Apertiiv alkohoolne jook, mis sis. söögiisu tõstvaid lisandeid; nt. Vermut, serri. Arrak kuni 60 ´ jook, mida valm-e kääritatud palmimahlast, riisist või melassist (suhkru valm.-l järele jääv siirup). Bardoo FRA pun. ja valge vein, mis on nime saanud L-FRA Bordeaux linna järgi. Bitter vein, mida aromati-kse teatavate taimede, eeterlike õlide ja essentsidega, et eristada teda naturaalveinidest. Ta on kibedam kui vermut. Brut väga kuiv sampanja, suhkrut vähem kui 1,5%. Brändi lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%. Claret kerge punane lauavein (ingliskeelne nimi bordoo veinidele). Cobbler kokteil kõrges klaasis kange alkohoolse joogiga või veiniga; Cruvie vahuveini algmaterjal, mis kujutab endast erinevate veinide segu. Daiquir rummist, sidrunimahlast ja suhkrust jook jääga.
Salat sobib hästi kana- või kalkunilihaga. RETSEPT 2 Sparglirisoto - 250 g sparglit - 350 g risotoriisi - 1 l aedviljapuljongit - 1 sibul - 2 sl võid - hakitud salatisibulat või murulauku - 50 g riivitud parmesani - 2 sl oliiviõli Sulatage või madalas keedunõus, hautage selles peenestatud sibulat kuni viis minutit. Eemaldage sparglitipud, ülejäänud varreosa peenestage. Segage riis sibulate hulka ja kuumutage korralikult läbi, siis vähendage kuumust ja lisage vermut, oodake, kuni see ära auranud. Nüüd lisage vähehaaval kuuma puljonit. Ärge kallake seda korraga palju, vaid alles siis, kui toit kipub kuivaks jääma. Kui lisate viimase veerandosa puljongist, pange riisile ka peenestatud spargel ja terved tipuosad. Hautage, kuni spargel on pehme. Korjake sparglitipud välja, neid kasutage hiljem toidu kaunistamiseks. Ülejäänud spargel ja murulauk segage
Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli...
· Linnased saadakse odrasortide idandamise teel Kangeid veine valmistatakse kääritades ja nendele lisatakse alkoholisisaldus Kanged veinid madeira calvados portvein serri vermut Kanged veinid Madeira kange vein, mis on pärit Portugalile kuuluvalt Madeira saarelt. Portvein valmistatakse Portugalis, värvilt punased või valged Serri Hispaanisast pärit kange vein Vermut tugevalt maitsestatud kange vein. Maitsestamisel kasutatakse koirohu lisaks veel vaniljet, tsitruseliste koori, kaneeli, majoraani, koriandrit ja nelki. Calvados huvitava maitse ja lõhnabuketiga õuavein. Õiget calvadost valmistatakse vaid Prantsusmaal Calvados maakonnas.
as Paneb mõtlematult tegutsema Alkoholi olemus Närvisüsteemi depressant Usutakse, et on erguti Mõjub ajule tuimastavalt Võimendab alkoholieelset meeleolu Mõõdukal tarvitamisel vähendab ärevustunnet, tagasihoidlikkust Organismil kulul ühe alkoühiku töötlemiseks u üks tund Alkoholide jaotus Kanged alkohoolsed joogid Alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti Viin, viski, rumm, liköör Lahjad alkohoolsed joogid Alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti Vein, vermut Vähese alkoholisisaldusega joogid Alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti Õlu, siider Võõrutusnähud Rahvapäraselt pohmelus või kassiahastus Kehalised sümptomid Halb enesetunne, nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus, higistamine, oksendamine, südamekloppimine, närvilisus, käte või kogu keha värisemine Psüühilised nähud Süü, häbi, alaväärsustunne, masendus Sümptomid/nähud esinevad ka mittesõltlasel mürgistusnähtudena suure koguse tarvitamisel
Thomas koostas selle raamatu. 1869 toimus esimene teadaolev kokteilide võistlus ja võitis Harry Johnson.1920-1930 hakati ka euroopas vägas suures koguses kokteile valmistama. Usa keelas alkoholi ära 1920-1930 aastatel, siis hakkas salajook liikuma käidi väga palju üle piiri mehhikos joomas, alguse sai ka mafia sellel ajal. 1951 loodi asutus I.B.A rahvusvaheline baarmenide assotsatsioon. Iba-world.com Dry Martini 1860 dzinn ja vermut Margarita 1921 Baariliigid: 1.kokteilibaar- selles baaris tehakse kokteile, baaris peab olema väga suures valikus erinevaid komonente millest kokteili teha, täidavad ka kliendi erisoovid, töövahendid on hästi kvaliteetsed, kokteilibaar on tipp kuhu baarmen saab jõuda. 2.Laevabaar inimesed on 2 nädalat laeval kruiisi, teenindaja peab kokku suutma panna inimesi nägusid nimed ja nende joogitellimused, seal juuakse hetkel trendikaid jooke ja ka klassikalisi kokteile.
