Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miles Davis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
miles, muusik, davis, parker, dzäss, dewey, trompetist, mustast, perest, hambaarst, muusikaõpetaja, yorki, asuda, pooleli, klubides, charlie, grupis, mängimine, pianist, lewis, trummar, jazz, bebop, ambient, muusikalist, birthMiles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima prestiizikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). 1948 koostas ta noneti, millesse kuulusid ms. Gerry Mulligan, Lee Konitz, John Lewis, J
Miles Davis Miles Dewey Davis III sündis 26.mail Altonis, Illinois ning suri 28.septembril Santa Monicas,Californias.Ta oli USA muusik, trompetist ning ansamlijuht. Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. 1994 aasta septembris kolis ta New Yorki, et minna õppima Juilliardi muusikakõrgkooli. Kuid kool jäi järgmisel aastal pooleli, kuna Davist ahvatles rohkem Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal .Selles mängisid Mr. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach. 1948. aastal koostas ta noneti, seda arranzeeris Gil Evans ning albumit peetakse cool jazzi alguseks.
Referaat Jazz Jazzist Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19
Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois – 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima prestiižikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna
......................................................................... 3 Cecil Taylor.............................................................................................................................3 Cecil Taylori albumeid........................................................................................................4 Jazz rock......................................................................................................................................5 Miles Davis............................................................................................................................. 5 Miles Davise albumeid........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 Free jazz Free jazz tekkis 1950-1960-ndatel aastatel USA-s
asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam) kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund Tekkimist mõjutas 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma Toetasid nii noored rock-muusikud kui ka jazz-muusikud Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis Ta lõi ansmbli koos J ohn McLaughliniga Kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine Muusika zanr ühendab jazzi teiste muusikastiilidega pop, rock, folk, reggae, funk, metal, country, R&B, hip
*Peamine omadus Free jazz-il on see, et ei ole mingeid reegleid. *Muusikud ei pea kinni pidama fikseeritud harmooniate struktuurist , nad vivad improviseerida kui tahavad ja moduleerida kui tahavad. *Free jazz on sageli improviseerib. *Soolo ja saatmised kipuvad olema sujuvad. Modal jazz *Modal jazz sai alguse 50-ndate teisel pooles. *Modal jass on sna tihti eriti kiires tempos. *Klassikaline modaal jazz on sageli aju. *Klassikalise modaal jazz-i sisaldab vga vhe kooskla. Miles Davis *sndis 26.05.1926 ja suri 28.09.1991 aastal. *Miles Davis prines jukast mustast kesklassi perest *Isa oli hambaarst ja ema muusikapetaja. *12aastaselt hakkas ta trompetitunde vtma. *Esimene tema nime all vlja antut plaat oli 1947.aastal(selles mngisid pianist John lewis ja trummar Max Roach). *1950.aastate alguses slmis ta leppingu Prestige plaadikompaniiga. *Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dssmuusika uuendajaks: tema olulisel
