Üks tuntumaid etteheiteid islamile tänapäeval on naiste väärkohtlemine. Islamit peetakse sovinistlikuks usuks, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Tegelikkuses aetakse tihti omavahel sassi islami seadus ja moslemiriikide kohalik kultuuripärand. Hästi levinud on arvamus, et naised ei ole islami ühiskonnas mitte keegi, nagu arvasin ka mina enne selle artikli lugemist. Tegelikult on islami algallikates (koraan, sunna) kirjas, et naine on indiviid, austusväärne ühiskonna liige, mitte kellegi isiklik omand, mängukann või iluasi. Seega tuleb naist kohelda suurima austusega. Islami ajalugu on näinud tohutul hulgal naissoost õpetlasi ja kõrgelt haritud naisi. Mina aga arvasin enne, et seal islamimaades on naised alati olnud ainult orjad ja meeste lõbustajad. Kohalik kultuuripärand mängib religiooni kõrval siiski nii suurt rolli, et naised õpivad reeglina vaid oma lõbuks, kuid abielludes jäävad siiski koduseks. Mina arvasin...
Edukuse valem Sõna ,,edukus" võib mõista väga erinevalt. Esimene mõte, mis paljudele kohe pähe tuleb on materiaalsus. Kas pole see mitte tavaline arusaam edukusest? Niisiis, kui inimesel on palju raha, kas ta on kohe edukas? Mina arvan, et kui inimene on rikas, siis ei pruugi see vähimalgi määral tähendada seda, et ta on edukas. Kuid mida mõista siis edukuse all? Eks ühest seletust edukusele anda ei saagi. Mina arvan, et igale inimesele tähendab edukus nende suurimate soovide ning ihalduste täitumist. Mina eeldan, et kui inimene ütleb, et ta on edukas, siis mõtleb ta eelkõige seda, et on õnnelik, eluga rahul ning hindab kõiki oma saavutusi. Viimasel ajal on väga palju kuulda kuulsustest, kellel on raha küll hulgaliselt, kuid kes ei oska sellega midagi tarka ette võtta. Näiteks võib tuua kas või kõmulise Lindsay Lohani. Tal oli edukas karjäär, kuid ei osanud teenitud rahaga midagi ette võtta n...
Jakob Westholmi Gümnaasium Solipsism REFERAAT Nora Pelss 10.a Tallinn 2017 Solipsism Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.See sõna pärineb Ladina keelsest sõnast "solus", mis tähendab ainus, üksik ja "ipse", mis tähendab ise. Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogilin...
lapsevanemad saavad sekkuda ainult kriisihetkedel. Algkool on kohustuslik, 9 atmosfäär on formaalne ja vanemaid ei oodata kooli külastama. Õpetajad on koolipäeva jooksul lastele autoriteedid ning kaitsevad kadedalt oma privileege. Otsene suhtlus vanemate ja õpetaja vahel toimub peamiselt kirjalikul viisil. Kool nõuab eeskätt, et laspel areneksid mõlemad oskused, nii kognitiivne kui sotsiaalne. „Kooli mina-arusaam“ areneb just nendes varajastes kooli aastates ja kestab kuni keskkooli lõpetamiseni ja kaugemalegi. Lapsed avastavad endas ainulaadseid võimeid: olla pühendunud ja lõpetada koolitööd ja oskuse luua sõprussuhteid. Lastelt oodatakse ülesannete juures püsivust ja kodutööde esitamise tähtaegadest kinnipidamist. Seega oodatakse noortelt lastelt, et neil areneksid head tööharjumused. Sotsiaalne võrdlus muutub esimeses klassis väga oluliseks. Lapsed võrdlevad oma
Sotsiaalpsühholoogia 2. Inimsuhete ajalooline areng M.Heidmets, 2013 kevadsemester Meenutuseks: meie ühine ajalugu · . Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) · Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumus...
INIMESE MINA JA LÄHISUHTED MINAKONTSEPTSIOON JA ENESEHINNANG Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. WILLIAM JAMESI MINATEOORIA Filosoof ja psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti: 1) Subjektiivne mina tundev ja mõtlev mina 2) Objektiivne mina ehk empiiriline mina see, mida võime enda juures kirjeldada Objektiivne mina kõige selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat rõivaid, maja, perekonda, sõpru jne. need on objektid, millesse või kellesse puutuvat võetakse isiklikult (nt tõlgendatakse teiselt inimeselt kuuldud halvustavat märkust venna kohta rünnakuna enda isiku vastu, nende kiitmine tekitab aga uhkustunnet) Objektiivne mina jaguneb kolmeks: 1) materiaalne mina keha, rõivad, lähedased inimesed, omand 2) sotsiaalne mina see, kelleks antud inimest...
