Miks me näeme kehi ? *VALGUS Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikad mis kiirgavad valgust seetõttu et on kuumad neid nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks . Näiteks: lõke, elekripirni hõõgniit ja päike. Jahedad või külmad valgusallikad on valgusallikad mis kiirgavad valgus olles ise jahedad. Näiteks: virmalise,helendavad organismid ja teleriekraan. Valgus, mis tekitab valgusaistangu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Infravalgus on nähtamatu valgus, mille abil soojenevad kehad see päras nimetatakse seda ka soojus kiirguseks .
Valgusõpetus e optika Valgusallikad kehad, mis kiirgavad valgust Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht.
hõõgniidi kesta sisepinnale. 25 • Pane lamp põlema ja vii käsi lambipirni juurde. Tunned sooja. Seega kiirgub hõõglambist peale valguse ka soojust. Täpsustuseks: enamus hõõglambist kiirguvast energiast ongi soojus. Valgusenergiaks muundub vaid väike osa kulutatud elektrienergiast. Hõõglamp kuulub soojuslike valgusallikate hulka. Seejuures sõltub kiiratud valguse värvus hõõguva metalli temperatuurist. Nii on kõigi metallidega. See võimaldab värvuse järgi metalli temperatuuri hinnata.
1. Eseme peale langema 2. eseme pealt tagasi peegelduma 3. seejärel meile silma jõudma Selleks, et terviklikult eset näha, peab valgus aga selle eseme eri osadelt silma KOONDUMA. See on põhjus, miks lähedal olles, nt suure maja ees olles, seistes müürile lähedal, ei näe me tervet maja: valgus ei suuga kogu maja pealt meile silma KOONDUDA! Sama idee on ka asjade silmale lähedale asetamine. Õnneks on meil looduses piisavalt erinevaid valgusallikaid (esmaseid ja teiseseid, tehislikke ja looduslikke), et valgus tuleb ikkagi kõikidest nurkadest lähtudes nii, et miskit pidi leiab ikka tee silma nii, et koondub kogu eseme pealt. Mitte kunagi ei näe me KOGU valgust ühe eseme pealt; nii et tihti näeme ainult mingit osa esemest. IGA VAATLEJA NÄEB ERINEVAT VALGUST: kui vaatame sama objekti, siis kunagi ei tule see sama valgus teisele silma, mis esimesele!
1. Eseme peale langema 2. eseme pealt tagasi peegelduma 3. seejärel meile silma jõudma Selleks, et terviklikult eset näha, peab valgus aga selle eseme eri osadelt silma KOONDUMA. See on põhjus, miks lähedal olles, nt suure maja ees olles, seistes müürile lähedal, ei näe me tervet maja: valgus ei suuga kogu maja pealt meile silma KOONDUDA! Sama idee on ka asjade silmale lähedale asetamine. Õnneks on meil looduses piisavalt erinevaid valgusallikaid (esmaseid ja teiseseid, tehislikke ja looduslikke), et valgus tuleb ikkagi kõikidest nurkadest lähtudes nii, et miskit pidi leiab ikka tee silma nii, et koondub kogu eseme pealt. Mitte kunagi ei näe me KOGU valgust ühe eseme pealt; nii et tihti näeme ainult mingit osa esemest. IGA VAATLEJA NÄEB ERINEVAT VALGUST: kui vaatame sama objekti, siis kunagi ei tule see sama valgus teisele silma, mis esimesele!
