1. Ülevaade................................................................................................................. 6 2.2. Oluliseimad väljavõtted Leedu metsaseadusest..................................................... 6 2.2.1. Mets ja metsamaa............................................................................................ 6 2.2.2. Metsade jagunemine........................................................................................7 2.2.3. Metsakasutus................................................................................................... 8 2.2.4. Metsade uuendamine, kasvatamine ja raie...................................................... 9 2.2.5. Metsade kaitse............................................................................................... 10 2.2.6. Eramets.......................................................................................................... 10 2.3
suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad: madal tootlikkus, vähe säilinud, kekskonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad: väga suur aastane tootlikkus, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad: suur aastane juurdekasv kuni 50 kuupmeetrit ha, liigirikas, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. Metsakasutus agraar – ja tööstusühiskonnas: alepõllunduse käigus hävitati tohutud metsaalad. Väga palju metsa on ajajooksul hävinud. Kasutati puitu laevaehituses. Kütteks oli oluline. Hiljem kehtestati piirangud ning hakati metsa istutama. Metsakaitse: Ilma metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa- alasid, ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub setteid, mis ummistavad põhjustades üleujutusi. Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist
Jagunevad: niisketeks (okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks (Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud. Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. 4 · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. KAASAEGNE METSAMAJANDUS · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid. Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.
Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud . Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · 17 Ekvatoriaalsed vihmametsad . Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. · · Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. · · KAASAEGNE METSAMAJANDUS · · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid . Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. ·
Peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse peamiselt kütteks Ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha Liigirikkad Palju on ka väheväärtuslikke puiduliike Väärispuidu saamiseks raiutakse peamiselt Levivad Brasiilias, Kongo DV, Indoneesias, Nigeerias, Kolumbias, Austraalias kagu rannikul, Himaalaja lõuna jalamil Metsakasutus agraar ja tööstusühiskonnas Metsakasutuse intensiivsus on aegade jooksul väga palju muutunud Siis kui tekkis põllumajandus ning paikne eluviis algas ulatuslikum metsade raiumine Arengumaades kestab selline metsaraie praeguseni (alepõllundus) Tööstusajastul suurenes puidukasutus veelgi ja metsatööstusest sai eraldiseisev majandusharu Puidunappuse tõttu kehtestati piirangud metsaraiele ja metsa hakati istutama
tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks. Pikema vihmaperioodiga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kasvavad metsad sarnanevad vihmametsadega, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on seal väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad - kasvavad suurtel aladel lõuna-ameerikas, aafrikas ja kagu-aasias. Aastane juurdekasv on suur, kuni 50m3/ha aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Pindala väheneb üle raietõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas - metsakasutuse intensiivsus on aegade jooksul palju muutunud. Uuringud näitavad et 95% lääne- ja kesk-euroopast oli algselt kaetud metsaga. Keskaja lõpuks oli metsa all vaid 20% territooriumist, praegu veelgi vähem. Kaasaegne metsamajandus Metsatööstusklastrid - hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega majandusharud ja äriteenused. Kaas aegne metsamajandus on olemas läne- ja põhja-euroopas, p-ameerikas ja jaapanis
investeerimisvõimalused), metsasektori ettevõtted (halveneb puittoorme kvaliteet, kasvab sõltuvus importpuidust, millega kaasnevad riskid, metsaomanikel väheneb huvi metsaga tegeleda, mis tingib madala varustuskindluse) kui ka riik (väheneb maksutulu, lisandväärtus ja tööhõive, ebaefektiivseks muutub maakasutus, halveneb väliskaubandusbilanss). Metsamajanduslike investeeringute aluseks on enamasti puidu müügist saadav tulu. Vähene metsakasutus põhjustab ka metsauuenduse, metsakaitse- ja metsahooldustööde ning infrastruktuuri loomise ja hooldamise vähenemist ning halvendab metsanduse pikaajalist tasakaalustatud arengut. Puidukasutusest saadav tulu võimaldab teha investeeringuid ka looduskaitse, puhkemajanduse ja jahinduse arendamisse. Stabiilne ja aktiivne kodumaise puidu kasutamine on nii metsasektori kui ka teiste sellega seotud sektorite jätkusuutliku arengu eelduseks.