JAZZ ROCK Jazz rock Jazzrock oli 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund. Jazzrocki tekkimist mõjutas kõige rohkem 1950. aastatel alanud rock’n’rolli võidukäik. Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde, sest neid peeti liiga vanamoeliseks. Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma, mida toetasid nii noored rock-muusiku, kes olid jazzist vaimustunud kui ka jazz- muusikud, kes soovisid uuendusi. Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham. Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis. Ta lõi ansmbli koos John McLaughliniga, kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne. Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine. Miles Davis Miles Dewey Davis sündis 26. mail 1926 Altonis, Illinoisis ning suri 28. septembril 1991 Santa Monicas, Californias. Ta oli USA trompetist ja ansamblijuht
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker
Swingiajastul oli väga tähtsal kohal rütm ja swingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Sel ajastul said tuntuks mitmed suurkujud nagu Duke Ellington ja Frank Sinatra. 1940ndad: 40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest, mis olid jazzmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud enam jazzil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. 1950ndate kuulsaim jazzmuusik oli Ornette Coleman. 1960ndad 1970ndad: 1960ndate aastate lõpus sai alguse Jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae´st
noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab jazzis iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub- kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia-ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Jazz-muusika toetub bluesi heliastmikule, milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes, mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk
keegi Ellingtonilt juba pikka aega kuulnud. Ellington taastas oma populaarsuse ning mõne aja päarast sündis rida uusi meistriteoseid, eelkõige Sheakspeare'i süit ,,Such Sweet Thunder", pühendusega Stratfordis peetavale Shakespeare'i festivalile. 1967. a suri Billy Strayhorn helilooja, pianist ja arranzeerija kellega Ellington edukat koostööd tegi. 1970. a suri aldimängija Johnny Hodges ja 1932.a trompetist Bubber Miley. Pärast nende surma polnud Duke Ellington ühtegi isiklikku kaotust nii tõsiselt võtnud. Johnny Hodgesi rikkalikud, tundelised soolod olid peaaegu vahetpidamata alates aastast 1928 peegeldanud Ellingtoni loomuse romantilist, sensuaalset ja impressionistliku poolt. Billy Strayhorn oli orkestri repetuaari rikastanud selliste väljapaistvate paladega nagu ,,Lush Life", ,,Chelsea Bridge" ja ,,Take the A-Train", mis oli saanud Ellingtoni orkestri teemalooks. Kuid
Tallinna Reaalkool Charlie Parker Referaat Tallinn 2011 Charlie Parker, õige nimega Charles Parker Jr., oli USA dzäss-saksofinist ja helilooja. Samuti on ta tuntud nimede all Bird või Yardbird. Parker on üks muusikutest, kes on laialdaselt mõjutanud dzässmuusikat. Ta oli üks bebopi rajajatest. Tema mängustiil on tugevalt mõjutanud tänapäevast dzässi. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aastal sai ta postuumselt Grammy elutööpreemia laureaadiks. Elulugu Charlie Parker on sündinud 29. augustil 1920 aastal Kansas Citys. Tema vanemad olid
ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks Chicago, hiljem New York, Kansas City jt. Dzässi arenguloos võib eristada kolme ajajärku: traditsionaalne dzäss (primitiivne dzäss, New Orleansi dzäss, diksildändi dzäss) Umbes kuni 1935. aastani swing. Alates 1945. aastast kaasaegne dzäss (bebop, cool jazz, hard bop jt.). Dzässbänd on orkestritüüp, mis arenes välja marsse ja populaarseid tantse mängivatest puhkpilliorkestritest. Dzässbänd koosnes algul kahest grupist: meloodia- (kornet, klarnet, tromboon) ja rütmipillidest (klaver, bandzo või kitarr, tuuba või kontrabass, löökriistad).
