............................................................................................... 4 2.1. Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine.................................................................. 4 2.2. Aspektaalsete määrsõnade kasutamine............................................................................ 6 2.3 Mitmuse ülekasutamine.................................................................................................. 7 2.4 Asesõnade mitmuslik kasutamine..................................................................................... 7 2.5 Eessõnalise väljenduslaadi levik eesti keeles................................................................... 8 3. Sõnakasutuse ja tähenduse sarnastumine........................................................................... 8 4. Teisi mõjusid.......................................................................................................................... 9 5
4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt · Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA · Reeglina eelneva sõnaga kokku o Läänemaa, Saksamaa · Isikunimedest lahku o Baffini maa · Sisult mitmuslik nimi kokku o Skandinaavia maad, Balkani maad · ERANDID: Baltimaad, Madalmaad, Beneluxi maad, Vehemere maad, araabia maad Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Liittegusõnad · Mingi sõna ja tegusõna lahutamatu püsiühend, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamisega. Alahindama, üleilmastama, pealtharima · Liittegusõnad kirjuta kõigis vormides kokku 2. Ühend- ja väljendtegusõnad
tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee. 3) Nimetuumaks on käänduv omadussõna : vaikne ookean, punane meri, kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv; 4) Tegemis on selge sekundaarnimega, s.o teistest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Jaapani meri, Narva värav Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Adelie maa, baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakase talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad=Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Läänemere maad.
ei märgi kindlat olendit, eset või määratletud klassijuhataja), määratletud nimisõna pesemine, traktori mootor, tädi nähtust, st on umbmäärane puuleht, pesupesemine (märgib kindlat olendit, eset, poeg nähtust) Ains om olev täiendsõna, Raamaturiiul, mis on sisult mitmuslik puukoorem pingirida Kuude ja ilmakaarte Jaanuarikuu, aprilliilm, nimetused idanaaber Mitmuse om olev täiendsõna, Võõrastemaja, Mitmuse omastavas olev Vigade parandus, mägede kui väljendatakse omaette vanematearmastus, täiendsõna tipud, puude oksad kindlakskujunenud mõistet vanadekodu, lasteaed, käterätik, teadetetahvel
Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki
abessiiv kaasaütlev** 14. lahjakkai/ne tyttöi/ne/en komitatiiv viisiütlev*** 15. paljai/n käsi/n instruktiiv * Akusatiivil ehk sihitaval9, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt kokku omastavaga, esineb äärmiselt harva (nt. jala/n jalgsi). Mitmuse viisiütlevat kasutatakse rohkem (nt. paljai/n jaloi/n paljajalu).
(*) Kokku kirjutatakse siis, kui tekib teine tähendus (vanaema, külmhoone, pühapäev, kuriloom, paljaspea, vanemseersant). KOHANIMED Reegel #1: ! Kaksiknimed ühendatakse sidekriipsuga (Väike-Maarja, Kohtla-Järve, Lõuna-Eesti)(erandeid on kaks: Suurbritannia ja Valgevene). Reegel #2: ! Kui põhisõna on maa, siis kirjutatakse eelnevasõnaga kokku (Eestimaa, Valgamaa, Tartumaa, Gröönimaa, Läänemaa, Saksamaa). NB! Kui sõna maa ees olev nimi on sisult mitmuslik, siis kirjutatakse maa(d) lahku (Skandinaavia maad, Läänemere maad, Balkani maad). Reegel #3: ! Tänavate, väljakute, turgude, teede ja puiesteede nimed kirjutatakse lahku (Viru tänav, Uus turg, Kadaka tee, Sõpruse puiestee). (*) Kui nime täiend osa on omadussõna, siis tuleb jälgida, kas see käändub või mitte (Käändub: Musta mere ääres, Valgel merel)(Ei käändu: Mustjõe ääres, Valgejõel, Punaojast).
