inimestega. Selgitada milline koolivorm ja selle kandmise reeglid kehtivad ,,pulmad" etteanded 04.02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad) Käepigistus (ulatatakse parem käsi, käepigistus on lühike ja tugev, käteldes tõustakse püst, kindad võetakse käest, kui käsi puudub) Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama. Põsesuudlus ja embamine (enimlevinud lõuna-euroopas, üldjuhul naine naist ja mees naist, islamimaades embavad ka mehed omavahel)
2011, 57). Koolitusruumides peab olema palju istumisvõimalusi, toolid-lauad ei tohi olla omavahel seotud. Erinevad istumisvõimalused rõhutavad osalemisvõimalust vestluses ja toolid on paigutatud nii, et ei peaks tingimata paiknema kellegi vastas lähidistantsil. Ruum muutub koolituse käigus kogu aeg. Seintele riputatakse arutelude ja rühmatööde tulemused, mööblit tõstetakse ümber vastavalt hetkevajadustele. Praktiliselt on välistatud kellegi mitteosalemine. Just oskusliku ruumi kasutamisega luuakse pehmelt olukord, kus kõik on nähtavad ja kuuldavad. Selline õpperuumi ühine ,,vallutamine" nõuab õpetajalt tarka toimimist ning loomulikult ei tohi mööbeldamisega" liiale minna osalejatel peab olema piisavalt võimalusi süveneda ja kohaneda. (Valgmaa & Nõmm, 2008, 39.) Sotsiaalne õpikeskkond. Õhkkonda koolitusel mõjutavad inimeste rahvus, vanus, sugu, haridus ja suhtumine koolitusse
· uuritava tegevuse või protsessi kohta käiva informatsiooni kogumisel, hindamisel ja vahetamisel näitab üles ametialast objektiivsust = objektiivsus · saadud informatsiooni väärtust ja omandiõigust austatakse ning suhtutakse konfidentsiaalselt saadud informatsiooni = konfidentsiaalsus · on kompetentsed siseauditi läbiviimisel = kompetentsus ( 1, lk. 25) Kõlbelisuse all mõeldakse selliseid käitumisreegleid nagu ausus, hoolsus, vastutustunne, seaduste järgimine, mitteosalemine teadlikult kõikvõimalikes illegaalsetes tegevustes. Objektiivsuse nõue tähendab keeldu osaleda mistahes tegevuses või suhetes, mis võib kahjustada siseaudiitori sõltumatust, sõltumatut hinnangut ning kohustust avaldada kõik teadaolevad faktid moonutamatult. Konfidentsiaalsus määratleb iga siseauditi protsessi käigus või mõnel muul viisil saadud informatsiooni avaldamise keelu kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui tekib seadusejärgne või ametialane kohustus seda teha
ühiskonnaelust eemaldumist Kompleksne iseloom; struktuursed ja individuaalsed põhjused Mõju ük toimimisele tervikuna, integreerituna, solidaarsusee o Majanduslik tõrjutus – mitteosalus väärtuste loomises ja tarbimises o Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus o Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemidepuudumine o Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine o Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus o Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel.
Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine • Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus • Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine • Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus • Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
2 Kolmanda sek tunnused: strukturaalne/institutsionaliseeritus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikus. Avaliku ja mittetulundussektori suhetemudel: Täiendusmudel- eristatud kooseksisteerimine; Partnerlusmudel- sisuline koostöö; Vastandusmudel- konkurents Arsteini redel: Näitab, mis tasandil on kodanikeühiskonna areng. Mitteosalemine; osalemine, kodanikevõim Sotsliikumin- laiahaardeline, üritab mõjutada ühiskondliku või poliitilist muutust. Taotlus, mida soovitakse ellu viia. Traditsioonilised (kirik, ametiühingud rahvuslik ärkamine) uued sotsliikumised(naisõiguslased, punkarid, rohelised, ACTA) Tegutsemis- ja kohandumisjärk. Reformivad, lunastuslikud, transiivsed, uued ja vanad. Huvirühm- rühm, ühiste huvidega, kes esitab nõudmisi, pikaajalisem kui surverühm, eesmärk huvid.