Louis Toodle-oo", "Jubilee Stomp", "Birmingham Breakdown" ja "Black and Tan Fantasy". Cotton Clubi orkestri põhituumik säilis tänu Ellingtonile kuni viiekümnendateni. Ükski teine orkestrijuht ei teadnud paremini, kui Ellington kuidas orkestrit koos hoida. Kui teistes edukates orkestrites toimusid koosseisuvahetused iga kuu, oli Ellingtonil kahekümne aasta jooksul vaid kuus või seitse märkimisväärset muudatust. Ellingtoniga Cotton Clubis mänginud tähtsate solistide seas olid trompetist Bubber Miley, trombonist Joe "Tricky Sam" Nanton ja baritonsaksofonist Harry Carney. Ellington lõi oma "dzunglistiili" koos Miley ja Nantoniga. Duke koos Elle Fitzgeraldiga Kärjääri keskpunkt ja lõpp 1927 oli ta esimene, kes kasutas inimhäält kui instrumenti. Hääl kuulus Adelaide Hallile, viisiks oli "Creole Love Call". Hiljem lõi ta sarnaseid efekte Kay Davise koloratuursopraniga. 1937
!!) inimest, liitus Jimi Hendrix ansamliga Gypsy Sun & Rainbows, kus musitseerisid koos Jimiga veel , Mitch Mitchell, Billy Cox, 1 Juma Sultan ja Jerry Velez. Woodstocki ülesastumise kõrghetk oli laul "Star Spangled Banner", mis ajas tuhanded mudased inimesed lausa meeletuks. 1969.aasta oli eriline ka uue bändi, The Band Of Gypsys, loomise poolest, kus koostööd tegid Jimi Hendrix kitarril, bassist Billy Cox ja Trummar Buddy Miles, kes enne oli trumme tagunud ansamblis Electric Flag. See trio alustas esinemist neljal uusaastakontserdil. Nende kontserdite kõrghetked koguti ja avaldati hiljem plaadil "Band Of Gypsys" 1970.aasta keskel. 1970.aasta läks edasi ja Jimi narkoprobleemi ning tülide tõttu bändis lahkus ansamblist trummar Buddy Miles ning Jimi kutsus vabanenud trummarikohale tagasi Mitch Mitchelli. Billy Cox jäi endiselt mängima basskitarri ja uuest ansamblist sai taas kord The Jimi Hendrix Experience
Debüütalbumi ,,Jika Jika" laulud 1. "Train Love" (4:12) 2. "Ocean Floor" (3:15) 3. "Rain" (5:07) 4. "Castles In The Sky" (3:20) 5. "Feels Like Sunday" (3:40) 6. "Mbira No. 2" (2:18) 7. "Zipho Phezulu" (3:06) 8. "Mali" (4:07) 9. "Castles In The Sky" (3:36) 10. "Mowbray Kaap" (6:04) 11. "Nomvula" (7:27) Aafrika muusik Fela Kuti Fela Anikulapo Kuti (sünninimi Olufela Olusegun Oludotun Ransome-Kuti; 15. oktoober 1938 Abeokuta 2. august 1997 Lagos) oli Nigeeria (joruba (egba)) saksofonist ja bändijuht, afrobeat'i rajaja, inimõiguste aktivist ja sõltumatu poliitik. Ta on His Master's Voice'i koostatud 100 mõjukama muusiku edetabelis 46. kohal. Elulugu Fela sündis Abeokutas keskklassi perekonnas. Fela isa oli pastor ja koolijuht, Nigeeria
(Skuin jt 2007 lk 151) 2.3 Jazz fusion Jazz fusion oli 1960. 1970. aastate jazzi enamlevinud uus suund. Jazz-muusika hakkas tänu rock'n'roll-i võidukäigule viimasega ühte sulanduma ühelt poolt üritasid seda noored rokkmuusikud, kes olid jazzist vaimustunud, teisalt aga uuendusmeelsed jazz-muusikud. Niisugustes tingimustes tekkiski kahe stiili ühtesulandumine (ingl k fusion ühtesulamine). Esimesse sellisesse gruppi ,,Dreams" - kuulusid trompetist Randy Brecker, Mike Brecker ja Billi Coham. Nimekatest jazz-muusikutest hakkas esimesena jazzrock-i viljelema Miles Davis. Käsikäes rock-elementide ülekandumisega jazzi hakati üha rohkem kasutama ka elektroonilisi pille, nagu näiteks elektrikitarrid, -klaverid ning süntesaatorid. Jazzrocki iseloomulik element on off-beat rütmi puudumine. Seetõttu öeldakse sageli, et tegemist pole otseselt dzässmuusikaga traditsioonilises mõttes, vaid et
Järvamaa Kutsehariduskeskus Külli Mäeumbaed KM 1 MICHAEL JACKSON Referaat Türi 2010 Sisukord Pisut lapsepõlvest ........................................................................................................................ 3 Aastad 80.ndad ............................................................................................................................ 4 Lepingud, abielud ja veel palju olulist üheksakümnendatest aastatest ........................................... 5 Edu täis aastad 2001-2005 .............................................................................................................. 6 Viimased 3 kuulsusrikast eluaastat ................................................................................................. 7 Pildigalerii M. Jacksonist läbi aegade .........................................................................................
