Soomes, Lätis, Rootsis jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette. Mati Turi eesti rahvusvaheliselt tunnustatud tenor. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja õppinud samas ka laulmist. 2009. aastast on Turi Euroopa lavadel tuntust kogunud wagnerilauljana. Kavas: Giuseppe Verdi (1813- 1901) Avamäng ooperile "Saatuse jõud" Benjamin Britten (1913-1976) Serenaad tenorile, metsasarvele ja keelpilliorkestrile VAHEAEG Richard Wagner (1813-1883) Avamäng ooperile "Rienzi" WWV 49 Faust- avamäng WWV 59 Avamäng ooperile "Nürnbergi meisterlauljad" WWV 96 Teoste iseloomustus: Verdi avamäng ooperile "Saatuse jõud" on kahtlemata tema ooperite kõige suurem ja võimsam algus. Avamäng on oma olemuselt laiahaardeline, läbitöötatud sonaadivormis, milles sisalduvad helilooja mõned kõige säravamad orkestrimeloodiad. Avamäng keskendub
keelpillikvartetti.Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles 19. sajandi teisel poolel. Tema kaasaegsed pidasid nende meeleolude vaheldumisi häirivateks, samuti ei meeldinud neile teravate kooskõlade eelistamine, vormitult pikad fraasid ega ebaharmooniline polüfoonia.Kammermuusika zanrist on Beethoven kirjutanud veel viis tsellosonaati, ühe metsasarvesonaadi, klaveritriosid, keelpillikvintette, keelpillitriosid, teoseid flöödile, viiulile ja vioolale, kahele klarnetile, kahele metsasarvele ja kahele fagotile, kahele viiulile, vioolale, tsellole ja kahele metsasarvele Beethoven on kirjutanud ühe oratooriumi, "Kristus Õlimäel". Selle teose komponeeris ta vähem kui aasta pärast "Heiligenstadti testamenti" vaid kahe nädalaga. Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid. Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. 1804
.................................................8 Kontrabassile ja klaverile ........................................................................8 Flöödile ja klaverile ..............................................................................8 Oboele ja klaverile ...............................................................................8 agotile ja klaverile ................................................................................8 Metsasarvele ja klaverile ........................................................................8 Klaverile ............................................................................................9 Klaverile neljale käele ..........................................................................11 Vokaalkammermuusika ............................................................................11 Häälele ja klaverile ........................................................
orekstrit juhatada, kasutas väljendeid mida teised ei tohtinud kasutada. Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas omas maailmas, ega kohanenud ajastu ega ühiskonnaga. Sümfooniline muusika-Sümfooniaid on palju. Kuulsad ka. Klaverimuusika-5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati. Vokaalteosed-Missa solemnis, oratoorium ,,Kristus õlimäel", ooper ,,Fidelio". Kammermuusika-Üks hästi kuulus kammerteos:Septett es-duur op.20 klrnetile, metsasarvele, fagotile, viiulile, vioolale, tsellole ja kontrabassile(1799-1800) Muusika üldiseloomustus-Beethoveni looming juhatab muusikaloos sisse 19.sajandi. Suurim eeskuju romantilise sajandi heliloojate arvates. Tema muusika kui klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud.Tema hilisaastatel oli stiil tal paradoksaalne.
