Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "mikrobioloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bakter, bakterid, mikro, elektron, käärimis, membraan, mikroob, etanool, fosfor, käärimine, produkt, prooton, mikroobid, hingamine, produkti, oksüdatsioon, fotosünt, anaeroobse, fotosüntees, antibiootikum, vesinik, glükoos, piimhape, tsüanobakteri, nitraadi, purpur, aeroobne, aktseptor, sulfaat, atsetaat, lämmastik, glükolüüs, produktidToitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel
JA ENERGIAALLIKALE Klassifikatsioon Süsiniku Energiaallikas Elekronide Esindajad allikas doonorid Fotoautotroofid C02 Valgus H20, H2S, S jt. Rohelised taimed, anorgaanilised tsüanobakterid, ained fotosünteesivad bakterid Fotoheterotroofid Orgaanilised Valgus Orgaanilised ained Purpursed ained mitteväävlibakterid Kemoautotroofid C02 Redoksreaktsioonid Anorgaanilised Nitrifitseerivad bakterid, ained: H2, H2S, vesiniku-, väävli- ja NH4+, N02-, Fe2+, rauabakterid
Kordamisküsimused ja vastused - bakterid ja arhed Veekogude elustik 1. Millest toituvad bakterid, milliseid elemente vajavad? Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks ja autotroofideks. Heterotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas (CO2). 2. Millised on bakterite ja arhede toitumistüübid? Nimeta ja kirjelda lühidalt. Fotolitotroofid: Taimed, vetikad, tsüanobakterid: valguseenergia arvel sünteesivad ATPd, C-allikana kasutavad CO2, CO2 redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil
Kompleks II Suktsinaadi dehüdrogenaas. Ei toimu prootonite pumpamist. Suktsinaat + UQ = UQH 2. Kompleks III tsütokroom bc1. UQH2 + 2cytc(Fe3+) UQ + 2H+ + 2cytc(Fe2+). Redokstsentriteks on kaks b tüüpi heemi. CytbL ja cytbH. Kompeks III baasil toimub Q tsükkel aluseks on ubikinoonilt pärit elektronide lahknemine kahte erinevat rada pidi aktiivtsentrisse tuleb koensüüm Q, loovutab 1 elektroni Fe klastrile. Teine elektron liigub cytb L-le, sealt cytbH-le ja sealt teisele koensüümile Q mis on oksüdeeritud. Kompleks IV Tsütokroomi c oksüdaas. 4cytc(Fe2+) + 4H+ + O2 4cytc(Fe3+) + 2H2O. Tema funktsiooniks on hapniku redutserimine tsütokroom c arvel. Elektronide pumpamine maatriksist membraanidevahelisse ruumi toimub kompleksides I,III ja IV. Olulised on ka NADH ja suktsinaat, CoQ elektronide kandja, mis vahendab elektrone primaarsete
toodetakse ATP-d Glükoos- lihtne süsivesik, mis on rakkude ainevahetuse vaheprodukt ja peamine energiaallikas Püruvaat- ühend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil, nim ka püroviinamarihappeks NAD ja FAD- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel Piimhappe käärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga O2 puudusel ka loomade lihasrakud nind mille jääkproduktiks on piimhape Etanoolkäärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja CO2 2. Organisme liigitatakse auto- ja heterotroofideks Organismi liik Autotroofid Heterotroofid Süsiniku allikad Päikeselt, eluta Tarbides orgaanilisi
Kõik organismid vajavad energiat ja aineid selleks, et sünteesida elutegevuseks vajalike keerulisi keemilisi ühendeid. Katabolism on keerulisemate ühendite lõhustamine lihtsamateks ühenditeks, mille käigus vabaneb energia. Lõhustamise protsesside käigus tekkinud aineid ja energiat kasutatakse omakorda sünteesi protsessides. Peale keskkonnast pärit orgaaniliste molekulide lõhustamise saadakse energiat ka fotosünteesi teel (tsüanobakterid). See, et erinevad bakterid saavad energiat erineval viisil ja erinevatest allikatest, võimaldab neid klassifitseerida mitmeti. Üks võimalike klassifikatsioone on bakterite jagamine anaeroobseteks ja aeroobseteks. Aeroobseteks bakteriteks nimetatakse neid mikroorganisme, mis vajad hapniku energiat kasutavate metaboolsete protsesside toimumiseks, ning neid baktereid nimetatakse anaeroobideks, kes ei saa hapniku kasutada nendel samadel eesmärkidel. 1 Sellest tulenevalt on
Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal . Bakterrakk on hoploidne. Bakterirakul puudub tuumamemrbaan. Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngas molekulid, mis määravad mitmesuguseid raku omadusi. (Diplodine 46, hoplodine 23) 5) Eosed ehk endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks. Taluvad keetmist 30-40 minutit. 6) Bakterite suurus Eri bakteri liikide rakud on eri suurusega 0,5-3 mikromeetrit Bakterite kasv ja paljunemine Raku mõõtmed muutuvad väga vähe. Kasv = bakterikoloonia kasv, rakkude hulga suurenemine. 1. Bakteri rakk suureneb 2. Toimub rõnguskromosoomi replikatsioon 3. Toimub plasmiidide arvu suurenemine 4. Rakukest ja membraan sopistuvad 5. Moodustub rakuvahele sein 6
· Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. 12.Glükolüüsi reaktsiooniahel a)aeroobne/anaeroobne miks? Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne glükolüüs e käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. b)lähteaine(d) glükoos, ensüümid, hapnik c)tinglik lõpp produkt. 2 ATP, piimhape/etanool d)kus jätkub selle ühendi tranformatsioon aeroobsetes tingimustes ja mis ühend tekib? Aeroobsetes tingimustes NADH re-oksüdeeritakse elektronide transpordi ahelas oksüdatiivse fosfüleerimise käigus, tekib ATP.
(litotroofsete protsesside käigus anorg ühendid oksüdeeritakse, vabanev energia kasutatakse ära hingamisprotsessides ja CO2 redutseerimisel). Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erinevalt autolitotroofidest, kes saavad energiat valguskiirgusest) ja kasutavad elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid (erinevalt kemoorganotroofidest, kes kasutavad selleks orgaanilisi ühendeid). 2. Mis on denitrifikatsioon? Denitrifikatsioon on anaeroobsetes tingimustes toimuv protsess, mille käigus nitritid ja nitraadid redutseeritakse gaasilisteks lämmastikuühenditeks (nt N 2O; N2) või ammoniaagiks (NH3)
) 1.3. RAKUHINGAMINE Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Taimedes tärklis → glükoos Loomades glükogeen → glükoos Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne - toimub ühtemoodi nii loomades, taimedes kui ka seentes - RAKUHINGAMINE → pmst glükoosist energia kätte saamine. Glükoosi lagundamine jaguneb kolmeks dissimilatsiooniprotsessiks; rakuhingamise 3 etappi: 1. Glükolüüs (toimub ERis) - (anaeroobse glükolüüsi tulem on käärimine.) 2. Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) 3. Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides) Aeroobne glükolüüs 1. etapp: GLÜKOLÜÜS (toimub ERis) Glükoos lõhustatakse, tekib 2 püruvaadimolekuli (C3H4O3) ning 4 vesiniku (H+) iooni. Eraldunud H-ioonid seostuvad NADiga ja tekib 2 NADH2 molekuli. (NADH2 edasi) (Tekib 2 ATPd.) C6H12O6 → 2C3H4O3 + 4H+ 2NAD + 4H+ → 2NADH2
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid
1. ja 2. etapis) → eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ning saadakse vesi → vabanev energia arvel saab 30-38 ATP molekuli (3. etapis sünteesitakse umbes 34 ATP molekuli, aga 2 ATP molekuli tekkis ka glükolüüsis ning veel 2 tsitraaditsükklisse sisenenud pürovaadimolekulidest) C H O → 6CO ↑ + 6H O 38ADP+P → kuni 38ATP Glükoosi lagundamine Aeroobne (rakuhingamine)– ilma hapnikuta Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine – glükolüüsi osaline lagundamine hapnikuvastastes oludes, mille käigus pürovaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. Käärimisel annab palju vähem energiat, ühest glükoosi molekulist saab vaid 2ATP'd. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakterid) Anaeroobne jagatkse piimhappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks. Piimhappekäärimine