(NB! Seda mõjutab ka jõukamate gruppide enese-eraldamine ülejäänud ühiskonnast!) Sotsiaalse tõrjutuse avaldumisvorme • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, kogetud sallimatus, ksenofoobia (nt rahvusvähemused) • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine • Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus • Institutsionaalne tõrjutus - avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande- programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
5 15 aastane ajaline perspektiiv 3 7 aastane ajaline perspektiiv 3 Konservatiivne kasv Üle 35 50% kasv (integreeritud näitajates) Sagedased maksed, väiksemad summad Ühekordne tehing, suuremad summad Tulevikukasum ei huvita, huvitab lojaalne klient Investeeringu väärtuse kasv Juhtimises mitteosalemine Otsene osalus juhtimises Laenu ja intresside kohese tasumise võime "Väljumistee" (st osaluse müügi võimalus) Vajaliku soodumusega inimeste ettevõtlusse sisenemist pärsivad: · äriidee puudumine; · rahanappus: · ajanappus. 20. VÄIKEETTEVÕTETE "ENNEAEGNE SURM" EHK ÄRILINE LÄBIKUKKUMINE mille olulisimad põhjused on: · kogemuste puudus, mida võimendab vajadus teha paljusid asju;
Vaesuse määr – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Sotsiaalne tõrjusus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda (piiratud tingimused võrreldes enamusega, pettumustunde süvenemine, subjektiivne tajumine Avaldumisvormid: Majanduslik – mitteosalus väärtuse loomises ja tarbimises Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline: osaluse, informeerituse ja tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) VIII Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus
mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks. sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid: Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega) Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks. sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid: Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine Ruumiline / geograafiline tõrjutus elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega) Institutsionaalne tõrjutus avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
Mida ette võtta? Mitmete riikide kogemused kinnitavad, et kohustuslik valimine suurendab osalusprotsenti. Selliseid riike on maailmas üle 20. Enamik neist asub küll LõunaAmeerikas ja kuulub selliste riikide hulka, mida oleks raske Eestile demokraatia arendamisel eeskujuks tuua. Samas on valimas käimine kohustuslik ka Austraalias, Belgias, Luksemburgis ja Kreekas. Viimases on valimine kohustuslik alla 70aastastele valimisõiguslikele kodanikele. Valimistel mitteosalemine võib Kreekas kaasa tuua vangistuse ühest kuust kuni ühe aastani. Inimeste valima sundimist ei saa pidada demokraatlikuks, kuid sellel mõttel on ka teine pool. Kõik peaksid küll valima minema, kuid kõik ei pea valimissedelile midagi kirjutama. Teiste riikide kogemus kinnitab, et rikutud valimissedelite osakaal ei ole sundvalimistel kuigi suur. Seega, kui keegi juba valima läheb, eelistab ta sel juhul enamasti ka oma hääle anda. 4
arenguga ehk kasvufaasides (nt käivitamine, laienemine jms) ehk Sagedased maksed, väiksemad summad Ühekordne tehing, suuremad summad projektide teostamiseks. Tulevikukasum ei huvita, huvitab lojaalne klient Investeeringu väärtuse kasv Juhtimises mitteosalemine Otsene osalus juhtimises Lisaraha vajadus on tavaliselt ajutine hea idee puhul saavutatakse teatud ajaga kasum ja rahavoo positiivne saldo, kuid enamasti ei
haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Sotsiaalse tõrjutuse protsessid, mille tõttu indiviidid ei saa täielikult ühiskonnas osaleda, tekitab ühiskondliku osalemise vähenemise Majanduslik tõrjutus mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne ja kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline tõrjutus elupiirkonnast tingitus eraldatus Sooline tõrjutus traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad töö tasustamine TURG JA RAHA Traditsiooniline turg
Ka jõukamate gruppide enese-eraldamine ülejäänud ühiskonnast) o Sotsiaalse tõrjutuse avaldumisvorme: - Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) - Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia - Sotsiaalne tõrjutus - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. - Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine - Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus 8. Loeng – Turg ja raha 1) Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline: konkreetne lokaalsus; läbipaistvad vahetussuhted; vahetu; reguleeritus (kohalik tasand).
Kultuuriline tõrjutus – hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik Kultuuriline tõrjutus – hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine tugisüsteemide puudumine
(NB! Seda mõjutab ka jõukamate gruppide enese-eraldamine ülejäänud ühiskonnast!) Sotsiaalse tõrjutuse avaldumisvorme Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, kogetud sallimatus, ksenofoobia (nt rahvusvähemused) Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus Institutsionaalne tõrjutus - avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande- programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
b. inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse c. institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta d. kool 5. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad a. teadmised poliitikast b. oskused poliitikas osalemiseks c. eesti keele oskus d. kodanikujulgus 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirschmani järgi on a. reeglite rikkumine, karismaatiline domineerimine, legitiimsus b. osalemine, mitteosalemine ning kohandumine c. jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine d. revolutsioon, riigipööre ning valimised 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. valimas käimist b. kampaaniates osalemist c. saadikute mõjutamist d. allkirjade kogumist 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. piketeerimist b. poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist c. terrorismi d. ainult kodanikeühendustesse kuulumist. 9. Osalusaktiivsuse määravad a
· peamine ideede generaator (nii ESTÜ kui Rooma lepingute taga): SaksaPrantsuse telg maj koostöö esmasus föderalism aluseks rahvusülesus sammsammuline areng Pleveni plaan 1952.a. Euroopa Kaitseühendus, mis kukkus läbi kuna Prantsusmaa ja Itaalia ei ratifitseerinud lepingut. Antud plaan ei läinud läbi, kuna 1. endiselt kartused Saksamaa taasrelvastumise ümber 2. Prantsusmaa kartis kaotada kontrolli 3. kahtlused ühendatud jõudude üle 4. Suurbritannia mitteosalemine tõstis ärevust 5. Euroopa kaitseühendus polnud enam vajalik. Lääne-Euroopa liit 1954, reformitud Brüsseli leping, mis kaasas Itaaliat ja Saksamaad. Rooma leping eesmärgiks kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine ja aatomienergia ühendamine. Rooma lepingud 1957.a. Paul-Henri Spaak 'Hr. Euroopa' EMÜ ja Euratom jõustusid 1958.a. loodi riikideülesed institutsioonid: Komisjon, Ministrite Nõukogu ja Parlamentaarne Assamblee (1965.a. Merger Treaty)
Praeguseks on Sveits avalduse peatanud. Ka rikas Island ei ole liitumist vajalikuks pidanud, kuid nii Island, Norra kui ka Liechtenstein saavad Euroopa Majanduspiirkonda kuuludes osa ELi põhivabadustest. Maastrichti lepinguga oli Euroopa ühendamisega jõutud kaugemale, kui suur osa liikmesriikide kodanikest tahta oskas. Lepingu suhtes referendumi korraldanud Taani hääletas 50,7%-ga lepingu vastu, Taanil õnnestus Edinburgh'i kompromissiga välja kaubelda mitu erandit, sh mitteosalemine Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ühine majandus- ja rahapoliitika). See versioon kiideti heaks. Norralased ütlesid referendumil teist korda "ei". 1989 sai alguse Phare abiprogramm, millega otsustati anda rahalist ja majanduslikku abi teel turumajanduse suhtes kõige kaugemale jõudnud Poolale ja Ungarile (Poland-Hungary: aid for Restructuring of the Economy). 1990. aastatel keskel liitumissoovi Ungari, Poola, Rumeenia, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu,
Praeguseks on Sveits avalduse peatanud. Ka rikas Island ei ole liitumist vajalikuks pidanud, kuid nii Island, Norra kui ka Liechtenstein saavad Euroopa Majanduspiirkonda kuuludes osa ELi põhivabadustest. Maastrichti lepinguga oli Euroopa ühendamisega jõutud kaugemale, kui suur osa liikmesriikide kodanikest tahta oskas. Lepingu suhtes referendumi korraldanud Taani hääletas 50,7%-ga lepingu vastu, Taanil õnnestus Edinburgh'i kompromissiga välja kaubelda mitu erandit, sh mitteosalemine Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ühine majandus- ja rahapoliitika). See versioon kiideti heaks. Norralased ütlesid referendumil teist korda "ei". 1989 sai alguse Phare abiprogramm, millega otsustati anda rahalist ja majanduslikku abi teel turumajanduse suhtes kõige kaugemale jõudnud Poolale ja Ungarile (Poland-Hungary: aid for Restructuring of the Economy). 14 1990. aastatel keskel liitumissoovi Ungari, Poola, Rumeenia, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi,
Praeguseks on Sveits avalduse peatanud. Ka rikas Island ei ole liitumist vajalikuks pidanud, kuid nii Island, Norra kui ka Liechtenstein kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda ja saavad osa EL põhivabadustest. Maastrichti lepinguga oli Euroopa ühendamisega jõutud kaugemale, kui suur osa liikmesriikide kodanikest tahta oskas. Lepingu suhtes referendumi korraldanud Taani hääletas 50,7 %-ga lepingu vastu, Taanil õnnestus Edinburgh'i kompromissiga välja kaubelda mitu erandit, sh mitteosalemine Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ühine majandus- ja rahapoliitika). See versioon kiideti heaks. Norralased ütlesid referendumil teist korda "ei". 1989 käivitati Phare abiprogramm, millega otsustati anda rahalist ja majanduslikku abi teel turumajanduse suhtes kõige kaugemale jõudnud Poolale ja Ungarile (Poland-Hungary: aid for Restructuring of the Economy). 1990. aastatel keskel liitumissoovi Ungari, Poola, Rumeenia, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi,
tal ei ole kõrval inimest, kellele oma murest rääkida; - tihti tekib koduigatsus ka sellest, et ei ole kõrval vanemaid, kelle käest otsuse tegemiseks nõu küsida. KODUIGATSUSPROBLEEMI SÜMPTOMID NUTMINE kui vanemad lahkuvad või kui laps nutab laagrisse saabudes, magamaminekul, söögikordadel või üksi olles. KIINDUMUS suur kiindumus kasvatajasse või kindlasse lapsesse laagris. ENDASSE TÕMBUMINE mitteosalemine laagri tegevustes, soov olla rohkem üksi kui teiste lastega. HAIGUS pidevad valud ja probleemid, et saaks voodis olla või meditsiinitöötaja juurde minna. NÄRVILISUS ülitundlik väga väikese või olematu probleemi suhtes. SÖÖMISHARJUMUSED ei meeldi laagri toit, konkreetse toidu esitamise nõuded. PIDEV KODUST RÄÄKIMINE kogu jutt on ainult kodust. PIDEV KIRJADE KIRJUTAMINE igal vabal minutil püütakse koju kirjutada.
annaabi.ee 