Joseph Haydn Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Sümfoonia 45 Sümfoonia 92 Sümfoonia 103 Laste sümfoonia Joseph Haydn Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat vokaalsuurvormid "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Joohan Strauss Johann Strauss on austria helilooja, dirigent ja viiuldaja, kes on tuntud eelkõige tänu oma vallsidele ja operettidele. Juba tema eluajal tunti teda, kui valsi kuningat ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurosa kuni tänasepäevani populaarsed. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal Viinis. Tema isa oli helilooja ja
Ta lõi eesti muusikasse palju uusi žanre. Artur Kapp Artur Kapp elas aastatel 1878-1952 ning oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. Tallinnas töötas Kapp aastatel 1920-1944 dirigendina Estonias ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis. Loomingu alla kuuluvad oratoorium „Hiiob“, patriootilise sisuga kantaadid „Päikesele“ ja „Ärka, rahvas“, 5 sümfooniat, instrumentaalkontserdid orelile, metsasarvele ja klarnetile ning tšellole ning kõik koos sümfooniaorkestriga, orelimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika, kooriteosed „Mu süda“ ja „Palumine“ ja 4 süiti sümfoonia orkestriga. Arturi kuulsaim teos on romanss „Metsateel“, mille ta lõi 1895 aastal. Artur Kappi tähtsus põhines tema teoste nimistuses, kus olid esikohal suurvormid. Tema klassikalis-romantiline väljenduslaad pakub nii sügavamõttelisi ja tõsiseid, kuid ka lüürilisi meeleolusid
kammermuusikuks. Kaasnes mitte eriti suur, aga pidev sissetulek 1791 jõudis kirjutada veel mitu suurteost(ooperid "Tituse halastus", "Võluflööt" ning Reekviem) Mozart suri 5. detsembril 1791 täpset haigust ei teata tänini. Maeti vaestehauda miks?- ei teata. Looming Ühtekokku komponeeris üle 600 teose Orkestrimuusika: 41 sümfooniat Sümfoonia nr. 40 g-moll, I osa Instrumentaalkontserdid Kõige enam klaverile (27); viiulile; flöödile; klarnetile, metsasarvele, fagotile. Kammermuusika: Sonaadid klaverile, viiulile Keelpillikvartetid Keelpillikvintetid jm Serenaadid, divertismendid, mida esitati vabas õhus "Väike öömuusika" I osa (1787) Mozarti ooperid Kokku u 20 ooperit; tähtsamad viimasel kümnel aastal Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) 1790 Symphony 40 in G min KV 550 Don Giovanni - Overture
Haydn siiski kodumaale. Haydn suri 1809. aastal Viinis. Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuim on number 45 Lahkumissümfoonia. Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat Vokaalsuurvormid: "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Haydn http://www.youtube.com/?feature=ytca
Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: • 104 sümfooniat • 68 keelpillikvartetti • 45 klaveritriot • 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tšellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile • 15 ooperit • 13 missat • vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" • Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutchland, Deutchland über alles ..."), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihümn.
SÜMFOONIAD: Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, mida on tal kokku üheksa. Sarnaselt Haydnile hakkas ta neid kirjutama hilja, esimene sümfoonia valmis aastal 1800, mil Beethoveni teoste hulk oli suur ja tema nimi tuntud. Beethoveni sümfooniates on ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus.[85] Beethoven toob oma sümfooniatesse mitmeid uuenduslikke jooni. Esiteks laiendab ta orkestrikoosseisu: 3. sümfoonias lisab ta kahele metsasarvele kolmanda, üheksandas sümfoonias juba neljanda. Viiendas sümfoonias lisab ta orkestrikoosseisu pikkoloflöödi, kontrafagoti ja kolm trombooni. Puhkpillide, eriti aga vaskpillide tähtsus suurenes, enam ei olnud nende ülesandeks vaid orkestri koloriidi täiendamine.[86] Teiseks muutis Beethoven sümfoonia vormi neljaosalist sonaaditsüklit. Kui esimeses sümfoonias püsis see sarnasena võrreldes tema klassikutest eelkäijatega, siis alates teisest
orkestrile. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Sündis 27.jaanuaril Salzburgis. Kirjutanud 50 ooperit. Esimesed Mozarti sümfooniad olid meelelahutuslikku laadi ehk divertismentlikud. 1770ndate lõpul muutus Mozarti sümfooniate helikeel jõuliseks ja napimaks. Ta kasutas teravaid kontrastseid muusikalisi kujusid. Mozart kirjutas enim kontserte klaverile, kuid ka viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele ja fagotile. Mozart oli oma aja pop-muusika helilooja. Ta on kirjutanud sonaadi nii klaverile kui ka viiulile. Kirjutas ka keelpillikvartette, kus võis olla 3 viiulit. LUDVIG van BEETHOVEN (1770-1827): Kui Mozart suri ei olnud Beethoven veel midagi olulist loonud. Ta kirjutas väljakujunenud stiili ja zanrite keskkonnas, kus tegutsesid kodanlike muusika ühingute ülalpeetavad orkestrid, toimus avalik kontserdielu.
kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: · 104 sümfooniat · 68 keelpillikvartetti · 45 klaveritriot · 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tsellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile · 15 ooperit · 13 missat · vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" · Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutchland, Deutchland über alles ..."), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihümn.
· Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Looming · Ooperid (kokku 15): · Orkestriteosed: · Kammermuusika: · "Pihvalanna" · 3 Sümfooniat · 5 keelpillikvartetti · "Lumivalguke" · Sümfooniline teos · teosed flöödile, · "Jõuluöö" "Sadko" metsasarvele, · "Sadko" · Teosed klarnetile, viiulile · sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar · Op.6. 3 pala Saltanist" · Orkestriteos klaverile: Valss, · Hispaania "Surematu Kastsei" Romanss ja Fuuga Capriccio
Teosed Ooperid (15) Orkestriteosed "Lumivalguke" 3 Sümfooniat "Jõuluöö" Sümfooniline teos "Sadko" "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar Saltanist" Orkestriteos Hispaania Capriccio "Surematu Kastsei" Sümfooniline süit"Sehrezade" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel Kasutatud kirjandus: 1. http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=69:nikolai-rimski- korsakov&catid=3:konspektid&Itemid=5 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Rimski-Korsakov
Allegro preciso osa. Ja saksofonist, no kuna mulle endale väga meeldib saksofon, siis ühtegi halba sõna kohe ei oskagi öelda. Pala oli väga meeldiv ja erines kindlasti oma meloodia poolest teistest just ka selle poolest et autoriks oli eestlasest Hillar Kareva, kes on tänapäevaks kahjuks surnud, kuid kelle looming on väga värvikas. Ta on kirjutanud päris palju kontserte erinevatele pillidele, näiteks kontserdid viiulile, tsellole, metsasarvele, klaverile ja ka klarnetile või sooloflöödile. Ta kirjutas palasid ka kooridele, mille sõnade autoriks võis olla tema abikaasa Doris Kareva, kes on Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke just oma süngete ja dramaatiliste luuletustega. Üldse ei saakski öelda, et oleks olnud pettumus, kuna arvestades kõikide noorte vanuseid ja õpinguaastaid, tuleks ainult kiidusõnu öelda, et neil on olnud aega ja tahtmis oma eriala pilli õppida. Kindlasti veel üks asi, mis silma jäi oli harf
laulude tsükli jagu välja andnud. "Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on ta hoobelnud. Kersti õhtulaul op. 59 klaverile Aurora borealis (Põhjataeva virmalised) segakoorile Hjakutake komeet mandoliiniorkestrile Taevakuusnurk in memoriam Leo Normet. Kajakas ja vesi klaverile Toonela lind - must toonekurg op. 61 - filmimuusika klaverile, kammeransamblile ja shamaanitrummile Kuum ja külm op. 62 - sümbiootiline sümfoonia metsasarvele ja klaverile Sümfoonia nr. 3 "Aegade hämarusest" op. 63 - sümfoonia aldile ja sümfooniaorkestrile Kalevi tulek op. 64 lastekoorile ja shamaanitrummile Perseiidid op. 65 kontsert viiulile ja keelpilliorkestrile RAM-i rongisõit op. 66 solistidele ja meeskoorile Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks op. 67 tenorile, bassile, meeskoorile Spiraalne sümfoonia op. 68 - klaveripalade tsükkel klaveriduole Veere, päike - rahvalauluseade sopranile segakoorile ja shamaanitrummile
heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost:Glissandi ja Artikulation) on avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Vastandamine serialistidele viis Ligeti täielikult sonoristliku muusika loomiseni. Ligeti viimaste teoste hulka kuuluvad Hamburg Concerto (1998–1999) metsasarvele ja kammerorkestrile, laulutsükkel Síppal, dobbal, nádihegedüvel (2000) ja kaheksateistkümnes klaverietüüd Canon (2001). Kuulasin Ligeti teost Requiem III Dies irae. Teoses on kasutatud tervet orkestrit. Kuhu kuuluvad viiul, tšello, trumm ja muud puhkpillid. Samuti osales teose esitamises mees ja naiskoor. Antud teos on väga müstiline ja kaootiline. Tundub, nagu teose autor ei teaks mida ta teeb, vaid paneb antud hetkel olevad mitmesugused emotsioonid sellese teossesse
"Öösse ära kadus" ja "Humal". Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus. LAVAMUUSIKA 1927- Vikerlased, ooper kolmes vaatuses (Libreto E. Loo) [partituuri ja klaviiri käsikirjad TMM-is] (Esietendus "Estonias" 1928) Dateerimata: Muusika Ibseni draamale "Peer Gynt" SÜMFOONILINE ja VOKAALSÜMFOONILINE MUUSIKA 1925- Kaitse, Jumal, mu isamaad kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile [ 1934- Elu, sümfooniline poeem, Meil aiaäärne tänavas, keelpilliorkestrile ja neljale metsasarvele, Süit "Vikerlaste" muusikast sümfooniaorkestrile 19371938- Sümfoonia d-moll (SO: 3332; 4331; timp, 2*arpa, archi) 1934- Kontsertvalss sümfooniaorkestrile 5 PUHKPILLIORKESTRI MUUSIKA Dateerimata: Vanade eestlaste marss (Eesti marss) Pidulik marss As-duur Pidulik marss Des-duur Sõjaväe pidulik marss (Politsei pidulik marss) B-duur KAMMERMUUSIKA 1917- Andante (Etüüd) klaverile
LOOMING Ooperid (15): "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Orkestriteosed: 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" Kammermuusika: 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). 6 KASUTATUD KIRJANDUS Solovtsov, A., N.A. Rimski-Korsakov. Tallinn, 1956 http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php
Erinevalt teistest vaskupuhkpillidest on metsasarvel käsi kõlalehtris. Seega ei kasutata kunagi sordiine. Läbi aegade on seda pilli mänginud mehed, kuid viimastel aastakümnetel on pilli tehnoloogiliselt täiustatud, et seda saavad mängida ka naised. Pilli torustiku pikkus 59m. Orkestrisse võeti metsasarv 17.sajandi lõpul. Metsasarv on Fpill. Hääleulatus Esc3. Pilli tämber on väljendusrikkam keskmises registris. Siin kõlab pill pehmelt ja kandvalt. Metsasarvele sobivad eriit laulvad ja meloodilised muusikalõigud. Metsasarve mängija peab omama head füüsist,tugevaid huuli ja suurt kopsumahtu. Eesti tuntuimad metsasarvemängijaid on rait Eriksson, Vigo Uusmäe
tellimust, kulus vaid palju raha. 1780. aastate keskel kontsertegevus Viinis kõige tihedam ja helilooja maine kõrgeim. 1781-1791 oli Mozart vabakutseline Viinis. 1787 suri tema isa ning Mozarti kuulsus oli haripunktis, kuid ta ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust. Mozarti elu lõpuaastad olid majanduslikult ebakindlad. 14. Millised žanrid on esindatud Mozarti loomingus? (min 4) Orkestrimuusika: -Instrumentaalkontserdid (klaverile, viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile) -Sümfooniad Kammermuusika: -Sonaadid klaverile, viiulile -Keelpillikvartetid -Keelpillikvintetid jm -Serenaadid, divertismendid Lisaks ~20 ooperit. 15. Nimeta 3 Mozarti ooperit! Kolm kuulsamat ja tähtsamat ooperit: “Figaro pulm” (1786) “Don Giovanni” (1787) “Võluflööt” (1791) 16. Mis jäi Mozarti viimaseks teoseks? Mozarti viimaseks teoseks jäi lõpetamata jäänud reekviem (1791). Reekviemi tellis krahv
