PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II Elundipiir Liited naaber- Põletik on serooskest elunditega · Kui liitunud naaberelund on teine õõneselund, võib tekkida uuris ehk fistul kahe naaberelundi vahel (nt magu ja jämesool). METASTASEERUMINE I · Kasvaja levik algkoldest kaugematesse keha piirkondadesse; · tekivad uued, sekundaarsed kolded: siirded ehk metastaasid (ld metastasis); · metastaas kasvab sageli kiiremini kui algkolle. METASTASEERUMINE II Lümfogeensed metastaasid Regionaalsed Venoosne Rinnajuha Kopsud lümfisõlmed veri · Vahel harva on levik voolule vastupidises suunas. · Lümfogeenselt levib eeskätt vähk. METASTASEERUMINE III Hematogeensed metastaasid
1 lagundamise vähenemise tõttu. Naatrium omakorda suurendab vedeliku kogunemist organismi. Põhjused Sagedasemad põhjused: Krooniline maksapõletik (maksatsirroos) Neerupuudulikkus Alkohoolne maksahaigus (alkoholhepatiit) Krooniline hepatiit Pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik Südamepuudulikkus Maksakasvajad või kasvajate metastaasid maksas Peritoneumile levinud vähk Rasedushepatoos Haruldasemad põhjused: Maksaveeni tromboos Perikardiit ehk kõhukelmepõletik Nefrootiline sündroom Kõhukelmepõletik ehk peritoniit Lümfiringe sulgus maksas ja lümfiteede kahjustus Nälgus Valkude imendumishäired Hüperaldosteronism ehk aldosteroonisünteesi suurenemine Tuberkuloos Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus Kõhunäärmevähk Eosinofiilne peritoniit Mesotelioom
väikerakk-kopsuvähiks. Nagu kõigile pahaloomulistele kasvajatele on kopsuvähile omane levimine organismis lümfi- ja vereteid mööda andes siirdeid e. metastaase teistesse organitesse. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast kopsudes ja levimisest rindkeres ning kogu organismis. Mõnel juhul ei pruugi haigus endast kuidagi märku anda ja kasvaja avastatakse mingil muul põhjusel tehtud kopsuröntgenil. Kopsuvähi metastaasid e. siirded esinevad kõige sagedamini peaajus, maksas, luudes, neerupealises, mis vastavalt võivad anda neuroloogilisi sümptomeid - peavalu, dementsust või siiskõhuvalu, luuvalu. Kopsuvähk annab sageli ka üldsümptomeid, milleks on kaebused nõrkusele, isutusele, uimasusele jakehakaalu langusele. DIAGNOOSIMINE, EHK MILLISEID UURINGUID VÕIDAKSE TEHA JA MIKS Peale patsiendi küsitlemist ja läbivaatust otsustab arst edasiste uuringute üle.
korral. Kolmandaks maksa suurenemise põhjuseks on sapi tootmise ja ringluse häired. Kui maksa rakud on kahjustunud, on vajalik organismi normaalse töövõime tagamiseks uute rakkude tootmine ning seega suurenevad ka maksa mõõtmed. Faktorid, mis kutsuvad esile maksa suurenemist Hepatiit Maksatsirroos Maksa alkoholtõbi Ravimid Alatoitumus Rasvumus Sidekoe haigused (näiteks süsteemne erütematoosne luupus) Kasvajad ja nende metastaasid Sapikivitõbi Haruldamasemad faktorid, mis kutsuvad esile maksa suurenemist Süsivesikute, rasvade ja lipiidide ainevahetushaigused Sepsis Sarkoidoos Maksa veenide tromboos Maksafibroos Sapiteede haigused Talasseemia Sirprakuline aneemia Perikardi haigused (perikardiit) -2- Maksahaiguste diagnoostika Vereanalüüs maksa töövõime hindamiseks.
