Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõisteid keemiast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aatom, süsinik, laen, vesinik, molekul, nukleofiil, elektron, osalaeng, tsenter, elektrofiil, nukleofiilne, alkohol, tetraeedri, tüviühend, kovalentne, süsivesinikud, triviaalnimetus, nomenklatuur, asendusrühm, elektrofiilne, elektronpaar, pikemad, ahelad, sigmaside, tetraeedriline, alkaanid, sidemeid, koostamiseks, kandev, atsükliline, aatomidKontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid.
asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või
asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas
HALOGEENIDE MÕISTED 1)polaarne kovalentne side moodustub erinevate mittemetallide vahel ühiste elektronpaaride abil. 2)halogeeniühend orgaaniline ühend, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)osalaeng - väiksem elektroni laengust. Väga väike laen 4)elektrofiil on OSAKE, millel on tühi orbital ja/või + laeng 5)elektrofiilne tsenter on AATOM , millel on tühi orbital ja/või + laeng 6)elektrofiilne asendusreaktsioon nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiil asendub teisega. 7)nukleofiil on OSAKE, millel on vaba elektronpaar või/ja laeng 8)nukleofiilne tsenter on AATOM, millel on vaba elektronpaar ja/või laeng 9)nukleofiilne asendureaktsioon elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiil asendub teisega. 10)radikaal kõrge energiaga osake , millel on paardumata elektron. Väga aktiivsed.
Ahelaisomeeria süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt. Funktsiooniisomeeria ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis- trans-isomeeria) Süsivesinik koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad: Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid. Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). Areen aromaatsete ühendite üldnimetus. Benseenituum. Alkohol orgaaniline ühend, milles üks/mitu vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma. Karboksüülhape ühend, mis sisaldab karboksüülrühma.
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad 10.Amiini aluselisus (liidab prootoni)- N on elektronegatiivsem kui C ja H.
-) Orgaanilisi aineid võrreldes anorgaaniliste ainetega on kõvasti rohkem. *) Ligi 90% ainetest on orgaanilised. * Nimetus on tulnud sellest, et esialgu arvati, et seesugused ained on elusad ehk orgaanilised. * Valents keemilise sideme moodustamise võimalus. -) Valentsus saab esineda vaid siis kui on vabu elektrone. *) Süsiniku valentsolekud: C : +6/ 2) 4); 1s22s22p2 => -) Süsinik on neljavalentne ning saab moodustada neli sidet. *) Hapniku valentsolekud: O: +8/ 2) 6); 1s22s22p4 -) Hapnik on kahevalentne ning saab moodustada kaks sidet. *) Lämmastiku valentsolekud: N: +7/ 2) 5); 1s22s22p3 -) Lämmastik on kolmevalentne ning saab moodustada kolm sidet. *) Vesiniku valentsolekud: H: +1/ 1); 1s2 -) Vesinik on ühevalentne ning saab moodustada ühe sideme. * Süsinik võib moodustada pikki ja erineva kujuga süsinikahelaid:
KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine
Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
(klorometaan, kloroetaan jt). Kegesti lenduvad kasutusel jahutusainenea
külmkappides, pihustusainena aerosoolides- freoonid. Kahjustavad osoonikihti.
Lahustuvus vees: kuna peaaegu puudub vastastikmõju veega, on lahustuvus väga
väike (praktiliselt ei lahustu).
Hüdrofoobsed; ei moodusta vesiniksidemeid. Kasutusel orgaaniliste lahustitena.
Tihedus suurem kui veel, kihistub alla.
Keemilised omadused:
· Halogeenide puhul on halogeeni juures nukleofiilne tsenter ja süsiniku juures
elektrofiilne tsenter.
Füsioloogilised omadused
Mürgised. Kergesti lenduvamad ( madal keemistemperatuur) on narkootilise toimega-
kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused, võib olla surmav. Kasutatakse
pestitsiididena
Toksilisus kasvab reas RF
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon.
· Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side
Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaariga osake · Nukleofiilsustsenter nukleofiili koostisse kuuluv vaba (sidemeks kasutamata) elektronipaariga aatom · Negatiivne laeng või osalaeng - · Püüavad moodustada keemilist sidet, loovutades oma vaba elektronipaari teise osakese tühjale orbitaalile · O, N
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad
Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks.