6 4. LOOMING 4.1 Ooperid "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" 4.2. Orkestriteosed 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" 4.3. Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" 4.4. Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). 4.5. Vokaalmuusika Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). KOKKUVÕTE 7 Nikolai Rimski-Korsakov oli mitmekülgne helilooja, kui ka dirigent. Ta on avaldanud suurt mõju kogu muusikaajaloole
"Koduloomade kontsert" meeshäälele ja naiskoorile "Tähistaeva tsükkel" I vihik ("Kassiopeia") klaveripalade tsükkel lastele "Tähistaeva tsükkel" II vihik ("Jõulutäht Kapella") klaveripalade tsükkel lastele 1996 "Kersti õhtulaul" op 59 sooloflöödile "Aurora borealis" ("Põhjataeva virmalised") segakoorile "Hjakutake komeet" mandoliiniorkestrile "Taeva kuusnurk - In memoriam Leo Normet - Kajakas ja vesi" klaverile 1997 "Kuum ja külm" op 62, sümbiootiline sümfoonia metsasarvele ja klaverile "Aegade hämarusest" (Sümfoonia nr 3) op 63 aldile ja sümfooniaorkestrile (tekst Siiri Sisask) "Kalevi tulek" op 64 lastekoorile ja samaanitrummile (tekst eeposest "Kalevipoeg") 1998 "Perseiidid" op 65, viiulikontsert "Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks" op 67 tenorile, bassile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (H. Visnapuu, K. Lepiku ja liturgiline tekst) "Spiraalne sümfoonia" op 68 tsükkel klaverile (4 käele) 1999
Eelkäiad võib leida kõikjalt. Pragune pill on aga pärit 19 saj. Trompetil on särav ning pidulik kõla. Tänapäeval esineb nii soolos,orkestris,sümfooniaorkestris ja ka sõjaväeorkestris. Trompetit on raske puhuda,peab olema hea huultetöö. Tuntumad mängijad on Indrek Vilu, Priit Aimla, Jüri Leiter. Metsasarv Kõige suurema mänguulatusega vaskpill,ligi 4m(kõlatoru pikkus) Eelkäiad on metsasarvel Prantsusmaalt. Kõla on pehme,sume,mahlakas. Sageli antakse metsasarvele lüürilised ehk laulvad soolod. Enamasti mängitakse orkestris. Tuntuim mängija on Rait Erikson. Tromboon Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei muudeta trombooni heli mitte ventiilide abil vaid u-kujulise kuliass abil. Saab mängida glissandot. Kõla on särav ning pehme. Orkestri pill,soolo pill harva. Kuulus mängija on Heikki Kalaus. Tuuba Bassi pill. Suurim pill ning madalaima häälestusega,signaali pill. Tuuba on raske,mängides
Arvukalt on Bachil oreliteoseid, umbes 200. NEED ON: koraalid, partiitad. Partiita on orelisüit. Tokaata (Itaalia keeles puudutama) on fantaasia-rikas, tehniliselt keerukas helitöö orelile. Prelüüd on sissejuhatav heliteos, mis rajaneb ühtselt motiivil. Fuuga ehk põgenema on heli teos, kus korrtakase teemat eri häälte poolt. KUULAMISED:::::: 1) flöödikontsert "Torm merel" 1 osa, Antonio Vivaldi 2) kitarrikontsert number 15, Antonio Vivaldi 3) kontsert 2 oboele, 2 fagottile, 2 metsasarvele, orkestrile, A. Vivaldi 4.ooper "Kahtluse varjus" aaria, tsello, klavessiin, flööt. A.Vivaldi. 5) kontsert viiulile ja orkestrile "Kevad" nr.1, A.Vivaldi. 6) Brandenburgi kontsert nr.4 orkestrile, J.S.Bach 7) klavessiini kontsert nr.6, J.S.Bach 8) h-moll, missa "Gloria" segakoor, orkester "Au olgu jumalale" 9) Anna Magdalena - Bist du bei mir sopran, J.S.Bach 10) Bach - Gounod "Ave Maria" sopran, harf, orkester, prelüüd, J.S.Bach 11) "n dulci jubilo" J.S.Bach, Meeldival juubelil 12)
