aasta suvisest majandus-prognoosist. Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2015. aastal 556 miljoni euro võrra ehk 7%. Mittemaksuliste tulude osakaal suureneb peamiselt välisvahendite mahu kasvu tõttu. RIIGIEELARVE TULUD • Tulude mahuks 2015. aasta riigieelarves on kavandatud 8 445 mln eurot. Sellest 5 803,4 mln eurot ehk 68,7 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1 477,5 mln eurot ehk 17,5 protsenti mittemaksulised tulud ning edasiantavad tulud 1 164,1 mln eurot ehk 13,8 protsenti. Maksukoormus püsib 2015. aastal 32,7% tasemel. RIIGIEELARVE TULUD Riigieelarve tulud koos edasiantavate maksudega 10000 15% (mln EUR,%) 9000 8000 12% 7000 6000 9% 5000
lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine
lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine
6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus . 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab milliseid makse ja mille eest riik maksab 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega , millele kulutatakse. Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus . Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud . 7. MAKSUD 1. Füüfilise isiku tulumaks: maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21 % kõigist oma sissetulekustest . 2. Käibemaks: kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse . 18& kauba või teenuse müügihinnast. MAKSULISED TULUD : 1) Otsesed maksud 1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt ) 1
Eelarve kaudu toimib kogu riigielu korraldamine. Parandab riigi ja rahva heaolu. Eelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Eelarvedefitsiiti kasutatakse, kui tulud on väiksemad kui kulud. Puudujääk kaetakse laenude või reservide arvelt. Või negatiivse lisaeelarvega. Kui tekib raha ülejääk tehakse positiivne lisaeelarve. Eelarve olulisemad kulud on sotsiaalhooldus, tervisehoid ja haridus. Olulisemad tuluallikad on sotsiaalmaks, käibemaks ja mittemaksulised tulud. Eelarvepoliitika: Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja milleks riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, millele kulutatakse. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinna osa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis 18%) Maksusüsteem maksustamise põhimõtted
1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada Maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, arvestatuna protsentides ühiskondlikust kogutulust ehk sisemajanduse koguproduktist Maksusüsteem- riigis kehtivad maksud ning maksustamise põhimõtted
Tulud Riigieelarve tulud tulevad maksulistest tuludest ja mittemaksulistest tuludest. Maksulised tulud on need sotsiaalmaks (maksab tööandja igalt väljamakstult palgalt 33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 18% maks), aktsiisimaksud (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük. Kulud Kõige suuremad kulud on sotsiaalkulud (pensionid, toetused jm), teisel kohal tervishoiukulud (palgad, investeeringud), sellele järgnevad haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud. Kulud on veel ka keskkonnakaitse, julgeoleku, riigikaitse, vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkondades. 8. Mida tähendab ja millal toimus Eestis rahareform? 1992
mille kohaselt suurematelt tuludelt tleb maksta rohkem (suurem protsent) makse 71) Kohalikud maksud, näited: a. Isikumaks b. Kohalik (täiendav) tulumaks c. Müügimaks d. Paadimaks e. Mootorsõidukimaks f. Loomapidamismaks g. Lõbustusmaks h. Reklaami- ja kuulutustemaks i. Teede ja tänavate sulgemise maks 72) Riigieelarve tulud a. Tulumaks b. sotsiaalmaks c. käibemaks d. alkoholiaktsiis e. tubakaaktsiis f. kütuseaktsiis g. mittemaksulised tulud 73) Mis on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat? V: sotsiaalmaks ja käibemaks 74) Seleta, mida tähendavad järgmised maksud a. Füüsilise isiku tulumaks: b. mitu % ja millest c. Käibemaks d. Mitu % ja millest 75) Maksulised tulud a. Otsesed maksud: üksikisiku tulumaks (26%), ettevõtluse tulumaks (0% investeeritavast kasumist, 26% kui saadud kasumit ei investeerita) b. Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiisimaks c. Sotsiaalkindlusmaksed: sotsiaalmaks
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 46 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 47 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti riigieelarve tuludest umbes 3/4 moodustavad mittemaksulised tulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 48 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas kohustusliku reservimäära alandamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 49 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 55 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 56 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti riigieelarve tuludest umbes 3/4 moodustavad mittemaksulised tulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 57 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel kaupadel sama hind (väljendatuna erinevates valuutades). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 58 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
võimalikud maksusoodustused jm 6. Tulubaasi kujunemine: riigi ja KOV eelarve. Analüüsi riigieelarve hetkeseisu, anna selle kohta oma hinnang. Ühel kuul peaks tulema alla 10% eelarvest. Oktoobris tuleb aktsiisid, raskeveokimaks mõjutavad riigi eelarvet. Oktoobrilaekumine peaks olema suurem. Muuta tohib riigieelarvet ainult riigikogu. Riigieelarve kassapõhine, siis kui raha laekub pannakse kirja. Mittemaksulised tulud, riigilõiv, kaupade teenuste müük. Riigi kaubad ja teenused on trahvid, renditulud. Kohalikel omavalitsustel toidurahad, vee ja kanalisatsioon. Välismaised toetajad- Pria-EAS annab Priale raha. Euroopa sotsiaalfond- toetab MTÜ-sid. Dets ettevõtlustoetuste väljamaksmine. Riigieelarves kõige suurem kulu sots. Tegevuskulud riigieelarves- politseinikud arsti, õpetajad, riigikogu liikmed. Riigil vaja kokku hoida mille arvelt- pensionärilt riigi eelarve võit kõige suurem.