.......................................................................................14 2.1. Optika..............................................................................................................................15 2.1.1 Miks me näeme?........................................................................................................... 15 2.1.2. Valguse levimine..........................................................................................................15 2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur......................................................................................15 2.1.4. Valge valgus, kui liit valgus........................................................................................ 15 2.1.5. Valge ja must pind.......................................................................................................16 2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine...................................................................................16 2.1.7
infrapunakiirgust. Valgus on energia, mis liigub edasi kiirguse teel. Valgus jaguneb kolme ossa: 1. Nähtav valgus, mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab jälgida ümbritsevat keskkonda silmadega. 2. Infravalgus, see osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja seega nimetatakse teda ka soojuskiirguseks. 3. Ultravalgus, samuti nähtamatu inimsilmale nagu infravalguski ja on inimorganismile suuramal või vähemal määral kahjulik. Valgusallikate liigitus. Soojuslikud valgusallikad kiirgavad valgust seetõttu, et nad on kuumad. Selliste valgusallikate hulka kuuluvad näiteks päike, lõke, hõõglamp. Külmad valgusallikad kiirgavad valgust, olles ise jahedad. Sellisteks valgusallikateks on näiteks virmalised, kuvariekraan, jaanimardikad, luminofoorlamp. Valgusallikad jaanimardikad hõõglamp teler lõke luminofoorlamp päike virmalised
valgusvoog Luksmeeter on valgustustiheduse mõõtja. Luminofoorlamp on elavhõbe-madalrõhu-gaaslahenduslamp. Nad ei tööta ilma juhtlülituseta, sest nende poolt tekitatud pingelang on negatiivne toitepinge suhtes (voolu kasvamisega väheneb takistus) 1 luumen on valgusvoog, millele vastab üks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd⋅str). Pimestamine jaotub otseseks ja kaudseks. Otsene pimestamine võib aset leida kui väga tugevalt valgusallikalt langeb kiir silmale. Kaudset pimestamist tähendatakse arvutustehnika korral kui kuvarile langeb mõni ere kiir aknast või valgustist Pinnaheledus- valgusvoog mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt(cd/m2) Stroboskoopiline efekt esineb päevavalguslampide korral, kui võib täheldada valgusvoo kõikumist. Töötaja võib selle tõttu näha liikuvat eset seisvana, mis omakorda võib põhjustada töötaja vale liigutuse ja õnnetusjuhtumi
Vesi (H2O) neelab näiteks enamus kiirgust lainepikkusega üle 700 nm. Footoni ning molekuli vaheline reaktsioon tõstab molekuli energiat ning seetõttu võime seletada atmosfääri võimet soojeneda ning jahtuda. Kiirgamine Kuumad kehad kiirgavad rohkem ning lühematel lainepikkustel nagu näiteks Päike, mille temperatuur on 6000 K, kiirgab lainepikkusel 500 nm kiirgust, mis on inimsilmale nähtavad. Maa seevastu, oma 290 K temperatuuriga, kiirgab 10000 nm lainepikkustel ning on seetõttu silmale nähtamatu. Kasvuhooneefekt on otseselt seotud atmosfääris olevate gaasimolekulide võimest kiirgust neelata ning eraldada. Mõned keemilised ühendid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust, kuid ei reageeri nähtavas spektris esineva valgusega. Ühed enimlevinumad näited nendest ühenditest on CO 2 ja H2O. Päikesekiirte jaoks on atmosfäär hägune keskkond. Hägususe (sumeduse) mõiste on eelkõige seotud lisandite leidumisega atmosfääris
süsteemis, kus ei toimu ka aine vahetust ümbritseva keskkonnaga (näiteks suletud termospudel). Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks , mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. Sellist sõnastust tuntakse energia jäävuse seadusena. 4.4. Termodünaamika II printsiip Termodünaamikas käsitletakse kahesuguseid protsesse: ühed on pööratavad, teised mittepööratavad. Pööratavaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda ka vastupidises järjekorras, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski, ainult
ajaloolistele galeriidele, mis möödapääsmatult on kujundanud meie kaasaegseid seisukohti. Värvi omadused Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. Toon Valguse spekter sisaldab lõpmata palju värve, ainult inimese silma eristusvõime on piiratud. Inimene eristab spektris umbes 130-140 tooni. Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge. Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust, mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest.
