Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mihhail Glinka, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, ooper, helilooja, sümf, puskin, moskva, konserv, meck, kriitik, kuulsat, ooperid, mussorgski, muusikale, tsükkel, pealkirjad, turg, meloodia, konservatoorium, klaverikontsert, rahvuslikkus, glinka, eelnevast, parima, tasemele, staatusest, andekus, kolida, muusikuna, ringis, tutvub, krõlov, sussanin, arvamusi, edust, kukub, 1847, valssVENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836
Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Muinasjutuline “Ruslan ja Ludmilla”
Instr muus tema loomingus vähe, tuntum 10-st osast koosn klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt". A. Borodin: 1833-1887. nooruses tegel paljude aladega. Õppis mitm pille, huvit kirjandusest, joonist, keeltest. Peam huvi keemia vastu, millest saigi elukutse. 29 aastaselt oli keemiaprofessor. Huvi muus vastu suurenes tutvudes "V. Rühma" liikmetega. Teoseid vähe, kud kõik on läinud muus.ajalukku. peateos oop "Vürst Igor", mis kajast Vene 12.saj ajal. Tähtsad 2 sümf, millest teine kannab alapealk "Vägilassümf". 2 keelpillikv, 10-kond laulu. N.R.- Korsakov 1844-1908. Õppis meremeheks perek tradit kui tutv V. Rühma liikmetega siis hak huvit musast. 18a. soorit ümbermaailmareisi, see reis andis talle mõtteid kuidas kuj merd muus-s ja teiste rahvaste rahvamuus isel.jooni. Teg muusikuna u. 40a. tähtis osa oli tal noorte muusik õpetaja. ta oskas tulevasi heliloojaid suunata omamaa rahvamusa mõist. Tuntumad õpilased R.Tobias A.Kapp M.Saar
Vene muusika areng 19.saj keskel: "Võimas rühm" vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale(ooper, soololaul)ning programmilisele muusikale. Vene oma prof. helilooming hõlmas ainult vaimulikku koori muusikat. Pillidel mängiti ainult rahva muusikat. 19.sajandil väga populaarseks saab linnaromaan. Väga hingestatud, kirjalik. Ühendab rahvalaulu ja mustlas viise. 1862avatakse Peterburi konservatoorium 1866Moskva konservatoorium.Mihhail
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892
VENE MUUSIKA Professionaalset muusikat hakati Venemaal kirjutama 19. sajandi keskel, kuna 1862 avati Peterburis muusika kõrgkool. Samasugune kõrgkool avati 1866 Moskvas. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu kasutatakse vene muusikas palju koori. Väga palju kasutatakse vene muusikas ka kirikukellasid. I vene helilooja, kes on maailmakuulsaks saanud on MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinkal puudus muusikaline kõrgharidus. Ta täiendas end välismaal. Glinka on käinud Itaalias, kus ta tutvus teiste heliloojate loominguga. Seoses sellega kirjutas ta 1836. aastal oma I ooperi: ,,Ivan Sussanin", mille taust on ajalooline. Ooper räägib Poola-Vene sõjast, kus talupoeg Ivan juhatab poolakad sohu. ,,Ivan Sussanin'it" peetakse üheks tähtsaimaks ooperiks.