Instrumentaalne kammermuusika 1965 ''Quintettino''puhkpillikvintetile 1976 ''Pari intervallo'' neljale plokkflöödile 1977 ''Arbos'' plokkflöödile ja 3 trianglile; ''Fratres'' kammeransamblile; ''Fratres'' puhkpillioktetile ja löökpillidele; ''Summa'' keelpillikvartetile; ''Summa'' viiulile, 2 vioolale ja tellole 1978 ''Spiegel im Spiegel'' viiulile ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' vioolale ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' tellole ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' metsasarvele ja klaverile 1980 ''Fratres'' viiulile ja klaverile 1982 '' Fratres'' 4,8 või 12 tellole 1986 ''Arbos'' 8 puhkpillile ja löökpillidele 1989 ''Fratres'' tellole ja klaverile 1989 ''Fratres'' keelpillikvartetile 1991 ''Psalom'' keelpillikvartetile 1992 ''Mozart-Adagio'' viiulile, tellole ja klaverile 2003 ''Passacaglia'' viiulile ja klaverile Instrumentaalsaatega vokaalteosed 1976 ''An den Wassern zu Babel'' soolohäälele või segakoorile ning orelile
94 Üllatussümfoonia jpm. Haydn pani kirja ka üle 70 keelpillikvartetti. Näiteks ,,Päikesekvartetid," Skertsokvartetid," ,,Tosti kvartetid" ja ,,Erdödy kvartetid." Kuulsaim neist on ,,Keisrikvartett," mille nimetus tuleneb sellest, et teise II osa teemaks on Haydni enda lauluviis ,,Jumal hoia keisrit." See laul on tänapäeval Saksamaa hümn. Kõikele eelnevale lisaks tegi Haydn klaveritriosid, missasid, kontserti klahvpillidele, viiulile, tsellole ja metsasarvele. Haydni looming on erakordse ulatusega, hõlmates lisaks ajalisele pikkusele ka muusikaloolisuse. Ta alustas varaklassikalises stiilis ning lõpetas 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljendusega. Haydni trükitud nootide tiitelleht(,,6 diverstimenti") Haydn Eestis
klaverikontserdid võttis Viini publik kõige paremini vastu. Mozart kirjutas selle zanri kohta: ,,...kontserdid on midagi liiga raske ja liiga kerge vahepealset; nad on väga säravad, meeldivad kõrvale, olenemata seejuures tühised. On kohti, millest võivad rahuldust saada vaid asjatundjad, ometi peavad ka võhikud nendega rahule jääma, mõistmata ise, mispärast." Umbes 20 instrumentaalkontserti on ta kirjutanud veel teistelegi instrumentidele (viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile). W. A. Mozarti vanemate viiul, mis oli ka väikese Wolgangi esimene viiul, mis sellel pildil tema sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Wolfgangi klaver ja lähivaade klaviatuurile sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Kammermuusika Mozarti kammermuusika pärast sisaldab hulgaliselt teoseid erinevatele koosseisudele: sonaate kalverile ja viiulie, keelpillikvartette ja kvintette ning palju muud. 1770.- 1780. aastatel kirjutas Mozart mitmeid serenaade ja divertismente, mida kanti
