10.2012 Vello Lääts TA MAG. II 080387 3. Panen kirja talale mõjuva toereaktsiooni: GI + Q RA := = 6.253 kN 2 4. Panen kirja tala tugevustingimuse: Mmax max max = Wx = 160MPa 5. Leian maksimaalse momendi: lava Mmax := RA = 0.013 MN m 2 6. Leian vastupanu momendi: Mmax 3 Wx := = 0.00007817 m N 160000000 2 m 6
l 1.22 FA = 2 Kontroll ΣF ＝ 0 −FA + F − F + F ＝ −2 + 2 − 2 + 2 ＝ 0 SISEJõUD Vasakult QAB ＝ FA ＝ 2 kN QBD ＝ FA − F ＝ 2 − 2 ＝ 0 QDB ＝ QBD + F ＝ 0 + 2 ＝ 2 kN A M ＝ M ＝ 1.44 kN ⋅ m Cv M ＝ M + FA ⋅ a ＝ 1.44 + 2 ⋅ 0.36 ＝ 2.16 kN ⋅ m ⎛⎝Mmax⎞⎠ Cp M ＝ M + FA ⋅ a − M ＝ 1.44 + 2 ⋅ 0.36 − 1.44 ＝ 0.72 kN ⋅ m paremalt B M ＝ M ＝ 1.44 kN ⋅ m D M ＝ M − FB ⋅ a ＝ 1.44 − 2 ⋅ 0.36 ＝ 0.72 kN ⋅ m TALA DIMENSIONEERIMINE σa = 180 Mmax = 2.16 ⋅ Ristlõikes C Mmax σ ＝ ―― ≤ σa W 3 Mmax 2.16 ⋅ 10 −5 3 3 W ＝ ――＝ ―――― ＝ 1
vabat toetatud 0,020537 20,54 24672,66 18593,31 0,00 -42792,26 Kolm serva jäigalt ja üks serv vabalt toetatud 0,007894 7,89 14764,12 7895,25 -30396,71 -22738,32 2) m3 Mx Mx My serva My serva keskel keskel Mmax , , Kinnitusviis keskel keskel (3), , [Pa] (1), (1), [Nm/m] [Mpa] (2), [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] Vabalt toetatud servadega 29804,6 19817,08 0,0 0,00 29804,6 286123860 286,12 Jäigalt kinnitatud
kahel jäigalt kinnitatud Üks serv jäigalt ja kolm 0,00232338 2,32 5622,48 5772,96 0 -12530,88 vabat toetatud Kolm serva jäigalt ja üks 0,001182702 1,18 4227,12 3146,4 -9015,12 -7742,88 serv vabalt toetatud 2) m3 Mx serva Mx keskel My keskel My serva keskel Mmax , max, Kinnitusviis (1), (1), keskel (3), max, [Pa] (2), [Nm/m] [MPa] [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] Vabalt toetatud 7578,72 6744,24 0,00 0,00 7578,72 72755712,00 72,756 servadega Jäigalt
4199,76 5075,28 0 -10766,16 4829,04 4254,48 -10478,88 -9699,12 5622,48 5772,96 0 -12530,88 4227,12 3146,4 -9015,12 -7742,88 Mx serva keskel My serva keskel (3), max, Mmax , [Nm/m] max, [Pa] (2), [Nm/m] [Nm/m] [MPa] 0,00 0,00 7578,72 72755712,00 72,756 -7948,08 -7359,84 7948,08 76301568,00 76,302 0,00 -10766,16 10766,16 103355136,00 103,355 -10478,88 -9699,12 10478,88 100597248,00 100,597
6 1140 7,8445 1200,907 1,0534269312 0,628034 0,025333 1,266667 7 1150 8,906 1363,411 1,1855745049 0,631134 0,025333 1,266667 8 1160 9,5815 1466,822 1,2645019859 0,6415 0,025333 1,266667 ruutvorrand voi Mn*Sn^2-2Mmax*sn*sv+Mn*Sv^2=0 a=Mn b=-2*Mmax*sn c=Mn*sv^2 P2=f(P1) 7,503571 -2,4011428571 0,033349 1700 formula a b c x1 x2 1200 sv>sn sv= 7,503571 -2,401143 0,033349 0,305449 0,0145505051 P1,W