Glükolüüs Süsivesikud toidus Toidus olevatest süsivesikutest on olulisemad: - monosahhariidid glükoos ja fruktoos -disahhariidid sahharoos ja maltoos -polümeersed tärklis (amüloos ja amülopektiin) ja glükogeen -tselluloos kuulub paljude toiduainete koosseisu, kuid ei ole seeditav. Süsivesikute metabolismi esimene etapp on seeditavate polümeeride lagundamine lihtsamateks, hästilahustuvateks ja soolestikus organismi imenduvateks molekulideks. Süsivesikute lagundamine algab suus. Nõrgalt happeline sülg (pH6.8) sisaldab amülaasi. Amülaas on esmane süsivesikuid hüdrolüüsiv ensüüm. Süljes sisalduva amülaasi toime piirdub toidumassiga, mis paikneb suus ja söögitorus, sest mao tugevalt happeline keskkond inaktiveerib selle ensüümi praktiliselt täielikult. Mao happeline keskkond aitab kaasa toidumassi seedimisele denatureerides makromolekulide struktuuri. Spetsiifilised mao proteaasid ja lipaasid
See tuleneb metoodilistest probleemidest: ei ole olemas laboratoorset kasvukeskkonda, mis sobiks heaegselt paljudele bakteritele vi arhedele; raske on eraldada pindadele kinnitunud vi biokilest mikroorganisme; suur osa teadaolevast informatsioonist bakterite kohta phineb puhaskultuurides saadud tulemustel, mis ei pruugi kehtida looduslikus keskkonnas. Suur osa (95-99%) vees ja mullas elavatest bakteritest on mittekultiveeritavad (nonculturable) bakterid. Need on bakterid, kes on eeldatavasti funktsionaalsed, vga aeglase metabolismiga ja kohanenud oligotroofsetele (vga madal toitainete kontsentratsioon) tingimustele, mida ei ole siiani vimalik laboris jljendada. Selleks, et uurida ja kirjeldada mikroorganismide (bakterite, arhede ja seente) mitmekesisust keskkonnas, on kasutusele vetud molekulaarsed meetodid, mille puhul ei ole vaja organismi eelnevalt isoleerida puhaskultuuri. Siin on probleemiks see, et need molekulaarsed meetodid tuginevad hsti
................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................................................................................... 12 Pulkbakterid e. batsillid. ................................................................................................... 12 Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. ...................................................................... 13 Spiroheedid ehk keeritsbakterid ....................................................................................... 13
Savi absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil vee eemaldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. 7. Ürgrakk. Abiootiliselt sünteesitud molekulid (peptiidid või lipiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Neid on hakatud kutsuma ürgrakkudeks ehk protobiontideks. Seda ümbritseb 2-kihilne membraan vanem versioon, et see oli lipiididest, uuem et peptiididest. (Lipiidne oleks olnud liiga hüdrofoobne, mis ei sobiks kokku difusiooniga toitumisega.) 8. RNA-elu hüpotees 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid); 2) Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise); 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks;
Paljud loomad, näiteks inimene, karu jt. on aga võimelised ümber töötlema nii taimseid kui ka loomseid toitaineid. Need on segatoidulised loomad. Nii loomad kui taimed tarvitavad toitaineid sellekse, et saada energiat kasvamiseks, uute kudede ehitamiseks, liikumiseks, soojuse hoidmiseks jt. elutegevusprotsessideks. Loomad ei tarvita ära kogu taimede poolt toodetud toidukogust. Suurem osa sellest sureb ja hakkab kõdunema. Kõdunemisel osalevad mullas elavad seened ja bakterid. Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja loomades leiduvaid toitaineid. Suur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaeses keskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevad bakterid energiat ka käärimise teel. Surnud elusorganismide jäänustest moodustub mulla toitaineterikas kiht huumus. Inimesed on õppinud kasutama ka teist osa taimede poolt salvestatud energiast. Kunagi ammu taimedes salvestatud energia on teinud aja jooksul läbi mitmeid muundumisi kuumuse ja
