Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mina armastan kasse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kass, kukub, kasse, kasslased, koera, kõrgele, kaslased, kaslane, kaslasi, magavad, koerad, murraks, hakkaks, karjuma, jookseb, jalaluud, katki, kassilJakob Westholmi Gümnaasium KASLASED Bioloogia referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------3
Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka
......................................11 2.8.Kaelarihmad.............................................................................................................................11 2.9.Kassi ID-kaart..........................................................................................................................11 2.10.Magamisasemed.....................................................................................................................12 2.11.Millist liivakasti kass eelistab................................................................................................12 2.12.Toitmine.................................................................................................................................12 2.12.1.Toidu- ja veekausid........................................................................................................12 2.12.2.Söögikorrad..............................................................................
..........................................8 6.HOOLITSEMINE KASSI EEST.......................................................................................................9 6.1.KASSIPOEG................................................................................................................................9 6.2.TÕUKASS..................................................................................................................................10 7. KAS VALIDA EMANE VÕI ISANE KASS.................................................................................11 8.KASSIDE LEVINUIMAID PROBLEEME....................................................................................12 9.VETERINAARNE KONTROLL JA KODUNE VARUSTUS.......................................................13 10.HUVITAVAD FAKTID KASSIDE KOHTA...............................................................................14 KOKKUVÕTE......................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................
TUHKUR Üldandmed tuhkrute kohta Me elame täiesti hullumeelses maailmas, ja meie ümber on neli kivist seina. Meie elutempo sunnib meid pidevalt kiirustama. Ja meie elu möödub jooksujalu. Kuid ööpäevas leidub siiski paar tundi, millal saame lõõgastuda ja puhata. Ning sellel hetkel vajame me kindlasti tükikest elusat loodust. Tavaliselt on selleks kass või koer. Kuid neile ei piisa mõnest tunnist, mida me võime neile pühendada. Koeraga tuleb kindlasti jalutada ja soovitavalt kauem, aga kassil on korteris üksi igav. Ja siis ilmub teie korterisse....tuhkur! Te ütlete eksootika? Loomulikult mitte, sest tuhkrust sai koduloom juba rohkem kui 800 aastat tagasi. Esialgu oli ta kohandatud küülikute jahtimiseks. Kuid 20. sajandil hakkas elama majades. Pidevalt hõivatud linnainimesele sobib tuhkur kõigist teistest
jaoks tapeti. Liina otsib oma ema ja kubjas näitab talle, kuid Liina saab isa käest "môisapasaga rääkimise eest" pahandada. Peiedele on Imbi ja Ärni tulnud suurte kottidega, et jôuaksid toitu koju kanda, aidamees pole aga eelmisest päevast saadik söönud, sest ootas peielauda. Räägu Rein muidu môisainimeste sööki ei söö, kuid seekord otsustab erandi teha, kuna prossi enam nagunii tagasi ei saa - saab siis vähemalt süüa. Järgmisel päeval, 8. novembril, on Koera Kaarel jälle hallavaluga maas, nagu ikka külma ilmaga. Ta saadab Jaani Rehepapi järele ja peale seda jälle tööle (sulane läheb lauta edasi magama). Rehepapp soovitab oodata kuni valu sees paus tuleb (halltôbi peab ka omi asju ajama) ja siis peitu minna ning mitte mingil juhul hüüdmise peale vastata. Kaarel peidabki end puu otsa ning ei vasta mitte mingisugusele kisale (kuigi haigus karjub lapse häälega, et on suremas) ja tuleb alla alles siis, kui rehepapp teda kutsub