■ Ains om olev täiendsõna, mis ei Klassijuhataja (pole kindla, ■ Ains om olev ligemalt Tehase direktor, kleidi pesemine, märgi kindlat olendit, eset või nähtust, määratletud klassijuhataja), puuleht, määratletud nimisõna (märgib traktori mootor, tädi poeg st on umbmäärane pesupesemine kindlat olendit, eset, nähtust) ■ Ains om olev täiendsõna, mis on Raamaturiiul, sisult mitmuslik puukoorem pingirida ■ Kuude ja ilmakaarte nimetused Jaanuarikuu, aprilliilm, idanaaber ■ Mitmuse om olev täiendsõna, kui Võõrastemaja, vanematearmastus, ■ Mitmuse omastavas olev Vigade parandus, mägede tipud, väljendatakse omaette vanadekodu, lasteaed, käterätik, täiendsõna puude oksad kindlakskujunenud mõistet teadetetahvel
· Põimlause osalaused eraldatakse komaga. Kui üks lausepool seletab teist pannakse koma. Kõrvalluse eraldatakse pealausest ja teistest kõrvallausestest komadega. Täiend · ?Kui täiendid on samaliigilised siis tuleb koma?.LOETELU N: Metsas oli kase-,lepa,tamme- ja kuusepuid. · Täiendid, mis käivad ühepõhisõna kohta, komaga ei eraldata. N: Tüdruku seelik oli pikk siidist kollane ja kortsus. · Kui täiendid käivad põhisõna kohta, mis on sisult mitmuslik, siis eristatakse need komaga. N: Suuri, haisvaid, katkiseisd ja logisevaid prügikaste ei vajanud keegi. Öeldistäide · Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga. N: Lill oli kaunis, lõhnav, roosaõieline. KOMA POLE Kaunis roosaõieline lõhnav lill oli vaasis. Muu: Eliptiline lause mõni iseenesst mõistetav sõna on ära jäetud. Eraldatakse komadega. -kui, -nagu ette käib koma siis kui mõlemal pool osalusetes on öeldis. Kokku- lahku kirjutamine
aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/joulud/jqul02.jpg 2. Näärid Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat. Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest. Rikkalik kombestik on viimase saja aasta vältel püsinud suuremate
Pika jõuluaja järgmine kõrgpunkt oli vana-aastaõhtu ja nääripäev. Aastavahetuse tähistamine on üle-euroopaliselt hiline nähtus. 16.sajandist on Eestis uusaastaks üldiselt kujunenud 1. jaanuar. Nääripäeva nimetus tähendab just 1. jaanuari. Tänapäeval kasutusel olev mitmuslik lõpp ,,näärid" on tulnud keelekasutusse alles hiljuti ,,jõulude" sarnasuse põhjal. Näärikombestikku järgitakse siiski rohkem nääri- ehk vana-aastaõhtul 31. detsembril. Eesti rahvakalendris on nääripäeva tähtsus aasatte jooksul kasvanud, eriti viimase poole tuhande aasta jooksul. Hoolimata sellest, et tavad, uskumused ja toidud sarnanevad paljus jõuluõhtustega, on need oma päritolult kindlasti hilisemad.
Vaikne ookean, Suur väin, Must meri (võrdle: Vahemeri) 4) tegemist on sekundaarnimega, st kohanimi tuleneb teisest nimest: Soome laht, Jaapani meri, Kopli rand. 5) lahku isikunimi: Adèlie maa. 6) mitmuslik riigi tähenduses olev maa: Aafrika maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad. MUUTUMATUD SÕNAD KOKKU LAHKU Kui kaks sõna moodustavad ühise Määrsõna muudest sõnadest harilikult
VESIROOS - nimetav k kuuekümne kolmas kilpkomm, korvmööbel, juurvili, purilennuk, kuldkett - TEIST (KÜMMEND) MÄGISMAA - lühenenud tüvi kaksteist, kaheksateistkümnes välispoliitika, vihmutussüsteem, inimvaenulik üks kuueteistkümnendik TIKUTOOS - mitmuslik sisu - SADA porgandipeenar, männimets, kartulipanek seitsesada, kakssada kuuskümmand üks LASTEARST - mitm. om.k. - 2 silpi * TUHANDED JA ÜHELISED -- LAHK keeltekool, maadeuurija, keeltekool, käterätik NT: kaks tuhat kolmsada viiskümmend üks *MÄGEDE TIPUD - m.om.k. rohkem kui 2 silpi nelikümmend kolm tuhat kuussada kakskümme
kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Wrangeli mäed • Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam • Märkus: Anne turg- Anneturu apteek Uus turg- Uueturu tänav Pikk jalg- Pikajala kohvik • Ka liigisõna maa kirjutatakse harilikult kokku: Novgorodimaa, Prantsusmaa, Saksamaa • Märkus:Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Banksi maa • Märkus:Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat terrutooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad= Aafrika riigid KÄÄND-VÕI MÄÄRSÕNA+OMADUSSÕNA • Määrsõnaliselt tarvitatud omadusõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku: kole külm, paras soe, tavatu kõrge • ne-ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: meetrilaiune, rahuaegne, jõulueelne, sellenimeline
Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikkajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku Novgorodimaa, Baltimaad, Tartumaa, Frangimaa, Madalmaad · Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku Aafrika maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Vahemere maad, Beneluxi maad IV. KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Nimi- või omadussõna kirjutatakse jrg omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste viljarikas, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, lindprii, kurikaval, magushaou, rohekashall
Monistlikud on materialism, biheiviorism, analüütiline biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism, neutraalne monism. 2. Üheainsa väärtuse, eesmärgi, arvamuse vms tunnistamine kõige tähtsamaks/õigemaks/olulisemaks. Näiteks on monistlik veendumus, et iga inimese püüdlused on suunatud alati ja ainult isiklikule naudingule (kõik muud püüdlused taanduvad lõppkokkuvõttes naudingupüüdlusele või siis on hoopis teisejärgulised). Monismile vastandub pluralism (ld. k. mitmuslik), mis tunnistab ühtmoodi tähtsaks/õigeks/oluliseks paljud väärtused, eesmärgid, arvamused vms. dualism Dualism olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest. Universumis on kaks olemuselt erinevat ollust mateeria - aine ja energia - ning teadvus - intellekt-vaim. Mateeriat saab uurida teaduslike instrumentide ja meetoditega; vaimu aga tunnetuse või sisemise subjektiivse vaatluse abil. Nii kujunevad kaks erinevat teadmiste
· 3-6 silbilised sõnad · Võõrsõnad bolsevik, mensevik, trudovik VORMISTIKUST: · Ains part tugevaastmeline tüvi (asunikku, habemikku, kadastikku, lihunikku, nimestikku) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (hariduslikku e hariduslikusse, meelelahutuslikku e meelehaliutuslikusse, valgustajalikku e valgustajalikusse) · Mitm gen nõrgaastmeline i-mitmuslik või de-tunnuseline tugevaastmeline vorm (andmestike e andmestikkude, armulike e armulikkude, kohustuslike e kohustuslikkude) · Mitm part lõputa (asjaarmastajalikke, laevastikke, sündmustikke) · i-mitmus on üldkasutatav (alevikesse, habemikele, nimestikeks, seaduslikega) Alltüüp OHTLIK · ohtliku, ohtlikku, ohtlikusse eohtlikku, ohtlike e ohtlikkude, ohtlikke, ohtlikesse e ohtlukkudesse
Pikk jalg --- Pikajala kohvik. Linda kivi --- Lindakivi kultuurikeskus. 7.Liigisõna "maa" kirjutatakse tavaliselt nimetuumaga kokku. 7.1.Isikunimi kirjutatakse liigisõnast "maa" lahku. Nt: Eestimaa, Venemaa, Madalmaad, Tartumaa, Baltimaad. Nt: Baffini maa. 7.2.Mitmuslik riigi tähenduses esinev "maa" kirjutatakse eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku. Nt: Aafrika maad=Aafrika riigid; Aasia maad; Balkani maad; Skandinaavia maad; Läänemere maad. Käändsõna; Määrsõna + Omadussõna 1.Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõanga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste.
Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus 1. Anne turg - Anneturu apteek, Uus turg - Uueturu tänav, Pikk jalg - Pikajala kohvik, Linda kivi - Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste: viljarikas, maailmakuulus, külmakindel,
komitatiiv (+ poss. suf.) viisiütlev*** 15. paljai/n käsi/n instruktiiv * Akusatiivil ehk sihitaval9, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt kokku omastavaga, esineb äärmiselt harva (nt. jala/n jalgsi). Mitmuse viisiütlevat kasutatakse rohkem (nt. paljai/n jaloi/n paljajalu). 9 T. Roos, I.Tamm Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 59-60.
kohanime omakorda täpsustav kohanimi Nt. Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Nt. Adélie maa, Baffini maa Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku Nt. Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere
võeta seisukohta). 15. Mis juhtudel on sihitis nimetavas käändes? Osastavas käändes sihitist nimetatakse osasihitiseks, omastavas või nimetavas käändes sihitist aga täissihitiseks. 5 Tingimused, mille puhul täisihitis pannakse nimetavasse käändesse, on üldjuhul järgmised: · kui täissihitis on vormilt või sisult mitmuslik, nt Isa viis lapsed lasteaeda. Isa viis kaks last lasteaeda. · kui öeldisverbiga väljendatakse käsku, nt Vii laps lasteaeda! Laps lasteaeda viia! · kui öeldisverb on umbisikulises tegumoes, nt Laps viiakse lasteaeda. · kui täissihitis laiendab da-tegevusnime, nt Isa ülesandeks jäi laps lasteaeda viia. 16. Mis süntaktiliste omaduste poolest erinevad kvantitatiivselt piiritletud ja piiritlemata tähendusega nimisõnad?