Kui ilu on vaataja silmades, siis ilu ei eksisteeri Esimene arvamus inimesest kujuneb välja 7 sekundi jooksul. See on piisavalt pikk aeg, et võtta teise inimese suhtes sisse oma arvamuste põhine hoiak, kuid liialt lühike, et jätta soovitud mulje. Iga inimene toetub enda põhimõtetele ja väärtushinnangutele. Ilu seisukohalt ei ole ju ainult inimesed need, keda me ilusaks peame, ilus võib olla ka ilm või mõni ese minu toas. Kuid mis on ilu ja kas seda üldse eksisteeribki? Vanasõna ilu on vaataja silmades on küll positiivse kõlaga, kuid kas seal on ka tõepõhi all, on suuresti kaheldav. Vaadates enda ümber ringi näeme sadu, kui mitte tuhandeid inimesi päevast päeva. Kõigil neil on erinev arusaam ilust ja ilusaks olemisest, mis ühele tohutult meeldib, ei pruugi teise jaoks mitte mingisugust tähtsust omada. See seab kahtluse alla fakti, et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus neg...
Kas julgen olla mina ise? Tõelise ,,mina" olemus on igal inimesel olemas, sest iga inimene on unikaalne ja ainulaadne. Siiski leidub palju neid, kes ei jää iseendaks. Endaks jäämine on tegelikult üsna raske, kuna meie ühiskonnas on palju mõjutajaid ning just tänu nendele mõjutajatele jätame oma tõelise ,,mina" varju. Peamine põhjus mitte iseendaks jäämisel on minu arvates liigne teiste arvamuse omaks võtmine. Juba väiksemana, kui hakatakse otsima endale mängukaaslasi, tahetakse olla sõpradele meelepärane ja nende moodi. Suuremaks saades mõni laps võtabki rohkem sõprade arvamust kuulda, kui jääb oma seisukoha juurde. Arvan, et alati tuleb küll kuulata teise arvamus ära, kuid mitte sellest mõjutada ennast suuremal määral, vaid ikka endaks jääda. Usun, et mingil määral mõjutab ka meid meedia, mis toob endaga kaasa selle, et inimesed soovivad üha enam olla staaride ja kuulsuste moodi. Leidub isegi inimesi...
Vaim ja Mateeria Pythagorase arusaam Sarnased mõtted Réne Descartes'i arusaam Uskus, et inimese hing on Mõlemad uskusid nii vaimu Ei uskunud, et inimese hing surematu ning kogu olev on kui mateeria olemasolusse. peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult v...
Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
Ernst Enno Nimi : Erns Enno · Sündinud 8. juuni 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. · Ta ei olnud väga seltsikas luuletaja, ning tema loomingulne tee kulges üksi ja omaette. · Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis. Looming · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. · Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Ei Tea · Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb · Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. · Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt sääsk, õnn ja sääse mõtted Kes oskab kõiga keelt. · Sää...
,,Kuidas mõjutab MTV noorte hoiakuid?" Noorte lahutamatuks osaks on televiisor, mis annab noorsoole haridust, meelelahutus kui ka eeskujusid. Teleprogramm MTV suutis vähese ajaga ,,naelutada" telerite ette tuhanded noored, kes igapäev huviga jälgivad, mis kuskil toimub ja kuidas läheb lemmikkuulsusetl. Arvestades noorte isesugust mõttemaailma leiab neist igaüks ise omad hoiakud. Teismeeas noored, kes jälgivad suure huviga MTV-d võivad saada mõjutatud kuulsuste kirvast elus, mis paneb neid unistama sellest, mida neil pole ja võib olla ka kunagi ei tule. Väljakujunenud seisukohad asenduvad lemmikkuulsuse omadega, mis tihtipeale on väärad. Mina leian, et selliseid noori leidub suuremal hulgal, kui tohiks ja nende aitamiseks on raske midagi teha, kui nad seda ise ei taha. Suurimaks probleemiks võib pidad seda, et noored hakkavad oma vanematelt nõudma kalleimaid riideid, uhkemat mobiiltelefoni ja kõike seda,...
Teadus renessansiajal Väga palju aitas uute ideede levikule Euroopas kaasa just trükikunsti areng. Ennem graveeriti tekst tervetele plaatidele, kuid aastal 1440 tõi trükikunsti murrangu Johann Gutenberg, kes tuli mõttele, teha üksikud kirjamärgi. Neid sai vastavalt vajadusele paigutada ja kirjutamine läks oluliselt kiiremaks. Samuti hakati lõplikult uskuma, et Maa on tõesti kerakujuline. Esialgu küll arvati, et Maa on kõige keskpunkt ja teised planeedid tiirlevad ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma vaatlustele ja arvutustele jõudis järeldusele, et hoopis kõik planeedid tiirlevad umber päikese ja samal ajal pöörlevad veel umber oma telje. Seega oli just tema see, kes pani aluse päikesekesksele maailmapildile (heliotsentrilisele). Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid ü...
