Mina olin siin Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Rass teenis raha bensiini ning autode varastamisega, ühel otsal sai ta kõik kätte kuid politsei rikkus kõik. Boss nõudis temalt raha ikkagi. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari. Seal keegi tantsis tema tüdrukuga, Rass sai kurjaks, kuigi ta seda välja ei näidanud, ja kutsus tüübi suitsule õue. Seal andis ta talle peksa. Siis ilmus tüübi sõbrad ja mingi boss, Olaf, kes küsis Rassilt miks lõi. Rass vastas et talle ei meeldi kui keegi käperdab tema naist, Olaf ütles lahe tüüp oled. Ja sealt edasi hakkas asi allamäge minema. See Olaf, mõnipäev hiljem pakkus talle narkotsi, müügiks. Sealt mingi osa annab Olafile ja ülejäänud endale. Sellega saavat raha küll, ja saigi
· Kaklused ongi selleks, et ei peaks oma hingehaavade veritsemist pealt vaatama. ("Mina olin siin", 2005) · See aeg, kui sügis muutub talveks, kestab vaid mõned päevad. Kui sa selle aja ära tunned, ei häiri sind kunagi, et sellel maal, kus sa elad, on liiga külm, liiga sombune või liiga masendav elada. ("Mina olin siin", 2005) Mina olin siin See raamat räägib noortest kellel on raha probleemid. Peategelane oli Rass, kes on 17 aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja andis talle peksa. Rassil olid suured rahamured. Tal polnud raha et isegi süüa saada
kui kõige noorem osaleja. Raamat ise ilmus 2005. Aastal, kirjastajaks Eesti Päevaleht. Raamat jutustab loo 17-aastasest Rassist igati korralike unistustega poisist. Tema unistuseks on minna ülikooli, õppida arstiks, kuid argipäev rebib Rassi julmalt maad ligi. Majanduslik kitsikus ja keerulised suhted lähedastega viivad poisi otsuseni siduda end äsja vanglast vabanenud Olariga. Olaril on kilode kaupa valget pulbrit ja vägivaldsed kombed. Sellest hoolimata paneb Rass oma venna Mõssaga peatselt käima väga eduka narkootikumide jaemüügi. Raha hakkab tulema rohkem, kui noormehed üldse unistada oskaksid, ja elu näitab Rassile korraks oma magusamat poolt. Edu lööb uustulnukatest kaupmeestel pea ringi käima ja omaenese särast pimestatuna otsustavad nad ette võtta ka mõne keerukama operatsiooni. Pole vaja lisada, et nüüd alles läheb keeruliseks, sest elu hakkab käima noormeestel üle jõu ja väljub nende kontrolli alt.
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
Priiduga on Ehala teinud koostööd mitmel korral, nii filmi ,,Karli ja Marliny" , ,,Eine murul", ,,Harjutusi isesisvaks eluks"puhul on nende kahe koostöö olnud väga hea ja sujuv. Ehala hindab Priitu selle poolest, et ta annb muusika osas vabad käed, kuigi ütleb julgelt välja oma arvamuse. Filmi ,,Karli ja Marliny´´ 6 tegemisel nähti palju vaeva et film ja muusika kokku viia, kuid sellega saadi hakkama. Selle filmi eest sai Priit veel kiita kui hästi oli film ,,muusikasse tehtud". Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud seda uskuda. Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud.
rämpsuvõitu. Pärsast esimese vaatuse lõppu läksid nad riidu, kuid siiski kutsus tüdruk ta Radio Citysse uisutama. Uisutades ei läinud neil kuigi hästi ja Holden pakkus, et võiks baari minna. Baaris läksid nad jälle riidu aga nüüd juba täielikult, kuna Holden kutsus teda Vermonti elama aga Sallyle ei meeldinud see mõte. Holden jalutas sealt minema, tal ei olnud midagi enam teha, siis mõtles ta minna kinno kuigi ta vihkas kino. Ega seegi film hea ei olnud, see ajas teda öökima. Pärast filmi lõppu läks ta Wickeri baari poole kus pidi kohtuma Carl Luce´iga. Baari jõudes tegi ta enadale paar jooki. Kui Lucei saabus hakkasid nad vestlema armuasjadest, kuigi Luceile see ei meeldinud. Lucei ei olnud seal kaua ja lahkus kiiresti, ta pidi kellegiga kokku saama. Holden aga istus seal edasi ja jõi ennast purju. Tal tuli jälle tuju kellelegi helistada ja seda ta tegi, helistas Sallyle keset ööd.