Sotsiaalkuludele järgnevad kulutused tervishoiule ja haridusele ning transpordile ja sidele. Riigi- ja korrakaitsekulutused moodustavad kumbki ligikaudu kuus protsenti. Selleks, et kulutada, peab ka olema mida kulutada. Millest koosnevad Eesti riigieelarve tulud? Suurem osa riigieelarve tuludest moodustavad mitmesugused maksud. Lisaks maksulistele tuludele on riigil olemas ka MAJANDUSTEADUSE ALUSED 52 mittemaksulised tulud. Mittemaksulisteks tuludeks on näiteks omanikutulu varadelt, laekumised majandustegevusest ning riigilõivud. Riigieelarve tulude kujunemist iseloomustab joonis 9.5. Maksud 27690,5 Füüsilise isiku tulumaks 3157,0 Ettevõtte Ettevõtte tulumaks 748,3 tulumaks Muud
· I lugemine - ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks. · II lugemine - hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud. · II lugemine - ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena. 47. Suurimad tululiigid ja riigieelarves: · Sotsiaalmaks 30% · Mittemaksulised tulud 25% · Käibemaks 23% · Aktsiisid 12% 48. Kaudsed maksud - maksusumma lülitatakse kauba või teenuse müügihinda (nt. käibemaks). Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. (nt. Sotsiaalmaks). 49. Riiklikud maksud: · Aktsiisid · Tulumaksud · Hasartmängumaksud · Käibemaks · Sotsiaalmaks · Tollimaks
kontrolli alla, et tagada nende oluliste ettevõtete toimimine kogu ühiskonna vajadustest lähtudes (Nt raudteed, elektrijaamad jm) 20. Kuidas kujunevad avaliku sektori tulud (mis on võimalikud tuluallikad)? Peamisteks tuluallikateks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremateks tuluallikateks on • Käibemaks • Sotsiaalmaks • Aktsiisimaksud Lisaks on veel füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks. Ja mittemaksulised tulud – koosnevad peamiselt riigi poolt osutatud teenuste/kaupade müügitulust, peamiselt välisorganisatsioonidelt laekunud toetustest ning valitsussektori varadelt teenitud tuludelt (omanikutulu, renditulu jm) 21. Selgitage maksude fiskaalse funktsiooni ja regulatiivse (reguleeriva) funktsiooni erinevust? Fiskaalne funktsioon – seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse
tulupoolne kui kulupoolne. Tulud. Eesti maksupoliitika põhiprintsiipideks on lai baas ja madalad maksumäärad, seetõttu on maksukoormus (riiklike maksude suhe SKP-sse) 3637% küllalt madal võrreldes teiste maade praktikaga. Pärast laiaulatuslikku maksureformi 1994. aastal on senini valitsussektori põhituludeks 18%-line käibemaks, ühtse 26%-lise määraga tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele ning aktsiisid. Mittemaksulised tulud, mis moodustavad ca 3,54% SKP-st, koosnevad riigi omanikutulust, intressidest, riigilõivudest. Erastamise tulud jaotatakse eelarveväliselt erinevate kuluartiklite vahel vastavalt eri seadusele ja kasutatakse ettevõtete ettevalmistamisel erastamiseks, selle protsessi läbiviimiseks ja mõningal määral erikulude (nt keskkonnakaitselised kulud) katteks. MAJANDUSPOLIITIKA AASTANI 2003 Eeltoodule tuginedes võib öelda, et taasiseseisvumise aastatel on loodud soodne keskkond Eesti
Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud. Riigieelarve tulud: Maksutulud: o Tulumaks (füüsilise isiku tulumaksu suurem osa kantakse KOVidele); o Sotsiaalmaks o Käibemaks o Aktsiisid o Hasartmängumaks o Tollimaks (75% - ELi eelarvesse) o Raskeveokimaks o Maamaks (100% KOVidele) Mittemaksulised tulud: o Kaupade ja teenuste müük, tulud varadelt jms. Riigieelarve kulud: Aastati struktuur pisut erinev, kuid üldjoontes järgmised proportsioonid: o Investeeringud ca. 8-10% eelarvest; o Eraldised 70-75% eelarvest; o Tegevuskulud 18-20% eelarvest; o Muud kulud (riigisaladusega seotud asutuste kulud) Ligikaudu 80-85% kulusid kaetakse maksutulude arvelt. Välisvahendite puhul
Eelarvedefitsiit EAD = kulud - tulud 4,8 = 92,7 87,9 (Eesti EA 2011, mld. EEK) Eesti eelarve praegu on umbes 8 miljardit eurot. Riigieelarve kulude osakaal 2014 · Sotsiaalne kaise 33% · Üldised kulutused 17% · Tervishoid 13% · Majanduskulud 12% · Haridus 9% · Avalik kord ja julgeolek 5% · Riigikaitse; keskkonnakaitse 4% · Vaba aeg, kultuur, religioon 3% Riigieelarve 2014 tulud · Sotsiaalmaks 28,1% · Käibemaks 20,9% · Mittemaksulised tulud 17,1% · Edasiantavad tulud 14,7% · Aktsiisid 10,5% · Füüsilise isiku tulumaks 4,1% · Juriidilise isiku tulumaks 4% · Tollimaks 0,4% · Hasartmängumaks 0,3% · Raskeveokimaks 0,1% G* - eelarvemaht Avaliku sektori kulud Eestis · Investeeringud (8%) Riigiasutuste toimimiseks vajalik ehitus ja remont · Eraldised (70-75%) Pensionid, ravikindlustus jm (kõik mkased teistele asutustele/isikutele) · Tegevuskulud (20%) Personalikulud
aktsiisid 1% sotsiaalmaks Tabel 2 13% 36% Riigieelarve tulud tulumaks miljardit 13% tuluallikas kr käibemaks sotsiaalmaks 13,95 27% käibemaks 10,49 tulumaks 5,05 aktsiisid 4,83 mittemaksulised tulud 3,84 muud 0,27 Joonis 12. Sektordiagrammi näidis Algusesse Skeemid Skeemi koostamine "MS Organization Chart" abil: 1) Valige Insert menüüst Object 2) Create New aknast valige MS Organization Chart · NB! MS PowerPointi programmil on Organization
Rahanduspoliitika 3 funktsiooni 1. Funktsioon. Tootmistegurite allokatsiooni korrigeerimine – tootmistegurite paigutuse juhtimine ja korrigeerimine. 2. Funktsioon. Tulude ja vara jaotamise korrigeerimine. 3. Funktsioon. Majandusliku stabiilsuse tagamine. Kõigi kolme funktsiooni rakendamisel eeldatakse turu taandumist või läbikukkumist, mille põhjustab riigi aktiivne sekkumine majandusse. Riigi eelarve peamised tulud on nt mittetagastatavad regulaarsed sissetulekud: maksud, mittemaksulised jooksvad tulud ja kapitalitulu ning vabatahtlikud eraldised ning abirahad. Kulud on eelarvest tehtavad väljamaksed, mis ei kuulu tagasimaksmisele. Kulud jaotatakse tegevuskuludeks, intressikuludeks, ülekanneteks ja kapitalikuludeks. Kulude tegemise peamiseks eesmärgiks on riigi majanduskeskkonna stabiliseerimine, mille komponentideks on tööpuudus, inflatsioon, väliskaubandusbilanss, kindlustusmaksed jm. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus
sotsiaalmaks 13,95 mittemaksuli sed tulud käibemaks 10,49 10% tulumaks 5,05 muud 1% aktsiisid 4,83 sotsiaalmaks aktsiisid mittemaksulised 13% 36% tulud 3,84 tulumaks muud 0,27 13% käibemaks 27% Joonis 12. Sektordiagrammi näidis Algusesse Skeemid
7) mootorsõidukimaks 8) loomapidamismaks 9) lõbustusmaks 50. Millised on suuremad kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2011 aastal! Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. Kululiigid: Sotsiaalne kaitse 33,4%, majandus 14,8%, tervishoid 13,4% Tululiigid: Sotsiaalmaks 30,69%, mittemaksulised tulud 25,51%, käibemaks 22,79% 51. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). Kindlaksmääratud kulu - kulusummat ei ole lubatud ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse; Arvestuslik kulu summa on määratud seaduse alusel ja mida võib tulenevalt seadusest eelarveaastal ületada, ületamine kaetakse riigieelarve tulude ülelaekumise või Vabariigi Valitsuse reservi arvel;
