Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja sõbralikud,aga mõnikord mõtlesin,et kas see on siiski ikkagi see,mida mina tahan.Ma olen võõras olukorras suhteliselt passiivne tüüp,mul on ennast raske kohe teistele avada eriti ,kui neid on palju ja mina olen üksi.See,et ma mõnikord suhtlusest osa ei võtta ei tähenda veel,et ma ei oleks aktiivne ega ei avaks päevas kordagi suud.Ma võin rääkida,rääkida,rääkida hiliste õhtutundid...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõttluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13kKÕ Margit Hiiemäe MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2013 Suhtlemine on protsess mille käigus toimub suhtlemise partneri mõjutamine. Suhtlemine toimub peaaegu alati kindla eesmärgiga milleks võib-olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale sobival viisil.(Arvutikirjandus,2013) 1. Mina kui hea kuulaja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine
MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga. Kuskil peab ju enda emotsioonid välja laskma. Ise olen tähelepannud, et mul on tihti raske võõrasse seltskonda sisse sulanduda, kui ma ei tunne sealt kedagi. Siit tekibki...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Mina suhtlejana Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust si...
võimaluse korral kõneleja jutule jällegi vahele segada. Minu kui suhtleja tugevuseks on huvitatus, siiras olek ja enesekindlus. Ma olen peaaegu alati huvitatud vastaspoole mõtetest, tunnetest ja ideedest ning seda ainult mitte viisakusest, vaid siira huvi pärast. Suheldes teise inimesega püüan alati jääda enesekindlaks ning seda ka oma suhtlemisstiiliga näidata. Ma püüan vältida umbkaudset ja kindla taustata juttu. Lisaks eelmainitule olen suhtlejana ka usaldusväärne ja aus. Kui keegi tuleb küsib midagi või räägib enda või kellegi kolmanda isiku kohta, siis jätan selle enda teada, mitte ei lähe seda edasi rääkima. Minu kui suhtleja võimalused on soov saada uusi teadmisi, tutvuda uute inimestega ning lisaks tagasihoidlikkus. Võimalus suheldes uut informatsiooni koguda või uute inimestega tutvuda on kõigil olemas, kuid iseasi, kes seda võimalust kasutada tahab. Mina pean ennast vägagi avatud
Mina suhtlejana Mulle meeldib väidelda, lihtsalt lobiseda, nalju rääkida ja kuulata. Mul ei ole otseselt olukordi, kus mul oleks suhtlemine kõige meelidivam ja kus tunneksin hirmu see on siiski ainult suhtlemine. Tavaliselt ma passiivne vaatleja suhtlusolukordades ei ole, võib-olla ainult siis kui ma saan aru, et keegi räägib väga lolli juttu ja kui ma teda parandama hakkaksin siis ta räägiks veel rohkem. Ma olen hästi aktiivne olukordades kui millegi üle vaieldakse eriti veel siis kui ma tean selle teema kohta palju.Tavaliselt saavad inimesed ikka aru mida ma mingi lausega öelda püüan. Ainult siis ei pruugi aru saada kui ma räägin palju ja kiirelt, siis mõtlen isegi vahepeal - mida ma nüüd öelda tahtsingi ? Ma oskan hästi valida sobiva ja kui vaja siis ka viisaka suhtluskanali. Kui mul on midagi väga kiiresti vaja teada siis helistan või küsin msn'is.Kui on vaja viisakalt või ametlikult kellegilt m...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste
minusse. Kui inimene suhtub minusse ilma põhjuseta ebaviisakalt, siis tavaliselt ma ei näegi põhjust inimesega suhtlemiseks ja ei tee seda. Loomulikult oleks tark üritada selgeks saada miks inimene minuga üht-või teistmoodi käitub, kuid tihtipeale on lahendust raske leida. Igapäevane suhtlemine sõltub ka sellest, millises tujus ma parasjagu olen, kuid leian et suudan teiste inimestega normaalselt ja sallivalt suhelda. Minu tugevad küljed suhtlejana on see, et suudan olla abivalmis, hooliv. Pean lugu tähtsatest inimestest enda elus ning seetõttu austan ja olen salliv nende suhtes. Kui mõnel minu lähedatest inimestest on mure, võib ta vajab abi, siis annan omaltpoolt kogu panuse probleemi lahendamiseks. Nõrkadeks külgedeks loeksind enda puhul seda, mihukesena ma käitun võõraste inimestega olles. Tihtipeale olen uute inimestega suheldes kinnine ja tagasihoidlik. Mõndade inimestega