Käändevormid nimeteaduslikus võtmes: kohanimede aluskääne. Meie jaoks vormilt nimetavas käändes. Me kääname nimesid lähtuvalt vormist mitte etümoloogilisest käändevormist. Diakrooniliselt käänamine on teisiti 3 eri käändevormi. Ainsuse nimetavas need, mis sisaldavad determinanti, elliptilises liht ja liitkohanimed. Omastavaline mall levis kõige paremini siis kui hakati talunimesid kasutama. Talunimed valdavalt kõik genitiivsel kujul. Mitmuslik kohanimi. Mitmus võib esineda kahel kujul: kohanime determinant mitmuses (Rohukarid) ka determinandita mitmuslikke vorme. Loodusnimedes mitmuslikke rohkem. Mitmuse tüüp, mida Hurt märkas: setu- ja Kagu-võrumaa külanimed, millel on lisatud mitmuse tunnus q. Nimede mitmuslikkus tuleb välja ka käänates. Teinekord pole larüngaalklusiili enam näha. Lähtekohaks olnud inimeste rühma nimi. Kohakäänded. Kohanimede eripära, et nende käände paradigma pole täielik. Sageli on
Kogu keele, registri või kogemuspiirkonna sõnavara kaardistab mõisted ja suhted. Sõnatasandiga saab kõige lihtsamini anda ülevaadet. Sõnavara loob eri suhete hierarhiaid. Nimetamine ja kategoriseerimine Üldine (inimesed, naised, rahvas) või spetsiifiline nimetamine Individualiseerimine (üksikisikustamine) või assimileerimine (rühmatasand) Kollektiviseerimine: mitmus (muulased), kollektiivsubstantiiv (erakond, juhatus), mitmuslik pronoomen (meie, nemad), kollektiivsusliited (elanikkond, rahvastik). Kvantifitseerimine: numeraalid Määratletud või anonüümne osaline – osaliste indetermineerimine. Anonüümsus väljendub indefiniitsete pronoomenite, meie-deiksise ja umbisikulise tegumoe kaudu. Määratletud inimest vaadeldakse tema määratlemistunnuste järgi. Osa nimetatakse (isikunimega) ja
Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus. Vrd Anne turg Anneturu apteek Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Sidekriipsu tarvituse kohta kohanimedes vt O 60 ,,Sidekriips tuleb panna" 3. p. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad
On pigem fastsinatiivne. 26 ISIKU IMIDZ & ISIKSUSE IMIDZ Inimene on identifitseeritav nii isikuna kui ka isiksusena. Isiku parameetrid on kollektiivsed sotsiaalsed ja kollektiivsed kuuluvusparameetrid Isiksuse parameetrid on individuaalsed mida enam on keegi individualiseeritav, seda suurem isiksus ta on. Isikuimidz (ka rolliimidz) on kollektiivne, mitmuslik, üldistust sisaldav (poliitik, kääbus, linnapea, tudeng) Isiksusimidz on ainsuslik ja puudutab konkreetset subjekti. ENESEPOSITSIONEERING JA IMIDZ Kujutlus inimese paremast ja õnnelikumast "minast" ei põhine reaalsusel, vaid alati aste ülespoole. Sellest tulenevalt peame kauba imidziväärtuse loomisel arvestama, et pakkuda tuleb Maslow vajaduste püramiidil aste kõrgemat, inimene ootab alateadlikult edasiminekut. Teadlikult kujundatud imidziga brändi eelised:
80ndate esimesel poolel, keskel muutub armastuseks hõlmavamaks tundeks, eluhoiakut määratlevaks tundeks ja eriti hõlmava tähenduse saab see luulekogus Vari ja viiv, mis Kareva I perioodi tippkogu. Oluline märgata et tegemist on suurte asjade luulega. Samalaadne paljunemine toimub nagu oli Alliksaare puhul. Paljunduse kasvamine: tuhandetest esimestes kogudes, paar kogu miljardid, miljonid jne. Haare oleks nagu suur ja kuidagi mitmuslik. Armastuse ülenemine on ka seotud, armastus kasvab suuremaks. Deklareerib, et armastus on midagi enamat kui tunne. Siduda Eesti taustadega: Under, Arbujad tulevad meelde, underlikkus ja arbujalikkus on ees, Underi armastusluule ja väljapeetud hoiak, mis avaldub, siis arbujad tulevad ka mängu. Välistaustade kaudu tulevad mängu erinevad jõud: mõeldes suurele luulele, Kareva on suure luule esindaja, siis Anna Ahmatova on taustaautor, keda Kareva on tõlkinud
annaabi.ee 
