Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Osa maasseimbunud veest jääb maapinnalähedastesse pinnasekihtidesse ning võib sealt maasisese äravooluna üsna ruttu pinnaveekogudesse pääseda või maapinna ja taimede kaudu auruda (evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti.
Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu
Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) · Iseloomustage ja põhjendage (võrrelge) hüdrogrammide abil nendes kliimavöötmetes voolavate jõgede veereziime. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane.
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri
samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel
vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskemetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. VEE REOSTUSE ALLIKAD pinnase ehitus, kus põhjavesi maasse imbub
Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%) Mageveejärved 0,009% Soolajärved ja sisemered 0,008% Mullavesi 0,005% Atmosfäär 0,001% Jõed 0,0001%
Veebilanss Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon – auramine taimedelt Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja taime liigist Sademed Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu
sademetena maha. Mandritele sadanud vesi moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Vett aurub ka veekogude pinnalt. Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus suur veeringe “lõpeb” … ja algab uuesti. Vesi ringleb kõikjal, kus seda leidub auru, vee, lume või jääna. Veeringe kiirus on väga erinev, kestes mõnest tunnist tuhandete aastateni. Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiaprotsessi vms kõigi juurde- ja
· Frontaalsed esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved · põhjavesi · ojad · sood · liustikud Soolased veed: · maailmameri 97% on soolane vesi. 3% mageveest: · 68,79% jääkilbid ja liustikud · põhjavesi 30,19% · pinnavesi 0,3% · muu 0,9% Maailma meri katab 71% maakera pinnast Veeringe: · Auramine · Sademed · Jõgede äravool · Põhjavee äravool Väike ja suur veeringe Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine · Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt · Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt
Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo-, hüdro-, lito-, ja biosfääri kaudu. Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemise ja äravoolus. See kõik toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Veeringe liigitus, alamliikide lahti seletus Veeringel on kaks liiki, suur ja väike veeringe. Väike veeringe seisneb selles, et merest aurustub vesi, tekivad pilved ning seal samas mere kohal sajab vesi vihmana alla tagasi. Suur veeringe seisneb aga selles, et vesi aurustub merest, tekivad pilved ning tuul puhub väikse osa sellest maismaalne. Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab vettpidavatesse kihdidesse, tekib põhjavesi, või siis otse põhja vette. Sealt edasi kas otse merre või jõgedesse või ojadesse ning mööda neid tagasi merre.
taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus äravoolutingimuste poolest sarnase jõe andmete maxvooluhulgad: Kui vaatlusandmeid on vähe ja ning kliima muutumine. Põhjavesi, olemus, põhjal) või empiiriliste valemite abil. ka rida ei õnnestu pikendada, tuleb arvutuslikud levimine, toiteala: Osa sademetega langevast Kalakasvatuses pakuvad huvi max- ja maksimumvooluhulgad arvutada empiirilistest vihma- ja lumeveest imbub maasse. See vesi min.äravool. Maxvooluhulka on vaja teada valemitest. Eestis võib selleks kasutada satub algul õhustus- e aeratsioonivööndisse, kus paisude veelaskmete arvutamiseks ning K. Hommiku valemeid. Kevadsuurvee aegne ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning pinnas minvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju maksimum-vooluhulga-moodul, kui A < 100 km2:
- maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma 2. Auramine. - toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt - sõltub pinnase omadusest, taimestikust, maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist - auramine on suurem seal, kus maa on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maa lähedal 3. Jõgede äravool. - sõltub sademete ja auramise vahekorrast (mida rohkem sajab, seda suurem on äravool) - niiskes kliimas, veerohkel ajal on jõudede äravool suurem kui veevaestes tingimustes - kuivadel aladel jõed puuduvad, sest vesi aurub ära - äravoolualad jagunevad: perifeersed äravoolualad (jõgede vesi jõuab maailmamerre), sise- äravoolualad (vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse tekitades nt järvi) 4. Inliltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse (põhjavee tekkimine)
ülekaalus lainete kulutav tegevus kujundab kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setted, mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad. (pank või pankrand) Lahtised uhutakse ja suured jäävad järsaku jalamile. laugrannik - lained kuhjuvad ning lainetel on setteid liigutav jõud. Eestile iseloomulikud. Kujundab rannajoone paralleelsed settevallid-rannavallid. Vastupidi rannabarriks. jõgede äravool - jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund valgla - territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. infiltratsioon - sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse hoovused - suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. tõus ja mõõn – merevee taseme tõus Kuu gravitatsioonijõu mõjul
Väikesm on suvel, kuna on soe ja sajab suhteliselt vähe, sügisile on palju sademeid ning vett jõgedes on rohkem. 9. Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november,teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist- oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem.
Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Väikese sademetehulga korral jääb auramisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaeste tingimustes. Jõgede äravoolualad e valglad saame jaotada kaheks: * perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre. *sise- äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, ühendus maailmamerega puudub. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. Üha rohkem vett suunatakse
HÜDROSFÄÄR Veebilanss- väljendab veekogu veevaru ja selle muutust. Tulupool Hüdroloogia jaotub: koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. Merehüdroloogia- uurib maailmamerd Enamasti iseloomustatakse globaalse veeringet sademete, auramise ja
· Mida kõrgem temp. seda väiksem õhurõhk ja tihedus, mida madalam, seda suurem õhurõhk ja tihedus. PÄIKESEKIIRGUS · Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Jaguneb: ultraviolettkiirgus ja infrapunakiirgus. · Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavad osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub kaldenurgast ja geograafilisest laiusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnale(otsekiirgus, päikesepaistelise ilma korral), teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus mood. kogukiirguse. · Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldusvõimet. Mida suurem on,
Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Jaguneb: Väike e. ookeaniline veeringe meri-atmosfäär-meri. Aastas 400 000 km³ vett. Suur e. globaalne veeringe meri-atmosfäär-maismaa-meri. Aastas 100 000 km³ vett. 90% maailmamerest aurunud veest sajab sinna tagasi väike veeringe. Ainult umbes 10% kandub ja sajab maismaale suur veeringe. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri, s.o veeringesse pääseb. Ehk
● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. ● Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti.
liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28) Liivikud liustiku serva ette settinud liiva ja kruusatasandikud. Põhja-Eesti liivikud on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees liustikujõgede deltana. Lõuna- Eesti liivikud on tekkinud maismaal, ilma kindla sängita voolanud sulamisvees sandurid. 3. VOOLUTEKKELISED PINNAVORMID Jäärakud ehk ovraagid ilma püsiva voolusängita omavahel liituvad ja hargnevad uurded, mille tekkimist soodustab tugev vihm ja loodusliku taimkatte puudumine. Kõige suuremad voolutekkelised pinnavormid on jõeorud. Sängorg üksnes voolusängist koosnev vähearenenud org, mida leidub tasastel aladel, kus põhierosioon on nõrk. Sängorud on looklevad ja on tavaliselt ääreni vett täis. Sälkorg sängorust sügavam, V-kujulise lõikega, mida vesi täidab vaid osaliselt. Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus.
Geograafia. Hüdrosfäär. 1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett). Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda
aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks. Maakera põhiline energiaallikas on päike. Maale langeb päikesekiirgusest vaid väike osa. Seegi aga moodustab meie jaoks hiiglasliku energiahulga. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired oma suunda nii, et kiirgus saabub maapinnale peaaegu võrdselt igas suunas. Õhus sisalduv veeaur ja tolm ning pilved hajutavad samuti kiirgust ning muudavad selle suunda. Seetõttu tekivad õhkkonnas erinevad kiirgusvood. Päikesekiirgust, mis saabub Maale paralleelsete kiirte kimpudena, nim otsekiirguseks. Päikesekiirguse seda osa, mida hajutavad veeaur, tolm ja pilved, nim hajuskiirguseks. Otse- ja hajuskiirguse summa kannab kogukiirguse ehk summaarse kiirguse nimetust. Päikesepaistelise ilma puhul esineb nii otse- kui ka hajuskiirgust. Kui taevas on lauspilves, siis jõuab Maale ainult hajuskiirgus.
Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Keskmisest madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis,seal on palju sademeid ja õhuniiskus suur
Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt
and pressure, from their original condition into rock with new minerals and/or structures. , Kontinentide triiv 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner, mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkisid Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel. Laamtektoonika Maa litosfäär liigendub eri suurusega plaadikujulisteks plokkideks e. laamadeks, mis "ujuvad" plastilisel astenosfääril. Laamad nihkuvad horisontaalselt 1-10 cm aastas. Litosfäär koosneb 8 suurest ja umbes 20 väiksemast laamast. Laamade piirid e. murranguvööndid asuvad tavaliselt ookeanides vee all. Mõnedel juhtudel lähevad eraldusjooned ka läbi mandrite (Himaalaja) ja saarte (Island, Kuuba).