Liina otsib oma ema ja kubjas näitab talle, kuid Liina saab isa käest "môisapasaga rääkimise eest" pahandada. Peiedele on Imbi ja Ärni tulnud suurte kottidega, et jôuaksid toitu koju kanda, aidamees pole aga eelmisest päevast saadik söönud, sest ootas peielauda. Räägu Rein muidu môisainimeste sööki ei söö, kuid seekord otsustab erandi teha, kuna prossi enam nagunii tagasi ei saa - saab siis vähemalt süüa. Järgmisel päeval, 8. novembril, on Koera Kaarel jälle hallavaluga maas, nagu ikka külma ilmaga. Ta saadab Jaani Rehepapi järele ja peale seda jälle tööle (sulane läheb lauta edasi magama). Rehepapp soovitab oodata kuni valu sees paus tuleb (halltôbi peab ka omi asju ajama) ja siis peitu minna ning mitte mingil juhul hüüdmise peale vastata. Kaarel peidabki end puu otsa ning ei vasta mitte mingisugusele kisale (kuigi haigus karjub lapse häälega, et on suremas) ja tuleb alla alles siis, kui rehepapp teda kutsub
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
"Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske eristada juhtudest, kus kõnekäänd kui "väiksem" on vanasõna kui "suurema" sees. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on registreeritud u. 1200 juhtu, kus vanasõnadel on kõnekäändudega tüpoloogilised sugulussuhted. Näiteks: Kalamees toidab kassi, kütt ei toida kedagi (vs) ~ Toidab nagu kalamees kassi ja Kassi toidab ära `kalasaagi suuruse kohta' (kk); Kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise (vs) ~ Ma ei 2 tahtnud koerasaba kergitada `end ise kiita' (kk); Hea peremees ei aja paha ilmaga oma koeragi toast välja (vs) ~ Säärase ilmaga ei aja hea peremees koeragi välja (kk). Loomulikest liigitustest Selgitame alul paari sõnaga nn. loomuliku kategooria mõistet. Veel hiljuti oldi veendunud, et liigituste ainus õige ja loogiline vorm on puukujuline hargmik: nt. sõidukid
Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses. Muutes suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile.
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
· Kategooria piirid pole selged Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Kogemus · Liikmete tüüpilisus · Meetodid Mõistete esitamise kolm taset · Superordinaarne (superordinate) tase e üldmõiste (nt mööbel). Hästi laialivalguva ja tähendusega mõiste. (elusolend) · Baastase (basic level) (nt tool)(inimene) inimeste mõtlemises erinev tase. See meenub meile kõige kergemini. Koer, kass, lind, liblikas. Seda hakkavad ka lapsed kõige esimesena kasutama · Subordinaarne (subordinate) tase ehk spetsiifilised asjad ja objektid (nt tugitool). (vanaema). Detailsed, Baastaseme erilisus 1. Nii täiskasvanud kui lapsed nimetavad spontaanselt just baastaseme mõisteid 2. Lapsed omandavad baastaseme mõisted kõige varem 3. Baastaseme objekte (pilte) tunnevad nii lapsed kui täiskasvanud kõige kiiremini ära 4
Kiida last iga kord, kui ta ühe klotsi teise peale asetab. · Mõnikord tunneb laps küll suuremat rõõmu tornide ümberlükkamisest. JUTUAEG Lapsele lugedes pea meeles järgmist. · Lapsele lugemine võib olla katsumus. On oluline meeles pidada, et laps suudab tavaliselt vaikselt istuda vaid kaks kuni neli minutit. · Selles vanuses lastele meeldivad raamatud, kus on pildid lastest, kes söövad, jooksevad, magavad, sest need tegevused on tuttavad ka talle. · Selles vanuses laste hulgas on populaarsed ka raamatud, kus öeldakse "tere" ja "head aega". · Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst. · Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga. · Lugeda võib kõikjal - voodis, vannis (muidugi vaid plast- ja kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes. LÄHME ÕUE
1. Rähni trumm, Jaan Rannap, lk. 139. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Rähn, M. Stelmach, lk. 87. Kirju-Mirju, Tallinn: Eesti Raamat 1969 3. Rähn, M. Stelmach, Leelo Tungal, lk. 233. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Rähn ja vint, H. Jõgisalu, lk. 233. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 16 LÕOKE LÕOKE lõõritab lennus olles, maas istudes ta ei laula. Kõrgele õhku tõusnud lõokese juures tulevad nähtavale tema iseloomulikud nurgelised, sirge tagaservaga tiivad ja lühike valge- servaline saba. Lääne-Eestis levinud tekkemuistendi järgi hakanud jumal ja kurat linde looma. Jumala loodud lind tõusis õhku ja sai lõokeseks, kuradi loodu kukkus maha ning sellest sai kärnkonn. Teise versiooni järgi näinud kurat jumala loodud lõokest ning püüdnud savist samuti lõokest teha, kuid sellest saanud kärnkonn.