M.v. pole olemas algust ja lõpu. Ampere'i seadus avastas katselise valemi vooluga juhtmele m.v mõjuva jõu arvutamiseks. F=IBlsina (F-vooluga juhtmele m.v. mõjuv jõud (1N), I- voolutugevus juhis (1A), l- juhi pikkus (1m), a- nurk juhi ja jõujoone vahel, B- magnet(iline) ind., iseloomustab m.v. mõju, suurust (1T), vasakukäe reegel.) Vooluraam m.v. Jõumoment= jõud* jõu õlg M=2F*r Moment on max, kui jõujooned paiknevad raami tasandil. M=0, kui jõujooned on risti raamiga. Mmax= 2Fr=2IBlsin90*r=IBl*2r=IBS Mmax=IBSnMoment on seda suurem, mida 1)tugevam vool läbib raami, 2)suurem on raamipindala 3)suurem on ind. Lorentzi jõud elektromagnetiline jõud nim. m.v liikuvale laetud osakesele mõjuvat jõudu. Leitakse valemiga Fl= qvBsina + laengule mõjuva Fl suuna võib leida vasakukäe reegli järgi. Osakeste trajektorida) vaakumis, a=90, kujuneb trajektooriks ringjoon r. Fl muutub kesktõmbejõuks seega Fl=ma=mv(ruut)/r= qvB sina=
arv leitakse: q × m = s.a , (28) Lk kus läbilaskevõime reservitegur, 1,1 ... 1,2. Saadud arv ümardatakse lähima suurema täisarvuni. Vajalik kaide arv leitakse: m nk = , (29) mmax kus mmax maksimaalselt võimalik kraanade (mehhaniseeritud liinide) arv kail. Kui kai ääres teenindatakse laevu kuni 1000 tonnise kandevõimega, kasutatakse 1-2 kraanat. Kui kandevõime ületab 1000 tonni kasutatakse 2 ... kraanat. Kaide arv ümardatakse suurema täisarvuni. Tagalamasinate arv leitakse eraldi iga variandi jaoks. Tagalamasinate arv variandi vagun-ladu jaoks: vg -ld q vg -ld nöp = svg.a -ld , (30)
võetakse tabelist 7: []FO1=1.03·HB1=1.03·285.5=294 MPa; []FO2=1.03·HB2=1.03·248.5=256 MPa 3) Lubatud paindepinged väikese ratta hammaste jaoks []F1 ja suure ratta hammaste jaoks []F2 : []F1=KFL1·[]FO1=1·294=294 MPa; []F2=KFL2·[]FO2=1·256=256 MPa 5. Kinnise silindrilise hammasülekande arvutus: 1) Määran kindlaks reduktori massi diapasooni: mmin=0.1·T2=0.1·213,64=21,4 kg; mmax=0.2·T2=0.2·213,64=42,7 kg. 2) Massi suuruste mmin ja mmax järgi määran reduktori peamise parameetri aw eeldatava diapasooni: aw.min= (290·mmin)0.5=(290·21,4)0.5= 78,8 mm; aw.max= (290·mmax)0.5=(290·42,7)0.5= 111,3 mm Projektarvutus 1. Peamine parameeter telgede vahe aw: awKa ·(u+1) ·(T2·103/·u2·[]2H)1/3·KHß=43· (3,55+1) · (213,64·103/0.32·3,552·514.32)1/3·1= 114,47 mm Võtan lähima väärtuse L1 tabelist aw= 115 mm =0.28+0.08·0.5=0
Vooluraam hakkab magnetväljas pöörduma ja võtab lõpuks mingi kindla asendi. 4.Mis on püsimagnet, mis on magnetnõel ? Püsimagnetiks nim. keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetnõel on väike kergesti pöörduv püsimagnet. 5.Mis on magnetinduktsioon ? Magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja.Magnetinduktsioon on vektoriaalne.Tähis B 6.Kuidas leitakse magnetinduktsiooni arvväärtus (valem) ? Magnetinduktsioon arvutatakse valemist : B = Mmax / I*S M-vooluraamile mõjuv maksimaalne jõumoment( N*m), I-voolutugevus(A), S-vooluraami pindala m2) Mõõtühik on Tesla ( T ) 7.Kuidas määratakse magnetiktsiooni suund ? Määratakse kruvireeglist. Kui vooluraami tasapinnaga risti asetsev kruvi pöörleb nii nagu näitab voolu suund raamis, siis kruvi ise liigub magnetinduktsiooni vektori suunas. K= 2*10(-7) N/A2 8.Mida nim. magnetvälja jõujoonteks ja milleks neid kasutatakse ? Magnetvälja jõujooneks nim