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
See on üks teine Ann! Kas üks Eesti teismeliste viimase kümnendi armastatumaid raamatutegelasi mitte ei sure koos selle filmiga? küsib kirjanik Aidi Vallik, kelle originaalstsenaariumi Peeter Sauter ja Rainer Sarnet parema tulemuse huvides ümber kirjutasid. Aidi Vallik, kas olete Anni-filmiga rahul? Selles filmis on palju ilusat ja head, Rainer Sarnet on minu meelest äärmiselt huvitava mõttemaailma ja kauni käekirjaga kunstnikunatuur. Nii on see film minu jaoks visuaalselt vägagi nauditav. Ka töö näitlejatega on olnud suurepärane. Noorukesed Ragne Veensalu ja Lenna Kuurmaa on oma rollides imetlusväärsed, eriti Ragne demonstreerib väga ilusat, tundlikku mängu. Kui saatus annab, tahaksin talle kunagi mõne rolli kirjutada. Seda enam, et «Hingede»-filmis ei avaldu Anni karakter üldse sellisena, nagu ta raamatutes «Kuidas elad, Ann?» ja «Mis teha, Ann?» kujutatud oli, nii nagu ma seda kunagi kavandasin ja konstrueerisin
17th Stre e t on oma n d t u d Alloy Entert ain m e n t poolt, ja järgide s oma n d a t u t tööt a s ta lühiajaliselt Alloys. Päras t Alloyst lahku mis t kirjuta s ta " Ränd a v a t e Pükst e Õeskon n a " millest sai rahvu sv a h e lis elt hästi müü d u d raa m a t , millele järgn e s veel kolm "Pükst e" se eria t .Viiman e kandis nime "Igave s ti sinise s" , mis avald a ti 2007 aast a jaanu a ris. Selle esim e s e se eria raa m a t u koht a tehti aast al 2005 film. Teine film põhine s kolma n d a raa m a t u se erial mis valmis 2008. a augu s til. Brashares sai oma esimese täiskasvanute novelli "The Last Sum m e r (of You and Me)" ee st 2007. aast al . Praeg u elab ta New Yorkis koos te m a artistis abika a s a g a , Jacob Collins . Neil on kolm last: Nathaniel, Samuel ja Susannah. ( tõlgitud ümber inglise keelest ) 1.2 Raamatust 1.2.1 Õnn ei anna iial: ta ainult laenab (Hiina vanasõna) Tüdrukud pakkisid oma asju vastu oma tahtmist
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raama
(Tšiili, tollal oli seal võimul diktaator, sest USA kukutas sotsialistliku Salvador Allende). See tulemaalane hakkas laulma ja kõigil oli igav aga nad ei julgenud teda solvata. Eero läks akna juurde ja ehmus, sest kõik oli hall (Mustamäe oli kadunud) kuigi päriselt oli see udu. 2 (August Kass) Ostis pikksilma, et naisi vahtida. Ta otsis orgiaid, aga oli pettunud, sest ei leidnud neid. Siis nägi ta naise siluetti ja hakkas ennast rahuldama. 3 (Laura) Uus filmi osa. Film lõppeb, Laura mõtleb päevast. Ta oli läinud äärelinna sõbranna juurde. Tagasiteel oli tema juurde sõitnud must auto ja mees lubas, et viib Laura edasi. Laura istus autosse, mees viis ta põldude vahele ja palus naiseks. Laura ei tahtnud ja mees sai veits kurjaks ja siis viis ta poe ette. 4 lk 85 (Maurer) Räägitakse haigustest (viirused, paelussid jms). Räägib transiitliiklusest ja korteritest jne. 5 lk 92 (Theo) Arendas endast magneetilist meest (naiste jaoks ig).
