Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks puhkes külm sõda?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
berliin, võidurelvastumine, vaenu, pidama, alustama, suurbritannia, liitvabariik, selleni, moodsa, kolmandaks, pingelisedAbi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistite ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. 5. NATO kujunemine Lääneriikide üheksd tähtsamaks sõjaliseks ja poliitiliseks liiduks sai 1949 aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandipakt. Asutajaliikmeid oli 12: USA, Kananda, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Prtugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960 a lahkus paktist Prantsusmaa, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. 1999 aastal liitusid NATO-ga esimiesed endised sotsialismimaad Tsehhi Vabariik, Ungari ja Poola. Eesti, Läti ja Leedu liitusid organisatsiooniga 2004 aastal. 6. Berliini blokaad
likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Katkesid Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne - Saksamaa oma kontrolli alla. Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne - Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni blokaad lõpetati. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud just nimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne - Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa
toormises,majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, kultuuris,propagandas jne. Saksamaa lõhenemine: 1948 asus NSV liit takitstama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. See aga ei õnnestunud, sest lääneriigid korraldasid õhusilla. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati, NSV liidu ja USA suhted olid rikutud. 1949 mais Saksamaa lõhenes: Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV) Külma sõja valdkonnad 1)Võidurelvastumine Võidurelvastumise eesmärk oli massihävitusrelvade täiustamine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku rünnakut, üritati hoida ka vastaspoolt hirmus. Nii NSV Liidus kui ka USAs võeti kasutusele tuumapomm, termotuumapomm. Nii NSV Liidus kui ka USA-s astui valmistama kontinentidevahelisi rakette. Raketid varustati jagunevate lõhkepeadega
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. septembril 1945. Teise maailmasõja võitjariigid olid NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kaotajariigid olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes, sest neil olid erinevad vaated. Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus vähenes. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus
Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV). 1949. aastal katestati esimest Nõukogude tuumapommi. Mõni aasta hiljem loodi nii USA-s kui ka NSV Liidus veelgi võimsam vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvadeks nim suure hävitusvõimega relvi, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Sellised relvad on tuumarelvade kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad. Võidurelvastumine viis selleni, tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri- olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Nii USA-s kui ka NSV Liidus eraldati relvade tootmiseks ja sõjaväe ülalpidamiseks tohutuid rahasummasid, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuida kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960
1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980 aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Hrustsovi ,,sula" Tuli võimule pärast Stalini surma, kuid polnud eriti edukas. Ta võitles võimu pärast Beria ja Malenkoviga. Beria algul sai küll võimu kohe enda kätte ja alustas uuendusi, sest riik oli jäänud kehva olukorda. Paljudele ta muudatused ei meeldinud ja 26juuni 1953 Beria arreteeriti
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad
Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes 02.09.1945 aastal Jaapani kapituleerumisega. Võitjariikideks olid USA, Suurbritannia, Venemaa ning Prantsusmaa. Kaotajariikideks aga olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Teise maailmasõja järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, kus vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA- ga ning komministlike riikide leer, mida juhtis NSV Liit. Teise maailmasõja võitjate leer aga lagunes, sest USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et 1949
Teises maailmasõjas hukkus palju rohkem inimesi kui Esimeses. Sõja kaotajateks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan, võitjateks olid aga Venemaa, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa. Võitjate ühisleer lagunes, sest avalikkuse ette toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud. Pärast Teise maailmasõja lõppu sai selgeks, et NSV Liit ei järgi Atlandi harta põhimõtteid ja tahab Ida-Euroopas okupeeritud riigid muuta endast sõltuvateks. Katkesid NSV Liidu ja USA head suhted. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa võtsid Lääne-Saksamaa 1945. aastal oma kontrolli alla, NSV Liit aga hakkas haldama Ida-Saksamaad. Berliin jagati sammuti tsoonideks. Hiljem sulgesid nõukogulased Lääne-Berliini kõik juurdepääsud, kuid lääneriigid kakkasid kasutama õhusilda kuni blokaad lõpetati. Külm sõda süvenes, kui 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes. Lääne-Saksamaast sai Saksamaa Liitvabariik ja Ida-saksamaast sai Saksa Demokraatlik Vabariik, mis ei olnud üldse demokraatlik.
kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus. USA ja teised turumajanduslikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili ja Pakistani režiimid).