Kesk (4,71+4,70+4,70):3 (15,91+15,90+15,9 (12,0+12,0+11,9): - = 4,70 2):3= 15,91 3= 12,0 mine Vigade arvestus (meetod 2): m1 = 15,91 mk = (m1+m2+m3):3 = (15,91+15,90+15,92):3 = 15,91 m2 = 15,90 m3 = 15,92 m4 = 15,91 m5 = 15,91 m6 = 15,90 m1 = 15,91-15,91 = 0 m2 = 15,91-15,90 = 0,01 m3 = 15,91-15,92 = -0,01 m = 0,02 m = 0,95 (02+0,012+0,012): (3x2) = 0,005 m m = 15,91 ± 0,005 mmax = 15,91 + 0,005 = 15,915 mmin = 15,91 -0,005 = 15,905 msuht = (0,005 x 100):15,91 = 0,03143 % msuht max = (0,005 x 100):15,915 = 0,03142 % msuht min = (0,005 x 100):15,905 = 0,03144 % Järeldus: suhtelise vea maksimaalne suurus on 0,03142 % ja minimaalne suurus 0,03144 %.
ntm Phtmld lv ld−lv 81 ntm = =2 38 kus täheühendid kr ja tm tootlikkuste juures tähendavad vastavalt kraanat ja tagalamasinat. Kai ööpäevane läbilaskevõime saab määrata: Lköp Lmöp mmax ktv Lköp = 1 000 × 5 × 0,8 = 4 000 TEU kus k tv – laadurite tootlikkuse vähenemise tegur, kui laadureid on üle ühe: k tv =1,0 kui mmax=1; k tv =0,9 kui mmax=2; k tv =0,8 kui mmax>2. 10. LAEVA JA VAGUNITE TÖÖTLEMISAJA ARVESTUS
Magnetism Magnetiline vastastikmõju vastastikmõju liikuvate laetud kehade (osakeste) vahel; Magnetväli magnetilise vastastikmõju vahendaja kehade vahel, mis ümbritseb liikuvaid laetud kehi (osakesi) ja vooluga juhte; Magnetiline induktsioon B magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suunaks on magnetvälja suund ja suurus on määratletud magnetväljas asetsevale vooluga kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi Mmax ja kontuuris kulgeva voolu tugevuse I ning kontuuri poolt piiratud pinna pindala S suhtega: M B = max I S Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment 1 N·m.
Kui kruvi pöörata voolutugevuse suunas, siis kruvi enda suund on otse edasi ja see ongi magnetvälja suund. Kontuur peab olema tasakaaluasendis. 3. Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks? Magnetvälja kokkuleppelist suund a näitab magnetnõela põhjapoolus. 4. Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsiooni B vektori pikkus (kuidas arvutatakse suurust B, mis iseloomustab välja tugevust) ja milline on selle vektori suund? B=Mmax/I x S Magnetinduktsioon B on võrdeline maksimaalse jõumomendiga (N x m) ja pöördvõrdeline kontuuris kulgeva voolutugevusega (A) ja kontuuri poolt piiratud pinna pindalaga (S) Mida suurem on magnetinduktsioon, seda suurem/tugevam on väli. 5. Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsioon 1 T (tesla)? 1T on suurus, mis on võrdeline jõumomendiga 1N*m ja pöördvõrdeline kontuuris oleva voolutugevuse 1A, mis piirab kontuuris ppindala suurusega 1m2.