o Savi pinnal saavad rasvhapetest moodustuda membraaniga ümbritsetud kerakesed, mis on võimelised suurenema, lülitades endasse uusi monomeere ja jagunema, kui neid suruda läbi peenepoorilise filtri o Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest o Aminohapetest moodustuvad savi pinnal peptiidid o Savi alternatiivina on pakutud orgaanilise sünteesi pinnaks püriiti Ürgrakk ehk protobiont võisid olla membraaniga (kahekihiline membraan võis koosneda lipiididest meenutada liposoomi/võis koosneda ka peptiididest) ümbritsetud kerakesed RNA elu o Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid o Isereplitseeruv RNA o Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes o Lihtsad rakud kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks o Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle o DNA evolutsioon RNAst
............23 3. Bakterite membraanid...................................................................................... 25 3.1. Tsütoplasmamembraan.............................................................................. 25 3.2. G(-) bakterite välismembraan....................................................................28 4. pH homöostaas................................................................................................. 33 4.1. Mehhanismid, mille abil hoiavad bakterid tsütoplasma pH-d stabiilsena. . .34 4.1.1. Tsütoplasma pH reguleerimine prootonite transportimise abil.............36 4.1.2. Prootonite tarvitamine või genereerimine metaboolsete ensüümide abil................................................................................................................. 37 4.1.3. Passiivsed mehhanismid, mis toetavad pH homöostaasi.....................38 4.2. Ekstremofiilide kohanemine pH-ga...........................................
5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise 7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi 8)ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum 10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. 11)glükolüüs- kõigis rakkudes toimiv glükoosi esmane lagundamine 12)heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 13)hingamisahel- mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. 14) makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides.
Hõimkond Proteobacteria (proteobakterid, purpurbakterid) · Väga suur hõimkond (ca 200 perekonda), kuhu kuuluvad g(-) bakterid. Hõimkond sai esialgu nime purpurbakterite järgi, keda paljud selle hõimkonna klassid sisaldavad. · Praegune hõimkonna himetus tuletatud Kreeka jumala Proteuse nimest, kel oli palju kujusid. See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust. · Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel.
,D- glükoosi jäägid ühendatud (14)-sidemetega lineaarseteks ahelateks Kitiin - eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, esineb ka seente, pärmide rakuseinas; koosneb (14) seotud N-atsetüül-D- glükoosamiini monomeeridest. Risseotud dekstraanid on kasutusel geelidena kolonnkromatograafias. Need geelid sisaldavad 50-98% vett. Geelide mehaaniline tugevus ja vee sidumise võime sõltub ristsidemete arvust. 6. Gram-positiivne bakter. Rakuseinas on palju peptidoglükaanikihte. Gram-positiivne bakter Gram-negatiivne bakter. bakteri rakuseinas on valine lipiidne kaksikkiht (membraan), sisemine lipiidne kaksikkiht (membraan) ja nende vahel peptidoglukaani kiht (enamasti uks); raku pinnal paiknevad lipopolusahhariidid. Rakuseina peptidoglükogaane tuntakse ka mreiinide nime all.
eraldub atmosfääri. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine: taimedes moodustub tselluloos ja tärklis, lisaks lähtub glükoosist mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, on aluseks paljudele biokeemilistele protsessidele. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest. Autotroofid on ka kemosünteesijad erinevat liiki bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet orgaanilistest ühenditest, kasutades selleks anorgaaniliste ainete keemilist energiat (väävelbakterid). Heterotroofid ... on suurem osa organismidest. ... ei saa elada ilma väliskeskkonnast hangitavate org. ühenditeta. ... lagundavad toiduga saadud org. ainet, et saada elutegevuseks energiat ja saada lähteaineid sünteesimisprotsessideks. Kasutavad energiaallikana ainult org. ühendeid.