VENE MUUSIKA 1. Modest Petrovitš Mussorgski 1839-1881 õpingud, teenistus kaadrisõjaväelasena. Tee muusika juurde. Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt
Vene muusika,Mussorgski 1.Vene muusika 19.saj. "Võimas rühm" * Kunsti viimine rahva sekka. *Pole süsteemset muusikaharidust, puudub konservatoorium(19.sai II p). Arutleti, kas konservatoorium on üldse vajalik. * 1862a asutati Peterburi Konservatoorium, eestvedajaks Anton Rubenstein *1866a Moskva konservatoorium, Nikolai Rubenstein *Anton Rubenstein- Nikolai vend, juut, muusikuna imelaps, suurepärane pianist. Venemaal oli ta hea pianist, dirigent, helilooja ja õppejõud konservatooriumis. Kirj sümf ja oopereid ja klaverimuusikat; loomingus vähe rahuslikkust "Võimas rühm" Russian five. Balakirev- rühmituse juht. VR ainus liige, kes tegeles üksnes muusikaga. "Geeniused haritamist ei vaja" Borodin- keemik, ooperite ja romansside looja Cui- sõjaväe.insener, hililoojana kõige keskpärasem. Tegutses kriitikuna- Mussorgskit! Mussorgski- kaardiväeohvitser. Kõige andekam! Rimski-Korsakov-mereväelane. Teinud seoses ametiga ümber maailma reisi
ja kompositsiooni · LOOMING: 1890-ndatel saavutas maailmakuulsuse o Töötas õppejõuna Helsingi muusikaakadeemias o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule o 20.saj. algus loomingu kõrgperiood · 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse ,,Ajaloolised stseenid". Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem ,,Finlandia" · 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi ,,Ainolaks" EDVARD GRIEG (1843-1907) · Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks · Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks oli ema · 12-aastaselt esimesed loomingukatsetused · Õppis Leipzigi konservatooriumis (klaver, kompositsioon, muusikateooria) · LOOMING: kõige arvukama osa moodustavad soololaulud(140) ning klaveri- ja orkestripalad
Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised noodikogud, mis sisaldavad bütsantsi meloodiate kõrval ka kohalikele pühakutele pühendatud teoseid. Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks meeshääled
Vene romantika: Vene rahvuslik komponistide koolkond hakkas kujunema 18saj viimasel kolmandikul. Tolle aja looming on paratamatult Lääne mõju all, kuigi kasutasid oma teostes sageli rahvaviise. Venemaa esimesed konservatooriumid avati 1 Peterburis 1862 ning 2 Moskvas 1866. Paljud õppejõud olis Lääne-Euroopast. Ka esimesed Eesti profesionaalsed heliloojad saavad hariduse Peterburi konserv.(Miina Härma, Artur Kapp, Cyrillius Kreek, Rudolf Tobias). Võimas rühm: 19saj IIpoolel arenes Vene muusika rindkodades vastuseis kahe loomingulise suuna vahel: klassikalise lääne akademismi esindajad(kons. õppejõud) nägi vene loomingu tulevikku lääneeuroopa traditsioonide kopeerimises. Kuulusid noored vene rahvuslased, kes loobusid põhimõtteliselt akadeemilisest kõrgharidusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt kompositsiooni alase enese harimisega. Sinna kuulusid : Mili Balakirev(dirigent, pianist, matemaatik); Aleksandr Borodin(meditsiinikeemik), Modest
Tsaikovski Sündis Votkinskis tehnilise haritlase perekonnas. kodus musitseeriti palju. 1850- 1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. Töötades mõnda aega riigiametnikuna, võttis ta vastavatud Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865.a lõpetas ta Peterburi konservatoriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservaotooriumis ning koostas mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868 aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga. Sel perioodil hakkas Tsaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18 saj muusika, eriti Mozarti loomingu vastul. 1877. aasta tõi kaasa kriisi isklikus elus. Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale
Jean Sibelius 8. oktoober 2009. a. 8:10 1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli
· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),
Anni Larin 11B Essee Vene muusika Professionaalse vene muusika algus Professionaalne muusika sai hakata arenema siis kui Peeter I rajas Peterburi linna. Tuues sinna arhitekte, näitlejaid, heliloojaid. Kõike mis oli seotud kultuuriga. Ta tõi inimesi sinna Itaaliast, Prantsusmaalt, Bütsansi riigist Esimesed professionaalsed vene heliloojad olid mõjutatud Itaalia muusikast, kuna nende õpetajateks olid itaallased. Sealt sai alguse koorikontsertide ja soololaulude kirjutamine. Professionaalse muusika arengus aitas kaasa ka konservatooriumite avamine. 1862
Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal
Sai tuttavaks Puskiniga. Kaukaasias tervist parandamas käies tutvub lõunamaiste tantsude ja lauludega. Vaimustus Itaalia ooperist. Hakkas ka ise ooperit looma, tema kuulamaiks teoseks sai ,,Ivan Sussanin". Glinka eesmärgiks oli luua mitte ainult kitsale asjatundjate ringile, vaid kogu rahvale. Viis edukalt kokku vene ja teiste rahvaste muusikat. Rajab 2 põhisuunda vene ooperimuusikas: 1. heroilis-patriootilise ja 2. muinasjutulise suuna 4. Nimeta 3. küsimuse helilooja tähtsamaid teoseid. * Ooper- "Ivan Sussanin" * Ooper- "Ruslan ja Ludmilla" * Sümfooniline teos- ,,Kamaarinskaja"- * ,,Öö Madriidis" 5. Millise suuna rajas oma loomingus A. Dargomõzski? Kuidas see muusikas väljendub? A.Dargomõzski on vene muusikas teedrajava tähtsusega ja jääb ajavahemikku 1840-1850, kui ühiskonnas valitsesid kriitilis realismi ideed. Ta oli esimene kriitiline realist muusikas. Ta kajastas
K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem) Luuakse nn programmilist instrumentaalmuusikat muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süzeega Luuakse uus muusikateose liik sümfooniline poeem mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett, siis 19.saj tantsuks saab valss. Nagu
........................................................................... 6 2.2. Looming...............................................................................................................................7 2.2.1. Tähtsamad teosed..............................................................................................................8 2.2.2. ,,Pildid näituselt" .............................................................................................................8 2.2.3. Ooper ,,Boriss Godunov" .................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS
Arvo Pärt 1935-... Sünd Paides, muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis, H.Otsa ja V.Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv.s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline, õpingute aeg- 1963. "Solfedzo", kantaat "Meie aed", kaks sonatiini. 2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism. Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette "Tintinnabuli".sõna tähendab üksteisega
Itaalia muusikute). Venelased tegelesid ainult koori muusikaga, vaimuliku muusikaga ja mängiti vene rahvapille. Õppida sai ainult Itaalia muusikute käe all. 19 sajandil läks vene kõrgseltskonnas moodi romanss (segu mustlasmuusikast ja vene rahvalauludest). Romanss - soololaul, armastuse teemaline, tänapäevalgi populaarsed. Neid kirjutasid Aleksandr Varlamov ja Aleksander Aljabjev. Peterburi konservatoorium avati 1862. Aastal. 1866. Avati teine kõrgem muusikaasutus Moskva konservatoorium. MIHHAIL GLINKA (1804 - 1857) Kasvas üles mõisas, rikkast perest. Hariduse sai koduõpetajatelt. 1818- 1822 õppis Peterburi aadlipansionaadis, kust sai korraliku üldhariduse ja oma esimesed klaveritunnid. Esimesed teosed olid romansid, mis ei olnud tol ajal väga populaarsed. Kuna ta oli aadlisuguvõsast, siis see, et ta muusikaga tegeles, oli täiesti mõeldamatu. Alates 1836 aastal otsustab pühenduda muusikale(peale isa surma) ja esietendatakse
Peterburis(Rimski-Korsakov) ja Moskvas 2. Kes 1.eesti professionaalsetest heliloojatest on saanud hariduse Peterburi konservatooriumis? Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba, Cyrillus Kreek 3. Mida ühendas endas 19.saj.aristokraatide salongides levinud linnaromanss? Ühendas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirglikku väljenduslaadi. 4. Kes taotles 1.vene heliloojana oma loomingus teadlikult rahvuslikkust, teda on nim. ka Vene klassikalise muusika isaks? Mihhail Glinka 5. Nimeta Glinka heliloomingust kuulsamad teosed; mille poolest paistis silma „Ivan Sussanin"? „Ivan Sussanin“ - esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga „Ruslan ja Ludmilla“ „Aragonia Jota“ „Öö Madriidis“ „Kamarinskaja“ 6. Kelle loomingupõhimõtete jätkajad olid „Võimsa rühma" liikmed, nimeta nende nimed! Glinka loomingupõhimõtete jätkajad Liikmed: Mili Balakirev
Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming. Ta lõi üle 200 koorilaulu (nais-, mees- ja segakooridele): isamaalised laulud ("Meestelaul" "Enne ja nüüd") ja lüürilised armastuslaulud ("Kui sa tuled too mul lilli" "Küll oled mul ilus õieke"). Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi
Tsaikovski inimene ja helilooja Pjotr Iljits Tsaikovski (vene keeles - o) oli vene romantistlik helilooja ja vene klassikalise sümfoonia rajajaid. Seda suurepärast heliloojat ei ole võimalik unustada. Pjotr on kirjutanud oopereid, ballette, sümfooniaid, klaveri- ja viiulikontserte, kantaate ja romansse. Tema loomingusse kuuluvad kõrgelt hinnatud teosed. Alustades ooperitega ,,Jevgeni Onegin" või ,,Padaemand" ja lõpetades ballettidega ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ning ,,Pähklipureja". Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas haritlaste perekonnas.
