Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on õnn?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõõm, sokrates, vist, psühholoogiaristoteles, platon, vanasõna, serotoniin, filosoofid, ihad, kets, vries, oskaks, lähedased, psühholoogidrete, palmi, sadhu, küsis, püüelda, inimelu, eetika, sugugi, stoikud, teatava, tundminervavad, neuroos, igatsus, teeksrmastada, loota, seltskond, tasemele, komponent, enesehinnang, haridus, ärimeesallikaks. Isegi siis, kui õnnelik situatsioon säilib, muutub meie võime õnne teadvustada ja kogeda. Meie ise oleme homme teistsugused, kui täna. Homme võime olla väsinud või tüdinud ja mitte enam võimelised häälestuma õnne lainele. Meie tervislik olukord, vaimne ja füüsiline hetkevorm, aju füsioloogiline seisund ja paljud muud tegurid määravad ära võime olla jätkuvalt õnnelik. Õnne leidmiseks peame alustama iseendast, sest nagu ütleb üks populaarne eesti vanasõna "Iga inimene on oma õnne sepp," vihjates vanade eestlaste pragmaatilisele (või ehk isegi protestantlikule) maailmavaatele, et ühte ja ainsat õnnevalemit pole olemas ning et see, kas ja kuidas saada õnnelikuks, on iga inimese enda kätes. Aga, mis teeb meid, siis õnnelikuks? Kas materiaalsed väärtused või mitte materiaalsed. Kuigi mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on.
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses?
õnnelik. Fakt on see, et kui inimene meeldib iseendale, naudib ta ka rohkem elu. Olen kindel, et õnn on seotud positiivse mõttemaailmaga, sest sellest kuidas me mõtleme, sõltub palju. Kui inimesed on positiivsed ja õnnelikud, tõmbab see teisi inimesi palju rohkem ligi, kui olla iga väiksemagi pisiasja üle pessimistlik. Seega avaneb õnnelikule inimesele ka palju rohkem võimalusi ning tuleb elus palju paremini toime, kui sellele, kes mõtleb end ise õnnetuks. Hiina vanasõna ütleb, et õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Arvan, et õnn on vaikne, kestev rõõm väikestest asjadest. Me vajame kõiki neid pisiasju, mis südant rõõmustavad ja igavaimagi päeva elamisväärseks muudavad. Iga inimese õnn, on tema enese kätetöö ning selleks, et olla õnnelik, tuleb õnne märgata. Õnnel on miljon eri kuju ning seetõttu ei saa seda üheselt defineerida. Iris Murdoch on
2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hinge osad liiguvad harmooniliselt kosmosega. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism õnn peitub targalt valitud naudingutes. Elada tuleb taotledes neid hüvesid, mis meid õnnelikeks teevad. Tuleb teada, kui palju ja milliseid hüve objekte tarbida. Religioosne hedonism eesmärk on taastada intiimne side jumalaga tõeline õndsus.
läbi viinud uurimusi mitmes maailmanurgas, alates inuittidest Gröönimaal ning lõpetades Ameerika kõige jõukamate inimestega. Tulemused näitavad, et need, kes kuuluvad ajakirja Forbes edetabeli kohaselt Ameerika 400 rikkama inimese hulka, pole sugugi õnnelikumad kui traditsioonilise eluviisiga masai karjapidajad Keenias (Õnne valem 2008). Seega, ei peitu õnn ainult rahas, kuid on ka leitud, et materiaalne olukord aitab kaasa õnnelikkusele ning selle saavutamisele. Nii filosoofid kui lihtinimesed on pidanud ka õnneks üksnes oma ihade ja soovide täitumist. Hedonism toetas ihade igakülgset rahuldamist, elu nautimist, millega kaasnes õnne tunne. Arutleda tuleb vaid, millistele naudingutele järgi anda ja milliseid väärtustada. Naudinguks võib olla töökogemus, looming ja iga muu tegevus, sõltub vaid inimesest ja tema eelistustest (Heaolu mõiste käsitlused). Kui inimene teeb seda, mida ta ihkab, kaasneb sellega rahulolu. Rahulolu inimeses tekitab
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Gert Sõnajalg Sissejuhatus õigusfilosoofia ajalukku (P2OG.03.052), AÜ Essee Aristotelese "Nikomachose eetika" I ja V raamatu allikatel 2013 Lugesin Aristotelese1 "Nikomachose eetika" I ja V raamatut. Vaatlen lähemalt neid raamatuid. Esimeses raamatus juurdleb ja arutleb Aristoteles järgnevate teemade üle: Kuidas olla õnnelik? Mis on õnn? Mis on hüved? Kuhu inimesed tahavad jõuda oma elus? Inimeste eesmärgid elus. Viiendas raamatus on tähelepanu all õiglus ja ebaõiglus. Nendes raamatutes jõuab Aristoteles selleni, et õnn on inimese elus väga tähtsal kohal. Samuti peab ta õnne üheks tähtsamaks eesmärgiks inimese elus. Järgnevalt arutlen selle üle, mida peab inimene õnneks ja hüveks. Mis on siis õnn inimese elus? Mis on ülimad hüved? Mis on õiglus ja ebaõiglus? Küsides inimestelt, mida tähendab nende jaoks õnn, siis enamike inimeste a
a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5
"Igaüks meist peab endale ise oma õnne otsima; ta peab nägema lõputult vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad." On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada Kas õnn on kättesaamatu? On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest,
o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn?