Jäätis (koore, piima, jogurti, mahla), milkshake 100-380 Kalakonservid, suitsu- ja soolakala 90-370 Kohupiimadesserdid, pudingud, vaniljekaste 110-310 Kange alkohol (liköör, viski, rumm, konjak, dzinn, viin, portvein, vermut, serri) 120-300 Liha, kana, hakkliha, subproduktid - kuumtöötlemata 65-300 Hapukoor, feta-juust, toorjuust, Creme Fraiche, kohvikoor, jogurtimajonees 120-280 Moosid 180-240
Tänapäeval kuuluvad sommeljee töökohustuste hulka veini õige serveerimine, veinikeldri hooldamine, restorani veinikaardi koostamine ja veini ning toidu sobitamine (viimati eriti oluline). Viinamarjade seltsis Destillatsiooni leiutasid araablased, kes kasutasid alkoholi medikamentidele, parfüümide ja puuviljadest eliksiiride valmistamiseks. Tänu sellele rikastavad meie joogivalikut sellised marjad nagu: · Konjak · Grappa · Brändy · Marc · Armanjak · Vermut · serri · Madeira · ja teised kanged veinid Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest ( peamiselt Uguri Blanc sordist, vähesed määral ka Colomarb ja Folle Blance) valmistatakse brändi, mida toodetakse Cognac´i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas- Charentes´es ( 16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres´is.
..13% Kangendatud piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks. Aromatiseeritud valmistatakse aperitiivide piiritusleotiste baasil, milledega kangendatatakse naturaalseid veine. Tähtis komponent leotises koirohi. Tuntud vein Vermut Vahuveinid saadud naturaalse veini loomulikulküllastamisel süsihappegaasiga. See toimub kuiva veini teistkordsel käärimisel kinnises taaras pärast suhkru ja pärmi lisamist Sampanja vahuvein, mida valm. Prantsusmaa Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadesy sampanjameetodil..Meetod tähendab, et veini teistkordne käärimine toimub paksuseinalistes pudelites, mitte muus taaras
Kaunistus: maasikas LIMBO Vana Tallinn 2 cl Viru Valge Lemon 3 cl Sidrunimahl 1 bl Ananassimahl 8 cl Valmistamine: vala koostisosad sheikerisse või mikserisse jääkuubikutele, pärast segamist vala pika joogi klaasi jääkuubikutele, kaunista ananassi ja kokteilikirsiga ning naudi iseseisva joogina. 4 Klaas: pika joogi klaas Kaunistus: ananass ja punane kokteilikirss TORNAADO Vana Tallinn 2 cl Bitter 2 cl Punane vermut 2 cl Soodavesi 1 cl Valmistamine: vala koostisosad viskiklaasi jääkuubikutele, sega lusikaga ning kaunista sidruni- ja apelsiniviiluga. Klaas: viskiklaas Kaunistus: sidruni- ja apelsiniviil HAAMER Vana Tallinn 3 cl Scotch Whisky 4 cl Valmistamine: vala koostisosad viskiklaasi jääkuubikutele, sega lusikaga ja kaunista sidrunikooretükikesega. Klaas: viskiklaas Kaunistus: sidrunikooretükk KÕDI-KÕDI Vana Tallinn 2 cl Vahuvein klaas täita