sajandist, kuid teadaolevalt valmistas esimese peegelteleskoobi 1668. aastal Isaac Newton. Newtoni teleskoop koosnes ühest nõguspeeglist (objektiiv) ja sellega nurga alla asetatud tasapeeglist. Nõguspeegli ülesanne oli koondada kauge objekti (tähe) valgust, nõguspeegli fookusest pisut lähemale asetatud tasapeegli ülesan- ne oli juhtida objekti suurendatud kujutis läbi okulaari, vaatleja silma. Nii lääts- kui peegelteleskoobid avardasid tollaste astronoomide võimalusi nõrgemate, silmale nähtamatute tähtede ja planeetide avastamiseks ja uurimiseks. 3.2.4. Raadioteleskoop Peale elektromagnetlainete avastamist hakati taevast skaneerima ka eriliste antennide – raadioteleskoopidega ning avastati, et lisaks valgusele kiirgavad tähed ka infrapuna- (soojus) ja ultaviolettkiirgust, aga ka raadiolainete sagedusel, samuti röntgen- ning gammakiirgust. Tavaliselt on raadioteleskoopide puhul tegu paraboolantennide ehk niinimetatud taldrikantennidega
soojuskiirgust halvasti läbi; atmosfääris olev süsihappegaas ja veeaur toimivad sarnaselt kasvuhoone klaasile. · Miks selged ööd on külmad? · Miks selge öö järel tuleb suvel kastene hommik ja reeglina ilus , päikeseline päev? Vihje: õhus olev veeaur kondenseerub külmal pinnal. · Miks talvel on tuulise ilmaga külmem kui vaikse ilmaga, aga kõrbes tuul hoopis kõrvetab, aga ei jahuta? Vihjed: sooja või külma aisting on seotud õhu temperatuuriga naha kohal; soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale. · Kuidas tekivad briisid, st miks päeval puhub tuul merelt maale ja öösel vastupidi? Vihjed: maapind soojeneb ja jahtub kiiremini kui vesi, sest vee erisoojus on suurem kui teistel ainetel; sooja õhu tihedus on väiksem kui külmal õhul; väiksema tihedusega aine tõuseb kõrgemale; õhk liigub sinna, kus rõhk on väiksem. · Miks enne vihma pääsukesed madalal lendavad? Vihje: niiske õhu tihedus on väiksem kui kuival õhul
Jäävuse seaduste universaalne kehtivus nii makro- kui mikromaailmas on tingitud nende lahutamatust seotusest ruumi ja aja sümmeetriaomadustega: ruumi homogeensus impulsi jäävus, ruumi isotroopsus impulsimomendi jäävus, aja homogeensus mehhaanilise energia jäävus. INERTSMOMENT JA PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA PÕHIVÕRRAND Lõplike mõõtmetega keha pöörlemise dünaamika. Kui me tegime kulgliikumise valemeid, märkisime, et keha liikumise kirjeldamiseks piisab ühe punkti liikumisest, kuna kõik teised liiguvad samamoodi. Pöörlemist eristab kulgliikumisest just see, et samasuguse liikumise tingimus pole enam täidetud. Iga pöörleva keha punkt liigub kulgevalt, kuid nende trajektoorid ruumis on erinevad. Kuna keha jääb pööreldes siiski tervikuks, on need trajektoorid aga omavahel seotud - seetõttu saab võimalikuks kirjeldada keha pöörlemist ühe võrrandiga. Muidugi üksnes juhul, kui keha kuju ei muutu
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Ardo Laur LASER REFERAAT FÜÜSIKAS Sissejuhatus Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raad
asukohta) ja kinnistähtedele (mille asukoht ei muutunud), on öötaevas näha ka valkjat „udu“, mida Eestis on ikka kutsutud Linnuteeks, sest ta on peaaegu põhja-lõuna suunaline. Teistes keeltes nimetatakse teda enamasti „piimateeks“: Γαλακτικωσ (loe: galaktikos, kreeka k); Milky Way (inglise k); Milchstraße (saksa k); Млечный путь (vene k) Peale teleskoopide leiutamist avastati, et see „udu“ koosneb miljonitest silmale nähtamatutest tähtedest. Kreeka keele eeskujul said paljudest tähtedest koosnevad tähesüsteemid nime galaktika. Meie koduks olevat tähesüsteemi nimetatakse Linnuteega paralleelselt ka Galaktikaks. Linnutees asuvaid tähti uurides on jõutud järeldusele, et: Linnutee on kettakujuline, läbimõõduga 100 000 ly, ketta paksus 1 000 ly Linnutees on vähemalt 200 … 400 miljardit tähte Linnutee tähtede tihedus on piirkonniti väga erinev:
ütlevad: „Me oleme nende lapsed“ ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( „vaimude riik“ ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik
ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik
ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik
Umbes 5 Maa päeva. A: Ja igaüks tegeleb saagi kogumisega? D: Jah. Kui tekib vajadus, sest sa ei mõelnud õigeaegselt, võib paluda ükskõik keda ja kõik on valmis abistama. Kuid seda juhtub harva. 4 A: Ja kuidas selline ime toimub? Kas inuakkidel õnnestub saada kõike, mida nad taha- vad? Viljakas muld? D: Mingil viisil jah. Pinnas erineb siinsest ja see on väga puhas. Kuid pole vaja mõel- da, et sellest piisab. Tähtis on kavatsus. Kui sa küsid midagi Maatriksilt, realiseerub see sõltumata sellest, mida sa küsisid. Nad ei küsi rohkem kui neil vaja on. Mitte midagi rohkemat. Kõik on värske. Külmikus pole mõtet midagi hoida kui võib saada kõike suvalisel ajal. Pole mõtet küsida rohkem, sest see tähendab kadusid ja see ei meeldi Maatriksile. A: Ja kuidas see toimub? Istutad seemne ja mõtled sellest, millal see valmib? D: Umbes nii
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s
Igaüks peab olema kunagi noor ja on täiesti ükskõik, mis vanuses. Asi pole selles, mida tead, vaid mida tõestada suudad. Miski pole võimatu, kui sa seda kujutleda suudad. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud. Kõigist kaotatud päevist kaotatuim on see, mil pole naerdud. Kõiges tuleb kahelda! Kahest halvast tuleb alati valida väiksem! Rikas on see, kellele piisab sellest, mis tal on. Andesta sageli teistele, mitte kunagi endale. Kirjapandu on jääv. Kõikide asjade algused on väikesed. Sõnad lendavad laiali, kirjapandu jääb. Ära iial ütle "iial". Üksindus pole kunagi kellelegi halba teinud. Peida see nähtavasse kohta ja keegi ei leia seda. Ära proovi olla see, kes sa pole. Tulevik algab meist. Sünni eest tuleb maksta surmaga. Parem vaikida ja lollina näida kui midagi öelda ja seda kinnitada. Vanemaid ei saa valida, sõpru saab.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
rahvast lahutas, surve mõjul kõikuma lööb ja järele annab. Silmapilk oli kriitiline. «Maha! Maha!» hüüti igast küljest. Sel hetkel tõusis riietumisruumi vaip, mida eespool kirjeldasime, ja nähtavale ilmus isik, kelle nägemine juba rahvahulga seisma pani ja nagu võluväel ta viha uudishimuks muutis. «Vait, vait!» See kõhklev ja kõigest kehast värisev isik tuli, kogu aeg kummardusi tehes, mis liginedes üha põlvituste sarnasemaks muutusid, marmorlaua ääreni. Vahepeal oli erutus vähehaaval vaibunud. Oli alles jäänud vaid kerge sumin, nagu see ikka on omane vaikivale rahvakogule. «Härrad kodanikud,» ütles näitleja, «ja austatud naiskodanikud, meil on au tema eminentsi härra kardinali juuresolekul ette kanda ja etendada üht väga ilusat moraliteed, mille nimi on «Neitsi Maria tark kohtuotsus». Mina mängin Jupiteri. Tema eminents on praegu siia saatmas Austria hertsogi auväärt suursaatkonda, mida aga praegusel silmapilgul Baudets'
47. Aega ei saa kokku hoida, seda saad ainult kulutada 48. Naudi end; on juba hiljem kui sa arvad 49. Things happen and no one knows why 50. Aeg on täis pisaraid ja andeksandmatuid pettusi kuid on ka mälestusi, mis hüüavad tasa...oli kord 51. Kes tasa sõuab, ei jõua kuhugi 52. Aeg muutumiseks 53. Aeg ei muutu, inimesed muutuvad ajaga 54. Aeg muudab inimesi, mitte inimesed aega 55. i'm cool , i'm hot , i'm everything you're NOT 56. mul ei olegi sind vaja,mulle piisab oma egost 57. To catch me, you must be fast. To find me, you must be smart. But to BE me... Damn, you must be kidding! 58. Enne, kui mulle midagi ütlema tuled > Vaata Peeglisse ! 59. Sa oled Ego väike vend 60. ego on su peremees ja sina oled tema ori 61. sa arvad , et oled minust parem ? eks tule proovi tõstada 62. Ma võin olla südametu, aga ikka mind armastatakse tee järgi kui oskad 63. If sky is the limit, then i'm a break the fucka' up 64. ego ehk surmaprofülaktika 65
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