salvestasid, kuid ostjateks olid ainult mustad. Ameerika valge elanikkond seda muusikat ei ostnud, sest sellesse suhtuti kui rassimuusikasse (race music), alaväärtuslikku neegrimuusikasse. (Muusikutega toimunud juhtumused Ojakäär “P opm uusika” lk. 102.) Taolisi heliplaate hakati nimetama koguni rassiplaatideks (race records). Neljakümnendate aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvad rütmid. Üks sellise suuna mõjukas muusik oli John Lee Hooker (1948 aastal tehtud plaadilt laul “Boogie chillen”- e. k. “B oo gie lapsed”). Tooni andev bluesiviljeleja oli ka Big Bill Broonzy (1893- 1958). Suur Bill (Big Bill) oli tema hüüdnimi muusikasõprade seas, tema õige eesnimi oli aga Lee Conley. Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui head kitarristi, kes oma karedatele lauludele ise saateid tegi. Kitarriga ringirändavate bluesilauljate hulgas oli palju pimedaid kerjuslaulikuid- ei
Varsti pärast seda sai temast esimene lääneriikidest pärit inimene, kes esines Nõukogude Liidu telereklaamis. Jackson oli nii edukas, et teda hakati nimetama Popikuningaks. Hüüdnime populariseeris Elizabeth Taylor, kui ta andis 1989. aastal Jacksonile üle Soul Traini auhinna, kuulutades ta tõeliseks popi-, roki- ja soulikuningaks. President George H. W. Bush andis Jacksonile Valge Maja Aastakümne Artisti auhinna. Jacksoni live-tõlgendus laulust "You Were There" sai Sammy Davis jr-i 60. sünnipäeva pidustustel Emmy auhinna nominatsiooni. Esimene lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistus ja esimene abielu (199394) Michael Jackson andis 1993. aasta veebruaris Oprah Winfreyle 90-minutilise intervjuu. Ta ei olnud enne seda andnud ühtegi intervjuud alates 1979. aastast. Jackson rääkis, kuidas ta isa oli lapsepõlves temaga vägivaldne olnud, ja tunnistas, et nuttis tihti üksildusest. Ta eitas kuulujutte
Sam Phillips oli Sun omanik. Ja peagi oli ta kohalikus kantri edetabelis esimene. Tal olid musta laulja omadused:muusika tunnetus ja laulustiil, rütmitaju, noorus, välimus ja mässumeelsus. Kõik mis vaja oli. Aastal 1955 oli ta ameerika edetabelis 15 kohal. Ja peale seda hakkas temast huvituma plaadifirma RCA. Ta ostis Elvise ära. Ja juba järgneval aastal müüdi tema plaate üle 10 miljoni. Tema mänedzeriks sai Tom ,,Colonel" Parker. Ei käinud euroopas esinemas sest mänedzer oli emigrant ja ei oleks enam ameerikasse tagasi sisse saanud. Tuntumad laulud: Heart Break Hotel, Blue Moon of Kentucky, Love me tender. Sai üle ameerika kuulsaks ja peale seda tehti temaga filme, kokku mängis umbes 30 filmis. 58-60 oli elvis 2 aastat sõjaväes Saksamaal ja seal kohtas tulevast abikaasat Pricillat. Hakkas uuesti tagasi tulles laulma aga tal oli raske sest uus põlvkond oli peale tulnud. Hakkas valima oma repertuaari gospelit.
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD............................................