Iason ja Medeia: Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur. 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenij
see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama." Mu tütar Helen ütles: "Ma loodan, et ta ei ole paks ja kiilaspäine jobu!" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Ning teine oli tulnud kellegilt võõralt: Sõnum: Kuule, tule kell 22.00 Männi parki. Mul on sinuga üks jutuajamine. Jätkub ...Cry// Kristel Kiisk 8 Sõnum: Kuule, tule kell 22.00 Männi parki. Mul on sinuga üks jutuajamine. Ei tea kes see veel on ? Ma arvan et ei lähe,pärast on mingi kahtlane, vägistaja nt. Midagist pole teha vaatan siis telekast õudukat. Mingi "Teksase Mootorsae Mõrvad". Rõve film. Mulle on tulnud uus sõnum. Tundmatult. Sõnum: Tuled juba ka vä ?? Et nagu see on tähtis ... Hui tulengi kuhugile!!!Ei tule võt ja kõik.Number on ka ju salastatud. *** Miks mulle keegi Kairest pole rääkinud. Nh jh eks siis lähen vaatama. Küsisisin siis met-õe käest kus asub Kaire Põld.Ta asus 3 korrusel 312 palatis. TA oli täie tervise juures kuid peab minema psühiaatri juurde oma probleemidest rääkima. Kui ma talt küsisin miks ta nii tegi vastas ta et poiss jättis maha
Ma järgisin sinu juhiseid ja tulin siia üksinda´´ ´´tean, ma vaatasin ameerika mägedel sinu järele.´´ ´´kähku, andke mulle see asi´´ ´´ärge olge nii rahutu. Andke mulle raha esimesena´´ ´´võtke, siis teil ei ole enam midagi öelda´´ ja tegi raha täis oleva kohvri lahti. Sellel ajal jõudis Jim sinna ja peitis ennast nurga taha. Nähes rahasummat mõtles ta et üle millioni on see kindlasti. ´´ tehing lõpetatud´´ ´´kähku andke mulle film´´ ´´see film on asitõend sinu firmast smuugeldamas relvi, võta see´´ ´´kas see on ainus filmi koopia?´´ ´´muidugi´´ ´´sinu detektiivimäng lõppeb siin´´ kuulis Jim enne, kui sai kurikalöögi vastu pead ja kukkus pikali. ´´sind jälitas see laps´´ ütles üks mees mustas teisele. ´´suur vend. Kas see ei ole see detektiiv. Tapame ta.´´ ja tõmbas püstoli jopest välja. ´´oota, politsei on ikka veel läheduses. Kasutame seda. See on uus mürgitablett organisatsioonilt. Kui mürk
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem. Aga siis mõned jobud ilmusid välja, üks neist fotograafidest, kes istus terve päeva ja kuulas politseiraadiot ja tegi pilti. Idioot nagu ma olen naeratasin laialt talle, sestsee meedia värk oli minujaoks uus. Oli lahe olla ajalehes, ei loe kas lõin mõne ilusa värava või
.............3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
spetsialistide hinnang, aga see spekulatsioon. Koduvägivalla kohta kogutakse andmeid politsei statistika. Aga see pole usaldusväärne paljud juhtumid ei jõua politseile. Isegi kui pol välja kutsutakse, siis ei anta ametlikku käiku. Isegi kui registreeritakse, ei pruugi see kirja minna koduvägivallana. see kõik teeb nõude lihtsamaks, sest sogases vees on lihtsam kala püüda. Kui puudub lõplik tõde, usaldusväärne statistika, seda lihtsam fakte ise välja käia. Nt film. Film alga sellega, et esitati fakte. Majanduskriisi kohta, selle põhjustanud pankade sulgemise kohta, pankrotid. Kõrge tööpuudus (50 prots), 10 000 töölistest, kes tänavale heidetud. Seda ei räägitud, et selle filmi tegemise ajal argentiina majandus tõusis tegelikult. Erasektor lõi ca 20 000 uut töökohta. Valiti välja faktid, mida taheti, et see vaatajat puudutaks. Kas see on eetiline?. Seda tehakse kogu aeg. Teiseks tuleb vastata publiku küsimusele juba