Miks puhkes külm sõda? Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises ja prestiizivõitluses. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Vahenditeks vastastikkune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused. Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla
Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas
sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist (Berliini blokaad) lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas linna kütuse ja toiduainetega Berliini blokaad lõpetati, sest see ei andnud Moskvale meelepäraseid tulemusi NSVL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud Saksamaa lõhenemine – läänealadel Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis Saksa Demokraatlik Vabariik, külm sõda sai hoo sisse VÕIDURELVASTUMINE KÜLMA SÕJA AASTAIL 1950.-1980. peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine, st USA ja NSVL üritasid võidu üha paremaid relvu valmistada; kardeti sõjalist rünnakut kuid taheti vastast hirmu all hoida täiustati võidu massihävitusrelvu 1950. aastail hakati NSV Liidus tootma esimesi kontinentidevahelisi
1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.
reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949 Berliini blokaadi eelduseks olid: Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi tulemused: blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida- Saksamaa
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud. Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne-Berliinis toiduaineid 36 päevaks 5.Nelja D poliitika ja Potsdamikonverents Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki - USA, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla. Otsustati Saksamaa Desarmeerimida, demilitarieerimida, denatsifitseerimida ja demokraatia kehtestada. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks. Saksamaa jagati 4-okupatsioonitsooniks. Osa ida- Preisimaad ja Köningsbergi läksin NSV liidu kontrolli alla
pigem jagatuna näha). 1948. alustati läänesektoris rahareformi. Nõukogudetsoon sellest ei teadnud, sinna voolas nüüd vana raha, mis oli väärtusetu. Selle peale blokeeris Nõukogude Liit Berliini läänesektori- Berliini blokaad. Kuid, õhuteed jäeti vabaks. Lääne-berliini hakati varustama kõige vajalikuga õhusilla kaudu ning üsna varsti peatas Nõukogude Liit blokaadi. Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks. 1949 loodi Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik) Lääne- Saksamaal ja samal aastal Ida-Saksamaal Saksa Demokraatlik Vabariik (diktatuur). · Sotsialistlik pööre: 1)Peale Punaarmee saabumist anti ajutises valitsuses juhtimine kommunistidele, kuid seda loomulikult NSVL survel. 2)Tehti väiksemad sotsiaalsed ümberkorraldused. 3)Enne valimisi loodi Rahvarinne (erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina). Need erakonnad, kes selle vastu olid keelustati ja aktivistid arreteeriti. 4)Peale
Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. SAKSA LV , SAKSA DV Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga. Nime "Lääne-Saksamaa" saab kasutada Saksamaa LV kohta ajavahemikul Saksamaa LV moodustamisest Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis 23. mail 1949 kuni Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamiseni 3. oktoobril 1990. NATO Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952–1967. 1967–2002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid.
propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. · Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine · Põhivormid: 1) võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades)
1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi. külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid, propaganda, võistlemine pea igas eluvaldkonnas raudne eesriie - Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega nt üritas eraldada end muust maailmast (tuntuim Berliini müür 1961–1989) Marshalli plaan - 1847. pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ja USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele Trumani doktriin - 1947
ja Ida- Euroopa sotsialistlike riikide (va. Jugoslaavia) poolt vastukaaluks NATO-le VMN (Vastastikune Majandusabi Nõukogu) 1949- Majanduslik organisatsioon, mis pidi aitama sotsialistlikel riikidel majandusraskustest üle saada ja kordineerima nende majanduslikku koostööd. 5. Külma sõja avaldumisvormid. Avaldusvormid: ● Vaenulik propaganda teise poole suhtes ● Luure ja spionaaž ● Sõjaliste liitude moodustamine ● Võidurelvastumine ● Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika riikide enda poole meelitamine ● Kriisikollete tekitamine 6. Saksamaa pärast teist maailmasõda. Berliini blokaad: millal toimus, blokaadi põhjus, mida blokaad endast kujutas, kuidas lõppes? 24.juuni 1948-12.mai 1949, ajendiks oli rahareform. Oli esimesi suuremaid kriise külma sõja ajal. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, millesse haarati ka Berliini lääneosa
KÜLM SÕDA SLV ja SDV väljakuulutamine Saksamaa Liitvabariik kuulutati välja mais 1949. Liidukantsler K. Andenauer. Suveräänsus oli piiratud. Sõja võitnud suurriigid säilitasid kontrolli Lääne-Saksamaa välispoliitika, väliskaubanduse ja rahanduspoliitika üle. USA, UK ja Prnt tagasid natsiorganisatsioonide keelustamise. Lääne-Saksamaa muutus parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Valitsuse eesotsas oli liidukantsler. Lääne-Saksamaa pidi saama NATO liikmeks. Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949.
