispaania üks kõige noorematest kindralitest. 1936-1939 juhtis ta Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni vabariiklaste vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 aasta juulist 1939.aprillini toimuv konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Franco, pärast seda kui vandenõulaste eelmine juht José Sanjurjo oli just lennuõnnetuses hukkunud.Vabariiklased olid tsentristidest kuni kommunistidest ja anarhistideni.Neid toetasid peamiselt linlased ja eriti tööstuspiirkonnad
kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates rganites endale meelepärase enamuse. Stalin tõrjus tugevamad konkurendid eemale ja pöördus seniste liitlaste vastu. Üks eesmärk- saada võim. Stalinil õnnestus Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemdalda. Trotski sadeti Nõukogueliidust välja. Stalin saavutas ainuvõimu. Stalini võimule tõusule järgnes tema ülistamine. Suur terror Stalini vägivallakampaania, mis oli suunatud esialgu talupoegade ja monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid,nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. Tihti langesid terrori ohvriks inimesed kes olid teda aidanud. Loodi ülemaailmsete sunnitöölaager (GULAG) Seal surid vangid massiliselt. Stalini jaoks oli GULAG oluline vahend nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel.
hävingusse tõukaksid. Alamate ja valitsejate üksmeel on aga riigi püsimise puhul peamine, seetõttu peab ka suverään seda alati taotlema, rahval tuleb talle aga samal põhjusel alati alluda. Hobbesi absolutismiteooria ei rõhu seega riigivalitsemise osas otseselt ainuvalitseja (absoluutse monarhi) isikule, vaid hoopis inimeste põhimõttelisele võrdsusele ning nende tungide ohjeldamise vajadusele. Seetõttu sattus ta traditsiooniliste monarhistide tugeva kriitika alla, eriti seetõttu, et tema teooriast võis välja lugeda ka seda, et kuna Oliver Cromwell oli võimu Inglismaal juba enda kätte haaranud, siis võis teda pidada uueks suverääniks ning rahva allumiskohustus pidanuks kehtima tema suhtes. Hiljem suutis Hobbes ka kuningaga ära leppida ning restauratsiooniajal Inglismaal olid ta ideed küll au ees, kuid reaalselt ei leidnud tema põhimõtted riigivalitsemises kunagi rakendamist.
piirati 6 laevani. Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad võitjatele. Loodi Reini demilitariseeritud tsoon. 10. Keisrivõimu languse põhjused Venemaal. Õukonnas võttis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai „pühamees“ Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas. 1916. aastal langes Rasputin monarhistide vandenõulaste atentaadi ohvriks, kuid see ei suutnud keisrikoja mainet enam päästa. 11. 1917. aasta Venemaa. 1917. aasta revolutsioonid Venemaal tõid endaga kaasa keisrivõimu kukutamise ning Venemaa Nõukogude Vabariigi Loomise. Esimesena toimus 1917. aasta märtsis Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus.
abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi vaid kolme riigi: USA, Taani ja linnapea Rahvuskaart kodanike Sveitsiga. Monarhistide jaoks sai relvastatud organisatsioon, kuningas uueks Prantsusmaa kuningaks aga andis end peale Bastille vallutamist Louis XVI poeg, keda hakati nimetama rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes tema, juba 1793. aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent
tõttu tekkisid tal aga vastuolud teiste inglise rojalistidega ning sama aasta lõpul oli ta saatuse irooniana sunnitud pagema Oliver Cromwelli juhitud vabariiklikule Inglismaale. Seal lubati tal rahulikult elada ning isegi oma teoseid avaldada. • Kui monarhia 1660. aastal taastati, kasvas Hobbesi mõju aga veelgi, sest tema endine õpilane Charles II pidas teda meeles ning kutsus ta oma õukonda. Charles kaitses Hobbesi ka traditsionalistlike monarhistide süüdistuste ees kirikuvaenulikkuses ning seetõttu pääses ta ka oma teoste avaldamise keelustamisest. • Hobbes jäi produktiivseks kirjameheks peaaegu kuni oma pika elu lõpuni, eriti ägedalt polemiseeris ta oma teooriate kriitikutega. HOBBESI MÕJU • Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest. • Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid
toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u. 40 000 sõjaväejuhti). Terrori alla jäi ka rahvusvähemused, eriti mehed, keda tapeti. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG
1792 puhkes Pariisis väljaastumine, mille käigus u 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning Louis XVI-st sai kodanik Louis Capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud. Vabariigi väljakuulutamine Pärast kuningavõimu kukutamist, hakati ette valmistama uue rahva esinduskogu Rahvuskonvendi kokkukutsumist. Nende eesmärgiks oli koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel jäid ülekaalu vabariigi pooldajad ning monarhistide mõju oli kadunud. 22. septembril 1792 kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvendi koosseis pärast vabariigi väljakuulutamist koosnes jakobiinidest, zirondiinidest ning soodest. Esialgu olid nende hulgast kõige mõjukamad zirondiinid. Jakobiinide radikaalse suuna esindajate ja zirondiinide vahel tekkisid vastuolud, kuna viimased pidasid vabariigi väljakuulutamist märgiks, et revolutsioon on lõppenud,
09. 1791 aasta dekreediga Prantsusmaaga. Plebistsiit tugevdas paavsti ja monarhiliste riikide negatiivset suhtumist revolutsiooni. Ametlik diplomaatia oli Komitee kontrolli all. Samal ajal pidas kuningakoda salaja läbirääkimisi teiste kuningakodadega revolutsioonilise valitsuse kukutamiseks. Louis XVI sai aru oma lootusetust olukorrast ja üritas põgeneda. Valepassid korraldas Venemaa saatkond. Varennes ta siiski tabati. Kuningapere põgenemiskatse läbikukkumine kutsus esile monarhistide aktiivsuse Prantsusmaal, Venemaal, Austrias ja Preisimaal. Kuninganna pidas salajast kirjavahetust Austria imperaatori Leopold II ga. Sisepoliitikas kujunes mõjukaks jõuks Robespierre juhitud Jakobiinide klubi. Äärmuslikku terrorit toetas Marat oma ajalehes ,,L Ami du Peuple". 1791 aasta põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia. Ebaõiglus jäi kehtima, kuna valimistsensuse tõttu jaotati kodanikud aktiivseteks ja passiivseteks kodanikeks.
kolhoosidesse. 1932-1933 nälg- Tänu sellele, et Stalin hakkas tarvitama vägivalda talupoegade vastu ja konfiskeerima nende viljatagavarad, puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. Kolhoos- talumajapidamiste ühismajand 1934 Suur terror- vägivallakampaania, mis oli algul talupoegade või monarhistide vastu, kuid päras asus Stalin kõrvaldama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ja osalenud ise innukalt repressioonides ja mõrvades. GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. Kuidas kommunistid võimu kindlustasid? 5. Läänemeremaad. Rootsi, Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu ajaloo, majanduse sisepoliitika, välispoliitika
tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati aastatel 1929-1933 ligi 9 miljonit inimest. Talupoegade vastupanu murdus. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. 1934. aastal alustas Stalin vägivallakampaaniat - suur terror. Seni oli terror suunatud "klassivaenlaste", näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastatstest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. Erilise hoo omandas terror 1937. aastal, mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Terrori ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemused, hävitati enamik nende juhtivaid kommuniste. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja NSVL põhjapiirkondades
piisavalt. 9. KRIISI KÜPSEMINE VENEMAAL Rahutused sõjaväes. 1917.a. veebr oli Venemaa kaotanud üle 6mlj sõduri. Vilets varustus ja suured kaotused. Majanduslik kaos.-Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda.1917.a. alguseks oli tööjõu ja tooraine puudus, transpordi- ja kütusekriis. Suuremates lunnades näljahäda. Keisrivõimu autoriteedi langus.-Moraalne laostumine."Pühamees" Grigori Rasputin, kahandas monarhia autoriteeti. 1916.a. langes Rasputin monarhistide vandenõulaste atentaadi ohvriks, kuid see ei suutnud keisrikoja mainet päästa. Rahulolematuse üldine kasv.-Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segi paisanud. Suurlinnade elanikkonna arv oli kasvanud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ja aadlikke.1916.a. taheti teostada Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia. 10.VEEBRUARIREVOLUTSIOON
