(4) Metsa korraldamise juhendiga sätestatakse: 1) metsa kaardistamise tingimused; 2) metsa inventeerimise metoodika; 3) metsamajandamiskavas metsa majandamise viiside ja võtete kavandamise nõuded; 4) metsa raiemahu arvestamise metoodika. (5) Riigieelarvest kaetakse metsa korraldamise kulud, mida riik teeb: 1) metsaressursi arvestuse pidamiseks; 2) kaitseala piires asuva metsa korraldamise tellimiseks metsaomaniku poolt kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele esitatud taotluse alusel; 3) toetuste maksmiseks käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 6 alusel. (6) Riigi omandis oleva metsa (edaspidi riigimets) korraldamise tellib ja seda finantseerib riigivara valitseja. Riigimetsa Majandamise Keskuse majandatavas riigimetsas teeb metsakorraldustöid või tellib neid riigimetsa majandaja omal kulul. § 12. Metsakorraldustööde tegevusluba
hektarit. Võrreldes Eestiga on seda vähe. 2. 47% laialehelised (tamm 13%, pöök 7%, pappel 5%, muud 22%). Okaspuud 41% (harilik kuusk 25%, mänd 9%, lehis 2%, ebatsuuga 3%, muud 2%). 3. On jaotunud riigi kolme piirkonna vahel: 78% Valloonias, riigi lõunaosas, 21% Flandria piirkonnas, riigi põhjaosas, 1% Brüsseli piirkonnas, riigi keskosas. 4. Enamik Belgia metsadest kuulub eraisikutele: 58 %. Erametsade keskmine pindala on 2,5 hektarit omaniku kohta ning riigis on üle 100 000 metsaomaniku. 42% metsadest on jaotatud riiklike omanike vahel. Siia kuuluvad riigimetsad, mis on riigi piirkondade (11 %), valdade (28 %) ja provintside, riiklike sotsiaalkeskuste ja kirikukogude (3 %) omanduses. Need metsad kuuluvad metsandussüsteemi ja neid majandavad. -Majanduslik: puidutootmine. Mets annab inimestele palju tööd nii otseselt kui kogu sektoris (saeveskid, paber, paneelid, jne); -Keskkonnakaitse: elurikkuse peamine keskus. Mets kaitseb maapinda erosiooni
Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad. Tartu, 1999. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn, 1987. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Koost E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. Tartu, 2011. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www.luua.edu.ee/pildid/Metsabotaanika.doc http://ebookbrowse.com/metsabotaanika-doc-d20427818 Metsaomaniku käsiraamat. Koostanud V. Aitsam. Erametsakeskus, 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover. Tartu, 2012. Muld. Koostanud I. Rooma. Kättesaadav http://www.ut.ee/BGGM/eestimullad/index.html Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast. Koostanud L. Reintam. Kättesaadav. http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html Paal, J. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn, 1997. Kättesaadav http://www.botany.ut.ee/jaanus
sätestatud juhtudel ja korras. Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Võõra metsa kasutamine- avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. Piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju. Oma isiklik kogemus seostub võõra metsa kasutamisega. Seaduses on kirjas, et piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju. Kahjuks aga saan tuua näite, kus isikud on
matkaonnides ning telkimiskohtades. Lõket võib süüdata selleks ettenähtud kohtades. Jalal kuivava puu või tuulemurru raiumiseks peab riigimetsas luba küsima metskonnast, erametsas aga selle omanikult. Tuleb arvestada, et jalal kuivav puu on paljudele lindudele pesapaigaks. Enne lõkkeplatsilt lahkumist tuleb veenduda, et söed on lõplikult kustunud ning tule edasi levimine pole võimalik. Loodusannid Igaühe õigus lubab metsaomaniku huve kahjustamata korjata riigimetsas ja tähistamata erametsas marju, seeni, pähkleid, dekoratiivoksi, ravimtaimi ja dekoratiivtaimi või nende osi. Igaühe õigus ei kehti era või riigimaale rajatud marjaistandikes. Pajukoor, korvivitsad, männikasvud, vaik jms on toore, mille kogumist igaühe õigus ette ei näe. Tähistatud eramaal liikumiseks ja tegutsemiseks peab saama loa maaomanikult. Eraomanikul on õigus keelata oma valdustes loodusandide,
Õigusobjektideks ei saa olla asjad, mis ei ole mitte kellegi omad (voolav vesi, õhk) Õigusobjektiks ei saa tänapäeval olla inimene. 20. Mis on hõljumisaeg? Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni. §106.(1) TSÜS 21. Kas erametsas on teistel isikutel lubatud marju korjata? Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. §167.(2) AÕS 22. Asjaõigused on ... Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. §5.(1) AÕS 23. Millisel juhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kinnistusraamatust kande kustutamist? Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. §66.(1) AÕS 24