Tekkis 2 sõjalist leeri: NATO ja VLO. NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt. Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg <-> plaanimajandus 2) kultuuris: mõttevabadus <-> looming piiratud 3) poliitikas: demokraatia <-> kommunism 4) sõjalises valdkonnas: võidurelvastumine -> III maailmasõja oht, tuumasõja oht. 2. Milles seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused? Trumani doktriin on 1947. aastal Harry Trumani poolt esitatud teooria, milles ta ütleb, et vabu rahvaid peab toetama nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan on samal ajal George Marshalli poolt loodud kava, mis pidi andma Euroopas ulatuslikult kannatada saanud riikidele abi.
Külma sõja-aegsed muudatused jõuvahekorras, kaardil, ühiskonnas: Üliriigiks sai USA, UK ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, teiseks ülijõuks sai NSVL, kelle alla jäid mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ning suur osa Aasiast. Itaalia, UK ja Prantsusmaa jäid oma kolooniatest ilma, (Briti) Rahvaste Ühendus. Korea jagati kaheks, Vietnam ühendati kommunistliku korra alla. Saksamaa okupatsioonitsoonid: UK, Prantsusmaa ja USA tsoon Saksamaa Liitvabariik, NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes. Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine erakondade kõrval (eriti ametiühingud), majanduse taastumine ja moderniseerimine lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda. NSV Liidus ja satelliitriikides kommunismi mõjuvõimu laienemine, majandus riigistatud, suur sõjaväestatus, julgeolekuorganitel suur võim, kommunistlikule parteile allutatud kogu elu riigis. 1950
Miks puhkes külm sõda? Teise maailmasõja lõpus hakkasid USA ja NSV Liidu suhted jahenema ning pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist jahenesid suhted niivõrd, et puhkes sõda rohkem kui neljakümneks aastaks. Kuid see sõda polnud traditsiooniline sõda kahe riigi armee vahel, vaid poliitiline, ideoloogiline ning majanduslik sõda Lääne demokraatia ning kommunistliku totalitarismi vahel. See tähendab, et kumbki pool ei olnud teisega otseses sõjategevuses, vaid proovis teist igal alal üle trumbata: relvastuses, majanduses, kultuuris, teaduses jne. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Mitme riigi langemine Nõukogude Liidu mõjusfääri ja kommunismi levik tekitas lääneriikides ärevust ning USA tolleaegne president Harry Truman võttis seisukoha, et USA välispoliitika põhimõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu . Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Samal aastal viidi käiku Marshall
USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947.
Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. Mida kujutasid endast Marshalli plaan ja Trumani doktriin ning kuidas need aitasid kaasa Euroopa lõhenemisele? Trumani doktriin – 1947, USA seadis eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest - kommunistide
vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Saksamaa lõhenemine see tõi kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabarrik(Saksa DV). 2. Külma sõja kriisid ja sõjad: Võidurelvastumine - riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide sutes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. USAs võeti 1945 kasutusele tuumapomm, 1949 Nõukogude esimene tuumapomm, mõni aasta hiljem mõlemas vesiniku- ehk termotuumapomm.
kommunismi ja NSV Liidu vastu. Külm sõda Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ning luures, moodustati vastandlikke sõjalisi blokke ning toimus võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik see, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei puutunud, sõditi teise liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele rahalist või sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on kuum sõda, ehk otsene 4 sõjategevus. Selleni aga külma sõja ajal ei jõutud, kuna mõlemal osapoolel oli olemas tuumarelv. Kuid külm sõda ei arenenud pidevate konfliktide jadana, toimusid pingete teravnemised, mis vaheldusid aeg-ajalt pingelangustega ning ajutiste suhete soojenemistega. See kõik aga sõltus USA ning NSV Liidu sisepoliitilisest olukorrast. 1947.aasta märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, keda ähvardab kommunistlik välissurve
NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andma USA-le eelise võitlu
Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja nendega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. See nõudis suuri kulutusi, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. Pingelõdvendus - pärast Stalini surma tekkis lootus, et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. USA, NSV ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, millega kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid ainult maa-alused tuumakatsetused
annaabi.ee 