Abja-Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. NOORUKIST SIRGUB MUUSIK..........................................................................................4 2.ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT................................................................................4 3.MITTE AINULT HELILOOJA....................................................................................................5 4.LOOMING................................................................................................................................ 7 4.1 Ooperid........................................................................................................................7 4.2.Orkestriteosed....................................................................................................
2. Neoklassitsistlik 1953. 3. Dodekafooniline- kogu perioodi iseloomustab tavapäraste zanrite puudumine. Helitööte nimikiri sulgub 150 tööga. Vokaalsümf. on tuntumad "Pulm",neli kantaati, laulutsükklid "naljajutud", "Neli Vene laulu", "Kassi hällilaul". Palju erisugust koorimuusikat. Klaverimuss on arvukas: kontsert 2le klaverile, sonaat 2le laverile, klaveri duett. Sooloklaverile: tsükkel "Viis tooni", "Viis kerget klaveripala". Orkestrimuusikas tähtis psalmide sümf, orkestri süidid. Veel on kontserttantsud "tsirkuse polka", "De Venosa monument". olulisel kohal lavateosed. Oopereid 4: "Oidipus Rex", "Ööbik". Eriti hinnatud balletid(14): "Tulilind", "Püha kevad", "Pulcinella"- põhinevad legendidel. Muusika võlu seisneb rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on tundemuusika eitaja. Ainastik vene folkloorist. "Petruska"- jutustab laada nukuteatri nukust. Tema õnnetust armastusest nukk baleriini vastu, kellel on tunded mooramehe vastu
BALLETT 19. SAJANDIL Carolin Stalmeister 11. klass • Ballett on Itaaliast pärit Euroopa klassikalise tantsu vorm. • Kasvas koreograafia, muusika ja lavalise tegevuse ühtsus. • Aluseks on libreto, mille järgi kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. • Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid • Tekkis klassikalise balleti reeglistik. • Iseloomulik: varvastants, balletikingad ja kahar PJOTR ILJITŠ TŠAIKOVSKI • 1840-1893 • Vene romantistlik helilooja. • Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. • Vene rahvusliku balleti rajaja. • Kirjutas kokku 10 ooperit, 6 sümfooniat, 3 balletti,
SISSEJUHATUS Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski olid mõlemad 19.sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20
DMITRI SOSTAKOVITS 1906 1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. Muusikat loonud väga paljudes zanrides: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin)
Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tsaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda. Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini silmade ees. Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Itaalia helilooja. Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, aastal 1813. Giuseppe Verdi muusikaline haridus algas juba varases eas. Teda kütkestas muusika niivõrd et vanemad otsustasid talle kinkida oma muusika instrumendi. Verdi õppis orelit ning seitsme aastaseks saades oli ta orelimängija San Michele Arcangelo's, kihelkonna kirikus kohe tema sünnikodu lähedal. Ta teenis seal ka kui altari poiss. San Midhele oli kirik, kus tema ema hoidis Verdit 1814. aastal kui Prantsusmaale tungisid sõdurid.
1862-Peterburi Konservatoorium.1866-Moskva Konservatoorium.Ennem käidi kõrgharidust saamas välismaal.Vene muusika puhul toetub muusika väga palju kiriku traditsioonisele.Mängiti palju rahvamuusikat ja koorimuusikat.Mihhail Glinka-Venemaa üks esimestest heliloojatest.Soov muusikat õppima hakata tekkis sellest,kuna ta onul oli orkester.Õppis Peterburis Aadli Pansionis->esimesed eraviisilised klaveritunnid.Kuna aristokraadile on muusiku amet sobimatu, töötas riigiametnikuna.L:Kirjutas Venemaa esimese ooperi"Ivan Sussanin"-idee Itaaliast(külastas seda).Tegevus toimuv Vene-Poola sõja ajal
Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas aastani 1878.1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma
Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika
annaabi.ee 