VEE RINGKÄIK LOODUSES Looduses on vesi pidevas ringluses. Vesi võib olla kolmes olekus: tahkes, vedelas või gaasilises. TAHKES olekus vesi on jää. VEDELAS olekus vesi on vesi. Jääd ja vett me näeme. GAASILISES olekus vesi on veeaur. Veeaur on läbipaistev ja värvusetu. Sellepärast pole seda näha. Vee muutumine auruks on aurumine. Pärast aurumist seguneb veeaur õhuga. Õhus on alati veeauru, täiesti kuiva õhku looduses ei ole. Kuidas tekib veeaur? Vesi aurub veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimedelt. Veeaur tekib higistades, kuna ka loomades ja inimestes on väga palju vett. Veeauru on väljahingatavas õhus. VÄIKE VEERINGE Vee ringlemine maailmamere kohal on väike veeringe. Kuidas vee ringlemine toimub? Kõige rohkem vett aurub ookeanidest ja meredest. Õhku tõustes veeaur jahtub. Kõrgemates õhukihtides koguneb veeaur väikesteks piisakesteks. Piisad on kerged ja hõl
ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeauru ning organismide koostises on samuti palju vett. Vee liikumise kiirus on erinevates paikades erinev. Atmosfääris vaheldub vesi umbes kahe nädala jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade aastatega ja mandriliustikes tuhandete aastate jooksul. VEERINGE MAAL Veeringe koosneb erinevatest lülidest: sademed, auramine, jõgede äravool, infiltratsioon ja veebilanss. Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sinna tagasi, kuid osa kandub maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda suuremal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Maailmamere pindala on maismaa omast 2,4 korda suurem, seega maailmamerelt aurub rohkem vett ja veekogu pind on alati küllastunud. Auramine. Auramine toimub kogu aeg nii maa- kui ka veekogude pinnalt. Auramine sõltub
muutumise kohta. Püstteljele paigutatakse vastavate mõõtühikute (kuupmeeter sekundis või sentimeeter) skaala ja rõhtteljele ajaühikute skaala. · Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. MÕISTED · Lähe · Suue · Jõestik · Valgla e. äravooluala maaala millelt jõestik saab oma vee · Vooluhulk vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis ( ühik kuupmeeter sekundis) · Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund · Veereziim jõe veetaseme ajaline muutus Mõisted · Jõe langus lähte ja suudme vahe · Jõe lang jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre 300 m juures. Jõe pikkus on 15 km. Arvuta langus ja lang! Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest
' 13 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõnapoolkeral kagupassaadid. Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30. ja poolustel. Põhjapoolkeral puhub tuul päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva. Laskudes õhk soojeneb, relatiivne õhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga, nõrga tuulega, suvel soe ja talvel kärepakane. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõudude tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. osa 30. laiustel laskunud võrdlemisis soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga
Mandrite ja ookeanite jaotus Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas. Mäeahelike ja madalike olemasolu PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 0 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima
EKSAMITEEMAD JA VASTUSED 2017 Üldine hüdroloogia 1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus
8. Milline osa üldisest veehulgast osaleb aastases veeringluses? tehtud arvestuste alusel võtab iga-aastasest veeringest osa vaid 0,03-0,04% maakeral olevast veehulgast. 9. Milline on suur ja milline väike veeringe? suure veeringe puhul vesi aurustub ookeanidel ja kantakse tuultega mandritele, väikeses veeringes mandritel aurustunud vesi langeb mandritel uuesti maha või ookeanidel ja meredel aurunud vesi langeb maha uuesti merre. 10. Mida endast kujutab transpiratsioon? Taimede füsioloogilist protsessi, mis on seotud kudede kasvuga ja seisneb selles, et taimed juurtega hangitud veest peavad kinni ainult väikese osa ja mineraalained ning ülejäänu aurustub lehtede või okaste kaudu, nimetatakse transpiratsiooniks. 11. Kui palju maakeral olevast veest võtab osa iga-aastasest veeringest? kuni 900 m3 vett aastas 12. Mida nimetatakse infiltratsiooniks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