See koosneb vaid 6cl vedelikust ja on silmale röömuks. Alkoholi sisaldus on suur. Kokteili serveeritakse alati külmana, kuid ilma jääta. Kokteil on kuiv jook, kuid seda serveeritakse aperitiivina (sõõgiisu suurendajana), ja see peaks maitseelundeid ergutama. Peale sööki serveeritakse kokteil palju magusam, et sobida paremini desserdi ja kohviga. Kokteil koosneb Alkohoolsest põhjast, mis näitab joogi tüüpi (dzinn, viin) ja pehmendavast maitsejoogist (liköör, vermut, bitter), peale selle võivad esineda ka mõningad maiste ja vätvirõhud. Kokteili serveeritakse alati kõrge jalaga klaasist, et käsi ei soojendaks jooki st. Et peaks alati hoidma jalast kinni.Klaasi peaks mahtuma 69cl. SOUR. Sour on segu magusast, hapust ja kangest ning on aluseks paljudele jookidele. Magus on suhkruvesi, hapu on sidrunimahl ja kraade annab kange alkohol. Maht on 13 ja 20cl vahel tegemist on shortdringiga.
Mineraal , - allika ja lauaveed Euroopa standartite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikud kaitstud maaalustest allikast mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks sellist vett mille mineraalainete sisaldus on üle 2 gr/1 l kohta. Mineraalveed võivad olla kaseeritud. Villitud vett mis ei vasta nendele nõuetele kuid on puhas ning bakteriloogiliselt ohutu nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ning vitaminiseerituks veeks Lauaveele on lisatud vees lahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ning B-vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed mis maitsestatud võivad olla ka kaseeritud. Evian Badoit- peened mullid päritolu : prantsusmaa, st-galmier Värskelt pressitud mahlad ja pudelisse või purki villitud mahlad. Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast n...
Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.6. KANGESTATUD JA AROMATISEERITUD VEINID Kangestatud veinidele lisatakse valmistamise käigus alkoholi. Tuntumad veinid on Heres e. Serry, Portvein ja Madeira. Aromatiseeritud veinid on kangestatud veinid, mis on maitsestatud taimsete segudega. Võivad olla vermutid, valged, punased ja ka roosad veinid. Kangestatud ja aromatiseeritud veinid suurendavad söögiisu. Liigid: · Prantsuse vermut valmib 2a. vürtsika ja soolase maitsega · Itaalia vermut valmib 2a. · Rosso punane, magus · Rose Roosa , kibeda maitsega · Dry valgest kuni kahvatukollaseni · Bianco kahvatu värvusega, magus 7. VEIN TOIDU KÕRVALE Võtmesõnaks on siin tasakaal: toit ja vein peavad teineteist täiendama, mitte üle trumpama. Neutraalne toit sobib hõrgu veini saatjaks, selliste raskesti veiniga sobivate
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme...
