Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikrobioloogia 1. KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toksiin, antigeen, salmonella, toksiinid, proteiin, stafülokokid, põletik, endotoksiin, ekso, aasid, tekitaja, patogenees, bakterid, gram, fimbria, katalaas, resistentsed, aureus, patogeensed, toksiline, toksiine, ensüümid, camp, faktorid, penitsilliin, dublin, antigeenid, toksilisus, kõhulahtisus, immuunsus, vaktsiinid, söötmetes, kolooniadKontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused
Pole elutegevuseks vajalik, kuid võib anda evolutsioonilise eelise Plasmiidide poolt determineeritavad omadused § Paljud plasmiidid on vastutavad mitmete meditsiinilist tähendust omavate omaduste eest: antibiootikumresistentsus (R plasmiid), toksiinide produktsioon, adhesiooniks ja kolonisatsiooniks vajalike raku pinnastruktuuride süntees. § Plasmiidide poolt kodeeritavateks toksiinideks on E. coli termostabiilne enterotoksiin, Staphylococcus aureus'e eksfoliatiivne toksiin, Clostridium tetani toksiin. § Osa plasmiide krüptilised, mistõttu ei avaldu fenotüüpiliselt. § Plasmiidiprofiili uurimine on vahend epidemioloogilistel uuringtel seose hindamisekssoleeritud tüvede vahel. Transposoonid § Transposoonid on DNA segmendid, mis on võimelised liikuma ühest kohast teise sama või erineva DNA molekuli piires - transpositsioon. § Transpositsioon on sõltumatu rekombinatsioonist. § Transposoonid põhjustavad
närvisüsteemi, südant ja liigeseid, aga ka neerusid. Haiguse esmane tunnus on punetav lööve (erüteem) nahal, mis võib laieneda ja keskelt kahvatuda, aga tavaliselt pole valus ja ei sügele. Löövet ei alati ei teki. Erüteemi biopsiast on tavaliselt võimalik spiroheete isoleerida. Mõne nädala või kuu pärast võivad ilmneda uued haigusnähud: meningiit, müokardiit, artriit, eriti suurte liigeste, nagu põlveliigeste põletik, (reumatoidartriit). Ilmneb ka väsimus, peavalud, võib ilmneda ka närvihalvatusi. Order (Selts) Ricketsiales (riketsiad) Riketsiad on Gram- negatiivsed obligaatsed intratsellulaarsed parasiitsed bakterid, mis kanduvad inimesele üle puukide ja teiste putukate vahendusel. Nad paljunevad ainult elusrakus. 16SrRNA järjestustelt kuuluvad alfa-proteobakterite hulka. Sellest rühmast on riketsiad kõige lähedasemad perekonnaga *Agrobacterium, kes tekitab taimedel kasvajaid.
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+)
antibakteriaalsete preparaatide suhtes. • MALDI-TOF ("Matrix Assisted Laser Desorption/Ionization") ehk proteiini profiili määramine mass- spektromeetria abil. Identifitseerib kuni 96 proovi 30 minuti jooksul. 3. Seroloogiline uurimine. Eesmärk: spetsiifiliste antikehade esinemise või nende tiitri tõusu abil haigustekitaja olemasolu määramine organismis. Vereseerumis määratakse antikehade sisaldus: aglutinatsioonireaktsiooniga, kusjuures antigeen võib olla kinnistatud mõnele suuremale rakulisele kandjale, nagu erütrotsüüdid hemaglutinatsioonireaktsioonis (HA, HAPR); komplemendi sidumise reaktsiooniga (KSR); immunoensümaatilisel teel (EIA); Western-Bloti meetodil jne. 3 4. Bioloogiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi kindlakstegemine või tema omaduste uurimine katseloo- made organismis. Katselooma abil on võimalik uurida mikroobi haigustekitavust. 5
mumps, punetsed, kollapalavik, rõuged, tuulerõuged, laste halvatus, rotaviirus jne.) Surmatud ehk inaktveeritud vaktsiinid- (gripp, haemophilus infuenzae B (hib), A ja B hepatiit, Jaapani entsefaliit, läkakoha, katk, koolera, N. meningitdis, marutõbi, S. Pneumoniae, puukentsefaliit jne.) Inaktveeritud vaktsiinide alla kuuluvad ka anatoksiin (e.toksoid) – vaktsiinid – need on bakterite endo/eksotoksiinid, mis on töödeldud keemilise või füüsikaliste meetoditega, nii, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused (kasut. Nt. Teetanuse puhul) Anatoksiin- kahjutuks tehtud eksotoksiin. 10.Mis on prioon? Teada nelja inimestel esinevat prioonhaigust. Prioon- infektsioosne proteiin. Prioonhaiguste ühiseks tunnuseks on, et aju hallolluse rakkudes kuhjuvad aegamööda amüloidsed valguladestused, mis lõpuks kahjustavad närviraku normaalset talitlust ja paljudel juhtudel põhjustavad nende surma.