Minu mõtted vägivallast. Mina arvan vägivallast, kui asjast, mille eest tuleks inimesi karistada piisavalt, et nad enam kellegile kätt külge ei paneks. Mitte kõik inimesed, ei ole tundnud omal nahal vägivalda, ning see on põhjus, miks paljud inimesed ei tee sellest suurt lugu. Pool osa inimestest koosneb kas vägivalla all kannatajatest, või siis inimestest, kes ise kasutavad vägivalda, leides asjadele nii lahendusi. Arvan, et see pole just kõige õigem mõte. Muidugi, kui sinu enda peal kasutatakse vägivalda, siis pole ju küsimust, et tuleks vastu hakata. Vähemalt mõned meist, on seda proovinud, kuid on ka neid, kelle jõud lihtsalt kiusajale vastu ei hakka. Väga-väga palju propageeritakse telekates ning ajalehtedes vägivalda, ning vanemad, kui ka psühholoogid kardavad, et varsti ongi tulevastel täiskasvanutel arusaam maailmast, et asju lahendataksegi ainult vägivallaga. Kahjuks-õnneks need asjad nii ei käi. Vägivald t...
Õpiteooriate võrdlev ülevaade Õpiteooriate Eksistentsiaaln Narratiivne Transformatiivn Enesejuhitud võrdluse e õpiteooria õpiteooria e õpiteooria õpiteooria alus inimkäsitus Iseendaks Oluline on Identiteedi Pidev ehk millisele kujunemise inimese inimese protsess loomine isiklike mõtestatud eneseanalüüs määratlusele Õppija otsib lugude põhjal arusaam (eba)õnnestumistes õpiteoorias vastuseid Mõistes endast/õppijana t tuginetakse sotsiaalsetele iseenaast ning Takistustest Refleksioon subjektidele ehitades ümber ülesaamine (mis õppija eksistentsiaalse oma nar...
Ilu on subjektiivne Iga päev näen kataloogi esikaanel või internetiavarustes perfektse keha, kohevate juuste ja veatu näonahaga inimesi. See paneb mõtlema, miks ei võiks mina selline välja näha? Kõik peaksid ju olema võrdsed, aga ometigi näevad mõned inimesed hoopis paremad välja kui teised. Kas tõesti on küsimus ainult vedamises ja mõned inimesed sünnivadki ilusatena ja enamik mitte? Järgnevas essees arutlengi selle küsimuse üle. Ilu on vaataja silmades. Nagu ei saa head eksisteerida ilma halvata, ei saa ka ilu eksisteerida ilma inetuta. Ei saa olemas olla ühtegi ilusat inimest, sest kindlasti on maailmas vähemalt üks inimene, kes nii ei arva. Igaühele meeldivad inimese juures erinevad omadused, olgu siis nendeks sinised silmad või kurvikas keha. Mõned inimesed defineerivad ilu hoopis iseloomujoonte järgi, ühele meeldib inimese juures jutukus, teisele lahkus. Kui ma kutsuks kokku grupi inimesi ja paluks igaühel nimetada omadusi, mis o...
Miks lihtsalt teha, kui keeruliselt saab Ilmselt paljudel meist on arvamus, et lihtsalt midagi tehes on palju kasulikum ning mõistlikum, kuid kas see alati on nii? Samas saab mõista väidet, miks lihtsalt teha, kui keeruliselt saab ka hoopis teisiti. Mina usun, et kõik inimesed ei suuda lahendada oma probleem kõige lihtsamal viisil. Usun, et inimese elus mängib väga olulist rolli aeg. Mina usun, et inimestel on siiski palju erinevaid põhjuseid miks otsuatatakse minna lihtsamat teed. Ilmselt vastavalt tänapäeva ühiskonnale on väga oluliseks aspektiks aeg. Kogu elu keerleb aja ümber - sellega ma nõustun. Kuid kas alati on mõistlikum säästa aega ja teha enda jaoks lihtsamaid valikuid ja otsuseid, minna lihtsamat teed ning sellega hoida kokku rohkem aega. Ilmselgelt on aeg oluline, kuid sellevõrra võib kannatada tegemiste kvaliteet. Nõustun samuti, et midagi lihtsalt tehes jääb palju rohkem aega iseendale ning oma lähedastele. Samuti...
Sotsioloogia mõisted 1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ...