minusse. Kui inimene suhtub minusse ilma põhjuseta ebaviisakalt, siis tavaliselt ma ei näegi põhjust inimesega suhtlemiseks ja ei tee seda. Loomulikult oleks tark üritada selgeks saada miks inimene minuga üht-või teistmoodi käitub, kuid tihtipeale on lahendust raske leida. Igapäevane suhtlemine sõltub ka sellest, millises tujus ma parasjagu olen, kuid leian et suudan teiste inimestega normaalselt ja sallivalt suhelda. Minu tugevad küljed suhtlejana on see, et suudan olla usaldusväärne, abivalmis, hooliv. Pean lugu tähtsatest inimestest enda elus ning seetõttu austan ja olen salliv nende suhtes. Kui mõnel minu lähedatest inimestest on mure, võib ta vajab abi, siis annan omaltpoolt kogu panuse probleemi lahendamiseks. Nõrkadeks külgedeks loeksind enda puhul seda, mihukesena ma käitun võõraste inimestega olles. Tihtipeale olen uute inimestega suheldes kinnine ja tagasihoidlik. Mõndade inimestega
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse õppekava MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte
Tartu Kutsehardiuskeskus ….. …… MINA SUHTLEJANA Eneseanalüüs Tartu 2014 Suhtlemine on elutähtis osa iga inimese elust. Nii ka minul, sest ilma suhtlemiseta poleks ma oma eluga nii kaugele jõudnud. Silmast silma suhtlen igapäevaselt oma vanemate, koolikaaslaste ning lähedaste sõprade ja sõbrannadega. Kuna aga inimesi mu umber on rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku
ELULOOKIRJELDUS Tööturg sarnaneb oma olemuselt päris turuga: siingi käib kauplemine. Targa suhtlejana, kes tunneb ostjat ja tema vajadusi, oskab kaupmees õigesti pakkuda. Elulookirjeldus (curriculum vitaeCV) ongi tööotsija enesereklaam, kuid sellega ei tohi liiale minna. Iga tööpakkuja soovib oma tulevase töötaja kohta võimalikult palju teada saada, kuid tavaliselt huvitab teatud eluvaldkond (haridus, teenistuskäik) üht enam kui teist. Iga CV peaks sisaldama asjaosalisi huvitavat infot, seepärast arvestagu, et
Mina kui suhtleja Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek
Psühholoogia tunnist sain teada temperamenditüüpidest ning testi abil leidsin oma tüübigi. Olen koleeriku ning sangviiniku segu. Nende temperamentide iseloomujooned on väga sarnased minu omadega ühel hetkel võin tõesti olla väga emotsionaalne, kuid mõnel teisel olen tugev ning mitte miski minu mõtteid ning tegusid kontrollida ei saa. Gümnaasiumisse astudes on minu sõpruskond siiski muutunud. Jukulaagrist alates tunnen end parema suhtlejana. Kui seal uute inimestega tuttavaks sain tundsin end nii hästi, et nüüd võin ükskõik kellega vabalt juttu puhuma minna. Õeldakse, et gümnaasiumist saadud sõbrad jäävad igaveseks, loodan et see tõesti nii on, sest võin väita, et minu sõbrad on parimad ning ma ei tahaks neid kunagi kaotada. Paljud vanad sõbrad on kaugenenud, üks neist minu pikaldane parim sõber, kellega peaaegu suve lõpust saadik sõnakestki vahetanud pole. Mul on sellest siiralt kahju.
Ükskõik kui kummalised inimesed võivad olla, ei hakka ma neid kritiseerima või halvustama- jälgin pigem kõrvalt ja hoian arvamuse enda teada. Tänapäeva probleemiks on Internet, mis vähendab otsest kontakti inimeste vahel. Viimasel ajal olen täheldanud, et välditakse isegi üksteisega kohtumist, varjates nii oma tõelisi mõtteid ning tundeid. See on vale! Isiklikult soosin igati vahetut suhtlemist ning püüan vähem kasutada mobiiltelefoni või arvuti abi. Suhtlejana olen otsekohene ja aus. Ma arvan, et saan aru, kui mulle üritatakse kärbseid pähe ajada. Jutu mitteusutavuse korral ei varja ma oma kahtlust. Tihti olen küsinud: ,,Oled kindel, et räägid tõtt?". Ise püüan valetamist vältida, sest olen meelsamini aus ja eeskujulik noormees. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga väljaöeldud sõna pärast. Kuid siiski on olukordi, kus sõnavabadus on taunitav
Sellisel puhul ei taluta kriitikat ja nõuandeid, ennast peetakse eksimatuks. 11. Teema vahetamine Jutt pööratakse uuele teemale siis, kui vana tekitab kas tüdimust või ebamugavust. Teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata. 12. Takkakiitmine ,,Just, just ... Täpselt nii... Ma tean, ma tean...Tõesti?" Eeltoodu näitab, et tahetakse partnerile meeldida. Ainus viis on kõigega nõus olla. Tegelikult kuulatakse vaid poole kõrvaga ja jutu sisusse ei süveneta. Mina suhtlejana Avatus/suletus ( milliste inimestega olen avatum, millistega suletum; millistel teemadel; kas annan tagasisidet ja kui palju) Suhtlemisstiil (agressiivne, alistuv, ennastkehtestav). Milline on Sulle kõige omasem? Too näiteid selle kohta, millist stiili oled erinevates olukordades kasutanud (3 näidet). Suhtlemistasandid (Laps, Täiskasvanu, Vanem). Too näiteid oma elust, kus oled kasutanud rööpseid ja ristuvaid tasandeid. Millist tasandit kasutad oma elus kõige rohkem?
tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jalule seadmine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 74) Suhtlemisel tehakse koostööd ning inimene rahuldab oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Psühholoogid rõhutavad, et inimene suhtleb kogu oma olemusega. Tema suhted teiste inimestega sõltuvad suhtumisest: iseendasse, teistesse inimestesse, oma töösse või õpingutesse, loodusesse. Essee teemaks on analüüsida ennast suhtlejana, kuna minu töö üheks osaks on klienditeenindus, ja kuigi see seisneb ainult telefonikõnedele ja e-mailidele vastamises, siis teen ma seda teenindaja pilgu läbi. Head kliendisuhted algavad teabe vahetamisest, kus olulisteks suhtlemisoskusteks on: täpne eneseväljendusoskus, oskus klienti kuulata ja anda adekvaatset tagasisidet, oskus infot anda, oskus luua ja lõpetada kontakti, vestluse juhtimise oskus ja konfliktiga toimetuleku oskus.
Tal peavad olema head suhted teiste juhtidega, kes annavad tema üksusele tööd või saavad temalt tööd. Samution vaja suhelda väljaspool organisatsiooni. Sidepidaja roll võtab kuni poole juhi ajast. Informaatsiooniga seotud rollid Informaatori rollides on juht informatsioonisüsteemi üks osa või lokaalne keskus. Juht kujundab eespool kirjeldatud rollides suhete võrgu, mis võimaldab tal koguda ja levitada informatsiooni ning tegutseda suhtlejana. Teabekoguja roll hõlmab keskkonna jälgimist, et saada infot muutustest, võimalustest ja probleemidest, mis võivad üksust mõjutada. Ta kasutab sidepidajana loodud suhteid, et saada teavet teiste ettevõtete tegevusest, mis võib mõjutada kogu organisatsiooni või kellele võiks helistada kui alaline tarnija ei suuda tellimust täita. 5 Teabejagaja rollis levitab juht alluvatele seda infot, mis neile teisiti pole kättesaadav
Oled sõbralik ja aval ning on vähe tõenäoline, et Sa kellegagi tahtlikult vastuollu satud. Oled veenev ja Sulle on omane entusiasmi õhutada. Suhtled elavalt ja Sulle meeldib teistega ideid jagada. Tavaliselt näed olukordi ja inimesi positiivselt ning oled osav teiste veenmisel ja innustamisel. Tõenäoliselt tugined Sa oma otsustes pigem tunnetele kui faktidele, samas oled avatud kõigile uutele ideedele. Sulle on omane uurida aktiivselt teiste inimeste arvamusi. Seltsiva ja osava suhtlejana oled võimeline hõlpsasti looma uusi sõprussidemeid. Suhtlemine teistega ja vahelduvad tegevused on Sinu jaoks kõige soodsamaks keskkonnaks. Kaldudes taotlema heakskiitu ja populaarsust, võib üheks Sinu sooviks olla tähelepanu keskpunktis, oodates teiste tunnustust. Sulle meeldib olla koos inimestega ning Sa võid kulutada vähem aega omaette olemiseks, kuna oled rohkem huvitatud suhtlemisest ning oled tavaliselt vähem huvitatud ülesande täitmisest
Teiste sõnadega, tingimused, mis võivad ühele töötajale olla stressoriteks, ei pruugi seda olla teiste jaoks. (Lynott 2006: 96-98) Näiteks töötaja, kellel on madal enesehinnang, võib leida olukorra, kus on vaja teostada kontrolli, stressitekitavana. (Shields 2006: 22) Tuleb arvestada, et iga inimene reageerib stressile erinevalt. Kuidas saada aru, et inimene on stressis? Järgnevalt mõned alustalad määramaks kolleegi stressiseisundit (Seilenthal 2002: 42): · varem suhtlejana tundunud kolleeg suhtleb vähem, eelistab olla üksi; · tal on raske rahulikult ja loogiliselt mõelda; · ärritub kergesti; · ta välimus ei ole enam sama hoolitsetud kui varem. Inimesel on käsutada teatud hulk individuaalseid ressursse oma tööga toimetulekuks näiteks korrektne enesehinnang, tööoskused, kirg oma töö vastu, haridus, kompetentsus, aeg, energia, vastupidavus ja tervislik eluviis. Need tegurid mõjutavad otseselt inimese toimetulekut tööga