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär
Aine-ja energiavahetus-(metabolism)-sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva kk-ga. Hõlmab ainete omastamist väliskk-st ja sinna jääkproduktide väljutamist,aga ka otsest energia ülekannet. Eristatakse assi- ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükoos-(käärimine)-hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine,mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape v etanool. Assimilatsioon-organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Organismile vajalike biomolekulide süntees. Biomolekulid on vajalikud rakkude ja kudede ülesehitamiseks. ATP-(adenosiintrifosfaat)-kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes valmistab ise elutegevuseks vajalikku org ainet (fotosünteesijad, kemosünteesijad)
· Vabanev vesinik seotakse hapnikuga, moodustub vesi · Veest osa eemaldatakse ja osa läheb uuesti käiku. NADi kasutatakse uuesti glükolüüsis ja nitraaditsüklis. Selle arvel sünteesitakse 36 ATP molekuli. Glükolüüsi lõplikul lagundamisel moodustub 38 ATP molekuli Glükoosi anaeroobne lagundamine Hapniku puudumisel tekib püroviinamarihappest, kas piimhape (lihaskoe rakkudes või piimhappebakterite elutegevuse tulemusena) või etanool (pärmseente ja mõningate bakterite elutegevuse käigus) Piimhappekäärimine Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinik ei eraldu. Glükoos-> 2 piimhape Etanoolkäärimine Suhkru lagudamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldun süsihappegaas. Kasutegus: 2 ATP eraldumine. Lõppprodukitd erinevad. Etappe vähem (alkohol, piimhape). Lähteained samad. 4.4 Fotosüntees
süsivesikud). Glükolipiidid kaitsevad rakku ph kõikumise eest. Rakumembraanis on ka kolesterooli, valke, sahhariide. 2. 3. Selgitage a) miks sobib vedelmosaiik-mudel biomembraanide struktuuri kirjeldamiseks? b) mida mõistetakse membraanide asümmeetria all? a) vedelmosaiigi mudel: lipiidide meri, milles ujuvad valgu jäämäed - lipiidne kaksikkiht on vaid inertne substraat valkainetele. membraanis sisalduvad lipiidid ja membraanivalgud liiguvad vabal küljele ja tagasi, see näitab, et membraan ei ole tahke, vais pigem vedel. b) Lateraalne asümmeetria - asümmeetria monokihi piires: valgud ja lipiidid võivad moodustada kogumeid (klastreid) membraani pinnal, nad ei ole ühtlaselt jaotatud. Transversaalne asümmeetria - ristimembraani asümmeetria: valgud ei paikne membraani kaksikkihis sümmeetriliselt; lipiidses kaksikkihis on sise- ja väliskihi koosseis erinev 4. Kujutage joonisel membraani faasiüleminekut ja nimetage, mida iseloomustab üleminekutemperatuur Tm.