1990 Sonaat ,,Linnutee galaktika" klaveriduole, op 24 1991 Sonaat kaheksale käele (kahele klaveriduole) ,,Andromeda galaktika", op 34 1992 ,,Kuu loomine" klaverile, flöödile, tsellole ja viiulile, op 40 1994 ,,Uranus" trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole, op 49 1995 Tähistaeva tsükkel lastele ,,Cassiopeia", I vihikkahele kitarrile või kitarrile ja meloodiainstrumendile (viiul, flööt vmt) 1997Sümbiootiline sümfoonia "Kuum ja külm" metsasarvele ja klaverile 1999 ,,Spiraalne sümfoonia" klaverile neljal käel, op 68 1999 ,,Hale Bopp'i komeet" flöödile ja kitarrile, op 69 2002 ,,Nüüdisaegne sodiaak" kahele kitarrile või kitarrile ja mandoliinile (või muule meloodiainstrumendile) või meloodiainstrumendile ja klaverile (klavessiinile) 2002 ,,Ikeya Shangi komeet" klaverile, vibrafonile ja viiulile, op 87 2002 Klaverisümfoonia ,,Universumi hääled" neljale klaverile (kuueteistkümnele käele), op 88
aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: · 104 sümfooniat · 68 keelpillikvartetti · 45 klaveritriot · 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tsellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile · 15 ooperit · 13 missat · vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" · Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutchland, Deutchland über alles ..."), mis on alates 1922
kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia", kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: · 104 sümfooniat · 68 keelpillikvartetti · 45 klaveritriot · 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tsellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile · 15 ooperit · 13 missat · vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" W. A. Mozart (1756-1791) oli helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult
Tublide pianistivõimetega neitsi ja tulevase helilooja klaveriduetid kõlasid ühingu kontsertidel õige sageli, ühiselt veedetud ajast ja harjutustundidest aga sai alguse tihe sõprus mis pikapeale sügavaks vastastikuseks kiindumuseks kujunes. Busseto-perioodist pärinevad ka Verdi esimesed kompositsioonikatsetused. Enamikus olid need puhkpillimarsid ja -tantsud ning kirikumuusika, ent leidus ka avamänge ja sooloinstrumentidele (flöödile, klarnetile, fagotile ja metsasarvele) kirjutatud lugusid. Tema parimaks helitööks neilt päevilt peetakse itaalia kirjaniku-patrioodi Vittorio Alfieri sõnadele loodud "Sauli meeletust" baritonile ja orkestrile. Busseto kontserdipublik hindas ja armastas Verdit väga. Kaheksateistkümneaastasest muusikust sai kohalik kuulsus ning tema orelimängule, dirigeerimisele ja helitööde esitamisele elati meelsasti kaasa. Poja menu rõõmustas vanemaid ning nende suurimaks sooviks sai näha teda mõne naaberlinnakese
ta veenvalt demonstreerib LP-del Bach and the Blues (Bach ja bluus, 1966) ja Pianostyles (Klaveristiilid, 1972). Edward Farrant’ 308 andmetel on ta osalenud mitmete tuntud džässmuusikute, nagu Maynard Ferguson, Willy Girard, Yvan Landry, Roger Simard plaatide lindistamisel pianistina 309 , samuti väärivad esiletõstmist LP-d All – Star Jazz Sextet and Salome Bey (5-RCI 503) ja koos Pierre Del Vescovoga tehtud Violet Archeri Sonaadi metsasarvele ja klaverile (RCI 412) plaadistus. Džässmuusikuna on tema eeskujudeks olnud Bud Powell, Erroll Garner ja Bill Evans. Seega igati tähelepanuvääriv laia ampluaaga muusik, kelle oskused ja teadmised on eesti džässmuusikale ja meie noorele muusikute põlvkonnale kaduma läinud. 7.2. JÄRELLAINETUSE ULATUS Eestlasi, kelle džässiharrastus jätkus ka pärast kodumaalt lahkumist, oli teisigi. Kõige aktiiv-
annaabi.ee 
