Friedrich II Preisimaa kuningas Friedrick II ehk Friedrich Suur elas aastatel 1712- 1789. Friedrick II oli Preisimaa kuningas 1740.aastast kuni surmani. Friedricki ema oli Sophie Dorothea. Sophie isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich lapsepõlv ei olnud kerge. Tema isa Friedrick Wilhem I on ajalukku läinud karmi ja äärmiselt kitsi valitsejana. Erinevalt teistest õukondadest, kus oli moeasjaks prantsuse keel ja kirjandus, põlgas Friedrick Wilhem I valgustusaja teadlasi ega sallinud oma poja huvi muusika ja prantsuse kirjanduse vastu. Friedrick II võimuletulekut jälgiti huviga kogu Euroopas. Esimest korda oli troonile tõusnud valitseja, kes oli tuttav valguskirjandusega. Juba oma valitsemise esimesel päeval andis Friedrick II korralduse jagada vaesemale rahvale riigi ladudest soodsa hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ning
teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Lisaks sellele levisid valgustusideed ja lugemisringid. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellele raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Ilmalikud ja kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustusideede
Grafiti ajalugu Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse 60.70ndaid USAs. Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. 70.ndate alguseks tekkis oma nime kritseldajaid palju, see põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks. Grafiti ajalugu 70ndate lõpupoole algab New Yorgis ka grafitivastane võitlus, põhjuseks üldine kuritegevuse kasv. 1980. aastate alguses sai aga grafiti meedia mõjul moeasjaks, jõudis kunstigaleriidesse. 1990.ndate alguses kasvas grafiti populaarsus just kõige enam Euroopas ja Jaapanis. Tänapäeval on eriti levinuks muutunud nii valmistööde kui ka kavandite väljapanemine internetis. Grafiti Eestis Eestisse jõudis grafiti 1990. aastatel. Aktiivsemalt tegeldakse grafitiga Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Eesti kunstikriitikud aktsepteerivad grafitit, kuid taunivad vohavat sodimist. 2004
kirjastiile. Sellest arenesid välja erinevad grafitistiilid, nagu "throw-up", "piece", "wildstyle", "stencil" (sablooni abil tehtud grafiti), "mural" (tervet seina kattev grafiti) jm. Nähtusesse suhtumine on kahetine ühelt poolt peetakse kunstiks ja teisalt vandalismiks, aegade jooksul on seda seostatud ühiskonna allakäigu, vägivalla,alkoholismi ja narkomaaniaga. 1980. aastate alguses sai aga grafiti meedia mõjul moeasjaks, jõudis kunstigaleriidesse. Kirjutajate seas on kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kes ei soovi enam olla anonüümsed. Hip-hop kultuuri tekkega 80ndate alguses jagunesid grafitiga tegelejad kahte leeri: Kunstiväärtusele orienteeritud hakkasid grafitiga süvendatult tegelema, otsisid aina uusi võimalusi ja vorme. Nende tööd muutusid rafineeritumaks ning nad eemaldusid grafiti tegemisel selle algsest eesmärgist reklaamist. Nad püüdlesid grafiti kui kunstivormi poole,
Graffiti juured ulatuvad kiviaegsete koopamaalideni. See sai alguse 60ndatel New Yorgis kui nooruk aliasega "julio 204" hakkas enda Tagi kirjutama igale poole New Yorgis. Mõne aja pärast hakkas sama tegema Kreekast pärit nooruk kes elas Manhattanis aliasega "Taki183" Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks Graffitit seostati ühiskonna allakäigu, alkoholismi ja narkomaaniaga. 1980. aastate algul sai graffiti meedia mõjul moeasjaks, muutus aerosoolkunsti nime all äriks ja jõudis kunstigaleriidesse. Pärast hiilgeaega on graffiti arenenud nii legaalses kui ka illegaalses suunas. Sõnumist ei ole ilma tausta tundmata võimalik aru saada Sõnum võib olla suunatud tegijalt tegijale, ka sooviga märgistada oma territooriumi. Arusaamine eeldab vastava märgikeele tundmist, keerulised tähed paistavad abstraktsete geomeetriliste kujunditena. Graffitiga võib väljendada suhtumist.
