Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutuse d I = 15 Avaliku sektori G = 20 kulutused T = 15 Maksud Vali üks: a. 21 b. 51 c. 41 d. 31 Küsimus 9 3 Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna Vali üks: a. tal on horisontaalne nõudluskõver b. tal on märkimisväärsed väliskulud c. teda pakub valitsus d. tema tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral Küsimus 10 3 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: Vali üks: a. piirtulu võrdub piirkuluga b. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga c. tulu võrdub hinnaga d. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga e. kogutulu võrdub kogukuluga Küsimus 11 3 Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: Vali üks: a. Palgataseme muutus b
b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad
Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale
o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine. · Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). · Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. o Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad
Kontrolltest 111.2 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava
B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D. kõik teiste punktides loetletu E. kõik toodud vastused on valed ANSWER: A 6. Käsutatav tulu(DI) see on: A. isiklik tulu miinus isiklikud maksud ja mittemaksu iseloomuga maksed B. summad, mis koosnevad töötasust, renditulust ja intressitulust C. töötasu, intressitulu miinus isiku tulumaks D. kõik punktides loetletu E. kõik vastused valed ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Korduvarvestus SKP ja RPP määramisel tekib liites: A. mäe- ja terasetööstuses tekkinud lisandunud väärtused B. jahu- ja pagaritööstuse lisandunud varud C
Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
samas kui apelsinide ühikuhind oli 1 rahaühik 2002 aastal ja 1,5 rahaühikut 2009. Kui 2002 aastal toodeti 4 ühikut ja 2009 aastal 5 ühikut õunu ning 2002 aastal oli apelsinide toodang 3 ühikut ja 2009 aastal 4 ühikut, siis reaalne SKP oli 2009. aastal 2002 aasta püsivhindades: 6,50 rü õun 5×0,5 + apelsin 4×1 = 6,5 rü (kogused 2009 ja hinnad 2002) 7. Kui jooksevhindades SKP on 5465 miljonit rahaühikut (rü), tarbimiskulutused 3657 miljonit rü, investeeringud on 741 miljonit rü ning avaliku sektori ostud 1098 miljonit rü, siis netoeksport on ............ (miljonit rü): ‒ 31 SKP = C + I + G + NX 5465 = 3657 + 741 + 1098 + NX NX = −31 8. Kasutatav isiklik tulu (DPI or Yd) võrdub: Y ‒ isiklikud netomaksud 9. Tarbijahinnaindeks THI (CPI) arvutatakse: fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutusena võrreldes mingi baasperioodi ostukorvi maksumusega 10
Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid
antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
c) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: a) MUx = MUy; b) c) MRS = Py/Px. d) d) kõik tingimused on kehtivad 34. Tarbija hinnavaru tähendab, et a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; d) kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 35. Vali kas õige või vale a) Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; vale b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab; õige
rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine S kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverae horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: tehnoloogia tase; hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; alternatiivsete hüviste hinnad; tootjate ootused; tootjate arv; maksud ja subsiidiumid NB! PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjendab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutumist põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Turg Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Turu tasakaal
analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
25. Rahvatulu RT: on majandussubjektide poolt tootmisprotsessis teenitud esmaste teguritulude summa; võrdub RKP - (amortisatsioon + kaudsed netomaksud); võrdub palgad + rendid + netointressid + korporatiivsed kasumid + mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 26. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 700 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ning remondiks 200 000 krooni ja mootori kütuse ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28
perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus).
äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) 25%- ni; e) 30%- ni. ni 5. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a) uusklassikalise koolkonna esindajad; b) keynsliku koolkonna esindajad;
a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu
c. töö d. maa e. raha Tagasiside Õige vastus on: ettevõtlus. Turunõudlus on tihedalt seotud: Vali üks: a. nappuse piiratud ressursside aspektiga b. töö inimkapitali aspektiga c. alternatiivkulude etteotsustatud aspektiga d. tootmisvõimaluste kõverast tuleneva kasvavate alternatiivkulude seadusega e. nappuse piiramatute vajaduste ja soovide aspektiga Tagasiside Õige vastus on: nappuse piiratud ressursside aspektiga. Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine b. Mõlemad on ühikelastsed c. Nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega d. Nõudlus on täielikult elastne e. Nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine Tagasiside Õige vastus on: Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine. Oleta, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 100 b. 150 c. 50 d. 300 e. 200 Tagasiside
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c
Küsimus 11 Alljärgnevatest faktoritest võib põhjustada kodumaiste toodetud autode nõutava hulga kasvu: Vali üks: a. ootus, et autode hind tuleval aastal kasvab b. juhiloa omamise õigusega inimeste arvu kasv c. välismaal toodetud autode hinna kasv d. autode ostjate keskmise sissetuleku alanemine e. maal toodetud autode hinna langus Tagasiside Õige vastus on: maal toodetud autode hinna langus. Küsimus 12 Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. Nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega b. Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine c. Nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine d. Nõudlus on täielikult elastne e. Mõlemad on ühikelastsed Tagasiside Õige vastus on: Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine. Küsimus 13 Tootmisfaktor maa on kõige paremini kirjeldatav kui: Vali üks: a. "organisatsiooniline" ressurss b. Inimeste püüded c. inimeste füüsilised ja vaimsed võimed d. "looduslikult" esinev ressurss e
5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav
Normatiivse analüüsi puhul on tegemist mingi hindamise aluseks oleva normi või kriteeriumi kehtestamisega. 8) Vead a. -kompositsiooni viga (fallacy of composition) st seisukoha, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes, eiramist; b. -vale põhjuse viga (post hoc fallacy) st arvamist, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 9) Nõudlus (demand)- nim sellist kaupade ja teenuste hulka (kogust), mida tarbijad soovivad antud ajaperioodil osta ning on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures soovitud hinda. 10) Pakkumine (supply)- all mõistetakse sellist kaubakogust, mida pakkuja (tootja, vahendaja vm) soovib ja on ka võimeline turule tarnima antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. 11) Kogukasulikkus rahulolu, mida tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest
Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra z x Y = F(z x K, z x L) z pos arv Tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad hüviste pakkumise, mis võrdub kogutoodanguga. ´ ´ Y´ Y = F( K , L ) = 2.2. Rahvatulu ja tootmistegurid, Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Nii nagu tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad üheskoos ära kogutoodangu mahu, määravad nad ka kogutulu (rahvatulu) suuruse. Kogutulu jaotus on määratud tootmistegurite hindadega: töötajatele makstava palga ja kapitali omanike poolt teenitava rendiga. Tootmistegurite hind määratakse nende nõudluse ja pakkumisega. Tootmistegurite hind näitab, kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. Tootmistegurite pakkumisjoon on vertikaalne sirge, kuna need on fikseeritud Järgneva mudeli eelduseks on: täiuslik konkurents (täielikult konkureerivad firmad TKF)
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5
c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c. C = - C0 + (1- c)Qd d. S = - C0 + (1-c)Qd 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu
Ette on antud firma töötajate arv ja toodangu kogus. Leia kuuenda töötaja piirprodukt: 15 ühikut(Õige, kuna 165-150 = 15 ühikut) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too! Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? ei Kui valitsus kehtestab bensiinile piirhinna, mis on kõrgem kui tasakaaluhind, siis: nõudlus tasakaalustub Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: tööpuudus suureneb Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist? Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? kui
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu b) import c) sääst d) sisemajanduse puhasprodukt Ülesanne 2.1
d. Seos tarbimiskulutuste ja elanikkonna arvukuse vahel e. Kõik vastused õiged 10. Rahvamajanduse arvepdamise süsteemis kuulub investeeringu mõiste alla: a. Iga obligatsiooni ostmine b. Iga säilitatud tulu, mis ei säästeta c. Iga aktsia ost d. Kõik varasemad vastused valed e. Vastused a, b, c 11. Kui käsutatav tulu (DI) väheneb, siis muude võrdsete tingimuste korral: a. Kasvavad ka tarbimiskulutused ja säästud b. Tarbimiskulutused kasvavad, säästud vähenevad c. Tarbimiskulutused kahanevad, säästud kasvavad d. Kahanevad nii tarbimiskulutused kui ka säästud e. Kõik vale 12. Kui käsutatava tulu maht riigis suureneb, siis: a. Keskmine kalduvus säästmisele ja tarbimisele kasvab b. Keskmine kalduvus tarbimisele suureneb, säästmisele langeb c. Keskmine kalduvus tarbimisele langeb, säästmisele kasvab d. Keskmine kalduvus tarbimisele ja säästmisele langeb
550 470 10 30 Arvuta: a) Tasakaalutulu b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida:
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