Mis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad viiekroonise lotopiletiga miljon krooni. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev tüki sokolaadi, mina olen õnnelik näiteks siis kui avastan, et panin kella valeks ajaks helisema ja saan veel tund aega magada. Nõnda võiks lõpmatuseni jätkata, aga ma ei tee seda. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ja siis me muudkui mõtlema, et mida ma küll teinud olen, et õnn on mind maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab su uksele vaid kolm korda elus. Esimesel korral pole sind kodus, teisel korral on sul kõrvaklapid peas ja kolmandal korra pole see üldse sinu uks. Kuid nõnda ei tohks mõtelda, sest maailmas läheb alati kellegil halvemini kui sul ja sa peaksid tund
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mida inimene enne ei omanud, k
Kas raha või pühendumus – karm paratamatus Hiina vanasõna ütleb, et õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Õnnelik saab inimene olla tegutsedes – töötades. Töö tööks, aga ma usun, et keegi meist ei soovi oma elu pühendada tegevusele, mida oleks piin igapäevaselt teha. Tõeliselt õnnelik on see, kes leiab töö, mida ta armastab ja mille tegemine talle rõõmu pakub.
Õnn ei peitu mitte niivõrd täiuslikkuses, vaid vigadega leppimises. Tihti soovitakse panna võrdusmärki sõnade armastus ja õnn vahele. Kuid sama hästi saab võrdsustada armastust ka valu ja kurbusega. Võib- olla, et see viimane võrdus on isegi levinum. Võtame näiteks igasugused armastuslaulud ja luuletused - palju rohkem kirjutatakse õnnetust armastusest kui õnnelikust. See võib küll ka tuleneda sellest, et kurbus on tugevam tunne kui rõõm. Mingil määral teeb armastus inimese tõesti õnnelikuks, kuid ma arvan, et seda sellepärast kuna see paneb lihtsalt muud mured unustama. Armastuse viga on ka selles, et varem või hiljem saab see otsa (ma mõtlen hetkel romantilist armastust). Kuid kuidas saab inimene jääda õnnelikuks kui kirglikku armastust enam pole? See on võimalik siis, kui ei peeta armastust ainukeseks õnneallikaks. Armastus on üks väike komponent õnne retseptis, küll aga
Mis on õnn Mis on õnn? „Kas olete endalt kunagi küsinud, mis see õnn selline on? Saab seda sõnadega väljendada? Iga inimese jaoks tähendab õnn midagi erinevat. Õnn on rõõm, tervis, rahulolu, aga ka suur raha, armastus, seks, puhkus, karjäär. Need kõik on seisundid, mis loovad õnnele küll head eeldused, kuid ei tähista siiski õnne ennast. Hoolimata sellest, et me kõik - kas rohkem või vähem teadlikult, jahime õnne, on selle defineerimine meile ikkagi väga keeruline. Õnn on tunne, miski, mis on meie endi sees ja millel pole eriti palju tegemist välismaailmaga. Õnneuuring kasutab sellist töömõistet nagu „subjektiivne heaolu“
Ometi polnud ta õpetajatööd alustades kuigi silmapaistev ega suutnud õpilaste silmi särama panna. Nagu tegelase mõtetest selgub, tundis ta ka ise, et pole selleks tööks sobilik, kuid ei kujutand end ka midagi muud tegemast. Mida rohkem hakkas mees ametit hindama, seda enam muutas ka õpilaste suhtumine. Seega peab õpetaja õpetama kirega, et sütitada ka õpilastes huvi õppimise vastu. Õnn ja õnnelikkus Vana-Kreeka filosoof Platon (400 eKr) Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul?