tema isegi. Möku. Hindab Krõõta. Andrese meelest on Pearu imelik mees kiusleb, jonnib, ent siis teeb jälle, nagu poleks nende vahel midagi juhtunud. Kardab Andrest, kui too vihastub. Loodab probleeme tekitada, mille läbi saaks sotti, milline mees Andres on, kas nutikas või rammib kõigest jõuga läbi, sest ilma jõukatsumiste ja ärplemisteta oleks Vargamäel hirmus igav elada. Lasi teise pere koera Valtu maha. Hindas väga Krõõta, poetas pisaraidki tema surma tõttu. Iga inimene, kes rääkis isamaast ja isamaalisist asjsust, millest temal polnud aimugi, oli kahtlane. 6. Hundipalu Tiit - elas üksipäini, teisel pool jõge, kasvult paras, ärpleb rohkem vaimu kui rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav ,,Sakala" lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
P hakkas Matut taga ajama ja too teda kividega loopima. XV Kohtuskäimine- Taga- ja Eespere rahvas ei suhelnud omavahel enam üldse ega rääkinud sõnagi. Kõik sai alguse sellest kraavist ja sinna tammide ehitamisest. Andres ja Krõõt hoiatasid Marti, et mees seda nii ei jäta ja tuleb alati silmad-kõrvad lahti hoida. Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev viskas Matu Pearule kiviga otsaette, koer hakkas talle jaga kinni ja P tulistas koera. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud
2) Ilves pikkus sabaotsani, kuhu korrutatakse otsa esikäppade vaheline pikkus ja käppade pikkus, summa jagatakse 200-ga. 5% - karvkatte tiheduse eest, 5% - karvkatte täpilsisus, 3% - kõrvatuttide eest, 2% - vurrude eest, 10% - põskhabe ees Seltsid: Närilised Rodentia, Jäneselised Lagomorpha, Kiskjalised Carnivoria, Sõralised Artiodactyla Sugukonnad: hiirlased Muridae, jäneslased Leporidae, kärplased Mustelidae, karulased Ursidae, koerlased Canidae, kaslased Felidae, sigalased Suidae, Hirvlased - Cervidae Närilised: Ondatra (Ondatra zibethicus) Selts: närilised Sugukond: hiirlased Välimus: sarnaneb kopraga. 0,9-1,3 kg. Saba on paljas, kaetud vaid väheste hõredate karvadega ja lapik ainult teistpidi kui kopra saba. Tagajala varvaste vahel on vähearenenud ujulestad. Karvkate punakaspruun, esineb ka heledamaid ja hästi tumedaid nn musti ondatraid. Levik: pärit Põhja- Ameerikast. Levinud Euraasia põhjaosas ja Kesk-Euroopas
............................................................................................. 38 NII JA TEISITI ................................................................................................................... 39 HIPP-HOPP!...................................................................................................................... 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS ................................................................................................ 40 KASS JA HIIR ................................................................................................................... 40 KUULAME HÄÄLI ............................................................................................................. 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41 MUUSIKAT KUULATES .......................................................................................