ilmumist kiiresti raamatulettidelt jälle ära ning lohakas tsensor, kes sellisel romaanil ilmuda lubas, lasti lahti. Ja selleks, et sellisel teemal kirjutatud romaan üldse ilmuda saakski, tegi Kaugver äratuntavalt autobiograafilisest peategelasest negatiivse ja tahtejõuetu tegelase, sest nii "patune" mees ei saanud ju positiivne kangelane olla! "Naiste poolehoiu võitmiseks ei näinud ta ise mingit vaeva ilusa mehe ja sarmika suhtlejana ajas ta neil käigupealt pea segi," meenutab kirjaniku tütar Katrin. Tolle elujanu nahka läks ka kirjaniku esimene abielu. Oma kolmanda abikaasa Aavega tutvus Kaugver 40aastaselt (Aave oli 33). "Isal oli kolm ametlikku naist ja lugematu arv romaaneromansse, mida ta ei varjanudki. Tal oli tõepoolest oma unistustenaine: ilus, sale, tark, naiselik, meelas, seksapiilne, kes tunnustab ja imetleb oma mehe annet. Ometi ei takistanud
Tundeseisundi eristamiseks pannakse partneri juures tähele järgmisi tunnuseid miimika zestid poos asend partneri suhtes hingamine (sagedus ja sügavus), punastamine intonatsioon kõne muud tunnused (väljus, tempo, kandvus) kohanemisliigutused Kõikide nende tunnuste tajumiseks läheb tegelikkuses üks hetk. Algaja suhtlejana ei pane me tihti neid tunnuseid tähele ja oleme segaduses, kui partner ei reageeri meie ootustele vastavalt. On olemas teatud normid, mida inimene õpib lapseeast alates kasutama oma tundmuste väljendamisel. Normid puudutavad ka erinevaid elukutsete esindajaid. Kujutate te ette medõde, kes operatsioonilaua ääres kurvastusest juukseid katkuma ja valju häälega halama hakkab. Samuti mõjutab tundmuste
tunnuseid miimika zestid poos asend partneri suhtes hingamine (sagedus ja sügavus), punastamine intonatsioon kõne muud tunnused (väljus, tempo, kandvus) kohanemisliigutused Kõikide nende tunnuste tajumiseks läheb tegelikkuses üks hetk. Algaja suhtlejana ei pane me tihti neid tunnuseid tähele ja oleme segaduses, kui partner ei reageeri meie ootustele vastavalt. Kirjelda mõnda oma tuttavat, lähtudes eelpool toodud tunnustest. Mida sa sellest järeldada saad? Märkamine vajab treeningut. Olles omandanud oskuse erinevaid tunnuseid tähele panna, muutub selline tegevus automaatseks ja me ei oskagi enam täpselt põhjendada, miks me just nii või teisiti teisele
tähendus saab tekkida ainult pädeva lugeja teadvuses ja on seetõttu subjektiivne. Sama tekst võib tähendada ühe lugeja jaoks üht ja teise jaoks teist. • Ka õigsus, grammatilisus, vastuvõetavus jms ei ole mitte keelendite ega tekstide, vaid lugejate parameetrid. Sama tekst võib ühele lugejale sobida ja teisele mitte. • Ma saan mõjutada seda, missugune mu emakeel on. • Suhtlejana olen oma keelelistes otsustes vaba ja vastutan oma otsuste eest ise. • Vaidlustamise korral ei kõlba argumentidena viited väidetavale keelele, selle kirjeldustele ega tekstidele, vaid saan viidata üksnes iseenda või teiste inimeste arvamustele. Kui need on teie jaoks igav läbitud etapp, siis ärge edasi lugege, te ei leia siit midagi uut. Kui olete nendega teoreetiliselt nõus, aga kahtlete nende praktilises rakendatavuses, siis lugege, üritame näidata,
annaabi.ee 