Rousseau meelest õnnelikumalt kui kaasajal. Siit tuletas Rousseau ka oma poliitilise ideaali- rahvavõimu. Parlamentaarset demokraatiat Rousseau ei pooldanud. Mõned Rousseau poliitilised vaated leidsid hiljem järgmist kommunistliku riigikorraga maades. Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s,o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellel raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Neid loeti meelsasti nagu ka utoopiaid kirjanduslikke unelmaid ideaalsest maailmast. Nii kujunes tõeliseks bestselleriks Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe´´. Nõiaprotsessid jäid aegamööda minevikku, kohtumõistmisel
Kasutusel olid ka võltsjuuksed. Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli vaid habemega mees. Samuti pühendasid mehed palju aega oma keha vormis hoidmisele ning meikisid ja lõhnastasid end. Muinas-Rooma Enamikel Rooma kodanikel olid laubale kammitud juuksed(lühikesed). Tollal vaadati kiilaspäisusele halvasti, seetõttu hakati päid värvima ning kasutati ka võltsjuukseid. Hadrianene võimule tulekul said pikad juuksed ja habemed moeasjaks. Orjad pidid aga näo puhtaks ajama. Hakati käima Habemeajaja juures, kelle töövahendiks oli habemenuga. Bütsants Mehed lasid juuksed lühikeseks kärpida, tuka aga pikemaks. Samas oli ka teine variant mis jättis juuksed veidi pikemaks- juukseid kammiti pealaelt tahapoole. Kuni 9.saj lasid mehed näo siledaks raseerida. Hilem aga tulid moodi lühikesed hooldatud habemed ja vuntsid. Näidates oma pühendumist kirikule, ajasid kirikuõpetajad pealae paljaks. Keskaeg
Alates aastast 1891 avaldas ta seal korduvalt tõlkeid Lääne- Euroopa realistide töist ja selgitas uue voolu põhimõtteid ja olemust ka juhtkirjades. Seega püstitati ostekui omaaegne "eluläheduse" loosung, mis siitpeale muutus kirjanduselu tulipunktiks. Tekkis sõnavõtte poolt ja vastu. Realism oli muutunud päevaküsimuseks, asi liikus ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata. Eesti realistilik külajutt, mille kirjutamist Grenzstein oli õhutanud, muutus varsti moeasjaks ja mitmed andekad kirjanikud asusid selle kirjutamisele. Juhan Liiv, August Kitzberg, Eduard Vilde ja Ernst Särgava kujunesid varsti kõige silmapaistvamaiks uue voolu viljelejaiks. 2.Juhan Liivi jutustused, temaatika J. Liivi külajutt ''Igapäevane lugu''. Kõik jutud algavad sellega peale, et kuskil midagi iseäralist sünnib, et kuskil midagi saab sündima või et kuskil midagi on sümdinud, millest iseäralised asjad järele on jäänud.
Laertes oli kantsler Poloniuse poeg, Ophelia vend. Laertes oli õde, aga Hamletil polnud Hamlet käekäik: Ta ennem kättemaksu plaane tehes kaalub, kuna ja millal oleks õige aeg kätte maksta. Laertese käekäik: Ta tahab kohe kätte maksta, on äkiline (juba surnuaial Ophelia matusel läks ta Hamletile kallale). 2. Suhted omavahel? Laertes ei pooldanud Hamletit. Laertesele ei meeldinud, et Ophelia suhtleb Hamletiga. Laertes: " Kuid Hamlet... tema armunaljatlust moeasjaks pea vaid, vere mängutujuks ning kevadaja kannikeseõieks, mis, varane ja kalduv, õrn ja närbuv, vaid viivu lõhnab- aga mitte muuks." Ophelia: "Ah ainult?" Laeres: "Ära arva seda muuks. Sest loodus mitte üksnes jõult ja kogult ei kosu sirgudes: kui tempel kasvab, saab suureks hinge teenistuski sees. Võib- olla armastab ta küll sind nüüd ning ükski plekk või kavatsus ei määri ta tahte voorust. Aga kartma pead, et tema suurus köidab tema tahet, sest ta on oma sünnipära ori