· 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai selgeks, et elusorganimid tuleks jagada kolme suurde domeeni, seda algatas C.Woese Mõisted:
lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust.
osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad makrofaagid ja neutrofiilid tema ümber ja vabastavad sissetungija pinnale enda sees olevaid toksilisi hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära patogeeni, siis hakkavad nad tootma ka mitmeid keemilisi ühendeid, mille mõjul liiguvad infektsioonikohta täiendavad neutrofiilid ja dendriitrakud. Samuti võib tekkida põletik.Põletikuline kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad im.süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. Kaasasündinud immuunsus algab nahast
Thiomargarita namibiensis. Nelikkokk e. tetraad- paljunemine on kahes teineteisega ristuvad tasapinnas. Plaatjad agregaadid. Lampropedia moodustab plaatjaid agregaate. Puhastab reovett fosforist: kogub aktiivmudas rakku polüfosfaadi (polümeriseeritud ortofosforhape) terasid. Kuupjad agregaadid- sartsiinid. Pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasapinnas. Püsib koos tänu agregaadivälistele katetele (Sarcina ventriculi- katteks rakuväline tselluloos). Kobarkokid- stafülokokid. Agregaadid ebakorrapärased ja meenutavad viinamarjakobarat. Staphylococcus aureus- nahamikroob. Vistikud, nahamädanikud. Pulkbakterid e. batsillid. Tüüpilised pulkbatkerid on silindrikujuline ja ümardatud otstega. Võivad agregeeruda kettideks (streptobatsillid). B. anthtracis- rakud aheldunud kettideks. Paljud pilkbakterid moodustavad endospoore. Spoorid võivad paikneda mitmeti: spoor on raku keskel ega paisuta rakke, või spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel või otsas
Erinevalt eukarüootidest peavad bakterid hakkama saama väga kõikuva keskkonna pH-ga. Eukarüootidel on raku tsütoplasma väga rangelt pH 7,3 juures ning rakuväline pH on 7,4 juures. Neutrofiilsed bakterid elavad keskkonnas, mille pH võib kõikuda 5,5 9,0. Suhteliselt stabiilse tsütoplasma pH hoidmiseks on neutrofiilidel mitmesuguseid mehhanisme, mis hoiavad rakusisese pH konstantsena, kuid suudavad tagada prootonjõu. Enterobakterid, nagu E. coli ja Salmonella spp. taluvad mao happelist keskkonda, kuid ei kasva seal. Samamoodi taluvad enterobakterid aluselist merevett, kuid ei kasva seal. Üle elamaks ekstreemseid pH-d muudavad neutrofiilid rakustruktuuri, metabolismi ja transporti. Ekstreemselt madal pH võib olla geotermiliselt aktiivses piirkonnas ja happemuldades, kus peamiseks aniooniks on sulfaadid. Vaatamata sellele, et atsidofiilid elavad väga happelises keskkonnas (pH 2 3 ), hoiavad nad ikkagi
teks pidada bioloogilisi ohtusid, mis põhjustavad eeskätt toidumürgistusi. Esineb kahte tüüpi toidumürgistusi. Esiteks võivad toidumürgistusi esile kutsuda mikro- organismid, mis satuvad toiduainete kaudu inimese organismi ning hakkavad seal paljunema ja toksiine tootma. Teiseks võivad mikroorganismid (nii bakterid kui mikroseened) sattununa toiduainetesse toota toksiine ning seega kutsuvad toidu- mürgistuse esile toiduga organismi sattunud toksiinid, ilma et haigusetekitajad peremeesorganismi koloniseeriks. Kõrgete temperatuuride rakendamine toiduohutuse tagamiseks ei oma 100% efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksii- nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne),
Voogamine avastati perekonnas Proteus aastal 1885. Tuntuimad voogajad on Proteus mirabilis, Proteus vulgaris ja Vibrio parahaemolyticus. Aga nii võivad liikuda ka teised bakterid, näiteks klostriidid ja batsillid. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2% agarit), siis hiljem leiti, et pehmemal agaril (0.5-0.8%) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella typhimurium. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mimesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktor! Bakterivibur ja selle töö? Kuna viburi läbimõõt on ainult ca 20-30 nm (pikkus küll ca 10 mkm), siis ei ole nad valgusmikroskoobis läbivas valguses nähtavad. Vibureid saab valgusmikroskoobis näha rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainete
komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku radikaalide produktsioon, NK rakkude tekitatud lüüs), patogeeni leviku blokeerimine (opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos) Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine Põletik Kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol takistamaks infektsiooni levikut vereringesse, soodustada kahjustatud kudedes regeneratsiooni
Peamiselt levivad respiratoorselt või fekaaloraalselt, loomreservuaare ei paista olevat. Levikule aitavad kaasa lähikontaktid (klass, barakid). Enamik infektsioone asümptomaatilised: aitab levikule kaasa. Riskipopulatsioonid: alla 14-aastased, inimesed tiheda rahvastusega aladel (lasteaiad, barakid, ujumisklubid jms). Viirus levib ülemaailmselt, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom on lineaarne, kaheahelaline, kummaski 5’ otsas kovalentselt terminaalne proteiin. Geene transkribeeritakse mõlemalt DNA ahelalt mõlemas suunas replikatsioonitsükli erinevatel aegadel, seotud funktsiooniga geenid klastrites. Suurem osa tekkinud RNAst protsessitakse tuumas eraldi mRNA-deks. Varased valgud põhjustavad rakukasvu, varane valk on ka DNA polümeraas, mis osaleb genoomi replikatsioonis. Hilised valgud on peamiselt kapsiidi komponendid. Üks viirustsükkel võta 32…36 tundi, toodab 10000 virioni. Rakupinnaretseptoritega seostumine on kaheastmeline: kiud
Dimeerne vorm osaleb primaarses kaitses lokaalsete infektsioonide vastu, olles süljes, pisarates, bronhiaalsetes sekreetides, nina limas, prostata vedelikus, vaginaalsetes sekreetides ja mukoossetes peensoole sekreetides. Oraalse tolerantsi kasutamine ravis - mõte selles, et süües sisse (või ka nt ninalimaskestale aerosoolina manustades) hulgaliselt mingit antigeeni, indutseerime selle antigeeni vastast tolerantsust, lahustunud antigeen ilma ohu/põletikusignaalita soole limaskestas imendudes viib selle antigeeniga reageerivad lümfotsüüdid anergiasse. Seda saab teoreetiliselt kasutada tolerantsi tekitamiseks (taastamiseks) näiteks autoimmuunhaiguste korral, üksikuid väiksemahulisi human trial'eid on olnud, kuid tulemused veel lõplikult selged ei ole, sellegipoolest üks enimlubav spetsiifilise Ag suhtes tolerantsi indutseerimise tee
Siberi katk. II maailmasõja ajal testiti Soti saarel lammaste peal lambad viidi saarele ja suleti kasti ja saart pommitato BA endospooridega. Lambad hakkasid 3 päeva hilhem surema. Saar oli aastakümneid karantiinis, kuni see formaldehüüdi lahusega puhastati. 54. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 mikrogrammi. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv- lihas sünapsis. Halvatus. Botox kosmeetikas kortsude silumiseks. 55. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121oC. Niiske kuumus on efektiivsem kui kuiv kuumus. Kui autoklaavi ei ole, aitab tündaliseerimine. Tündaliseerimine on vaheaegadega korduvkuumutamine. Esimese kuumutamisega 100 kraadi juures (keetmine)
hulgal apoptootilis rakke, (naiivsed T rakud kes ei sobi), Hassall´scorpuscles—TSLP tüümuse strommalne lümfopoietiin-reg.T lümfotsüüdid Bursa Lindudel B lümfotsüütide küpsemine. Imetajatel suvalistes lümfisõlmedes. Lümfisõlm Lümfi kapilaaridest tulevad lümfiteed lümfisõlme Lümfisõlmes: vesiikuleid, antigeeni esitlevad rakud, lümfotsüüidi, seal toimub neile antigeen esitlemine ja transformatsioon. Lümfisõlmede suurus võib muutuda oluliselt seoses põletikuga Sinisega on terminaal tsentrid, lümfotsüütide aktivatsioon plasttransforatsioon välja viib lümfijuha. Kahes lümfoidses organis, meenutavad lümfisõlme, aga erinevad selle poolest et pole sissetulevaid lümfiteid, põrn ja tüümus Põrn on filter vereringe süsteemile, nagu lümfisõlm, samad fn, aga ka lisafn – vererakkude
1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetiline regulatsioon ensüümi s
uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud) -eemia veri aneemia (kehvveresus) -ektoomia eemaldamine tonsillektoomia (kurgumandlite eemaldamine) -foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees) -iit põletik bursiit (limapauna põletik) -lüüs lahustamine trombolüüs (trombi lahustamine) -meeter mõõteriist kapnomeeter (süsihappegaasi mõõtja) -meetria mõõtmine oksümeetria (hapnikusisalduse mõõtmine) -oos haigus psühhoos (vaimuhaigus) -paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine) -rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse
annaabi.ee 