KEEMIA 1. Mõisted 1) süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. NT metaan- CH4 2) alkaanid- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult sigma-sidemeid. Nt: heksaan C6H14 3) alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. Nt. CH3- metüül 4) trivaalnimetus- aine (peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.Nt. Met(aan) 5) süstemaatiline nimetus- aine nimetus, mis on antud nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on
selliseid orbitaale, mis erinevad aatomi lähteolekust suurema · Elektri olekut kirjeldab orbitaal ja tema pöörlemist iseloomustav radiaalse suunitluse poolest. spinn. (Molekul ajab end laiali ning seejärel saab paremini moodustada keemilisi sidemeid, tugevamad.) · Osalaeng: väiksem elektroni laengust Tekib s ja p orbitaalidest sp: iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel 1) sp3: 1s + 3p = 4sp (alkaanid) 2) sp2: 1s + 2p = 3sp (alkeenid) · Keemilised sidemed: viis, kus kaks või enam aatomit/ iooni on aine 3) sp: s + p = 2sp molekulid omavahel seotud
Resonants ühe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsüsteemis. Mittepolaarne resonants kõik p-orbitaalid on ühel tasandil kõrvuti, kattuvad osaliselt ja moodustavad uutmoodi pii-elektronsüsteemi. Ühend on püsivam. Polaarne resonants areeni pii-elektronsüsteemi polaarne konjugatsioon funktsionaalrühma pii sidemete ja sp2 hübridisatsioonis olevate elementidega. Isomeeria nähtus, kus sala molekulaarvalemi ja molekulmassiga molekul esineb aatomite omavahelise erineva paiknemise tõttu mitme individuaalse ainena. Seoseisomeerid erineb aatomite järjestus Asendiisomeerid funktsionaalsed rühmad erinevad ainult oma paigutuse poolest molekulis, süsinikskelett pole muutunud. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel
3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad 10.Amiini aluselisus (liidab prootoni)- N on elektronegatiivsem kui C ja H.
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n.
brutoreaktsioonid koosnevad elementaareaktsioonide Keemilise sideme tüübid. ahelast, kus ühe elementaarreaktsiooni produktid on teise reaktsiooni Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine lähteaineks. molekulis või kristallis omavahel seotud. Põhilised reaktsioonid: Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte vastupidi. 1. Liitumisreaktsioonid 2. Elimineerimisreaktsioonid 3. Asendusreaktsioonid 4. Ümberasetusreaktsioonid Vabad radikaalid on osakesed, mille mõnel aatomil on osaliselt täidetud orbitaal. Neil on omadus moodustada kovalentne side selle orbitaali täitmisega teiste osakeste arvel. · Dissotsiatsioon-rekombinatsioon -kovalentselt sidestatud molekuli lõhustumine vabadeks radikaalideks ja radikaalide ühinemine
heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine. Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laengu osake. Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp. Alkaani nimetuse kirjutamise skeem - nr- asendaja-nr-asendaja-tüviühendi nimetus Alkaani tunnusliide -aan
KEEMIA KT. - Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüühendid. - Kuna hapnik on märgatavalt elektronegatiivsem kui süsinik või vesinik, on sidemed süsinik hapnik ning vesinikhapnik polariseeritud niimoodi, et elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Seega on süsiniku ja vesiniku aatomil positiivne osalaeng. > Järeldus: alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ( - ), hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aautomitel aga elektrofiilsed tsentrid ( + ). Side süsinikhapnik (CO) on palju püsivam kui side vesinikhapnik (HO).
Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja soojuskandjatena ning bensiinkatalüsaatori lisandina. Amiinid kuuluvad lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ühendite hulka. Amiine vaadeldakse, kui amionjaagi erivaate, milles 1, 2 või 3 vesinikuaatmit on asendunud süsiveisiniku radikaaliga ehk alküülrühmaga. NH3 ammoniaaks, R- NH2 funktsionaalrühm ehk amino rühm. CH#CH"NH" etüülamiin, aminoetaan Keemilised omadused: · Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) · Soolade teke (Amiini aluseline omadus):(CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL -dimetüülammooniumkloriid · Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O · Amiini saamine alkoholist: CH3-CH2-OH + NH3 => CH3-CH2-NH2 + H2O ; CH3-CH2-
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess.
Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O H3C-CH2-Cl + NaOH H3C-CH2-OH + NaCl halogeenühend + alus alkohol + sool H3C-CH=O + H2 H3C-CH2-OH
CH3 CH3 C=C H H Transerinevad aatomid või aatomite rühmad CH3 H C=C H CH3 Tautomeeria-(dünaamiline isomeeria) seisneb molekulide iseeneslikus üksteiseks üleminekus. Nt. CH3-CO-CH3 CH2=CH(OH)-CH3 (atsetoon) (2-propenool) Kiraalsus-ehk käelisus. Oma peegelpildiga mitteühildumine. Kiraalne süsiniku aatom on seotud nelja erisuguse rühmaga. Käelisel molekulil(või tsentril) on kaks erisugust kuju. L-rida ja D-rida on monosahhariidi eri vormid,millest D-rida on parempoolne ja L-rida vasakpoolne. Neil süsinikel,mis omavad nelja erinevat asendajat,on kindel kuju:hüdroksüül- rühm paikneb kas paremal või vasakul pool vertikaalset süsinikahela kujutist. L-glükoos: CHO D-glükoos: CHO l l
Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes moolis aines sisalduv aineosakeste arv 14) gaasi molaarruumala - 15) Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastastikmõju
annaabi.ee 