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4
1990. aastatel, kui metsi hakati andma eraomandusse, ning tegid tõsise hüppe pärast 1998. aastat, mil jõustunud metsaseadus kaotas regulatsioonimehhanismid erametsades. Tõepärased andmed metsade kasutuse kohta on meil aastast 1999, kui metsi hakati inventeerima statistilisel valikmeetodil [2]. Joonistel allikana märgitud SMI tähendabki statistilist metsade inventuuri. Eesti metsade üldjuurdekasvu on hinnatud 12,2 miljonile tihumeetrile aastas. See jätab esialgu mulje, et meie metsakasutus on igati tasakaalus raiutakse juurdekasvu piires. Tegelikult arvestatakse kogu Euroopas kasutatava juurdekasvuna nn. netojuurdekasvu: üldjuurdekasvust lahutatakse looduslikult väljalangev osa [6]. Seega peaksime võtma arutluste aluseks umbes 70% üldjuurdekasvust. Teine oluline tegur on kasutatava varu suurus: selle hulka ei arvata rangelt kaitstavaid metsaosi, mille pindala on Eestis hinnanguliselt 144 000 hektarit [2]. Seda kõike järgides selgub, et ka metsanduse
Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki
lähtudes säästvat metsamajandust. Raied on viidud sellise tasemini, et raiemahud säilivad vähemalt samas koguses tulevikus. Puidu hulk on Soomes kasvanud selgelt viimaste aastakümnete jooksul Kui metsas nähakse vaid toorainet, siis kõik tundub olevat hästi. Viimasel ajal on võetud kasutusele uus metsade säästva kasutuse mõiste - nüüd räägitakse ökoloogiliselt säästvast metsade kasutamisest. See tähendab, et metsakasutus ei tohi põhjustada metsas elava looma- ja taimeliikide hävimist. Nii Soomes, Rootsis kui Norras on metsade majandamine suurim elustikuliikide ohustaja. Soomes loetakse praegusel hetkel 1692 hävimisohus olevat looma- ja taimeliiki. Ligi 43% kõigist ohustatud liikidest elab metsas ja nende ohu põhjustaja on nimelt metsamajandus. See on teatavasti tagajärg, sest metsamajandus muudab looduslikku algupärast metsakeskkonda väga mitmel viisil.
asustavad teatud spet sialiseerunud taime- ja loomaliigid. Niisugused väiksed elupaigad on väga tundlikud inimtegevuse, eelkõige kuivendamise, lageraiete jateedeehituse suhtes. Maastiku süstemaatilise kasutamise ja metsamajandusliku tegevuse intensiivistumise tulemusena on Euroopas tekkinud olukord, kus vääriselupaigana kvalifitseeruvad metsad on äärmiselt fragmenteerunud ja võtavad enda alla üksnes marginaalse osa maastikust. Tiheda asustusega boreonemoraalse piirkonna metsakasutus ja metsamaa jagunemine väikesteks omanditeks on põhjustanud väärtuslike elupaikade killustatuse. Boreaalse piirkonna metsad asuvad ulatuslikumal territooriumil, mis tähendab, et ka põlis- ja loodusmetsade pindala on suurem. Looduskaitse üks tähtsamaid ülesandeid on määratleda ja kaardistada looduskaitse seisukohast väärtuslikud metsad, mis tänaseni on veel säilinud. Nimetatud eesmärgi täitmisel põhineb ka vääriselupaikade inventuur.
kinnipidamist Maksu- ja Tolliamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend, CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk) Politsei- ja Piirivalveamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu kalapüük, metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnaalaste õigusaktide kontroll, loomakaitse, veesõidukitega liiklemine, merereostuse avastamine ja koristamine. Politsei on ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja Põllumajandusamet – tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega
metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala vähenema. XVIII saj. teisel poolel algas metsade pindala intensiivne vähendamine, algas põllumaade laiendamine. XVIII saj lõpul oli Eestis metsasus 28%. XIX saj. jooksul metsakasutus intensiivistus, see oli seotud paberi- ja puidutööstuse ettevõtete rajamisega. 1 1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%. Metsade pindala hakkas uuesti suurenema pärast II maailmasõda. 1958 - 29% 1973 - 36,1% 1993 - 47,6% Metsade pindala suurenemisel peale II maailmasõda on kaks peamist põhjust: 1. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Viiekümnendatel aastatel viidi ellu