Kaplinski, metafoorid loodusest J.Kaplinski "Raske on kergeks saada", Tallinn Kirjastus, 1982 1.Jaan Kaplinskiga tutvusin läbi internetiartikli, mind köitis tema sõnakasutus ja mõtted inimese- looduse suhetest. Ta on huvitav isiksus. Oma elu jooksul on ta tegelenud paljudel ametikohtadel insenerist tõlkijani. Teose valikul sai määravaks kaant illustreeriv pilt puule maanduvast kotkast. Samuti on märkimisväärne tema päritolu. Ta on pärit kahest tohutult erinevast kultuuriruumist olles eestlasest tantsijanna ja poolakast õppejõu poeg. Mulle meeldib Kaplinski looduslembus. Ta töötas botaanikaaias teadurina ja nüüd elab vaikset elu Põlvamaal looduse rüppes. 2.Jaan Kaplinski kirjutab lihtsas eesti keeles, kuid oma sõnaosavusega teeb ta värsid kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetes...
Mina ja Kurjus oleme vaenlased Jana Marustsak 8c Kurjust kohtame me igapäevaelus. See on osa igapäevaelust, seda kohtab nii tänavatel, koolis kui ka ostukeskustes ja paljudes teistes asutustes. Ise proovin kurjust vältida nii palju kui võimalik ja kutsun teisi ka üles seda tegema. Mina arvan, et kurjusega inimesed ei võida midagi vaid hoopis kaotavad elus palju väärtuslikke asju. Kurjusega võid kaotada austuse enda vastu ja inimesed hakkavad sinusse halvemini suhtuma. Teiste mõnitamine ja alandamine on väga isekas tegu, see paneb halba olukorda inimese, keda mõnitatakse, aga need, kes mõnitavad tunnevad sellest ainult lõbu. Nagu näiteks raamtaus ,,Kärbeste jumal", poissi nimega Põssa sõimati paksuks. Tema ei näidanud välja seda kui halvasti ta ennast sellepärast tunneb ning kui valus on tal seda kuulda. Inimesed peaksid...
Maailmavaade minu silme läbi ja selle kujunemine Maailmavaade on mõtted ja arusaam maailmast ja siin toimuvast,usk ja tõekspidamised. See jaguneb kitsas ja lai maailmavaade Seda võivad kujundada mitmed tegurid. Igalühel meist on erinev maailmavaade mis võib isegi mõneti kattuda kellegi teise omaga. On see kitsas või lai,see oleneb kõik meist endist,kui mitmeti me asju mõistame ja tõlgendada oskame ning kui palju me mingilt poolt mõjutatavad oleme. Õiget ega vale maailmavaadet pole olemas,sest kõigil meist kujuneb elu jooksul iseenda ideaalvaade. Maailmavaadet on võimalik mõjutada erinevate tegurite abil,selleks võivad olla sinu sõbrad,ühiskond. Poliitika on üks neist,mis meid puutumata ei jäta. Erakonnad,kes tahavad võimule,esitlevad meile enne suuri valimisi oma maailmavaadet,mis peaks looma meile rõõmsama pildi asjadest,mis peaksid hakkama meie elujärge parandama,ning sellest tulenevalt valib rahvas missugune...
Enesetaju (enesekonseptsioon ja enesehinnang) ja eneseesitlemine "Peeglike, peeglike seina peal... Kes on kaunim kogu maal?" Kellel siis kodus peeglikest poleks? Hommikul pilk peeglisse, õhtul hambaid pestes pilk peeglisse, poes, sõbra juures, koolis, liftis... Me tahame näha, millised me välja näeme (ja eks see ole ka loomulik. Inimene on ju edev loom ). Meie väline kest on see, mida teistele eksponeerime (ja vahel ehk ka endale?) ning eks see ole ka põhjuseks, miks pilk peegleid otsib- vajadus kinnituse järele, et olen siiski viks ja viisakas ning teistele meeldivas "pakendis". Riietus, välimuse kujundamine ongi üheks suureks "salarelvaks" enesest mulje loomisel. Öeldakse ju, et kui tahad domineerivana paista, kanna punast riietust. Sarnaseid soovitusi on küll ja veel. Väline "pakett" aitab luua sobilikku esmamuljet. Kui inimesed näevad sind ikka esimest korda sorgus juuste, veidrate riietega, siis eks neil ole hiljem rask...