laulmine. Mülleri jutlused on sisukad ja kindla kavaga. Nendest algabki meie ilukirjanduse proosa. Jutlus usuline kõne, millega vaimulik juhib koguduse mõttekäiku Piibli alusel. See on jumalateenistuse keskne osa. Juhuluule. Ajapikku sugenes kirikulaulu kõrvale eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse nn juhuluulest. Sellekohane harrastus hakkas levima Eestis peamiselt Tallinnas ja Tartus 17. saj esimesel poolel. Luuleharrastus muutus salongilikuks moeasjaks. Eeskujuks seati Saksamaal levinud omapäratsev barokne luule. Seda püüti viljeleda eri keeltes: saksa, rootsi, ladina, kreeka, heebrea ja ka eesti keeles. Idee oli uudne ja huvitav: nii hakkasidki pidustustel, pulmades, varrudel aga ka matustel kõlama eestikeelsed värsid. Paraku ei jõudnud need pärisrahva kuuldekaugusesse. 1630. aastate keskel muutus pulmalau l- epitalaamionid härrasrahva pidusaalides ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja
Laiselda, lõtvunult lõbutseda jah, selleks pakub Papeete küllalt võimalusi. Kuid midagi väga olulist on kadunud, mis oivalise loodusega saare põnevaks paigaks muudaks. Rannabulvari ääres loksusid laguuni vaikselt õõtsuvas vees kümned jahid, väikeseist lootsikuist kuni uhkete kahemastiliste luksuslaevadeni. Reisid ookeanil väikestel alustel üksi, kahekesi või tervete perekondade kaupa on ju viimastel aastatel päris moeasjaks saanud. Eks see ole jällegi üks 20. sajandi tehismaailma eest põgenemise viise. Prantsuse Polüneesia soojad, suhteliselt vaiksed veed, mõõdukad püsivad passaattuuled ja maalilised saared tõmbavad taolisi seiklusteotsijaid rohkesti ligi." 5 Kokkuvõttes on Tahiti tõeline paradiisisaar, mille külastamisest unistavad kindlasti paljud inimesed. Ta on saar, mille kohta on küll ka
Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit ja tähtsustasid loomuõigust. Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati 2 kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Lisaks sellele levisid valgustusideed ja lugemisringid. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellele raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Ilmalikud ja kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18
Peale selle peegeldub Haydni partituuris suund tonaalse tõsiduse kadumise poole. 18. sajandi lõpus aset leidnud klassikalise kuu-utoopia taassünni ajel loodud teostes võib tihti märgata otseseid viiteid Ameerikale, näiteks Piccinni ooperis Il regno della luna (Kuu valitseja), samuti ulmekirjanduses ning populaarteaduses. Koos Euroopasse jõudnud uudistega Ameerika revolutsioonist muutus tol ajal Itaalias, Saksamaal ja Austrias loodud koomilistes ooperites moeasjaks kujutada elu Ameerikas. Just nende kirjanduslike ja ooperimaailma trendide toel võib Haydni ooperit vaadelda Ameerika revolutsiooni metafoorina, mis viitab keskklassi lootusele uue poliitilise korra tekkimiseks. Londoni periood Pärast vürst Nikolausi surma, sai Haydn mitmelt poolt suurepäraseid pakkumisi.
Ei saa olla õnnelik, kui soovid seda mis on võimatu; ja vastupidi: õnnelik või olla vaid sel juhul, kui soovid võimalikku, sest sellisel juhul saavutad sa alati selle mida soovid. Kogu asi on selles, et soovida seda, mis on võimalik. (Epiktetos) Noorstoikluse 3. Periood Marcus Aurelius Rooma stoikluse kolmanda põlvkonna esindajaks on aga tuntud keiser-filosoof MARCUS AURELIUS, kelle isikus pääses stoitsistlik filosoofia sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Marcus Aurelius, sünninimi Marcus Annius Catilius Severus, sündis 26. aprillil 121 Roomas, perekonna villas Caeliuse künkal. Elu esimese seitsmeteistkümne aasta jooksul kandis ta samu nimesid kui isa ja vanaisa, Marcus Annius Verus. Vanaisa oli sel aastal teist korda konsul ja Rooma linna perfekt. Viis aastat hiljem määrati ta taas konsuliametisse, mis näitas, et tema positsioon oli keiser Hadrianuse valitsemisajal väga ebatavaline
kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde puudumine homse päeva ees põhjustas lootust igavesele õndsusele peale surma. Rikaste astumise tõttu ristiusku rikastusid ka kogudused. Rikkuste valitsemiseks valiti kogudustes ametiisikud: piiskopid, diakonid jt. Impeeriumi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtne range ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik. Ristiusku astusid rikkad inimesed ja kristlus muutus peaaegu moeasjaks. Kristlane olla sai auasjaks ja võimaldas kiiremini tõusta karjääriredelil. Seega vahetasid paljud usku kasusaamise eesmärgil. Pühakojad ei suutnud enam mahutada kiiresti kasvanud kristlaste hulka. Rikastele oli koguduste kommunistlik elukorraldus võõras, sest neil oli vara, mida nad tahtsid suurendada, mitte jagada vaestega. Endine ühtlustunne hakkas kaduma ja koguduste sees tekkisid rühmad jõukuse ja ühiskondliku seisundi alusel.Koguduste juhtimine läks üle erilisele vaimulike
vaimustuses nii kaugele, et muud peale pintslite ja värvide Kurtile ei kingitudki. õnnelik lapsepõlv sai Kurti jaoks väga järsu lõpu, kui ta oli seitsmeaastane. Ta vanemad lahutasid. Edaspidi visati poissi ühe sugulase juurest teise juurde, kord elas ta isa, kord emaga. Veel kodus olles kirjutas Kurt ükskord oma toa seinale: `Vihkan ema, vihkan isa, isa vihkab ema, ema vihkab isa, see teeb lihtsalt kurvaks.` 80.ndatel aastatel said abielulahtused USAs justkui moeasjaks. Kurt tundis end lahutuse tõttu petetu ja lööduna, tal oli häbi koolikaaslaste ees, kes olid täiuslikest peredest. Ta tõmbus endasse, muutus depressiivseks ja vaikseks ning hakkas mõistma teda ümbritsevate inimeste väiklust ja kodulinna tühjust ning eraldatust. Kurti antisotsiaalsust suurendas võimetus koolis omasuguseid sõpru leida, ka tingis pidev ringikolimine alatasa kooli vahetamise, mis aga muutis suhete loomise veelgi raskemaks
Prantsusmaale. Preisimaal hakkas hüatsindikasvatus arenema eriti pärast seda, kui siia asus elama pelju Prantsusmaalt kirikukonflikti pärast pagendatud hugenotte. Hugenotid mõjutasid üldse soodsalt saksa aiakunsti arengut sel perioodil. 18. sajandi lõpul korraldas üks hugenottide järglasi, aednik David Buchez Berliinis esimese suurejoonelise hüatsindinäituse. Mõne aasta pärast avas tema sugulane hüatsindiaia kõrval kohviku. Sai moeasjaks seal kohvi juua ning hüatsindilõhna nautida, korduvalt külastas kohvikut ka keiser. Hüatsindikultus levis ja möödunud sajandi 30.-40. aastatel olid Berliini lähistele tekkinud tohutud hüatsindiväljad. Igal aasta maikuus sõideti linnast massiliselt välja neid põlde imetlema. Kümnekonna aasta vältel peeti seda lausa seltskondlikuks kohustuseks, pikkamööda huvi rauges. Ka Prantsusmaal armastati hüatsinti, kuid siin ei tekitanud ta kaugeltki sellist furoori kui
hea riigimees. Kuid siiski oma vabadel hetkedel, mil ta sai oma valitseja rüü seljast visata, kirjutas ta ühed kõige tähtsamad stoistliku filosoofia teosed. Raamatu, kus ta hoiatab ennast valede veenumuste eest ja õhutab end olema parem inimene. Marcus Aurelius on nimetatud Rooma stoikluse kolmanda põlvkonna esindajaks, kelle isikus pääses stoitsistlik filosoofia sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Andunud noorena filosoofilisele õpinguile, uurib ta peale stoikute ka platoniste ja peripateetikuid, suhtudes teatava sallivusega ka teistsugustesse arusaamadesse. Viimast kinnitab asjaolu, et ta hoolitses Ateenas asuvate filosoofiliste koolide eest ja lasi riiklikul kulul neis igaühes pidada üleval kaks õppetooli. Epictetuse eeskujul seadis ta esikohale eetika: nõudis omakasupüüdmatut inimesearmastust ja