ennetada, kui istutada uus mets alles 2. või 3. aastal pärast raiet. Võimalusel tasub kasutada looduslikke tõrjevõtteid - looduslike taimede leotisi, püüniskoori jms. Männikärsakaohu puhul on alternatiiviks muretseda taimed, mis on juba taimlas kemikaalidega töödeldud. Tuleohtlikes metsades, kus inimestel on harjumus käia, võiks mõelda sädemetepüüdjaga lõkkekoha rajamisele. Kindlasti on igal metsaomanikul võimalus paigutada oma metsa info- ja hoiatussilte. Metsaomaniku kontaktiinfo siltidel võimaldab metsa külastajail küsida luba metsas viibimiseks ja infot tuletegemise kohta. Kontaktiinfo olemasolul saavad ka päästjad või tulekolde avastanud isikud teavitada metsaomanikku tema metsas toimuvast. Info- ja hoiatussiltide paigaldamiseks on ette nähtud ka toetusi, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Metsamaaparandus Metsamaaparanduse eesmärgiks on muuta liigniiske ala metsakasvatusele kõlbulikuks.
toetuse on ka veel maksusoodustused ning maa riigile võõrandamine (Kekk 2015), kuid tulenevalt saamata jääva tulu suurusest pole metsaomanikud siiski antud võimalustega rahul. Samuti tekib probleem, kui metsas olevatel puudel esineb mingit sorti haigusi. Kuna ohustatud oleva linnu pesapaiga mets ei tohi radikaalselt muutuda, ei saa haigestunud puudega ka midagi ette võtta ning haigus levib metsas edasi. Seetõttu väheneb erametsas kvaliteetse puidu osakaal, millest tulevalt väheneb metsaomaniku saadav tulu. Autori arvates on kaalukauss vajunud liigi kasuks ning tuleks leida meetmeid ja kompromisse, mis seda kaalukaussi tasakaalustaks. Kokkuvõtte Liigikaitse kaitse on loodukaitse üks osa, millega erametsa omanik kokku puutub. Suur- konnakotka näitel toodi välja liiki kaitstavad regulatsioonid, millega peab erametsa omanik arvestama. Regulatsioonidest tulenevalt piiratakse metsamajandamist, mis vähendab metsast saadavat tulu
Segakultuurid on tootlikumad, kuna segus olevad puuliigidd on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega; parandavad mulla omadusi; vastupidavad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelistuseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel Kultiveeritava puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust, seenhaiguste ja kahjurite esinemisest, metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsapuudena lubadakse kultiveerida vaid neid võõrpuuliike, mis on ära toodud eraldi määruses, Eesti metsa uuendamisel lubatakse kasutada nt, musta kuuske, serbia kuusek, keerdmändi jne. Metsakultuuride hooldamine Hooldamise eesmärgiks on luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas
vähemalt 0,8 m ja mis kasvavad ühtlaselt jaotununa). Peale selle on Eesti metsaseaduses kohustus uuendada vaid üle ühehektarise pindalaga lageraiutud või hukkunud metsapindu (Leedus tuleb uuendada lageraieala, mille pindala on üle 0,1 ha ja kus võrade liituvus on alla 0,2). Huvitav on ka selline nüanss, et kui Eesti metsaomanik ei uuenda metsa seitsme aasta jooksul pärast raiet, korraldab keskkonnaministeerium metsa uuendamise metsaomaniku vahenditega. Leedu metsaseaduse alusel inventeerib 12 riik kõigi omandivormide metsi riigi raha eest. Metsakorraldusprojektid tehakse kõikide erametsade jaoks, olenemata nende suurusest. Leedu metsaseaduses on kirjas, et ka erametsades kehtib üldriiklik metsakaitse tuletõrjevahendite süsteem, mida finantseerivad metskonnad ja omavalitsused. Leedu riik eraldab ka vahendeid metsakahjurite ja -haiguste suurte kollete tõrjeks. Eesti
Segakultuurid on: 1) tootlikumad, erinevatel puuliikidel erinev vee-, valguse- ja toiduvajadus, 2) parandavad mulla omadusi, 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Puuliigi valik sõltub: ▪ kasvukohatüübist, ▪ vana puistu liigilisest koosseisust, ▪ seenhaiguste ja kahjurite esinemisest, ▪ metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike: ▪ must kuusk, ▪ punane tamm, ▪ euroopa lehis, ▪ siberi lehis, ▪ jaapani lehis, ▪ harilik ebatsuuga. Metsakultuuride hooldamine Hooldamise eesmärk luua soodsad kasvutingimused puittaimedele ja reguleerida metsakultuuri koosseisu. Hooldamise viisid valitakse vastavalt metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust
öeldes on kehvas seisus. Tänu sellele, et on piiratud import Venemaalt, pole Eesti ja ka Soome puidutööstustes piisaval hulgal puidutooret, mida nad töödelda suudaksid, see tähendab, aga väikseid käibeid ja madalat sissetulekut nii töösturitele, kui riigile. Suurt abi pole ka kohalikust puiduturust ja -metsamaterjali varust, sest tänu raie ja veopiirangutele ning maksusüsteemile on ka selle kättesaadavus vägagi piiratud ehk siis metsaomaniku huvi puitu müüa, puudub. FLEGT regulatsiooni põhirõhk on suunatud siiski ökoloogiale ja ökonoomikale, mitte nii väga majandusnäitajatele, kuigi õige ökoloogia ja ökonoomia suhe peaksid tagama ka väga head majandusnäitajad, pole see senini veel nõnda, sest vastavad seadused, mis head kasumit võimaldama peaksid, praeguseks veel puuduvad. Loodetavasti pole ka see päev kaugel, mil õige majandamise ja seadusliku
erinev juurestik, toitainete vajadus ja erinev valgusnõudlikkus, seega kasutatakse paremini ära mulla toitevarud ja päeikeseenergia 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelis neid on lihtne rajada ja hiljem ka hooldada ja majandada. Puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust; seenahiguste ja kahjurite esinemisest; metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Hooldamine eesmärgiks on luua puudele soodsad kasvutingimused, hooldamise viis valitakse lähtuvalt metsa seisundist vanusest ja liigilisest koosseisust. Hooldamise viisid on: 1) pinnase hooldamine- kobestatakse mulla pealmist kihti ja hävitatakse umbrohi. 2) Täiendamine ja koosseisu reguleerimine 3) väetamine 4) keemiline töötlemine 5)kaitseabinõud loomade vastu 6) tulekaitseabinõud. 21. Põllumaade metsastamine.
o Parandavad mulla omadusi o Vastupidavamad seen- ja putukakahjustustele Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus rajamisel ja hilisemal hooldamisel ning majandamisel Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub o Kkt-st (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist) o Eelmise puistu liigilisest koosseisust o Seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess) o Metsaomaniku soovidest ja võimalustest Metsakultuuride hooldamine Eesmärgiks luua soodsad tingimused istutatud taimedele ja reguleerida kultuuri koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast Hooldamise sagedus o Sõltub kkt-st o Kultuuri rajamise ajast peale raiet o Maapinna ettevalmistamise astmest o Istutusmaterjali suurusest
2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: 1 · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), 2 · eelmise puistu liigilisest koosseisust, 3 · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), 4 · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsakultuuride hooldamine Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus 1 · sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis hooldamise vajadus
tuleohutusnõuetest ja maakondades. metsatulekahjude ennetustöödest. 2.2. Rühmanõustamised Kõik maakonnad. 2.3 Infotrükised Eesti. 2.4 Televisiooni saatesarjas Eesti. ,,Metsaomaniku kool" 1. Jrk Probleem Meetmed Piirkonnad Nr 2.5 Info Internetis erametsa portaalis. Eesti. 3. Metsa tulekindluse 3.1 Tuletõkestusribade rajamine ja Riigimetsad, tõstmiseks ei ole hooldamine. erametsad, suure ja ennetavaid meetmeid keskmise tuleohuga
suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kraftiklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit vähekvaliteetne. . Hooldusraiete tehnoloogiad Olenevalt metsaomaniku võimalustest ja puuliigist, puistu vanusest ning pinnasest, kasutatakse Eestis väga erinevaid puistu ülestöötamise tehnoloogiaid ja mehhanisme. Väikesepinnaliste erametsade omanikud teevad töö tavaliselt ära käsitsi, kasutades mootorsaagi (45-54 cm3 mootori töömahuga ja 33-45 cm pikkuse saeplaadiga kerge mootorsaag; Husqvarna, Partner, Jonsered, Stihl, Dolmar jt.) ja hobu- või traktorkokkuvedu. Raiutud puit tuuakse tavaliselt metsast välja sortimentidena, sest seda
on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), · eelmise puistu liigilisest koosseisust, · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsakultuuride hooldamine Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus · sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis
vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: ● kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist), ● eelmise puistu liigilisest koosseisust, ● seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), ● metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsapuudena lubatakse kultiveerida vaid neid võõrpuuliike, mis on ära toodud eraldi määruses: „Metsa uuendamisel Eestis kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“ Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike: 1) must kuusk 2) serbia kuusk 3) keerdmänd 4) euroopa lehis 5) siberi lehis 6) siberi lehise vene teisend 7) jaapani lehis 8) kuriili lehis 9) eurojaapani lehis 10) harilik ebatsuuga 11) siberi nulg 12)
erametsaomandite osakaal on suhteliselt kõrge Soomes ja Rootsis, vastavalt 64 ja 41 % metsa kogupindalast, väga väike aga näiteks Kreekas 8 % metsa kogupindalast . Põhja-Euroopa riikides, millistes metsade tulunduslik funktsioon on väga oluline, majandavad riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused või äriühingud. Lääne- ja Lõuna-Euroopas, kus reeglina on esmatähtsad metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, on nii riigi kui võimu- ja järelvalveorgani, kui ka metsaomaniku ja riigimetsa majandaja funktsioonid sageli riigieelarveliselt finantseeritavad ja seatud ühtse metsandus-administratsiooni ülesandeks. Metsanduslik õigusloome ja metsanduse arendamine Euroopa riikides Enamik Euroopa riike on välja töötanud ja rakendanud mitmesuguseid metsandusalaseid arengukavasid ja õigusakte, mis on otseselt toetanud säästva arengu tagamist metsanduses. Metsapoliitika ja metsanduse arengukava dokumendid on olemas 33-s ning koostamisel või
on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), · eelmise puistu liigilisest koosseisust, · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. 38. Mis on metsasertifitseerimine? Mis on toote sertifitseerimine. Nimeta enim levinud sertifitseerimissüsteemid. Mis on metsade sertifitseerimise eesmärgid? 39. Millest sõltub metsakultuuride algtihedus? Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.
1999-2002 viidi Rootsi-Eesti koostööprojektina läbi ulatuslik metsa vääriselupaikade inventuur, st otsiti neid vanu majandusmetsa osasid, kus esinevad või võivad esineda põlismetsa liigid. See puudutas peamiselt alasid, mis sobivad putuka, sambla, sambliku ja seeneliikidele, samuti soontaimedele ja selgroogsetele (kuigi vähemal määral). Eriti oluliseks peeti kaitsta vähese levikuvõimega haruldaste liikide elupaikasid. Vääriselupaikasid kaitstakse praegu metsaomaniku ja keskkonnaministeeriumi vahelise vabatahtliku kokkuleppe alusel. 2001. aastal käivitus LIFE-Nature programmi toetusel kolmas suuremahuline projekt "Prioriteetsete metsaelupaigatüüpide kaitse Eestis". Tegu oli EMKAV projekti jätkuga, millesse kaasati Eesti 20 kõige keerulisema kaitsekorraga metsakaitseala, kogupindalaga 53 896 ha. Projekti eesmärgiks on üle- euroopalise tähtsusega metsaelupaigatüüpide ja nendega seotud liikide soodsa seisundi tagamine. Kõigile
harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m raskendab tõusmete arengut; ·eelmise puistu liigilisest koosseisust, kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või 3) niisketel ja märgadel, külmakahjustustele ·seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud alluvatel muldadel; ·metsaomaniku soovidest ja võimalustest. metsa uuenenuks lugemisel arvesse 4) erosiooniohtlikel muldadel. Metsakultuuride hooldamine võetavat puuliiki. Külvi võiks eelistada: Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad Metsa võib uuendada ainult 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel kuni kasvutingimused istutatud või külvist tärganud
METS Kinnisasja omanikul on õigus kasutada maatükil kasvavat metsa ja muud looduslikku taimestikku, arvestades seaduses sätestatud kitsendusi. Avalikõigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. Piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju. Avalikõiguslikule juriidilisele isikule kuuluval maatükil võib jahti pidada seaduses sätestatud korras. Eraõiguslikule isikule kuuluval kinnisasjal võib omanik jahti pidada, arvestades seaduses sätestatud kitsendusi. Teised isikud võivad jahti pidada kinnisasja omaniku loal seaduses sätestatud korras.
annaabi.ee 