1932.-1933. a puhkes NSVL suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Hukkus 7 miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati (1929-1933) Siberisse 9 miljonit talupoega. Kolhooside tekkimise tulemusena vähenes loomade ja teraviljasaak. 1934. a alustati suure terroriga - väguvallakampaania, mis suunati talupoegade ja monarhistide vastu. Stalin puhastas võimuüksustest oma vastased. Terror suunati ka rahvusvähemuste vastu. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis asuvas sunnitöölaagrites surid vangid massiliselt. GULAGi abil ehitati üles nõukogude rasketööstus. Kommunistlik diktatuur on üks veriseim diktatuur 20. sajandi ajaloos. Erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana. Jossif Stalin · oli Nõukogude Liidu juht. · lõpetas 1894
Kristlane sai temast u. 197a. 18 Gnostitsismi vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum (Vasuväited/hereetikutele).19 Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu". Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik. Tema õpetuseks oli segu gnostitsismist ja Pauluse kristlusest. Tertullianus nägi kreeka filosoofias eksiõpetuste sigitajat.20 Samuti kirjutas Tertullianus ka monarhismi vastu. Monarhistide õpetus rõhutas Jumala ainuvalitsust. Kolmainsuse õpetust nägid nad selles, et Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm 13 Lane 2002, lk. 20 14 LAHE Jaan. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn Kodutrükk, 2001, lk. 105 15 Lane 2002, lk. 20 16 Lane 2002, lk. 20-21 17 Lane 2002, lk. 21 18 Lane 2002, lk. 22 19 Lane 2002, lk. 23 20 Lane 2002, lk. 23 4 nime samale Jumalale, kes teostab kolme eri rolli, aga mitte kolm eri Jumalat. 21
Ise seejuures mängides alandlikku ja ametlikku, kandes lihtsat ülikonda, kummardas Hitler sügavalt vana sõduri ees väljendades oma austust. Ta oli esimene Kantsler alates 1919.aastast, kes oli võtnud vaevaks midagi sellist korraldada ja see liigutas presidenti hingepõhjani. Ta oli võitnud Hindenburgi oma poole üle ja seda vaid minimaalsete vahenditega. See sama tseremoonia andis Hitlerile toetuse riigi paljude monarhistide seas ja ka paljude veteranide hulgas. Erinevatel põhjustel, kuid toetus sellegipoolest. 1933. aasta 30. jaanuaril määraski Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848-1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.(Maata, Liisa) Hitler oli mänginud vanade ohvitseridega ja muude tähtsate isikutega kui tinasõduritega, kellele jäigi arusaamatuks, mis oli tegelikult toimunud. Sellel päeval oli Hitleril muudki plaanis kui ainult vana kaardiväe usalduse võitmine
Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena: ● Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu ● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö ● 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik ● Mässu juht Francisco Franco ● Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast ● Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid m ittevahelesegamispoliitikat ● Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- i nterbrigaadid Hispaania kodusõda 1.aprillil1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: ● mittevahelesegamispoliitika ● Saksa-Itaalia toetus vabariiklaste ühtsuse puudumine
Vaatamata meie vägede suurtele pingutustele ja Inglise laevastiku abile, kevadist edu korrata ei suudetud. Seevastu vastase jõudude sidumiseks mõeldud äkkrünnakud Pihkva ruumis olid meile edukad. Saadi hulgaliselt vange ja sõjasaaki ning purustati Punaarmeele tähtsaid strateegilisi objekte. Nendes lahingutes suudeti vastasele demonstreerida oma sõjalist üleolekut. BERMONDTIAAD e. EESTI SÕJALINE ABI LÄTILE. 1919. a. jaanuaris küpses Berliinis resideeruvate vene monarhistide peades plaan luua Saksamaa sõjavangilaagrite asukate baasil Kuramaal armee. Juunis koondatigi Lätisse endistest vene sõjavangidest Saksamaa toetusel formeeritud vene valgete väesalk isehakanud vürst polkovnik Pavel Bermondt-Avalovi juhatusel. Sakslased lootsid kasutada seda üksust enamlusevastases võitluses, ning seetõttu ka varustas teda igakülgselt. Samal põhjusel kuulus talle esialgu ka liitlasriikide toetus. Bermondt-Avalov sattus üsna pea konflikti teiste vene