3 cl heledat rummi 2 cl gin 4 cl kookoskreemi 2 cl blue curacao 9 cl ananassimahla 2 cl vahukoort 1 baarilusikas vahukoort 1,5 cl sidrunimahla 0,5 cl grenadiini (klaasi põhja) Ananassisektor + kokteilkirss Sheiker + goblet klaas + purustatud jää Sheiker + collins-klaas Dry Martini 4 cl dzinn 1 cl extra dry vermut roheline oliiv sidrunikooreõli segamisklaas + kokteiliklaas segada 12 korda Margarita laimi/sidrunikiil soolaäärise tegemiseks 4cl tequila blanco 2 cl Cointreau või triple sec 1 cl laimi või sidrunimahla laimi või sidrunikiil sheiker + kokteiliklaas Manhattan 4 cl ameerika viskit 1 cl rosso/red vermut dash angostura bitterit varrega kokteilkirss segamisklaas + kokteiliklaas võib peale pigistada apelsinikooreõli Rob Roy - manhattan scotch whisky´ga Cosmopolitan
seiker + poco klaas Apelsinilõik + kokteilkirss seiker goblet klaas Ennelõunajook Pärastlõunajook Laura Golden Cadillac 2 cl Amaretto 2 cl galliano 6 cl Rosso/Red vermut 2 cl creme de cacao white 2 cl apelsinimahla 2 cl koort apelsinilõik + kokteilkirss seikimine, kokteiliklaas seiker + old-fashioned klaas Kogupäevajook Kogupäevajook Amaretto Colada Carrebean Sunset 4 cl amarettot 2 cl creme de bananas 3 cl heledat rummi
ETIKETI KONSPEKT VASTUVÕTU PLANEERIMINE Küsimused, millele korraldajatel tuleb vastata: · Vastuvõtu eesmärk,olemus · Vastuvõtu liik · Kes maksab · Vastuvõtu aeg · Vastuvõtu koht · Vastuvõtu külalised · Vastuvõtu programm Konkreetsed tegevused: · Kutsete saatmine · Ürituse kavandamine Ruum Mööbel Kaunistused Lipud Muusika · Abiliste määramine · Transport · Riiete paigutamisvõimalus · Tualettruumid · Kingituse, lillede laud · Arutelu peale üritust, mis õnnestus, mis ebaõnnestus Läb...
ja küüslauk, panna viilud kuhja. Viilutada kartulid ja praadida kergelt, maitsesta soola-pipraga. Blanseeri viilutatud tzukiini, pirni, sellerit 4 minutit. Pärast raputada musti seesamiseemneid peale. · Panna aprikoos sampanjaga kokku ja keeta tasasel tulel 15 minutit. Sega juurde võid ja piparmünti ja serveeri. Praetud konnakoivad rohelise pipra kastmega Konnakoivad, nisujahu (soola-pipraga), või, salottsibul, vermut, küüslauk, roheline pipar, rõõskkoor Valmistamine: 1. Veeretada koibi jahus ja prae neid 2-3 minutit mõlemalt poolt, kuni koivad on kuldsed ja krõbedad. 2. Hautada hakitud sibul võis pehmeks. Lisada küüslauk, pipraterad, vermut ja rõõsk koor. Hautada 5-8 minutit. Maitsesta soola ja pipraga. 3. Lisada konnakoivad kastmele ja hauta 3-4 minutit. Tsilli ja küüslauguga maitsestatud haikala Tervest haikalast lõigatud neli ratast, sidruni
Jookide tehnoloogia Mahl- Vedel ( peamiselt puuviljadest ja marjadest ning köögiviljadest saadud) toiduaine, milles tooraine toiteväärtus on suures ulatuses säilinud Naturaalsed mahlad - Ühest või mitmest liigist. Suhkrust ja teistest ainetest puhas, värsketest või külmutatud viljadest. Naturaalne toormahl- kuumtöötlemata.Toormahl on naturaalse mahla erivorm, see ei ole kuumtöödeldud ning sellele pole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele harjumatu, seetõttu juuakse neid paljalt suhteliselt vähe. Joogimahlad- mahlale on lisatud vett või suhkrut, suhkrutooteid, orgaanilisi happeid Mehud- viljalihaga mahlad, sisaldaad lahustumatuid aineid. nt: pektoosi, tselluloosi jms. Toorainest tehakse püree, see homogeniseeritakse, pastöriseeritakse ja villitakse Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend ...