Maksukorralduse seadus Kohalike maksude seadus aktsiisid reklaamimaks ettevõtlustulu maks teede ja tänavate sulgemismaks hasartmängumaks loomapidamismaks käibemaks mootorsõidukimaks maamaks lõbustusmaks raskeveokimaks parkimistasu sotsiaalmaks tulumaks tollimaks MAKSULISED JA MITTEMAKSULISED TULUD RIIGIEELARVE 2019 Raskeveokimaks; Füüsilise isiku Muud tulud; 2,0% 0,1% tulumaks; 3,1% Juriidilise isiku Finantstulud; 1,9% tulumaks; 5,3% Kaupade ja teenuste Saadud toetused; müük; 2,9% 11,2%
kõikide suuremate maksude laekumine riigieelarvesse. Sotsiaalmaksu laekus 1,9 miljardit eurot, mis oli 7% rohkem kui aasta varem. Tulumaksu laekus kokku 518,6 miljonit eurot, mis ületas eelarves planeeritud summat ligi kümnendiku võrra. Ettevõtte tulumaksu laekus 252,4 miljonit eurot ehk 114% eelarvest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus eelarvesse 266,2 miljonit eurot, mis oli 105% planeeritud summast. Käibemaksu laekus 1,5 miljardit eurot ehk 104% eelarves ette nähtud summast. Mittemaksulised tulud (kaupade ja teenuste müük, tulu varadelt, toetused jmt) hõlmasid riigieelarve tuludest ligi 26% ehk 1,6 miljardit. Suurima osa ehk 76% riigieelarve kuludest moodustasid eraldised, mille rahaline maht oli 4,9 miljardit eurot. Tegevuskulud hõlmasid 17,2% ning varade soetamine ja renoveerimine 5,7% kulude kogumahust. Eestisse 2012. aastal tehtud välismaiste otseinvesteeringute puhul on eelistatumad tegevusalad finants- ja kindlustustegevus, töötlev tööstus ja kinnisvara
3. Majandusliku stabiilsuse tagamine. Kõigi kolme funktsiooni rakendamisel eeldatakse turu taandumist/läbikukkumist, mille põhjustab riigi aktiivne sekkumine majandusse. Turg ei tohi väga aktiivselt reguleerida rahasüsteemi, muidu võib tulla uus masu (orienteeriti turule, erasektor tegi mis tahtis, laenusektor tegutses nii nagu neile kasulik oli). Riigieelarve peamised tulud on peamiselt näiteks mittetagastavad regulaarsed sissetulekud (maksud), mittemaksulised jooksvad tulud (trahvid, intressid, viivised), kapitalitulu (riigivara, mis teenib tulu), vabatahtlikud eraldised ning abirahad. Kulud on eelarvest tehtavad väljamaksed, mis ei kuulu tagasimaksmisele. Kulud jaotatakse tegevuskuludeks, intressikuludeks, ülekanneteks ja kapitalikuludeks. Kulude tegemise peamiseks eesmärgiks on riigi majanduskeskkonna stabiliseerimine, mille komponentideks on tööpuudus, inflatsioon,
Olulisemad kuluartiklid on veel majandustegevusega seotud väljaminekud, üldised valitsemissektori teenused ning avaliku korra ja julgeoleku tagamine. 30 10.4. avaliku sektori peamised tuluallikad Riigi peamiseks tuluallikaks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Mittemaksulised tulud koosnevad peamiselt riigi poolt osutatud teenuste ja kaupade müügituludest, peamiselt välisorganisatsioonidelt laekunud toetustest ning valitsussektori varadelt teenitud tuludelt. 10.5. Maksustamise ja kogu eelarvepoliitika eesmärgid Maksude kehtestamine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside
annaabi.ee 
