Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...
docstxt/135323762091.txt
TEST 6 võnkumised ja lained, heli 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? 1. < 16 HZ infaheli 2. > 20 000 Hz ultraheli 3. 16 ... 20 000 Hz heli 2. Kuidas helisid liigitatakse? 1. Mitme harmoonilise laine summa kõla 2. Harmooniline laine toon 3. Paljude erinevate ja muutuvate sageduste summa müra 3. Millised lained levivad antud keskkondades? 1. tahke keha rist ja pikilaine 2. Vedelik ainult piki 3. Gaas ainult piki 4
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT: KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: seisulainete tekitamine keelel ja nende statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 2. november 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 17 OT KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Teoreetilised alused: Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii,
kuju. Kaal - Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Mehaaniline energia - Iseloomustab keha võimet teha tööd, koosneb kineetilisest ja potentsiaalsest energiast E võrdub Ek+Ep Töö ja võimsus Töö Iseloomustab kehade vastastikmõju. Selle arvväärtus näitab vastastikmõju tugevust, omab ka suunda. Jõu ühik on N (njuuton) Võimusus - Kirjeldab ajaühikus tehtud tööd VÕNKUMISED Võnkumine - Mingi suuruse perioodiline muutumine tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses Võnkumiste liigid: vabavõnkumine, sundvõnkumine, sumbuvad, mittesumbuvad Võnkumist kirjeldavad suurused: amplituud, hälve, periood, sagedus Resonants - Keha võnkumise amplituudi kasv välise jõu mõjul. (vajalik, et saaks raadiot kuulata, erinevad sagedused jne) Vibratsioon - Väikese amplituudiga kiire mehhaaniline võnkumine, värisemine ( ehitustööriistad) Lained
annaabi.ee 