On ka olemas hobikanapidajad kes kasvatavad kanu enda tarbeks ja vähesed ülejäägid turustavad ümberkaudsetele elanikele. Järvamaal puuduvad suured munatootjad,kanu kasvatavad vaid vähesed nn hobitalunikud, sest kui kanade arv läheb üle 350, tuleb see registreerida juba tootmisettevõttena, see aga omakorda tähendab lisakulutusi. Hetkel on kanakasvatusturul arenguruumi just nimelt väiketootjatele,kuna mahetoidundus on muutumas üha enam moeasjaks. Väiketootjatel on võimalus viia tootmine sellisele tasemele, et see kvalifitseerub mahetootena. Kuna inimeste teadlikkus on sellel alal tõusnud, on mahetootel ja lihtsalt talutootel potensiaali küllaga. Meie kanafarmi põhilisteks klientideks saavad olema ümberkaudsete külade ja Paide ning Türi linna elanikud,Põhiliselt pereinimesed kes väärtustavad tervislikku toitumist. Järvamaal turustavad kanasõnnikut aianduskauplused, seal lisandub hinnale tootmiskulu
Iisrael" (Tertullianus). Niisuguse mõttelaadi ohud ilmnesid juba kolmanda maailmariigi ajal, kui Hitler kristlasi oma poolele võita püüdis ja neile aasialasest, mitte juudi päritolu Kristust reklaamis. Peale selle süüdistati juute deitsiidis (Jumala tapmise kuritegu). Kuigi Matteuse 20:18-19 ja Apostlite tegude 4:26-28 väidetakse selgesti, et Jeesuse ristilöömises tuleb süüdistada ka paganaid, muutus juutide süü ja karistuse teooria selles osas moeasjaks. "Kannatused pandi teie peale õiglaselt, sest teie tapsite selle Õige" (Justinius u 100-165) III sajandi kristlikud teoloogid, kaasa arvatud Hippolitos ja Origenos arendasid seda teooriat edasi. IV sajandil hakkas see domineerima juba ka kristlikus mõttelaadis. 8 Ajal, mil "tavalised" kristlased segunesid juutidega ja külastasid ka sünagooge, intensiivistus oma karja kaotada kartvate kogudusejuhtide verbaalne rünnak. Nad
-20. sajandi Euroopa vaimuelule. Vatikani muuseumi reljeefil oli Gradiva kreeka loodusnümf. Sellest inspireerituna kirjutas Wilhelm Jensen 1903.aastal romaani „Gradiva: fantaasialugu Pompeist“, mille peategelane uskus, et Gradiva oli Pompei preestri tütar, kes Vesuuvi purske tagajärjel hukkus. Teosest sai inspiratsiooni Sigmund Freud, kes leidis, et on hea võimalus kirjanduskuju psühhoanalüüsis kasutada. Tänu Freudile sai Gradiva nii kuulsaks, et sai moeasjaks selle reljeefi koopia oma seinale riputada. Omakorda Freudist inspireeritud sürrealistid kasutasid samuti Gradivat oma teostes. 70. Nimetada ülekreekalisi spordipidustusi ja iseloomustada nende tähendust. Olympia, Pythia, Nemea ja Isthmose mängud. Spordivõistlused olid enamasti osaks mõnele jumala pühendatud pidustustest, seega oli neil tähtis religioosne roll. Samuti väljendasid panhelleeni mängud Kreeka ühiskonna võistluslikkust ja väärtusi – üheks oluliseks väärtuseks
inimest. Siis järgnesid jälle katuaastad, näljaaastad. Arvatakse, et aastaks 1712 oli järel veel ainult 150-170 000 inimest. Tollest ajast pärineb palju eesti keeles kirjutatud luuletusi. Kirjutatud põhiliselt pulmapäevade puhuks. Aga ka teiste sündmuste puhul, matused, väitekirjade kaitsmise puhul jms. Iseäranis pulmalaulud. 17. sajandil, mida tuntakse ka barokksajandiks, barokkajastuks. Juhuluuletuste kirjutamine oli õpetlaste seas muutunud moeasjaks. Kogu Euroopas trükiti Euroopas lugematul arvul pulmaluuletusi. Juhuluule- tähtpäevaks kirjutatud luule. Esilagu oli see õpetlaste (kirjutasid võõrastes keeltes: ladina jt) erahobi. Vahel võeti kasutusele ka eesti keel. See tähendas, et senini alaväärtuslikuks peetud maakeel (eesti keel undeutch), võeti kasutusele pulmalauludes. Nõudlikus eesti keeles. Carmen Aleksandrinus - esimene eesti keelne juhuluuletus. Ladusas eesti keeles