valmistas endale rõivad või ehitas elamu, ei teinud midagi eriti vajalikku, sest oli ta ju seni ilma läbi saanud ja pole selge, miks temasugune tugev inimene poleks võinud edaspidigi jätkata eluviisiga, mida ta ometi oli talunud juba lapsepõlvest peale. Üksi, jõude ja alati varitsevas ohus elavale metsinimesele pidi meeldima magada ja tema uni oli kerge nagu loomadel, kes mõtlevad vähe ja seepärast niiöelda magavad kogu selle aja, mil nad ei mõtle. Kuna enesesäilitamine oli tema peaaegu ainus mure, pidid tema kõige arenenumad võimed olema need, mille peamine eesmärk on rünnak ja kaitse, olgu siis jahisaagi alistamine või ise mõne looma saagiks langemise vältimine. Seevastu need elundid, mis täiustuvad ainult mugavuse ja meelelisuse mõjul, pidid jääma väga algeliseks, ning see välistas tema puhul igasuguse tundlikkuse
suurvesi oli ära jooksnud - hiljem kodus tuli välja, et karja-Mart oli see, kes tammi lõhkus, sest tal hakkas loomadest kahju, ka uue tammi lõhkus poiss ära, jäädes küll Pearule vahele, kuid pääsedes tänu koerale ja teibale - Pearu ehitas taaskord uue tammi, kuid selle eluiga jäi lühemaks kui 2 esimese oma, Mart suutis selle taas parajal hetkel lõhkuda, Pearu ähvardas karjast tappa, kuid teda kätte ei saanud, otsustas hakata loomi pekstes ajama, mispeale Mart ärritus ja mehele koera kallale ässitas, samal ajal Pearut kividega loopides, algas tagaajamine, Mart oli soos väledam ja asi lõppes tagajärgedeta - Pearu andis koerale peksa, mis peale ilmus jälle karja-Mart välja ja hakkas naabrit kättemaksuks kividega loopima, Pearu ei saanudki tast jagu XV - Andrese ja Pearu pered ei saanudki omavahel läbi alates Pearu tammide ehitamisest - Marti peeti Eesperes kangelaseks ja perenaine hakkas teda Matuks hüüdma vapra käitumise tulemusel
sobivat vljendit oma mtetele. If practice makes perfect and nobodys perfect why practice See vltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust Tervele maalimale vid sa olla mitte keegi, aga kellelegi vid sa olla terve maailm Vahel vib olla nn see, kui sa ei saavuta seda, mida ihaldasid Selleks, et teada, mis on kuristik, pole vaja sinna kukkuda Raske on testada valetamist, kui inimene ise usub, mida rgib Mitte kik, aga vga palju on vimalik Kas tead, et sprus on nagu klaas: Kord kukub ja jb terveks, teinekord ainult vratab ja puruneb igaveseks Iga inimene on tpselt niikaua elus, kui mni olend maailmas temast veel teliselt hoolib nn on kui liblikas, mida taga ajades kunagi ktte ei saa, kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde Olen kik kes sina ei ole ja kelleks sa kunagi ei saa Silmad on pimedad. Tuleb otsida sdamega Naer annab inimesele tagasi inimesele ju, mille vtsid talt pisarad Oskus meeldida on tegelikult oskus petta Life is like a coin
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid......................................................................................
ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps omandab eelkõige sageli kasutatavaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega (nägemise, kuulmise, kompimise, maitsmise teel) tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt koer, kass, lind, pall, auto; sööb, magab; soe, külm). Areneb sõnade kasutamine muutevormides. 3-aastased 3-aastase lapse sõnavara kasv on pidev, kuid mitte enam nii kiire kui eelmisel poolaastal, sest põhirõhk on nüüd grammatika omandamisel. Areneb edasi baassõnavara: laps kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi; tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega on ise
Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused Sisukord Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad. Sellest tulenevad ka abielulahutused, purunenud kodud ja võib ka kujuneda kodune v
