Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Michelangelo arhitektina". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
michelangelo, basiilika, kirik, peetruse, farnese, porta, arhitektid, rooma, ööd, paavst, palazzo, giovanni, santa, basilica, renessans, vignola, giacomo, della, skulptuur, maetud, paulus, täisnimi, simoni, toscana, maakonnas, 1489, 1490, giotto, masaccio, donatello, arhitektuurilised, piazza, fiorentini, kabel, degli, angeli, petri, pietro, vatikaninimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume
Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha
Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha
kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello Lorenzo Giberti (1378-1455) Tuntuim töö- kullatud pronksuks Firenze baptisteeriumile nn. Paradiisi väravad. Kaunis töö, mis hõlmab endas sügavillusiooni. Giberti Aadam ja Eeva. Donatello (1386-1466) looming erineb gootikast-ühendab antiigi traditsoonid uusaegse realismiga. Kasutab kontraposti. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on teostuselt täiesti ilmalik, kuju näojooned on teravalt modelleeritud ja keha kontuurid niivõrd selged, et näib, nagu ta hakkaks kohe liikuma. Donatello Taavet aga on märkimisväärne seetõttu, et on esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki, olles igast küljest vaadatuna väljendusrikas. Erinevalt antiikskulptuuridest
KEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9
16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it.
............................................. 8 4. BOLOGNA.................................................................................................................................. 9 4.1 Ingel küünlajalaga.................................................................................................................. 9 4.2 Püha Proculus....................................................................................................................... 9 5. ESIMENE KÜLASKÄIK ROOMA............................................................................................... 10 5.1 Bachos................................................................................................................................. 10 5.2 Piet´a................................................................................................................................... 11 6. TAGASI FIRENZES 1501-1505. AASTATEL.....................................................................
ainult õigete vahendite ja viisiga saavutatud eesmärk on midagi väärt. Seevastu renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu“. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka tulirelvad. Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 14
sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust.
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid
Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused.
Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallutasid türklased
Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad". ,,Veenuse sünd") Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse Madonna", ,,Galatea triumf") Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus).
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
............................7 Trecento..........................................................................................................................................7 Madalmaade koolkond.......................................................................................................................8 Hilisrenessanss.......................................................................................................................................8 Vastureformatsioon ja Rooma koolkond............................................................................................9 Instrumentaalmuusika........................................................................................................................9 Renessansifilosoofia.............................................................................................................................10 Tuntud renessansiaja filosoofe..........................................................................
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15
Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega voluudid. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Fasaadi üldmulje on dünaamiline ,rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmelinevõi kaarekujuline. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esines ebasümmeetriat. Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Baroklik terviku loomine puuduas ka suuri ansambleid. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli. Näiteks sama Peetri kiriku ette rajati väljak mille põhiplaan laseb väljakul mõjuda avarana ja kiriku fassaadil kõrgemana. -+- Barokkskulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini
Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised ilmselt
alapikendusi Kr eikn `pilt' Lisanduvad: väiketähed e + kla minusklid (lad `purustan' minusculus `väiksevõitu'): üla- ja 8.9. saj alapikendustega, paigutuvad Leon III ja neljajoonelisse tema poeg skeemi. Ladina keeles 4. saj pKr, Konstantinos kreeka V keeles 8.-9. saj pKr Hagia Eirene kirik (Istanbul) Käsikirjade illustreerimine Karolingide minusklid Lääne-Euroopa keskaeg ingl. Middle Ages (adj. medi(a)eval Trükikunst: < lad. Gutenberg medium aevum) (ca 1439) sks. Mittelalter pr. Moyen Âge (adj. médiéval) Hilisantiigi kunst
Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970
Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Kaasaegne maastikuarhitektuur (tänapäevase erialana) pärineb alles 19. sajandi keskelt: - termini võttis kasutusele Frederick Law Olmsted, kes kujundas Central Park'i New Yorgis; - eriala hõlmas töid, mis loodi erinevate inimeste poolt: arhitektid, aednikud, planeerijad, taimekasvatajad jne; - see on kujunduseriala: mõeldakse esteetikale/ilule, mugavusele, vormile. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 3 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Käesolev kursus EMÜs
eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
annaabi.ee 