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Aliide meenutas et see foto oli tehtud Ingli 18 sünnipäeva puhul. Aliide teavitas Zarat et Talvi ei tulegi Soomest. See rikkus kõik Zara plaanid ära. Zara märkas et Aliide on nukker ning nad hakkadis rääkima Vladivostikist. Zara hakkas jälle mõtlema Pasa lähenemisest ja arvas et ta saadab vanematele pilte temast. Samal ajal mõtles Zara Katjast. Aliide tuju paranes. Zara rääkis kui hea oli olla Vladivostokis. 1991 Berliin Pasa pani videokasseti mängima. See oli film Zarast, porno. Zara filminimi on Natasa. Pasa kutsus Zara enda juurde ja hakkas pihku peksma Zara peale. Sellest tegi Pasa pilti ja ähvardas need saata Zara vanaemale, Sasale (ilmselt Zara armastus) ja vanematele kui tüdruk peaks midagi mõtlematut tegema. 1992 Lääne-Eesti Aliide mõtles et kas Talvi tunneks rohkem huvi oma vanemate vastu ja oleks jäänud Eestisse , kui Aliide oleks olnud parem ema. Aliide pani tähele et Zara on talle palju lähedasem kui team enda tütar
ahenenud silmuseks keset lagedat steppi, kus teed viivad ka silmusest mööda see on valitav realiteet, mitte vältimatus. Vabal tahtel silmusesse läinud mees osutub olevat lõksus. Ta teeb põgenemiskatseid, võitelb ja resigneerub, kuni lõpuks mõtleb püünise ümber koduks ja elupidemeks, loobudes nõnda vabaduse ideestki. Novellikogude ,,Pööriöö külaskäik"(1974), ,,Läbi unemaastike"(1975), ,,Võõras linnas"(1980) ning valimiku ,,Mustamäe armastus"(1978) kunstiline reaalsus on subjektiivne ja kujutuslik, nii et Toomas Liiv näeb põhjust tõmmata paralleele Tuglase uusromantiliste novellidega (Liiv 1985: 716). Valtoni fantaasiamängud on allutatud intellektuaalsele huvile, mis on neid käimapanevaks mootoriks. Määramatust ja võimalikkust manifesteerib ,,Mustamäe armastuse" raam. Avanovelli ,,Roostetanud nael" jutustaja pakub naela seletamiseks välja terve rea lugusid, kuid jätab valiku tegemata tekst lõpeb mõttepunktidega
ROLAND: Mis jutt see on! See pole mehe jutt! OSVALD: See on just mehe jutt. Kahe mehe jutt. Üks mees tahab teise mehe naist endale. ROLAND: See on lapse jutt. Üks laps tahab teise lapse autot endale. OSVALD: Ma ei taha sinu autot endale. Ma tahan sinu naist. ROLAND: Ennekuulmatu lugu. OSVALD: Ei ole. Paljud mehed tahavad teiste meeste naisi endale. Ma arvan. Vähemalt raamatutes ja filmides tahavad. Ju nad tahavad siis muidu ka. Mina tahan väga. ROLAND: Aga meil ei ole ju film. 18 19 OSVALD: Jah, meil on teater. See ei puutu siia. Ma olen su vihjetest aru saanud, et sa ei taha oma naist mulle anda. ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui ma ei oleks sinu katuse all, siis ma ütleksin väga halvasti. OSVALD: Halvasti ära ütle, muidu ma hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma ei arva, et sa oled halb. Oled lihtsalt omadega hädas