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
kuidas olla õnnelik. Dopamiin on aine mis tekitab õnnetunde ning meie aju otsib pidevalt asju millepärast saaks seda ainet ajus vallandada. Sellepärast me vaatamegi tihti oma telefoni ning istume suhtlusvõrgustikes - äkki me saame midagi lugedes, uurides ning teadmisi juurde saades kuidagi ennast paremini tunda. Aga see sama Aafrika laps tunneb ennast vägagi õnnelikult ka siis kui tal ei ole elektrit, kuid sai oma meisterdatud vibuga (näiteks) jänese perele lauda tuua. Fakt on see, et filosoofid on aegade algusest alates mõelnud ning diskuteerinud – mis on õnn? Aga sellele küsimusele ei ole ühtset vastust, sest õnn sõltub sellest millises keskkonnas sa oled üles kasvanud, milliseid väärtuseid sulle on õpetatud ning millele sul on ligipääs. Ehk siis me võime vist kokku võtta selle kirjandi nii – õnn on täiesti 100% subjektiivne ning igal inimesel on täiesti erinevad asjad õnne saavutamiseks. Minul on näiteks üheks
3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest
Kas õnne poole peab püüdlema? Inimeste üks peamistest eesmärkidest elus on saada õnnelikuks, püüdlus selle poole on nii mõnegi jaoks edasiviiv jõud, kuid mis eesmärki siiski täpselt on tahe saavutada? See, et õnn on suhteline ning seda pole võimalik mõõta on teada tuntud fakt, miks püütakse siis inimeste õnnelikuks saamise võimalusi kõiki ühtede ja samade kriteeriumite alla suruda? Kui tegelikult peaksime me olema võimelised ise oma õnne kujundama, mis muudaks kõik hulgaliselt lihtsamaks. Õnn on tõusnud pigem välise staatuse näitajaks kui sooviks leida sisemine rahulolu enda ning oma eluga. Õnnelikuks saamiseks on püstitatud kindlad kriteeriumid, milleta läbi ajada ei saa. Selleks, et õnnelikuks saada tuleb tegeleda tõsiste eluliste probleemidega, milleks üldjuhul on raha teenimine, hea töökoha leidmine ning ühiskonda kuulumine. Tee õnnelikuks saamiseni on ühesõnaga üks suur kannatuste rada, kuid kas inimesed on nõus sel
paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5
"Õnn" On inimesi, kes teavad kindlalt, mis on õnn nende jaoks, kuid on ka neid, kes seda ei tea. Vahest tuntakse õnn ära alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. Arvatakse, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et see vastab tõele. Väga paljud arvavad, et rahas peitub õnn. Õnnelik olemiseks peaks olema kuulus ja rikas- ka see on paljude arvamus. Sageli arvatakse, et raha eest saab kõike osta, ka õnne. See on vale, kõigest illusioon, mis mingil hetkel võib puruneda. Raha eest võidakse osta esemeid, sõpru ja kõike muud, kuid see ei tee veel õnnelikuks, sageli jääb selline tühi tunne sisse, sest kui midagi juhtub ja sa vajad oma sõprade abi või tuge, siis sageli kaovad enamasti need sõbrad, kes sõbrustasid sinuga ainult raha pärast. Ma arvan, et raha on üks asi, mida on vaja, et olla õnnelik, kuid see ei tohi kindlasti see peamine asi olla, peavad olema ka
Õnn mis see on? Õnn on viirastus, mis ilmutab end alles siis, kui ta on lahkunud. See on asi, mida ei saa panna sõnadesse. Ei ole olemas suurust millega saaks mõõta õnne, kuna see on nii meeletult suur või väga väike. Kuna inimesed on igaüks omaette isiksus, mõistavad nad ka sõna õnn vägagi erinevalt ja tõlgendavad seda oma moodi. Samuti otsivad nad oma õnne eri paigust ja see, kui keegi otsib seda teisest kohast kui mõni, ei tähenda, et ta sellepärast eksinud on.Kuna õnn on selline asi, mida me ise määrata ei saa, ei saa me ka kunagi tagasi seda õnne, mis meil oli minevikus, kuid mis kahjuks otsa sai, kuna me ise purustasime selle osaliselt enda teadmata, kuhjates sinna igasuguseid probleeme ja muresid ning argipäevarutiini peale. Õnn on osa inimeste jaoks materiaalne asi. Selliste inimeste hulka kuuluvad need, kes arvavad, et raha teeb inimese õnnelikuks ja et raha eest saab õnne osta ning need, k
Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või pere. Iga