Suunda saab teha kindlaks kruvi reegliga. 3) Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks? Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. 4) Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsiooni B vektori pikkus (kuidas arvutatakse suurust B, mis iseloomustab välja tugevust). Magnetinduktsioon on võrdeline maksimaalse jõumomendiga ja pöördvõrdeline kontuuris kulgeva voolutugevuse ja kontuuri poolt piiratud pindala korrutisega. B=Mmax/J*S Mida suurem on magnetinduktsioon,seda suurem/tugevam on magnetväli. 5) Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsioon 1 T (tesla)? 1T on suurus, mis on võrdeline jõumomendiga 1N*m ja pöördvõrdeline kontuuris oleva voolutugevuse 1A, mis piirab kontuuris pindala suurusega 1m2. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m² (ruutmeeter), mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm (njuutonmeeter), kui raamis on vool
Mekv=KdMmax -imetoru vaakumpumpa, elastomeervõru oluline peenikeste pöörlemissagedus (p/min). pingutustrosside puhul; Fmax ja Mmax suurim jõud ja moment (elastomeerist iminapp) 49) Polüspasti head omadused: 5. kraana lasti, Fmax=kFnom Vaakumhaaraja on kasutatav siledapinnalise ja · väheneb tõmbejõud trossi ja
Eategur KHL = √ 𝑁 NFO = 4 Paindeväsimuspiirile vastav vahelduvpinge tsüklite arv kõikide teraste jaoks. N > NFO, seega KFL1 = KFL2 = 1 Paindeväsimuspiirile vahelduvpinge tsüklitel NFO vastavad lubatud paindepinged [𝜎]FO [𝜎]FO1 = 310 [𝜎]FO2 = 1,03HB = 1.03 x 248,5 ≈ 256 Lubatud paindepinged [𝜎]F = KFL [𝜎]F1 = 310 MPa [𝜎]F2 = 256 MPa 2.4. KINNISE SILINDERHAMMASÜLEKANDE ARVUTUS Reduktori massi diapasoon, mmin = 0,1 T2 ; mmax = 0,2 T2 kg mmin = 0,1 × 209 = 20,9 kg mmax = 0,2 × 209 = 41,8 kg Telgede vahe eeödatav diapasoon: awmin = √290 × mmin mm --> awmin = √290 × 20,9 ≈ 78 mm awmax = √290 × mmax mm --> awmax = √290 × 41,8 ≈ 110 mm Telgede vahe 3 𝑇 103 3 209 × 103 a𝑤 ≥ 43 × (𝑢 + 1) × √ᴪ×𝑢22 ×[𝜎]2 𝐾𝐻𝛽 = 43 × (4 + 1) × √0,32 × 42 × 6072 × 1 ≈
Q 9,5 0,5 10 10 M kNm 18 9,5 0,5 3.3 Sisejõudude analüüsi tulemus Qmax = 10 kN Mmax = 18 kNm Ohtlik ristlõige on punktis B : QB = 10 kN ja MB = 18 kNm 4. Tugevusarvutus M y Painde tugevustingimus : max = W [S] y =235 MPa materjali voolepiir 3 [ W ] = M [ S ] = 18 10 6 4 306 cm3 ristlõikele nõutav telg-tugevusmoment y 235 10 4.1 Painde tugevustingimus tugevusmomentide kaudu :
I n Kontuuri pöörav jõumoment M (jõu F ja jõuõla l korrutis) avaldub: M = B I S sin , kus B on magnetvälja magnetiline induktsioon; I voolutugevus kontuuris; S kontuuri poolt piiratud pinna pindala; nurk pinnanormaali suuna ja tasakaalses asendis selle suuna vahel. Tasakaalses asendis = 0 ja M = 0. Jõumoment on maksimaalne (Mmax), kui = 90o. Siis B = M max = M max , IS pm kus pm = I S on kontuuri magnetmoment. Heiti Aarna 2008 Magnetism 2 Magnetiline induktsioon B on magnetvälja mingit punkti iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suund määratakse magnetvälja sellesse punkti
Võimsus: 36 kW Pöörete arv (η): 920 p/min Mass: 315 kg Max.moment: 1000 N*m Käivitusmoment 950 N*m Käivitusmomenditegur Nst 2 πη 2∗3,14∗920 Mst = W ; W= 60 ; W= 60 = 96,3 rad/s 36000 Mst = 96,3 = 373,8 N*m Mk 950 Ψkäiv = Mst Ψkäiv = 373,8 = 2,5 Mmax 1000 Ψkr = Mst Ψkr = 373,8 = 2,7 Mk.k = 0,5* (Mkäiv+Mkr); Mk.k = (1000+950)*0,5 = 975 N*m Reduktori valimiseks arvutan ülekandearvu u. ηel. m u = ηtrum Vlast∗ipol ηtrum = Dtr∗π 12∗4 ηtrum = 0,5∗π = 30,6 p/min 920 u= 30,6 = 30,1 Võtan u = 31,5 utegelik = 31,5 Valin reduktori PM-650. Võimsus (ПВ 25% juures): 39,5 kW
Funktsiooni vahemikuks f(x)
nimetatakse argumendi väärtuste hulka, mille korral funktsioon kasvab kasvamisvahemikuks.