riigi kohale paraadil osalemiseks. Ise seejuures mängides alandlikku ja ametlikku, kandes lihtsat ülikonda, kummardas Hitler sügavalt vana sõduri ees väljendades oma austust. Ta oli esimene Kantsler alates 1919.aastast, kes oli võtnud vaevaks midagi sellist korraldada ja see liigutas presidenti hingepõhjani. Ta oli võitnud Hindenburgi oma poole üle ja seda vaid minimaalsete vahenditega. See sama tseremoonia andis Hitlerile toetuse riigi paljude monarhistide seas ja ka paljude veteranide hulgas. Erinevatel põhjustel, kuid toetus sellegipoolest. 1933. aasta 30. jaanuaril määraski Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848-1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.(Maata, Liisa) Hitler oli mänginud vanade ohvitseridega ja muude tähtsate isikutega kui tinasõduritega, kellele jäigi arusaamatuks, mis oli tegelikult toimunud. Sellel päeval oli Hitleril muudki
ustavad alamad võiksid ta surma mõista, seetõttu ei pööranud ta oma kaitsmisele erilist tähelepanu ning käitus Konvendiga isegi üleolevalt. Selle ning montanjaaride ässitustöö tulemusena mõistetigi kuningas 1793. aastal kui türann ja riigireetur surma. 21. jaanuaril ta hukati ning nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Riigil säilisid diplomaatilised suhted vaid kolme riigi: USA, Taani ja Sveitsiga. Monarhistide jaoks sai uueks Prantsusmaa kuningaks aga Louis XVI poeg, keda hakati nimetama Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka tema, juba 1793. aasta oktoobris oli diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie Antoinette. Prantsusmaa 1793. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini Kuninga tapmine oli niivõrd ekstremistlik ja vapustav tegu, et põhjustas väga tõsiseid poliitilisi muudatusi Prantsusmaal. Revolutsionäärid muutusid seinisest veelgi
Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni Sellega rikuti Versaille rahulepingut 205. 206. Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik Mässu juht Francisco Franco Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid mittevahelesegamispoliitikat Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- interbrigaadid Mässajate poolel:partei Falang; katoliku kiriks; sõjavägi; juht – caudillo 1.aprillil 1939.a.vabariik langes
ka valitsuse poolehoidjad.13 10 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 11 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 12 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 13 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 8 Kolmas (1907-1912) ja neljas (1912-1917) Duuma kestsid kumbki viis aastat. Enamus oli nendes Oktobristide ja Monarhistide käes. Kadetid ja vähesed sotsialistid omasid ligi veerand kohtadest. Juba kolmandas Duumas oli vastuolusid valitsusega mitmes valdkonnas, näiteks Soome autonoomsus, talupoegade kohtusüsteemi reformid ja ka tööliste ametiühingute moodustamise ja järelevalve küsimus. Kuna aga Riigiduuma enamus oli konservatiivide käes, siis rahva masside üha suurenev rahulolematus leidis vähe väljundit Duumas endas. Paljud inimesed seejärel taas pöördusid tsaarivalitsuse vastu.14
parlamendi tasa ja katkestas maareformi) 1940 Itaalia okupeeris Albaania ja tahtis läbipääsu Kreekast. Kreeklased ei lubanud. Kreeklased tõrjuvad Itaalia väed Albaania mägedesse ja liiguvad talvel ise Albaaniasse hõivates 1/3. Luuakse Briti tugipunktid Kreetal, vastavalt garantiile. 41' aprillis tuleb Saksamaa Kreekasse. 21.04 juba kapituleerus. Kreeka okupeeritakse Saksa, Itaalia ja Bulgaaria vägede poolt. 44' Viimased Saksa väed lahkuvad hiljemalt 2.11. Kommunistide ja monarhistide kodusõda. Churchill üritab lepitada, aga ei tule välja. Briti vägede abil kommunistide vastu, 45' vaherahu. USA abiga ülesehitatud valitsusarmee sunnib kommunistid alistuma riigi põhjaosas. 45' Represseeriti kommunistidega seotuid, kes omakorda põgenesid mägedesse. 49' marssal Papagose eestvõtmisel lõpetatakse kodusõda. Taastamistöö ja maareform algavad pärast 52' Papagose valimisvõitu. 52' Kreeka NATO-sse 67' dets pm kolonel Papadopoulos haarab võimu ja valitseb diktaatorina
annaabi.ee 