jutustas siis onule, rääkis rehast, mispeale onu seletas, et neil seda vaja pole, seda vajatakse heina tegemiseks, aga nende loomad hangivad ise süüa, külaloomad kardavad külma ja neid metsa lastes, ei saaks inimesed neid enam kätte, kuna ei tunta ussisõnu - ka voki laitis onu maha, öeldes, et nende nahad on kordi soojemad ja mugavamad, Jeesuse kohta ütles, et ühed usuvad haldjaid ja käivad hiies nagu nemad, teised aga Jeesust ja käivad kirikus, mis on lihtsalt moeasjaks - Leemet oli pettunud, et onu asjadest nii ei vaimustu nagu tema ja kõik maha teeb, onu pidas külarahvast hulludeks, kuna neil on palju riistapuid ja seda ainult seetõttu, et ei osata ussisõnu, mispeale Leemet teatas, et temagi ei oska, kuid onu kinnitas, et ta hakkab neid kohe õppima ja on saanud selleks piisavalt vanaks, Vootele pidi olema tema õpetajaks 4. - kunagi oskasid kõik ussisõnu, esivanematele olid neid õpetanud ussikuningad, nüüd aga
on ainult üks ja mitte parim võimalik viis liigisisese varieeruvuse kirjel- damiseks. 1.2.4. Varieteet ja vorm on tüpoloogilisest mõtteviisist ja vastavast liigikontseptsioonist tulenevad ühikud, sageli ebakindlalt eristatavad. Linné ja tema järglased tähistasid liigisiseseid ühikuid mitte nime, vaid tähe (A; B; a; b; α; ß jne.) või numbri abil (tänapäeval nimetame neid taimede ja seente puhul tinglikult varieteetideks). Eristamine ja nimeta- mine oli lausa moeasjaks möödunud sajandivahetusest peale botaanikas; praegu on see kombeks näiteks lihheniseerunud seente puhul. Bioloogiliselt mõtestatud on ainult alamliigi ja populatsiooni eristamine; sisukas on ka näit. seentel intersteriilsete rühmade ja (parasiitseentel teatud peremees- taimedele) spetsialiseerunud vormide eristamine. - Populatsiooni mõistet käsitletakse geneetika ja evolutsiooniõpetuse kursustes, siin ei korrata. 1.2.5
Olgu selle näiteks J. Hornungi kirikulaul „Kristus meie Õnnistus...“ teosest „Koddo ning Kirgo Ramat“ (1695). Juhuluule Ajapikku sugenes kirikulaulu kõrvale ka eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse nn juhuluulest. Sellekohane harrastus hakkas Eestis, peamiselt Tallinnas ja Tartus, levima 17.sajandi esimesel poolel. Seoses ülikooli, gümnaasiumide, trükikodade asutamisega kujunes rida haritlaskoondisi, kus luuleharrastus muutus salongilikuks moeasjaks. Eeskujuks seati Saksamaal levinud omapäratsev barokne luule. Seda püüti viljelda eri keeltes: saksa, rootsi, ladina, kreeka, heebrea ja ka eesti keeles. Nii et eesti keelgi oli pääsenud sakste pidusaalidesse. Idee oli uudne ja huvitav: kas ei võiks talupoegade ja teenijate kõnet lõbu pärast riimida ja eesti keele kõla värsimõõtude mängus perekondlikel sündmustel esitada. Nii hakkasidki pidustustel, pulmades, varrudel, aga ka matustel – mitmesugustel juhtudel – kõlama
läheb sellest lihtsalt mööda. Ma tõtt-öelda ei tea, mis on halvem: kas sotsiaalse vajaduse täielik tähelepanuta jätmine, mis on iseloomulik enamikule õnneseentele ja paljudele neist, kes küllaldaselt teenivad, et vaesuseta elada; või hoolivalt ja sellega koos kõrgemail määral ilma taktitu alanduseta väiksema venna vastu, mis on iseloomulik paljudele neist mees- ja naissoost härrastele, kelle jaoks ka kaastunne "rahva" vastu on moeasjaks. Need inimesed patustavad palju enam, kui nad oma täieliku taktitunde puudumise tõttu oskavad iseendile ette kujutada. Pole ime, et taolise "väikese vennaga" suhtlemise tulemus on täiesti tühine, sageli aga otse negatiivne. Kui rahvas vastab sellisele suhtumi-sele loomuliku rahulolematusega, siis need head härrad võtavad seda alati kui tõendit rahva tänamatusest. Et ühiskondlik tegevus sellega midagi ühist ei oma, et ühiskondlik tegevus ei või arvestada
annaabi.ee 