teisega taaselustad , aga elu läheb edasi ja mul on teised sõbrad , kelle nimel edasi elada ja samamoodi , nagu sina mulle tegid , just nendega MEIE ühiseid mälestusi taaselustada . Ma võin sulle kohutavalt palju haiget teha .. Sa kahetsed, et mu ellu ilmusid .. Kui aus olla, siis ma vihkan sind ja kõik teod, mis sa minu vastu teinud oled saavad topelt karistuse .. Ma naeran sulle valusalt näkku, kui saan teada su saladused .. Ja ära unusta .. Kunagi pole kindel kas võidab kass või hiir .. Kass on kiire, kuid hiir on taibukas .. Ja ka mina kuulun hiirte valda .. Ma vihkan inimesi, kes teistele odavalt haiget teevad .. Te ei vääri midagi .. Ja teie pisarad on nauditavad ... Tõeline sõber on õiglane , abivalmis , vapper , kannatlik , truu ... ning IGAVENE . Sina seda pole , aga mul on õnneks selliseid palju , VÄGAPALJU , kes on su sõbrad , vaatamata sellele , milline sa oled , milline on
Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jälle tamme ehitama-
Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jälle tamme ehitama- A viis aga kohtuniku sinna
Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis
66. minu üks juuksesalk on ka ilusam,kui sina 67. tõmba tagasi sa seisad mu ego peal, taun 68. Tegelikult pole ma mingi Ego. Ma olen lihtsalt endaga rahul 69. mu vari on ka ilusam kui sinu lõust 70. arvad et oled lahe . ? sorri, mulle jääd ikka alla 71. Kui ma oleks sinusugune siis ma käiksin paberkotiga ringi. 72. Issand, kust küll sa pärit oled? Marsilt? 73. ma pole ego , ma olen lahe 74. Minu ego on sinuomast suurem ja kui mina ütlen Hüppa, siis sina küsid kui Kõrgele 75. Sa valisid tema, sa tegid halva valiku , sest ma tean : Mina olen parem 76. See, et ma julgen öelda,et ma olen ilus, ei tähenda ,et ma ego olen :) Ja see, et ma ei ütle, et ma olen ego ei tähenda, et ma seda pole. 77. Vb ma tõesti armastaksin sind, aga sorri,sa pole piisavalt täiuslik, mu ego palus edasiöelda ! 78. Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus 79. Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel 80
SÕPRUS: Sõprus on kui pärl, kerge purustada, raske parandada. Sõprus on nagu püksi pissimine, kõik näevad seda, aga sina tunned selle soojust. Tõeline sõber ei naera, kui sa püksi pissid, vaid pissib koos sinuga. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. Kerge on surra sõbra eest, aga raske leida sõpra, kelle eest surra! Sõprusel on üks hing ja kaks keha. Sõprus suurendab rõõmu ja vähendab kurbust. Tea, et sõprus on nagu klaas: kord kukub ja jääb terveks, teinekord ainult vääratab ja puruneb igaveseks! Vähe tähti taevas udurikkal ööl, vähe õigeid sõpru leida eluteel Ainult see, kellel on põhjusi kahelda iseendas, on alati hirmul selle üle, mis teised temast räägivad. Ära kritiseeri lolli vaenlast - äkki saab targaks! Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. Vanal tutvusel on sügavad juured. Sõprus on nagu õrn taim, mis ei vaja õhku, vett, päikest ega mulda, vaid usaldust
(väiksele sõrmele) Andis sinule, andis minule, nämm-nämm-nämm! KIISUKÕDI Miilu-maalu, miisu, kus on meie kiisu? (ringita näpuga lapse peopesal) Trepist üles, trepist üles, (kõnni sõrmedega mööda lapse kätt õla poole) trepi alla peitu! (kõdita lapse kaenlaalust) SILE TEE Laps istub põlvedel. Sile tee, sile tee, sile tee, (kõiguta põlvi paremale-vasakule) künklik tee, künklik tee, (hüpita põlvedel) auk! (aja põlved kergelt laiali, nii et laps kukub "auku") TII-TII, TIHANE Tii-tii, tihane, vaa-vaa, varblane, (lapse ja oma käed vaheldumisi, käeseljad õrnalt kinni, liiguta rütmis üles-alla) hüppas üle oa-aia, kargas üle kapsaaia. (sama) Läks lendu vurr!!! (käed lahti üles, liiguta sõrmi nagu tiibu) Alates 3. eluaastast MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD PIMESIKK Eesmärgid: arendada kompimismeelt ja kuulmistaju Osavõtjad: kogu rühm (10-20 mängijat) Vahendid: sall
annaabi.ee 