Billie Holiday elulugu Lapsepõlv Billie Holiday, sünnijärgselt Eleanora Fagan Gough, kaootiline elu algas Baltimores 7.aprillil, 1915. Laulja isa, Clarence Holiday, oli kuueteist aastane jazz-kitarrist ja bändzo mängija, kes hiljem kuulus Fletcher Hendersoni orkestrisse. Ta ei abiellunud kunagi lapse ema Sadie Faganiga ning jättis ta koos tütrega maha. Holiday ema oli samuti väga noor, kolmeteist aastane. Ema oskamatuse või hoolimatuse tõttu jäeti Billie tihti vanaema või sugulaste hoida. Paraku sugulased suhtusid temasse kui teenijasse. Billie saadeti kümneselt katolikku kooli1, sest tüdruk tunnistas üles, et teda on vägistatud. Kahe aasta pärast sai ta sealt välja tänu perekonna sõbrale. Olles kogenud mentaalseid kriise, kolis Billie koos oma emaga 1942. aastal New Jerseysse ja hiljem Brooklyni. Karjääri redel New Yorgis aitas Holiday oma ema majapidamistöödega, hiljem töötas lisa raha teenimiseks bordellis prostituudina. Selle tõttu oli sunnitud ta
3 Oma raamatus “Raudeesriide taga” toob Heino Baskin valiku näiteid tolleaegsetest selleteemalistest ajaleheartiklite pealkirjadest “Pravdas”: “Saksofonist pussnoani on üks samm”, “Alguses džäss, siis vägista- mine” jne (Baskin 1993: 86). 4 Bebop – 1940. aastate teisel poolel tekkinud džässistiil, mis tõi kaasa palju harmoonia-, meloodia- ja rütmiuuendusi. Tähtsaimad esindajad: Dizzy Gillespie, Charlie Parker, Thelonious Monk, Kenny Clark. 11 Ajaliselt langes džässi jõudmine Eestisse väga soodsale hetkele uute arengute jaoks – riik ja rahvas oli äsja vabanenud Vene tsaaririigi võimu alt ja seega oli täiesti loomulik ka soov kiiresti vabaneda võõrvõimude poolt dikteeritud kultuurilistest piirangutest. Teisest küljest aga, nagu kirjutab ka Soome ajaloolane Kalervo Hovi (2002: 13), tingis seesama ajaloohetk
Abielud ja lapsed Oma esimese abikaasa, Jane Wymaniga, abiellus ta Glendales, Californias. Nad said ka kaks tütart: Maureen ja Christine (kes kahjuks suri päev pärast sündi). Nad 4 adopteerisid Michaeli. Pärast vaidlusi Reagani poliitiliste ambitsioonide üle, andis naine sisse lahutuse. Nad lahutati 1949-ndal aastal, tehes Reaganist esimese lahutatud USA presidendi. Tema teine naine, kellega ta jäi kokku elu lõpuni oli Nancy Davis. Nad abiellusid 4- ndal märtsil 1952, Little Browni kirikus. Nad said kaks last: Patti ja Ron. California kuberner Reagan oli California vabariiklastele oma vaadete ja karismaga muljet avaldanud ja tänu sellele, esitati ta kuberneri kandidaadiks. Ta võitis valimised Edmund G. Browni ees ja andis ametivande 3. jaanuaril 1967. Reagan oli segatud suurtesse konfliktidesse. Näiteks, 15. mail 1969 aasta People
laulis Julie Covington. Laul ,,Don t Cry for Me Argentina" sail kohe hitiks, tõusis Inglise muusikaesetabelis esikohale, ja rock-ooper lavastati Prince Edward Theatre s 21.06.1978.a., kus produtsenduks oli Harold Prince ja Evitat laulis Elaine Paige. Esimene Evita Broadway l oli Patti LuPone, kes sai selle rolli eest Tony auhinna. ,,Evita" oli üldse väga edukas, teda etendati West Endis 10 aastat. 1996.aastal tegi Alan Parker loost ka filmiversiooni, mis tekitas tohutut meediakära, kuna loo jutustajat laulis Antonio Banderas, kes sinnamaani polnud laulmisega tõsiseltvõetavalt silma paistnud, ja Evitat Madonna. Ootusi ja lootusi oli rohkesti, aga filmi ei olnud siiski nii edukas, kui sooviti. ,,Evita" jäi kahjuks ka Lloyd Webberi ja Tim Rice viimaseks koostööks, kui mitte lugeda 1986 aastal spetsiaalselt Inglise kuninganna jaoks kirjutatud mini- muusikali ,,Cricet".