Eestis. Metsa pindala on jagunenud ebaühtlaselt , 64-s riigis on metsa alla 0,1 ha elaniku kohta (GFRA, 2005). Eesti metsade pindala moodustab 0,055 % maailma metsade pindalast. Troopiliste/subtroopiliste ja parasvöötme/boreaalsete metsade pindala on suurusjärgu poolest võrdne ning valitseb trend viimaste osakaalu suurenemiseks. Kultuurpuistute ja istandike kogupindala on 7 % ja pindala 264 miljonit ha ( 2010). Raie ja muu metsakasutus on õiguslikult reguleeritud vaid umbes 12 % ulatuses maailma metsadest (2003). Kaitsealuste, otseselt bioloogilise mitmekesisuse kaitseks määratud metsade pindala on enam kui 460 miljonit hektarit, s.o 12 % metsade kogupindalast. Alates 1990-st aastast on nende pindala suurenenud 95 miljoni hektari võrra (2010). Vee- ja pinnasekaitse metsade kogupindala on 330 miljonit hektarit ehk 8 % metsade kogupindalast (2010). Top Ten - 10 maailma suurima metsa pindalaga riiki VENEMAA
osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alles 30 40-aastaselt või veelgi hiljem). Vormide, sortide määramisel on oluline tähtsus ka õitel ja viljadel. Dendroloogia kui teadus on väga tihedalt seotud paljude teiste distsipliinidega, nagu metsakasvatus, metsakultuurid, puuliikide selektsioon, metsatüpoloogia, metsatakseerimine, metsakorraldus, metsakasutus, metsaentomoloogia, metsakaitse jt., sest puude ja põõsaste hea tundmine on eelduseks nimetatud distsipliinide õpetamisel. Dendroloogia tugineb omakorda mitmetele distsipliinidele, nagu taimemorfoloogia ja - süstemaatika, -anatoomia, -füsioloogia, -geograafia, mullateadus jt. LIIGI MÕISTE, TAKSONOOMILISED ÜKSUSED Süstemaatiliseks ja bioloogiliseks põhiühikuks on liik. Liigi esimese definitsiooni andis inglise loodusteadlane J. Ray 17. sajandi lõpul. Ta
mitte piim ~500l/a). Loomad kannatasid alatoitumisse, nii pea kui said rohumaale siis loomad ei tahtnud liikuda kuna nad olid väsinud. Talu kasutuses olid põllumaad, mida aeg-ajalt jagati ümber, vahepeal olid viljakad maad aga vahepeal halva viljakusega maad. Üleribasus, talutükid asusid üksteisest kaguel (Igaüks saab nii viljakat kui ka ebaviljakat maad). Ühel ribal, tuleb kasvatada ühte kultuuri. Põllumaade kruntimine. Sügisel ajal aeti kõik loomad küla karjamaale. Metsakasutus oli ühine, varuti küttepuid koos. Mõnikord oli ühiskasutuses heinamaa. Suurtemate külade juurde võis kuuluda veski. Levinum külaamet oli külasepp. Hülgepüük toimus tulirelvade abil. Metsmesindus. Tähtsamate tööde kalender: Aprilli lõpp: Algas kevadiste põllutööde tsükkel, karja väljalaskmine, jüripäev 23. aprill (Taluteenijate teenistusaeg algas jüripäeval, sellel samal päeval algas mõisas oluline koormis ehk jalategu ja rakmetegu)
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist. -Maa-amet kontrollib maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist. -Maksu- ja Tolliameti pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend, CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk). -Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse kuulub mitu valdkonda: kalapüük, metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnalaste õigusaktide kontroll, loomakaitse, veesõidukitega liiklemine, merereostuste avastamine ja koristamine. Politsei on ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja. -Põllumajandusamet tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega. -Päästeametkontrollibkemikaaliseadusenõuetetäitmistja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet
Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas. Dendroloogia kui teadus on väga tihedalt seotud paljude teiste distsipliinidega, nagu metsakasvatus, metsakultuurid, puuliikide selektsioon, metsatüpoloogia, metsatakseerimine, metsakorraldus, metsakasutus, metsaentomoloogia, metsakaitse jt., sest puude ja põõsaste hea tundmine on eelduseks nimetatud distsipliinide õpetamisel. Dendroloogia tugineb omakorda mitmetele distsipliinidele, nagu taimemorfoloogia ja -süstemaatika, -anatoomia, -füsioloogia, -geograafia, mullateadus jt. 74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused. Süstemaatiliseks ja bioloogiliseks põhiühikuks on liik. Tänapäeval mõistetakse liigina kui
territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. 18. saj. teisel poolel hakkas metsade pindala eriti intensiivselt vähenema, algas põllumaade laiendamine ning 18. saj. lõpuks oli Eestis metsasus ca 28%. 19. saj. jooksul metsasus vähenes veelgi, sedapuhku oli põhjuseks aga intensiivsem metsakasutus, mis oli seotud paberi- ja puidutööstuse arenguga ning 1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda. 1958 - 29% 1973 - 36,1% 1993 - 47,6% 2008 – 50,6% 2010 – 50,6% 2014 - 50,3% 2017 – 53,6% Metsasuse suurenemisel peale II maailmasõda on mitmeid põhjuseid, kuid neist olulisemad on: 1
vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad.
annaabi.ee 