Heiki Vilep on kirjutanud luuletusi ja jutte lastele ning täiskasvanutele. Tema esimene lasteluulekogu „Tere!“ ilmus 2002. Aastal. On avaldanud veel luuleraamatuid „Minu laul“, „Tahaksin olla“, „Katus sõidab“ ja „Padjasõda“ ning juturaamatuid „Kapiukse kollid“, „Lendav õunapuu“, „Jani seiklused Varjudemaal“, samuti ulmeromaani lastele „Horlok ja Ürgvärava võti“. Heiki Vilepi lasteluuletustes on mõnusat huumorit ja vahvat fantaasiat, aga ka mõtisklevaid meeleolusid kodu ja kodumaa väärtustamisel. Heiki Vilep on sündinud 27.märts 1960 Tartus. Heiki Vilep on 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" tunnuslaulu "Puu on puude kõrgune", laulude "Ja suvi tantsib", "Tahaksin olla" ja "Ilmapuu lävel" sõnade autor ning X noorte tantsupeo "Lävel" tekstide autor. XXV Laulupeol esitati Heiki Vilepi sõnadele laulud "Mehed ja naised" ja "Isad ja pojad" (helilooja Piret Rips). Tunnustused: K. E. Söödi nimeline lasteluule auhin...
Hariduse varjupool Tarkustele põhineb inimese peamine mõttetegevus. On mitmeid võimalusi, kuidas oma tarkusi kasutada. Igal asjal on omad head ja halvad küljed, nii ka tarkustel. Üks hetk võib tarkustel koormav efekt tekkida, need võivad segavateks faktoriteks muutuda. Teadmised võivad elule nii suurt mõju avaldada, et see paneb inimest enda tegevuses kahtlema, antud situatsioonis õppimises ja selle vajalikkuses. Kas ka tegelikult on nii? Iga inimene on tarkuste poole pealt erinevalt rikastunud, kes rohkem, kes vähem. Igal ühel on asjadest omad arusaamad, mis aga kõige tähtsam, kõigil on mingid tarkused olemas ja nendest võikski lähtuda. Elus omandavad inimesed päevast-päeva midagi uut, midagi, mis on teistmoodi. Tekivad uued arusaamad. Arusaamad on ohtlikud asjad, kui neid valesti mõista. Kõik on meist kunagi koolis käinud ja seal toimuvaga enam-vähem kursis. Õpitakse asju, millele reaalsuses kasutus puudub, a...
Iga inimene on oma õnne sepp Igal inimesel on õnnest oma arusaam ja ettekujutus. Osa peab vajalikuks materiaalseid, teine pool aga vaimseid väärtusi. Materiaalsed väärtused on tähtsad eelkõige noorematele. Vaimsed väärtused on olulised aga vanematele inimestele, kes peavad tähtsaks oma armsat peret. Mis on inimeste õnneotsingute eesmärgid ning kuidas nad neid täide viivad? Paljud inimesed seavad endale eesmärgid juba varajases nooruses: kes tahab saada lauljaks, kes politseinikuks. Enamik inimeste jaoks ongi õnn see, kui nad saavad unistuste töö ning hea palga. Noored, kes juba varakult tulevikku planeerivad ja sellega kõvasti vaeva näevad, jõuavad ka tavaliselt enda unistusteni. Nad teavad, millega nad alati rohkem tööd peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei tõota. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, ...
Töö osa inimese elust Täiskasvanud inimese arengus tõusevad esile kaks läbivat joont - töö ja perekond. Sellest tulenevalt on töise eluteega seonduvad otsustused ühed olulisimad, mida meil elus teha tuleb. Oma töise elutee valimine pole tänapäeval nii lihtne ja ettemääratud kui see oli minevikus, ning arusaam töö mõistest on muutunud. Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on keeruline toime tulla ilma hariduseta. Et elus hakkama saada,peavad inimesel olema kindlad teadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavaliselt elus vaja ei lähe,kuid mis samas aitavad maailma asjadest paremini aru saada.Ajaloo tundmine aitab paremini mõista tänapäeva riikide ja rahvuste omavahelisi suhteid. Seega peaks õppimine tänapäeva maailmas olema kõrgeimaks prioriteediks. Vanasti pöörati rohkem tähelepanu füüsilisele tööle kui haridusele. 30....
Ernst Enno Ernst Enno (8.juuni 1875 Vaguta 7.märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Ta õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja realkoolis. Ta töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus Postimehe toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja Linda ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte Isamaa . Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. Ta on avaldanud luulekogud: "Uued luuletused" 1909 · "Hallid laulud" 1910 · "Minu sõbrad" 1910 kordustrükk 1973 · "Kadunud kodu" 1920, 1950 · "Valge öö" 1920 · "Valitud värsid" 1937 · "Üks rohutirts läks kõndima" 19...