Joogid Alapealkirjad Veinid liigitatakse:................................................................................................................................4 1. Mittealkohoolsed joogid 2. Alkohoolsed joogid 2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid 2.2. Destileeritud alkohoolsed joogid 1. Mittealkohoolsed joogid Puhastatud kraanivesi. Hea filtriga puhastatult ei jää kraanivesi kvaliteedilt ja maitselt alla pudeliveele. Mineraal-, allika- ja lauaveed. Euroopa standardite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud. Villitud vett, mis ei vasta nend...
lisada suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 200 grammi. Eestis müüdavad mahlad on valdavalt magustamata mahlad. Nektarile lisatakse suhkrut või looduslikku mett kuni 20% liitri valmistoote kohta. Mahlajook ei kuulu mahlatoodete alla ja selle mahlasisaldus ei ole piiritletud. Alkohoolsete jookide suhkrusisaldus Keskmine suhkrusisaldus 100 g kohta: likööris kuni 32 g, lahjas magusas valges veinis kuni 6 g, kangetes magusates veinides, nagu šerri, vermut, marjavein, kuni 16 g, džinnis kuni 5 g, siidris kuni 9 g, õlles 2–3 g. NB! Ka alkohol ise annab palju energiat. 1 g puhast alkoholi annab 7,1 kcal. 10 soovitust suhkru ja magusainete tarbimiseks 1. Piira karastusjookide tarbimist (0,5 l pudelis karastusjoogis on 10 tl suhkrut). 2. Hoidu magusatest näksidest, asendades need näiteks (kuivatatud) puuviljade ja marjadega. 3. Kui sulle meeldib suhkruga kohv või tee, proovi suhkrukogust iga
10...13% Kangendatud piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks. Aromatiseeritud valmistatakse aperitiivide piiritusleotiste baasil, milledega kangendatatakse naturaalseid veine. Tähtis komponent leotises koirohi. Tuntud vein Vermut Vahuveinid saadud naturaalse veini loomulikulküllastamisel süsihappegaasiga. See toimub kuiva veini teistkordsel käärimisel kinnises taaras pärast suhkru ja pärmi lisamist Sampanja vahuvein, mida valm. Prantsusmaa Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadesy sampanjameetodil..Meetod tähendab, et veini teistkordne käärimine toimub paksuseinalistes pudelites, mitte muus taaras. Käärimisel tekib süsihappegaas, mis surutakse
..13% Kangendatud piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks. Aromatiseeritud valmistatakse aperitiivide piiritusleotiste baasil, milledega kangendatatakse naturaalseid veine. Tähtis komponent leotises koirohi. Tuntud vein Vermut Vahuveinid saadud naturaalse veini loomulikulküllastamisel süsihappegaasiga. See toimub kuiva veini teistkordsel käärimisel kinnises taaras pärast suhkru ja pärmi lisamist Sampanja vahuvein, mida valm. Prantsusmaa Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadesy sampanjameetodil..Meetod tähendab, et veini teistkordne käärimine toimub paksuseinalistes pudelites, mitte muus taaras
Tallinna 37.Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile................
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
Kangestatud veinid. Neid jaotatakse: 1. Portveinid, madeirad, šerrid. Need on erineva magususastmega - kuivadest veinidest kuni magusateni. Alkoholisisaldus on 15 – 22%. Portveine valmistatakse ainult Portugalis, madeirasid Madeira saarel, šerrisid Lõuna-Hispaanias. 66 2. Liköörveinid. Nende valmistamisel lisatakse mahlale brändit või kindlat konjakit. 3. Aromatiseeritud kangestatud veinid. Tuntum on vermut. Alkoholisisaldus on 14,5 – 22%. Veini on maitsestatud ravimtaimede leotistega. Valmistajamaa järgi jagunevad veinid: Vana Maailma veinid. Need on Prantsuse, Hispaania, Itaalia, Saksa jne veinid Uue Maailma veinid. Need on Ameerika, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika jne veinid. KORDAMISEKS 1. Kuidas iseloomustakse valgeid veine, punaseid veine? 2. Mis vahe on šampanjadel ja vahuveinidel? 3. Nimeta Vana Maailma ja Uue Maiilma veinimaad. 4.2.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