Ta absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil vee eraldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest. 4. Liposoomid, ürgrakk probiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev membraan võis koosneda lipiididest meenutada liposoomi või võis koosneda ka peptiididest. Liposoomid moodustavad vees spontaanselt kaksikkihi, kus hüdrofoobsed molekuli osad on suunatud sissepoole. Liposoomi ümbritseb lipiidne kaksikkiht. Kui liposoomid segada lahustuvate valkude või nukleiinhapetega ja seejärel kuivatada, siis moodustub mitmekihiline ,,võileib", millele vee lisamisel moodustuvad lipiidmembraaniga kerakesed, mis sisaldavad enda
aatom suudab endaga liita kuni 4 aatomit Cahel võib olla sirge, hatunev või rõngakujuline ja ka selle pikkus võib varieeruda Cühendite kaudu reguleeritakse eluprotsesside kulgu organismides Cd saavad organismid keskkonnast AUTOTROOFID (nt taimed)-- sünteesivad ise eluteg.ks vaj. org. üh. väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest. (VALMISTAVAD TOITU ISE). saavad en ka anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisest. valgusen--taimed, vetikad, tsüanobak. fotosüntees keem.en-- bakterid kemosüntees VALGUSEN.t saavad kasutada TAIMED, VETIKAD, MÕNED BAKTERID fotosünteesis nt vee lagundamiseks vesinikuks ja hapnikuks=saadud vesiniku abil redutseeritakse CO2, mille tulemusena CO2st saadakse org. üh.did muundatakse fotosünteesi käigus keemiliseks energiaks HETEROTROOFID (nt kõik loomad)-- organismid, kes kasutavad Callikana teiste organismide toodetud orgaanilisi Cühendeid. ei oska ise anorg. üh.st org. üh.eid valmistada. en
bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi ja pöörab ümber pannes teistpidi pöörama. Hakkab liikuma. Tambling (kukerpallitamine) - liikumise suuna iseloomustamiseks.Liikumise suunda muudetakse parema keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E
Kuna kõik need taksonid on veel puudulikult kirjeldatud, kasutatakse nende nimetustes jutumärke. · Nanoarhed võiks kindlasti olla uus hõimkond arhede domeenis (16S rRNA geenide järjestuse kohaselt). Lisaks bakterile "Nanoarchaeum equitans" on kirjeldatud veel keskkonnast isoleeritud sarnaseid järjestusi. Need saadi kätte mustade suitsetajate lähedusest ja Yellowstone'I rahvuspargi ja Kamtshatka kuumaveeallikatest. Seega võivad need bakterid kuumas keskkonnas üpris levinud olla · Kaua polnud Nanoarchaeum equitans'i ainevahetusest suurt midagi teada. Oli teada, et ta ei suuda kasvada Ignicoccus'e ekstraktil ja seetõttu arvati, et talle on vajalik otsene kontakt elusa Ignicoccuse'e rakuga. · Nanoarchaeum equitans'i genoom on sekveneeritud. See on väikseim genoom arhede hulgas (490 kbp). Suuruselt enamvähem sama, mis mükoplasmadel.
Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid Nendega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäärist, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Produktid: puriin- ja pürimidiinalused, kõik 20 aminohapet, Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini, alaniin, aspartaad, aminobutüraad, isegi ATP kui segusse oli lisatud P – fosfor. Manipuleerides veeauruga, vesinikuga, ammoniaagiga, metaaniga, ja elektrilaenguga nad said kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Atmosfäär mudelis oli koostatud veeaurust, vesinikust, metaanist ja ammoniaagist. Veeauru juhiti läbi kambri, milles oli ”ürgne” Maa atmosfäär. Kambrisse juhiti elektrilaenguid ja kondenseerunud veest võeti prove tekkinud ainete analüüsiks. Sellistes katsetes on saadud
1. Milliseid RNA polümeraasi subühikuid peate transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsiooni seisukohalt olulisteks? Selgitage. Aktivatsiooni seisukohalt olulised ja faktor. Eubakterite RNA polümeraas, suurusega 480 kDa, koosneb viiest subühikust. 2ßß` - apoensüüm - koosneb neljast subühikust ja on võimeline katalüüsima RNA sünteesi. ülesandeks on apoensüümi assambleerumine (N-terminus) ja interaktsioon TF-dega või promootori UP-elemendiga (C-terminus). Sageli on transkriptsiooni initsiatsiooniks vajalik ka spetsiifiliste TF-de olemasolu. Kui transkriptsiooni kontrolliv järjestus -35 on vaevu äratuntav on vajlikud transkriptsiooni aktivaatorid. Miks ei ole konsensus igalpool? vaja geeniregulliks. Aktiveeritavatel promootoritel on -35 heksameer konsensusjärjestusest TTGACA märkimisväärselt erinev konsensusjärjestusest ja sel juhul soodustab aktivaator polümeraasi seondumist promootorile. Lisaks TF-dele toimub transkriptsiooni regulatsioon ka erineva
annaabi.ee 