Kas heaoluühiskond muudab inimese laisaks? Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Seda iseloomustab kõrge elatustase, mille kindlustab inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Heaoluühiskonnas on kehtestatud mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid, mis aitavad vähendada tööpuudust. Need kõik peaksid aga muutma inimeste elu üpriski lihtsaks, lausa laisklevaks. Inimesed on väga intelligentsed olevused. Et kergemini elus läbi lüüa, valivad nad tihti kõige lihtsama tee. Heaoluühiskonnas on selleks tavaliselt riigi ehk teiste maksumaksjate kulul elamine. Eriti võib sellega kokku puutuda tänapäevastes majanduskriisi käes vaevlevates riikides, kus tööpuudus on suureks probleemiks. Väga paljud inimesed on koondatud ning peagi märgatakse, et palju lihtsam o...
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks Me kõik oleme kuulnud ütlust, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. See on üldlevinud ütlus ja kasutatakse tänapäeval väga palju. Selle mõtles välja saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche. Nii nagu inimesed on erinevad on ka nende mõtteviis ja arusaamine erinev - seega saab seda ütlust mõista mitmeti. Nietzsche öeldud väljendit kasutatakse peamiselt siis, kui on midagi halba juhtunud. Ehk kui on juhtunud halb olukord, mis niiöelda ei tapa, siis see peaks aitama inimesel paremini edasi liikuda elus. Kuid see kõik oleneb inimesest, kuidas ta neid juhtunud asju enda kasuks pöörab ja neid kasutab, et neist oleks abi või kasu. Selles osas saab inimene ise mingil määral otsuseid teha või jätab selle pigem saatuse hooleks. Pigem kaldub see optimistlike inimeste sõnakasutuse hulka, sest on positiivse alatooniga, kuid loomulikult ei pea olema optimist, et seda väljendit kasutada. Psühholoogid on lei...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes. Antiik ja keskajal iseloomustati inimest kui mõtlevat looma. Tänapäeval on selles osas kahtlusi, kas inimesed ja loomad on ikka ni...
1. Mida tähendab autori surm essee katkendi kontekstis? 2. Mida tähendab lugeja sünd? 3. Millal autor sureb? 4. Mis on teos? 5. Mis on Barthes'i järgi olulisem: tekst või taju? Viimase kirjandustunni strukturalismi all veidi puudutasime seda teemat. 1. Esialgne mõte: kui tekst on rohkem kui niisama tekst, siis see tähendabki autori surma. Kui lugeja ei mõtle teksti lugedes enam inimese peale, kes selle kirjutas, kui tekst enam ei sõltu autorist, kui tekst hakkab elama nii, et autorit seal taga enam näha pole, siis on autor surnud. Minu hilisem arusaam: oli lihtsalt üks ajajärk, kus tõusis esile üksikisiku tähtsus ja nii sündiski mõiste autor ehk looja. Aga - tegelikult pole autorit kunagi olemas olnudki. Seda just seetõttu, et keel (ehk kultuur, keskkond, inimesed ise jne) on alati olemas olnud tsitaatide, sõnade kogum ja seetõttu ei saagi olla looja (vähemalt mitte keele kaudu (mis on meile ainuke teadaolev mõtete, tunnete selgi...
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim -sünnipärane uudishimu (Preyer) harmonilised. *füüsilise karistuse vastu Tunnetusteooria: teadvuses ei ole midagi, mida varem pole o loodus = ühiskond. Looduse ees kõik olnud meeltes. Taju: märgid, ideed,seosed võrdsed. Ühiskond rikub inimest see ühtlustab ASSOTSATSIOONID: t...
KURESSAARE GÜMNAASIUM VOLTAIRE „KOHTLANE“ Refereering Nimi: Aureelia Kald Klass: 10a Juhendaja: Marit Tarkin Kuressaare 2016 Mõte: „Arukas jutt teeb alati inimesed mõneks ajaks vaguraks“ - lehekülg 9, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Kui kõik hakkavad korraga rääkima, siis ei saa keegi milleski aru, kui sul on arukas jutt ja kui sa ise oled piisavalt tark, siis tead, millal vaikida ja millal oma juttu rääkida ning millal teisi kuulata. Kuidas mina sellest aru saan: Kui keegi tahab midagi arukat öelda, siis tuleb tal alati enne ütlemist läbi mõelda, mida ta täpselt lausub, nagu ka vanasõna: „Enne mõtle – siis ütle“. Ka tänapäeval võib seda mõtet kasutada, pole vaja, et räägitakse arutut juttu ja kõike mida suust välja tuleb, tuleb teada, kus, mida ja kellele öelda. Mõte: „Tunnistage üksteisele isekeskis oma eksimised“ - lehekülg...
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva. Arvan, et iga inimese jaoks hea elu sotsiaalse aspekti poolest peaks olema see,...