Võites turniiri Barcelonas,Monte Carlos ja Roomas tõusis ta ATP tabelis 5 kohale. Kolm päeva pärast tema võitu Pariisis purunes tema 24 järjestikuste võitude rada, kaotades Saksamaal rohtväljakul Gerry Weberile. Kohe pärast Wimbledoni võitis Rafa 16 järjestikust mängu ja kolm järjestikust turniiri,tuues ta ATP tabelis kohale nr.2, 25 juulil 2005 Septembris alistas ta Hiina turniiril finaalis Coria ja võitis ka järjestikust mängu Davis Cupil Itaalia vastu. Oktoobris võitis ta ATP Masters Series aastatiitli, alistades finaalis Ivan Ljubicici. Mõlemad,nii Nadal kui ka Federer võitsid 11 üksikmängu tiitlit ja neli ATP Masters Series tiitlit.Nadal murdis Mats Wilanderi püstitatud rekorti 1983 aastal. Kaheksa Nadali tiitlitest oli võidetud saviliivväljakutel.Võites 79 mängu olles teine Federeri 81vastu. Nadal võitis aasta 2005, 6-0 settidega Golden Bagel Award( auhind
Võites turniiri Barcelonas,Monte Carlos ja Roomas tõusis ta ATP tabelis 5 kohale. Kolm päeva pärast tema võitu Pariisis purunes tema 24 järjestikuste võitude rada, kaotades Saksamaal rohtväljakul Gerry Weberile. Kohe pärast Wimbledoni võitis Rafa 16 järjestikust mängu ja kolm järjestikust turniiri,tuues ta ATP tabelis kohale nr.2, 25 juulil 2005 Septembris alistas ta Hiina turniiril finaalis Coria ja võitis ka järjestikust mängu Davis Cupil Itaalia vastu. Oktoobris võitis ta ATP Masters Series aastatiitli, alistades finaalis Ivan Ljubicici. Mõlemad,nii Nadal kui ka Federer võitsid 11 üksikmängu tiitlit ja neli ATP Masters Series tiitlit.Nadal murdis Mats Wilanderi püstitatud rekorti 1983 aastal. Kaheksa Nadali tiitlitest oli võidetud saviliivväljakutel.Võites 79 mängu olles teine Federeri 81vastu. Nadal võitis aasta 2005, 6-0 settidega Golden Bagel Award( auhind
27.11.2014 MICHAEL JOSEPH JACKSON (1958-1975) Elulugu Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. Mõlemad vanemad olid musikaalsed. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Siiski teenis ta oma R&B ansambliga kohalikes klubides esinedes perekonnale lisaraha. Ansambli proovid toimusid Jacksonite elutoas, nii et lapsed kasvasid algusest peale muusika sees. Ema Katherine mängis klarnetit ja klaverit ning oli andekas laulja. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie, Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Joseph Jackson oli karm ja autoritaarne. T
Stephen võlutud. Ta palus otsekohe jutu uuesti ette lugeda. King meenutab, et terve suve jooksul oli ema seda juttu ette lugenud vähemalt pooltosinat korda. Irooniliselt samal aastal, kui Stephen oli seitsme aastane nägi ta ka oma esimest õudusfilmi. "Koletis mustast laguunist". See on tähtis, sest Stephen ütleb: "Alates sellest õudusfilmist näen ma kõike nagu kinos filmi vaadates. Ma kirjutan üles kõik, mis ma näen. Kõike, mida ma näen, näen filmina." Selle aasta suurimaks sündmuseks, mis arvatavasti mõjutas Stephenit, oli kirjaniku H.P. Lovecrafti avastamine. Ta kirjutas hiljem Lovecraftist: "Ta ründas suurima jõuga, kuid vaatamata ta puudustest, pean ma teda parimaks õuduskirjanduse kirjanikuks, keda Ameerika on sünnitanud
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy......
annaabi.ee 