ROLAND (naerab): Ja-jah. OSVALD: Ei ole. Paljud mehed tahavad OSVALD: Laura on vapustav naine. Saite teiste meeste naisi endale. Ma arvan. koolis tuttavaks? Vähemalt raamatutes ja filmides tahavad. Ju ROLAND: Jah, kohe esimesel kursusel. nad tahavad siis muidu ka. Mina tahan väga. OSVALD: Vapustav naine. ROLAND: Aga meil ei ole ju film. ROLAND: Hea küll, las ta olla. OSVALD (publikule): Jah, meil on teater. OSVALD: Ma tahaksin endale ka sellist See ei puutu siia. Ma olen su vihjetest aru naist. saanud, et sa ei taha oma naist mulle anda. ROLAND: Muidugi, miks mitte. Tuleb ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida silmad lahti hoida. Siin metsas on küll saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
See oli provokatsioon. See väike värdjas tahtis mind tappa. Vabandust, tõesti vabandan. Tööõnnetus, seltsimehed. Oli tore mees, aga väike ja vihane koletis. LUMI Vat see oli tõeline näidend. Mitte nagu need haledad Liivi jutustused. Mõjus, jah. Milvi… Kas nägid…? Vaata, kui sa nägid, siis soovitan sul tunnistuste andmisel meelde jätta, et su tütar kukkus teatrit tehes ise porgandi otsa ja revolver tulistas kuuli ta isa pähe siis, kui ta komistas. See ongi reaalsus. Mis sa vabised? Kas sa praegu saboteerid minu sõnavõttu fašistlike eestlaste hävitamisest? NAINE Ei, jumala pärast, ma… NIKOLAI Kelle pärast? NAINE Ta oligi selle ära teeninud. LUMI Jumal või? EMA Ei, tütar, no mis ta pipardab, ammu oleks aeg mees leida. NIKOLAI Vabandust, aga mina sedasi naist ei püüa. Ma tahan, et ta armastaks mind. EMA Kas sa armastad teda? 23
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
mustanahaline sensitiiv Dick Hallorann, kes Dannyga sõprust sobitab. Film tuli 1997. aastal ekraanile kuuetunnise miniseeriana. Videoversioon on kärbitud kaheks 134minutiliseks osaks - seega pea neli ja pool tundi enesepiinamist teleri ees. Teises osas võtab kurjus Jacki üle võimust, muutes viimase maniakaalseks hulluks. Viimases hädas kutsub nägemuste üle kontrolli kaotanud Danny appi sõber Dicki? Ei saaks öelda, et 134 minutit sissejuhatust oleks liiga pikk - see on igati sobiv film masohhistlikule horror-fännile, kes ekraani jälgides ei põlga ära väikest marihuaanapilve. Film on teatavaks elamuseks igaühele, kes leiab midagi lähedast märgusõnades horror, mõrv, paranormaalne, hotell, psühholoogiline, kummitus, sürrealism, talv, veri. Tuleb aga tunnistada, et 1980. aastal Stanley Kubricki käe all valminud The Shining Jack Nicholsoniga peaosas ei tekitanud sellist vastikusekõdi nagu uus reisöör Mick Garrise poolt valmistatud miniseeria.
mõtestamine, selle tähenduseni jõudmine on aga aeganõudev, sest eeldab seoste loomist aju teiste keskustega. Kui aga selleks aega ei jää?" (Oja, 2011, 14). Liigne telerivaatamine võib mõjutada ka lapse suhtlemisoskust ja keeletaju. Kraavi arvates võib põhjuseks pidada matkimist: ,,Ja muidugi televiisori sõnavara on piiratud, seal ei ole midagi parata. Need laused on piiratud. Ja seda kindlasti ka suuremate laste puhul. See, mida nad loevad ja missugused sõnad, millised väljendid 7 sealt tulevad see ei ole mitte see ilus ja rikas emakeel, mida me tahaksime." (samas, 14). TV kontrollib lapse aega, tähelepanu ja harjumusi. Kogu see protsess nõrgestab isiksuse loomulikku arengut ja võib kahjustada ka iseloomu kujunemist. Lapsed veedavad teleri ees märkimisväärse osa päevast. Tartu ,,Karoliine" lasteaias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