Mõte ja kogemus. Kuidas erinevad või sarnanevad mõte ja kogemus? Minu arusaam mõttest kui sellisest on, et mõte on kui idee või plaan, millegi teostamiseks või siis mõte kellestki või millestki. Kogemus aga on juba teoks tehtud mõte või siis improviseeritud tegu mille tagajärg on kogemus. Inimesed ei tee alati nii nagu nad mõtlevad vaid on juhtumeid, kus inimesed tegutsevad hetkeajel. Alati ei tehta kindlat plaani või ei mõelda läbi mida nad teevad või tegema hakkavad. Mõte võib eksisteerida ilma kogemuseta. Mina nimetaks seda siis unistuseks, seda aga ainult siis kui mõte mida sa mõtled on hea, mis tundub sinu jaoks võimatu. Poleks võimalik nimetada unistuseks mõtet kus su vanemad surevad ära või sinu sõpradega juhtub midagi. Inimesed unistavad väga tihti. Unistused on kui väljapääs reaalsusest. Inimesed ei saa seda, mida nad alati tahavad ja selleasemel, et oma unistuste poole püüelda nad u...
Kallid klassikaaslased ja õpetaja, Tahaksin teile täna rääkida kunstist, kuid mitte üldiselt kunstist vaid täpsemalt teemast “ Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha”. Seda võib mõista mitut viisi samamoodi nagu ka kunsti ennast. mina saan sellest aru nii, et tõelise kunstniku peaks ära tundma tema oskuse järgi kunstist aru saada ja seda hinnata mitte ainult tema oskusest võimalikult hästi midagi kaunist luua. Tunnen, et tihti võrdub inimestele kunstnik oskusega luua midagi klassikaliselt ilusat nii kunstis, muusikas kui kirjanduses. Tegelikult usun, et kunstis on palju rohkemat kui esmapilgul tundub. Edgar allan poe on öelnud, et kui teda palutakse väga lühidalt defineerida mõistet kunst siis nimetaks ta seda "selle reprodutseerimiseks, mida meie meeled tajuvad looduses läbi hingeloori" . Sajandeid on kasutatud kunsti eneseväljenduseks ja oma maailma kirjeldamiseks. Kuid ilmselgelt, pole kõigi mõttemaailm sarnane seeg...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
Kristlus Kristluse peamised põhimõtted muutuvad minu arvates tänapäeval aina aktuaalsemateks. Leidub inimesi, kes on arusaanud, et pidev üksteise sõimamine, tögamine, haiget tegemine ja peksmine, ei muuda asja paremaks ega lahenda probleeme. Inimesed on hakanud teistsuguseid lahendusi otsima ja mõni neist on ehk leidnud abi kristluse õpetussõnadestki? Juba muistsetele põlvedele on öeldud, et ei tohi tappa ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla. Kuid Jeesus on jällegi väitnud, et sõnadega teise solvamine väärib palju suuremat karistust kui kohtu alla minemist. Kui keegi on oma ligimesele öelnud: „Sina jäle“ , vääriks lausa tulepõrgus hävimist. Ka tänapäeval on sõnadel tohutult suur võim ja mõju. Sõnadega võidaks veel rohkem haiget teha, kui füüsiliste kokkupuudetega. Oma lähedase solvamine, alavääristamine jääb igaveseks hingele kriipima. Abielu rikkumise all peetakse silmas...
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummas...
Konflikti põhjused ja lahendused Konflikt tekib peamiselt erinevate seisukohtade pärast. Oma arvamuste väljendamisel on inimesed erinevad. Mõned teevad seda väga teravmeelsed, teised rahulikult ja tasakaalukalt. Ideaalsel juhul valitseb inimeste vahelises suhtes kooskõla, kuid me kõik teame, et tegelikkus on teistsugune. Konflikti allikateks võivad olla vaidlused raha pärast, informatsiooni jagamise üle, nt millal rääkida tööalast juttu ja millal perekondlikku, majapidamise ülesannete tegemine, lapsega seotud otsused, erinevad hinnangud ja eesmärgid, erinev kasvatus jne. Neid põhjuseid, millest võib areneda konflikt on tegelikult tohutu. Traditsiooniliselt on arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mit...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. In...
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eestis ja enda osa rikkuse kasvus? Mis on rikkus? Millegi pärast kehtib kitsas arusaam, et rikas on see, kes on jõukas. Rikas võib inimene olla sajal erineval moel, kuid jõukas ainult ühel. Ühiskond on tegur, mis määrab kindlaks rikkuse nominaali ja skaala. Näiteks Aafrika kultuurides on suureks rikkuseks puhas joogivesi ja toit, kuid eurooplasele tähendab see bioloogilise vajaduse rahuldamist, mis peab olema ja ongi kättesaadav. Selle üle ei juurelda kaua, sest seda peetakse enesestmõistetavaks. Taoline rikkus saab küll alguse ressurssidest ja elatustasemest, kuid põhineb ikkagi väärtushinnangutel. Aafrika hõimud on kultuuri ja tavade poolest palju rikkamad, kui paljud eurooplased, kuid suur kultuursus ei päästa paratamatust näljahädast. Ütleksin alguseks ära, et üks eestlane nagu mina, on minu arvates siia ilma sündinud väga rikkana. Nii kultuur...