Kasvamispiirkond X
Kui x1
Q epüür Q epüür AQ M epüür M epüür M epüür M Mmax I (+) Mmax II (-) Mmax Joonis 6.19 6. Paindemomendi M juurdekasv (kui see juurdekasv on pidev, s.t. ei sisalda üksik- momentkoormusi) võrdub põikjõu Q epüüri pindalaga samas vahemikus. 6.4. Normaalpingete laotus paindel Sirge ühtlane varras (Joonis 6.20) on painutatud (koormatud pöördemomendiga M või jõuga F ): · koormuse toimel varras paindub (kõverdub) peatasandites;
Q epüür Q epüür AQ M epüür M epüür M epüür M Mmax I (+) Mmax II (-) Mmax Joonis 6.19 6. Paindemomendi M juurdekasv (kui see juurdekasv on pidev, s.t. ei sisalda üksik- momentkoormusi) võrdub põikjõu Q epüüri pindalaga samas vahemikus. 6.4. Normaalpingete laotus paindel Sirge ühtlane varras (Joonis 6.20) on painutatud (koormatud pöördemomendiga M või jõuga F ): · koormuse toimel varras paindub (kõverdub) peatasandites;
3. Väikevaltsid ja valtsimine Lehtmaterjali ristlõike läbimõõdu muutmiseks mõeldud valts http://www.motorera.com/dictionary/pics/s/sheet_roller.jpg http://i2.iofferphoto.com/img/item/952/757/17/2b05_1.JPG Lisaks veel proffesor Ajaotsa poolt toodud pildid: Patendiameti kodulehelt ei suutnud midagi valtsile teemakohast tuvastada. 4. Kinemaatiline skeem l = 84 mm s = 35 mm 6. Arvutused Vändale rakenduv jõud: Fv = 200 N 6.1. Vänt Maksimaalne paindemoment Mmax = 200 N * 0,3 m = 60 N*m [] = 250 MPa M max paine = [ ] W Kus paine vändale rakenduv paindepinge, MPa M vändale rakenduv jõumoment, N*m W vända tugevusmoment, m3 [] lubatud pinge, MPa h b= 2 bh2 h 3 W= = 6 12 b lühema külje pikkus h pikema külje pikkus h= 3 [ ] = 12 M max 3 1260 250
Magnetvälja põhiomadus on,et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut või elektrovoolu jõuga. Elektrivool on nii mangetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Ampere seadus F=Bilsinα – juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. Magnetvälja induktsioon on vektor, mille suuna saab määrata kruvireegliga. Magnetvälja induktsioon iseloomustab magnetvälja mõju voolule. B=Mmax/iS=Mmax/Pm, kus Pm on magnetmoment, mis väitab magnetvälja mõju tasapinnalisele voolukontuurile. 18. BIOT-SAVART-LAPLACE´I SEADUS Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle vooluelementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse 𝜇0 𝑑𝑙 𝑟 𝜇0 𝑑𝑙
Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK2 (Omakaal + tõstev tuulekoormus): Arvutuslik koormus: Koondatud koormus: Talal on ava piirkonnas alumisel (surutud) vööl kaks külg- ja väändejäika tuge (tugedel), seega tala kiivepikkus L = 17,0 m 20 5.12.2 Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonile KK1 =+0,75 - vaadeldava lõigu otstes mõjuvate paindemomentide suhe (Mmin /Mmax ) C1=1,14 C3=1,00 Sektoriaal inertsimoment: Väände inertsmoment: Elastne kriitiline paindemoment: kiivekõver ,,d" =0,5 21 Kandevõime on tagatud! 5.12.3 Talastabiilsus kontroll koormuskombinatsioonile KK2 C1=1,127 C2=0,454 kiivekõver ,,d" Kandevõime on tagatud! 22 6 RAAMIPOSTIDE KONTROLL