Õnn Kuidas saada õnnelikuks? Arvan, et sellele küsimusele ei saa vastata üldiselt. Õnn on minu arvates igal inimesed individuaalne ja väga erinev. Osad inimesed on õnnelikud kui pasitab päike, muru on roheline, saab uue asja ning mõni on õnnelik kui saab kellegil haiget teha nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Niisamuti erineb ka see kuidas üks või teine inimene õnne tajub ja seda väljendab. Paljud inimesed näitavad oma õnne näo ilmetega ja liikumisega. Inimese nägu muutub rõõmsaks- suunurgad kerkivad üles ning silmad lõõvad särama samuti muutuvad osad inimesed väga energiliseks. Samuti on meie seas inimesi kes oma õnne kuidagi välja ei näita ja hoiavad oma õnne endas ja on seesmiselt õnnelikud. Need inimesed elavad oma õnne välja üksinda olles kuskil omaette. Ernevus seisneb ka selles mis on kellegi jaoks õnn. Paljud inimesed on näiteks õnnelikud oma kogetud elamuste ja seikluste üle. Elamused mis inime
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave
Õnn ja õnnelik inimene. Mis on õnn ja kuidas seda ära tunda? Ma arvan, et igaüks meist on selle küsimuse üle mõelnud ja leidnud sellele vastuse. On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale kõike, mida süda ihkab
Rahata ei ole keeruline olla õnnelik keskkonnas, kus raha pole niivõrd tähtis, kui enamasti tänapäeva arenenud ühiskonnas. Ma kujutan ette, et selline olukord võiks olla kohtades, kus pole veel levinud tehnika, seaduslik korraldus ega ametlik kaubandus (nt. suurem osa Aafrikast). Kui aga analüüsida keskkonda, kus elame meie, arvan ma, et rahal on oma arvestatav roll meie õnnelikuks saamise teel. Suurem osa asjadest, mida meie elamiseks vajame, on seotud rahaga. Tänapäeval võib vist isegi öelda, et suurel määral on ka tervist võimalik rahaga osta. Kõike materiaalset on võimalik rahaga osta. Optimistide kurvastuseks tuleb ilmselt ümber lükata väide ,,elame õhust ja armastusest", kuna kõiki fakte arvestades teame, et inimese hing võib elada küll armastusest, aga keha vajab lisaks sellele ka muud. Raha ei võrdu õnnega, kuid ilma rahata pole ka õnne. Paljud inimesed panustavad suured lootused õnnele (vedamise tähenduses) ega hinda
lähedust, tunnen, et mul on keegi. Keegi, alatiseks. Ma tunnen lihtsalt ennast nendega alati õnnelikult. Tunnen ennast hästi. Ma armastan lihtsalt enda lähedasi inimesi. Juba sellepärast, et nad mul olemas on. Vahet pole kui kaugel keegi ka ei oleks, on nad mul alati olemas. Nad suudavad mind naerma panna ja õnnelikuks teha. Jah, nad suudavad ka nutma ajada ning kurvaks muuta mind. Kuid seda ei anna võrreldagi kõige sellega kui õnnelikuks nad mind teevad. See on nii ääretult suur rõõm kui sa saad kedagi usaldada, saad jagada oma õnne ja kurbust, saad kedagi naerma panna ja saad ka ise temaga naerda. See tähendab minu jaoks midagi meeletult suurt. Suurt, armastus väärset ja head. Midagi meeletult õnnelikku! Vahest aga näen õnne üksinduses. Kui ma olen tõsiselt väsinud kõigest mis igapäev minu ümber keerleb. Naudin ma üksinda enda toas jorutada. Mõtlen omi mõtteid, kuulan muusikat või loen raamatuid. Vahest teeb see mind väga õnnelikuks
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks.
Mis on õnn? Mis on õnn? Ma usun, et peaaegu iga inimene küsib endalt seda, kuid mina arvan, et iga inimese õnn on erinev. Kõik sõltub siiski sellest, milline inimene on ja mis teda õnnelikuks teeb. Mõni võib olla ka kõige väiksematest asjadest õnnelik, teisel aga võib õnne pakkuda midagi suuremat ja rohkemat. Nii palju, kui on maailmas olemas inimesi, nii palju on ka erinevad arvamusi. Seega mõni inimene võib uskuda, et teda teevad õnnelikuks ainult raha ja rikkus, teisi teevad õnnelikuks lähedastega koos olemine. Osad leiavad, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on selle poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. Sest, kui sul on võimalus viia oma unistus ellu, siis see teebki sind õnnelikuks. Paljud inimesed arvavad, et nad ei väärigi õnne, kuigi mina arvan, et poleks õigl
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................