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Meie kodumaa Maa, planeet, kus me elame reostub iga päevaga üha rohkem. Et kaitsta ja päästa ümbritsevat keskkonda on mitmeid võimalusi. Me peame kaitsma ja hoidma loodust. Ema ütles; kui Eesti oli veel Nõukogude Liidus, siis oli lööklauseks ,,Me ei vaja looduselt armuande, looduselt tuleb võtta, mis võtta annab". Minu jaoks on see kummaliselt vale arusaam. Mida me selle heaks teha saame? Kõik inimesed saavad oma säästlikku ja kokkuhoidliku eluviisiga loodust aidata. Viimased kaks aastat on korraldatud ühist koristus kampaaniat ,,Teeme Ära". Kus ka meie pere edukalt osales. Meile oli määratud koristada Pärnu maantee trass, kus me leidsime autokumme, imikute mähkmeid, auto klaas, pudeleid, riide esemeid, raamatuid, elektrijuhtmeid, ehitusmaterjale, väikseid kappe, madratseid, kommipabereid, kilet jne. Meie päev algas sellega, et mina ja minu noorem õde jooksime koolid m...
Olen ma empirist või ratsionalist? Käesolevas essees käsitlen teemast empirism ja ratsionalism ning püüan jõuda järelduseni, kas mina ise olen pigem empirist või ratsionalist oma filosoofilistelt maailmavaadetelt. Nii empirism kui ka ratsionalism on valgustuse kaks suunda, mis vastanduvad üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Ratsionalism tähendab mõistuspärasust, mõistlikkust. See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise allikaks ning ühtlasi teadmise õigsuse mõõdupuuks. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Ratsionalismi vastand empirism on aga mõttesuund, mis peab ainu...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
Kui mina oleksin disainijumal Kui mina oleksin disainijumal, siis jätaksin maha planeedi Maa ning looksin endale täiesti uue universumi. Planeedi nimetaksin Muailaa'ks. See oleks samal ajal ka universumi keskpunktiks, millele toetub kõik muu. Tähed looksin Mauilaa'le küllaltki lähedale, et elanikel oleks võimalik nende vahel reisida. Päikese muudaksin mitmeid kordi suuremaks ning muudaksin selle koostist nii, et see põleks igavesti ning laseks elanikel rahulikult toimetada. Et planeedil Muailaa ei hakkaks liialt igav, laseksin iga päev maha kukkuda mõne tohutu meteoriidi, kuid mitte sellise nagu kukkus alles äsja planeedile Maa. Ma ei muudaks neid mitte radioaktiivseteks, vaid teeksin need hoopiski huvitavamateks. Uuristaksin need seest tühjaks ning täidaksin sisu erinevate uuenduslike tehnikavidinatega. Seega oleks inimestel iga päev midagi oodata. See võib küll olla veidike ohtlik, kuid siis palju parem kui mitte midagi...
Kuidas on inimene teistele kasulik Mida inimene peaks teiste heaks tegema või saab teha on huvitav küsimus. Inimene peaks olema kindlasti abivalmis ja toeks perele, sõpradele ja tuttavatele. Samas peab olema inimene viisakas ja eeskujuks teistele noorematele. Inimene peab austama teisi ja arvestama, et ta ei ole üksi siin maapeal. Muidugi peab olema igal inimesel mingi eesmärk mida ta elus saavutada tahab. Ning näitab teistele, et elul peab olema eesmärk, et siin toime tulla. Alatihti on kellegil vaja abi või tuge, näiteks su oma pere,sõbrad või keegi kolmas. Pere on siiski kõige tähtsam kuna sõbrad võivad minna ja tulla kuid pere jääb kogu eluks ja seda valida ei saa. Siis peab vahepeal jätma oma mured ja olema abivalmis teistele. Kui sa oled toekas isik teistele siis ka kindlasti ollakse toekas sulle just siis kui sull on abi või tuge vaja. Inimese viisaksus on alati eeskujuks teistele...
Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism. 1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Jäik determinism on seisukoht, mis väidab, et mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas, sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse il...
NÄITUSE RETSENSIOON (Leonhard Lapin) Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Käisin Leonhard Lapin' i näitust vaatamas. Minu jaoks olid tema pildi omapärased. Need oli must-valged, nagu puzzle tükkidest kokku pandud kujutised. Ega peaaegu ükski pilt midagi minule ei meenutanud, peale mõne. Ühe p...
annaabi.ee 
