1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4
SISUKORD 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10
istutatatkse.Taimede metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates kui katmikaladel. Suletud juurekavaga e. Potitaimede eelistused on see et neid on lihtne istutada, tööjõudlus on istutamisel suurem ning istitada saab kevadest sügiseni. Puudused aga juure aren võib olla pärsitud, kasvatammine esialgu kukukam, eeldab suurt töäüsust ja asjatundlikkust ning väga viljakate alade jaoks taimed väiked. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Algtihedus peab olema optimaalne et tagada kultuuri õigeaegne liitumie, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikus, kuid ka jälgima et rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laastumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustes,
2) niisketel ja märgadel muldadel; 3) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske; Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: Seemikud - kasvatatud külvidest, neid pole ümber istutatud. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimlas. Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud. 2.5 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist, 4) istutusmaterjali vanusest, 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on:
majajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutamise teel. Külvi eelised: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb:
Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutamine eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist võiks eelistada: kuivadel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; niisketel ja märgadel muldadel; erosiooniohtlikel muldadel. Istutatakse 3 liiki taimi seemikud, istikud, heistrid. 20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur. Segakultuurid 1) on tootlikumad, kuna erinevatel puuliikidel on
Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: 1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust;
mulda kinnitamise tulemust(Ladvast sikutada kergelt). Juurekaela mullasolemise sügavus(max 2 cm), juurte ebanormaalset asendit ja suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist tuleb ka kontrollida. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvisügavust(Peaks olema 2x seemnest suurem). Vastuvõtmisel koostatakse tavaliselt vastuvõtuakt, kuhu mägitakse peale töö kvaliteedinõuded, ka uuendamiseks kasutatav puuliik ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti ka esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Peale tähtaja möödumist vaadatakse tööd uuesti läbi. Metsakultuuri hooldamine Kultuuri täiendamine- Kasvamishakkamisele järgnev tähtsaim töö ennem valgustusraiet, soodustab kasvamaminekut Kulu kõrvaldamine- Sügisel; vähendada närimiskahjustusi Põõsa ja ebasobivate puude kõrvaldamine- Kevadel.Peapuuliigile annab rohkem ruumi ning valgust
o Külvi- ja kooliosakond o Taimed kasvavad ca 1m laiustel peenardel ja viies reas. Konteinertaimede kasvatamine: o Taimekasv toimub spetsiaalsetes kastides o Taimede kasvuaeg 1-2 aastat o Istutusmaterjali nimetus on kõigil seemik. o Ku, Mä, Ks, harvem Lm o Taim kasvab nii kasvuhoones kui kasvuplatsil, kogu aeg samas kastis – konteineris. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Metsakultuuride algtihedus o Õigeaegne liitumine o Puidu hea kvaliteet o Puistu kõrge tootlikkus o Kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad o Laasumine on parem o Aastarõngad on kitsamad o Suureneb sügispuidu kvaliteet o Väiksema koondega Algtihedus oleneb o Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest
Harilik Mänd Jaa nus Juhani Juhendaja: Kaia Hiie 1.Puuliigi bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2.Puidu omadused 3.Kasvatamiseks võimalikud kasvukohatüübid ja mullad 4.Metsauuendamisviisi valik 5.maapinna ettevalmistamine 6.Külvi ja istutusviisi valik 7.Metsa kultuuri vastuvõtmine 8.Metsakultuuri hooldamine 9.Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje 10.Metsa kultuuri ümberkasvatamine noorendikuks 11.Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsa...
Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist, kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime, kultuuri külvide puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. Kultuuri hooldamine: o kultuuritäiendamine suurendab kasvamaminekut; o rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus; o kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel; o põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel;
Kool Universumi varane evolutsioon Referaat Koostaja: Klass: Koht 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus................................................................................. 3 2. Kosmoloogia............................................................................... 4 3. Paisuv Universum.................................................................... 5-6 4. Inflatsiooniline arneguetapp.................................................... 7-8 5. Kiirgusdominantne arneguetapp............................................
Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. 8) Metsakultuuri hooldamine : · kultuuritäiendamine suurendab kasvamaminekut; · rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus; · kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel;
tarvitab tiigis hapnikku ja halvendab vee kvaliteeti. "Saagikoristus" Poegade tiigid tühjendatakse kasvuperioodi lõpul kui veetemperatuur on siiski veel üle 10 kraadi, tavaliselt septembris. Tiigid tühjendatakse harilikult vee pinda aeglaselt (5- 10 cm öö jooksul) alandades. Lõpuetapil restid eemaldatakse ja vähipojad kogutakse tiigi põhjas oleva väljalasketoru kaudu ettevaatlikult võrgust kasti. Vähipoegade saagis Liik Hautamine Algtihedus Väljatulek (%) Keskmine suurus tk./m2 (mm) Jõevähk Normaalne 80120 4560 1723 Jõevähk Ajatamine 5080 4055 2533 Signaalvähk Normaalne 5080 4070 2335 Signaalvähk Ajatatud 3060 4060 3050
Põhjamaades domineerib suletud juurekavaga taimede kasutamine metsade uuendamisel, meil on siiani paljasjuursete taimede osatähtsus arvestatav. Viimastel aastatel on rakendatud nn. „pott-põld“ tehnoloogiat, mis seisneb kilehoones kasvatatud 1 a seemikute koolitamises avamaale. St. tugeva ja hästi arenenud kuusetaime saab 3 aasta jooksul. Suletud juurekavaga e. potitaimede eelised ja puudused: 2.4 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud on kvaliteetsemad: puude laasumine on parem,
ei tohi inimene metsa looduslikku allkirja vastu või toimetatakse kätte sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see väljastusteatega tähtkirjaga. kasvanud puud väiksema koondega. on seotud kaitseala või püsielupaiga Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on Algtihedus oleneb: kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse-eeskirjas. vajalik järgmistel juhtudel: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule omadustest, uuendamise võtteid kaitse- ja elujõulist peapuuliigi looduslikku 2) kasvukohatingimustest,
Pojad võidakse koorutada ka otse poegade tiikidesse, asetades marjaga emased just enne poegade koorumist sumpades tiikidesse. Poolintensiivne tiigikasvatus põhineb tavaliselt oma poegade toodangul eraldi poegade tiikides. Aga poegade ostmine vastkoorunutena või edasikasvatatutena võib olla tulusam. Kui vähid sorteeritakse edasikasvatuse ajal sugupoole ja suuruse järgi, võib ülejäägi müüa asustusmaterjaliks ja tiikide toodangut saab optimeerida, kuna algtihedus võib olla suurem kui ilma sorteerimiseta. Sorteerimine vähendab suremust ja hoiab ära tiigi alakasutuse ohu. Emased on asustusmaterjaliks soovitavamad (asustamise jaoks on vajaVähkide sorteerimine nõuab lisatööd ja seepärast suurendab kasvatuse kulusid.Poolintensiivne tiigikasvatus nõuab rohkem kapitali ja tööjõudu kui loodustoidutiikides kasvatamine aga tulemuseks on suurem ruutmeetritoodang ja kasvanduse tingimuste parem valitsemine. Kuna
Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), · eelmise puistu liigilisest koosseisust, · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. 38. Mis on metsasertifitseerimine? Mis on toote sertifitseerimine. Nimeta enim levinud sertifitseerimissüsteemid. Mis on metsade sertifitseerimise eesmärgid? 39. Millest sõltub metsakultuuride algtihedus? Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb:
Istutatakse: *Männikultuurid rajatakse kas 2-aastaste avamaal kasvatatud seemikutega või üheaastaste kilehoones kasvatatud seemikutega. *Kuusekultuurid rajatakse 4-aastaste kuusetaimede (2+2 a.) või 1-aasta kilehoones ja 2-aastat avamaal kasvatatud taimedega (1+2a.). * Lehisekultuurid rajatakse kas seemikute või istikutega. * Kasekultuurid kas 2-aastaste seemikute või 2-3 a. istikutega. * Teisi lehtpuukultuure tavaliselt suuremõõtmeliste istikute (heistritega). 10.4 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus
Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad kehtestab keskkonnaminister määrusega. (9) Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. (10) Metsa uuendamise nõuded, sealhulgas metsatüübis, milles metsa uuendatakse külvi või istutamise teel, külvi ja istutuskohtade minimaalne algtihedus, maapinna ettevalmistamisele esitatavad nõuded metsatüübis, milles uuendamine pole kohustuslik, ja juuremädaniku tõttu raiutud puistute uuendamisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. § 25. Metsa uuendamise kohustus (1) Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.