MT100LA, Pn = 2,2 kW, nn = 1430 min-1, n = 83%, cos n = 0,81, In = 4,8 A, Ik/In = 5,5, Mn = 15 Nm, µk = 2,4, µv = 2,9, J = 0,0069 kgm2, m = 21 kg. Valitud mootorit tuleb 21 kontrollida käivitusmomendi ja maksimaalse koormusmomendi järgi, arvestades ka võimalikku pingekadu mootori klemmidel. Normaalse töö tagamiseks peaksid olema rahuldatud tingimused Mn µk Mpv, Mn µv Mmax, kus Mpv on mootori võllile taandatud töömasina paigaltvõtumoment (nihkemoment), Nm, Mmax mootori võllile taandatud töömasina koormusgraafiku maksimaalne moment, Nm, = 1,2...1,4, tegur, mis arvestab mootori klemmidel tekkida võivat pingekadu. Jooniselt 6.13 näeme, et töömasina paigaltvõtumoment on 0. Graafiku maksimaalse momendi arvutame P1 5400 60 M max = = = 36,06 Nm. 2nn 2 1430
1 + m ,d tan α + m ,d tan 2 α 1.5 fv ,d fc ,90 ,d PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 62/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Ohtliku ristlõike määramine: Tala läbipainde leidmine: Mmax ⋅ l2 b ⋅ h3s Paindedeformatsioon: um,inst = k m ⋅ Is = 9,6 ⋅ E 0 ,mean ⋅ Is 12 1,2 ⋅ Mmax Nihkedeformatsioon: u v ,inst = k v ⋅ A s = b ⋅ hs G0 ,mean ⋅ A s
x2 = 3 l x= 3 Rt Qt l 2/3l 3 P l Mmax 1/3l Rp W Qp RÕHU EPÜÜR LÕIKEJÕUDUDE PAINDE- EPÜÜR MOMENDI EPÜÜR Joon. 1.6 Näide 1.8 Laeva põikvahesein kõrgusega 9 m on tugevdatud püstjäikusribidega, mille vahesamm b = 750 mm. Vahesein on vaid ühelt poolt täidetud ülemise servani mereveega. Arvutada:
Et käivitusmähis pöörleb nüüd sünkroonselt staatori magnetväljaga (S=0), Vahelduvvooluringis aga voolutransformaatoreid. siis ei indutseerita selles elektromotoorjõudu ja vool käivitusmähises on null. Kui aga töömasina Voltmeetri näidu saab tema klemmidelt st ühendada voltmeeter rööbiti tarbija või generaatoriga. Voltmeetri takistusmoment läheb suuremaks momendist Mmax, siis langeb mootor sünkronismist välja- satume uuesti takistus peab olema palju suurem kui tarbija, millega ta on ühendatud, sest muidu mõjub tema asünkroonsele karakteristikule 1. Käivitustakistus Rk valitakse 10...15 korda suurem ergutusmähise juurdeühendamine mõõdetavale pingele
z Nihkepinge laotus y K M(y) QS * D Q (y) Q = y Mmax Ib* Joonis 8.12 · ristlõike igas punktis (v.a. mõned erandid) mõjub nii normaalpinge M (ritlõikega risti) kui ka nihkepinge Q (piki ristlõiget) punktis K (koordinaadiga y) mõjuvad koos normaalpinge M(y) ning nihkepinge Q(y); · tugevustingimuse rakendamiseks antud punktis (K), tuleb normaal- ja
1) kus m teravilja kogusaak t; s teravilja keskmine saak hektarilt t/ha; S teravilja kasvupind ha. Teravilja maksimaalne juurdevedu päevas on arvutatud valemiga mKp 450 1,4 m max = = = 90 , (1.2) tk 7 kus mmax teravilja maksimaalne juurdevedu päevas t/d; Kp päeva ebaühtlustegur (Kp=1,4) [2,lk.48]; tk koristusperioodi pikkus päevades [d = 7 (d päeva tähis)]. Teravilja keskmine juurdevedu päevas on arvutatud valemiga m 450 mk = = = 64 , (1.3) tk 7
g − raskusjõud, N h − hammasratta paksus, m J − süsteemi inertsmoment, kg∙m2 Ji − töömasina või ülekande pöörleva detaili inertsmoment, kg∙m2 Jm − mootori inertsmoment, kg∙m2 i − ülekandearv mootorilt töömasinale kp − tegur, mis arvestab rattaäärikute ja –pukside takistust, 𝑘𝑝 = 2,75 M − leitav moment, N∙m Mekv − ekvivalentne moment, N∙m Mi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Mmax − mootori võllile taandatud töömasina maksimaalne moment, N∙m Mpv − mehhanismi paigaltvõtumoment, N∙m Mtn − töömasina takistusmoment nimipöörlemissagedusel, N∙m Mts − töömasina staatiline takistusmoment, N∙m m − koorma mass, kg m0 − rippvagoneti mass koormata, kg mk − sirgliikuva detaili mass, kg (mk = 480 kg) mn − mootori mass, kg mr − hammasratta mass, kg n − töömasina pöörlemissagedus, s-1
t 250 l eff1 = l eff 3 = l += 5000 + = 5130mm 2 2 l eff 2 = l = 5000mm Sisejõudud: - Paindemomendi arvutamine MSd = ( gd ± q d ) l2eff Tabel 2.1 leff, m x, m x/l + - Mmax, KNm Mmin, KNm 5.130 0,000 0 0 0 0 0.00 0.00 5.130 0,513 0.1 0.0350 0.040 0.005 38.24 7.45 5.130 1,026 0.2 0.0600 0.070 0.010 66.53 11.79 5.130 1,539 0.3 0.0750 0.090 0.015 84.87 13.03 5.130 2,052 0.4 0.0800 0.100 0.020 93.27 11.16 5
640 1.046 0.430 1.120 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 41/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut C) Tegurite C1, C2 ja C3 väärtused, kui varda tugede vahelise lõigu otstes mõjuvad eri suurusega toemomendid ning lisaks mõjub avamoment põikkoormusest Mq µ= Mmax - näitab toemomendi ja põikkoormusest põhjustatud momendi suhet. Kui toemoment ja põikkoormusest tingitud moment on ,,ühemärgilised", siis on väärtus positiivne. Kui toemomendid ja põikkoormusest tingitud momendid vardas on ,,erimärgilised", siis negatiivne. Näide: kui toemoment ja põikkoormusest põhjustatud moment tekitavad
Kõik autode sidurid on püsiühendatud. Lahutamiseks ja lahutatuna hoidmiseks tuleb rakendada välisjõudu. 11 Ketashõõrdsiduri põhimõõtmete kindlaksmääramisel lähtutakse mootori suurima pöördemomendi kindlast edasiandmisest. Siduri hõõrde-moment ( N × m) arvutatakse valemitega, kus µ H on ketaste tööpindade hõõrdetegur, rm keskmine hõõrderaadius cm, Fn hõõrdepindade survejõud N, z hõõrdepindade arv, S siduri varutegur, Mmax mootori suurim pöördemoment ( N × m) (vt. Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid lk.59) Loetleme mõningaid enamikule siduritele omaseid ehituse iseärasusi. Siduri vedavad osad asuvad mootori hooratta küljes. Seejuures on hooratta kettapoolne pind üks vedavaid pindu. Hooratta suur mass soodustab detailide jahutamist ja muudab siduri kompaktseks. Ühtlasi kulub hooratta valmistamiseks vähem metalli, sest siduri detailid suurendavad massi.
2 EI z Iw L2 I M cr = C1 + t . (6.12b) L2 2 I z 2,6 I z Tegurid C1, C2 ja C3 leitakse vastavate tabelite ja graafikute abil. Tabelites ja graafikutes kasutatakse järgmisi tähiseid: - vaadeldava lõigu otstes mõjuvate paindemomentide suhe (Mmin /Mmax); Mq - µ= , M max kus Mq - maksimaalne paindemoment põikkoormusest (näit. qL2/8 või FL/4 vms); Mmax; Mmin - vastavalt maksimaalne või minimaalne moment lõigu otsas. Teras 1 58 Tabel 6.5 Otstest paindemomendiga koormatud varda tegurite C1, C2 ja C3 väärtused
Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.54. Arvutus näitab, et suurim paindemoment tekib miidli piirkonnas, suurim põikjõud aga 0,25L kaugusel miidlist vööri ja ahtri poole. Maksimaalne paindejõud miilil, mille laev tavalise ekspluatatsiooni käigus peab välja kannatama: Mmax=ΔL/k [kNm], kus kuivlastilaevadel k=250-360 tankeritel k=350-420 reisilaevadel k=300-350 Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. 40
1) kus m teravilja kogusaak t; s teravilja keskmine saak t/ha; S teravilja kasvupind ha. Teravilja suurim juurdevedu päevas on arvutatud valemiga mK p m max = tk (1.2) , kus mmax teravilja suurim juurdevedu t/d; Kp päeva ebaühtlustegur (Kp = 1,4) [2, lk 48]; tk koristusperioodi pikkus d (d = 10 [d päeva tähis]). Teravilja keskmine juurdevedu päevas on arvutatud valemiga m m kesk = , (1.3) tk kus mkesk vilja keskmine juurdevedu t/d.
oud Talas m~ojuvad arvutuslikud paindemomenid: MEd = ( · gd ± · qd ) · lef f (116) Talas m~ojuvad arvutuslikud p~ oikj~ oud: VEd = · gd ± · qd (117) 13 l,m x/l Mmax , kN m Mmin, kNm Vmax , kN Vmin , kN 0,00 0,000 0 0 213,79 12,89 1,86 0,333 398,35 24,05 213,79 12,89 1,86 0,333 398,35 24,05 3,75 -161,93 3,73 0,667 321,49 -52,81 3,75 -161,93 3,73 0,667 321,49 -52,81 -59,61 -331,93
Seina tugevuse kontrollimiseks või seina dimensioneerimiseks on vaja määrata paindemomendid. Maksimaalne paindemoment esineb kaeviku põhjast teatud sügavusel x. Paindemomendi suurus on Maksimaalne paindemoment esineb kohas, kus põikjõud on null. Põikjõud sügavusel x on Tingimusest Q = 0 saame ruutvõrrandi Selle võrrandi lahend annab sügavuse, kus tekib suurim moment. Asetades selle momendi avaldisse, leiame seinas tekkiva Mmax. Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina arvutusel tuleb arvestada ka veesurvet (joonis 10.42). Pinnase mahukaal allpool veetaset tuleb võtta arvestades vee üleslükke jõudu = w. Veesurve seinale suureneb kuni veetasemeni kaevikus lineaarselt sügavusega. Sügavamal on summaarne veesurve konstantne, kuna kaeviku poolt mõjub samuti lineaarselt sügavusega suurenev veesurve.
Peamiseks erinevuseks on siin koormusnurga 1 määramise meetod juhtimissüsteemis. Asünkroonmootori korral arvutatakse see nurk integraalina magnetvälja pöörlemiskiirusest 1, mis on määratud võrgu ja mootori tegelike sagedustega, kuid servomootori koormusnurka 1 tuleb mõõta q M 1= 12 Mmax I1R1 s1 I1 E1 U1 d 12 12 a. q 1= 12
a 2 2 Tingimusest Q = 0 saame ruutvõrrandi (K p - K a )x 2 - 2 hK a x - h 2 K a = 0 Selle võrrandi lahend annab sügavuse, kus tekib suurim moment. Asetades selle momendi avaldisse, leiame seinas tekkiva Mmax. Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina arvutusel tuleb arvestada ka veesurvet (joonis 10.42). Passiivsurve epüür Aktiivsurve epüür Veesurve epüür Joonis 10.42 Surveepüürid pinnasevee esinemisel
annaabi.ee 