Protrombiin, F 7, 9, 10 : sapihapete defitsiit, üldine malabsorptsioon, soole mikrofloora allasurumine antibiootikunidega, kumariini analoogid (kaudse toimega antikoagulandid) Trombotsüütide funktsioonid: adhesioon, agregatsioon ja sekretsioon, vere hüübimine, fibrinolüüs Trombotsütopeenia < 100 (ref väärtus 150-400) Põhjused: 1. Trombotsüütide produktsiooni langus Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja metastaasid), Ravimitest tingitud, Infektsioonid (viirused, HIV) 2. Trombotsüütide vähenenud eluiga Immunoloogiline lammutus Autoimmunne(idiopaatiline trombotsüpeeniline purpur), Isoimmunne (vereülekande järgne, neonataalne), Ravimitega seotud, Infektsioosne (mononukleoos, tsütomegaaliaviirus), HIV Mitteimmunoloogiline lammutus DIK, Hemangioom, Mikroangiopaatiline hemolüütiline aneemia 3
eemaldab selle pigmentlaigu nahalt. Eemaldatud koetükk saadetakse laboratooriumisse rakuanalüüsiks. Hinnatakse, kas muutused rakkudes on pahaloomulised. Juhul, kui selgub, et tegemist on melanoomiga, siis on väga oluline määrata haiguse levik ehk staadium. Nahamelanoom võib olla paikne või levinud lümfi- ehk koevedelikuga või verega organismi teistesse kudedesse ja organitesse. Tekivad kasvaja siirded ehk metastaasid. Kasvaja rakud vabanevad algkoldest, milleks on tavaliselt sünnimärk ja liiguvad ümbritsevasse nahka (satelliidid) ja naha aluskoesse (intransiitsed metastaasid) samuti vastava piirkonna lümfisõlmedesse, vereringesse ja seejärel teistesse organitesse. Siirete ehk metastaaside olemasolu, eriti kaugmetastaaside olemasolu halvendab haiguse kulgu oluliselt. Paikse melanoomi puhul on oluline, kui suur on kasvaja paksus koepreparaadis ehk naha
veel kaugmetastaasid. Enamikul sellistest juhtudest kombineeritakse kiiritusravi kemoteraapiaga, mis parandab oluliselt haige üldseisundit ning pikendab elu. Umbes 10%-l juhtudest võib sellise raviga saavutada ka patsiendi täieliku tervenemise. Kemoteraapia on mitteväikeserakulise kopsuvähi korral rakendatav tavaliselt koos kiiritusraviga või ka iseseisvalt, kui kasvaja ei ole eemaldatav kirurgiliselt ning organismis esinevad metastaasid. Kemoteraapaia iseseisva ravimeetodina ei suuda garanteerida terevenemist, kuid võib eluiga oluliselt pikendada ning taandab asvajast tingitud ebameeldivaid sümptomeid. Väikeserakulise kopsuvähi ravi erineb oluliselt mitteväikserakulisest kopsuvähi ravist, kuna väikeserakulisel kopsuvähil on võime organismis kiirelt levida ning on tundlik keemiaravi suhtes. Kirurgiline ravi on tervendaval eesmärgil teostatav vaid umbes 5 % -l
kirurgiline ravi. Kombineeritud ravi korral on vähist vabanemise tõenäosus 60% ja rohkem, samal ajal kui ainult kasutades kirurgilist ravi on vähist vabanemise tõenäosus 10- 20%. Kirurgilise ravi eesmärgiks on eemaldada kasvaja ohutult, säilitades niipalju funktsioone kui võimalik. (Padrik jt 2013: 92). Metastaatilise haiguse korral kasutatakse kombineeritud ravi, mis hõlmab keemia - ja kirurgilist ravi. Võimaluse korral tuleb eemaldada vähi algkolle ja kõik metastaasid kirurgiliselt. (Haagedoorn jt 1996: 257). Ewingi sarkoomi korral rakendatakse keemiaravi koos lokaalse raviga. Esmavõimalusena püütakse lokaalne ravi teha kirurgiliselt, aga kui peaks juhtuma et see pole kasvaja ulatuse tõttu võimalik, siis tuleb rakendada lisaks keemiaravile ka kiiritusravi. (Padrik jt 2013: 92). Lisa Luumetastaasid või metastaatiline luukahjustus on põhjustatud vähi siirete levimisest luustikku
osteoporootilisel pt-l., valu torakaalosas.); tuumor või Infektsioon; cauda equina sündroom- seljaaju närvijuurte kompressioon nimme-ristluu piirkonnas . (Nurmiste 2012); soleeritud epiduraalne abstses- (lülisamba kanali seljaaju kõvakesta ja seljalülide luuümbrise vaheline ruum mädakogumik); meningiit- ajukelmepõletik; seljaajupõletikud; vähk ja metastaasid; septiline artriit- bakterid on liigestesse jõudnud vere kaudu. (Cianflocco 2017); aordi aneurüsmi ruptuur. Potentsiaalselt ohtlikud: bakteriaalne spondüliit (põletiku lulisd muutused lülisambas); spondülolistees (ülisamba haigus, kus üks lüli nihkub teise suhtes ette); spinaalstenoos ehk lülisambakanali kitsenemine; anküloseeriv spondüliit (krooniline tervet organismi haarav põletikuline, peamiselt kogu
paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Trombembol- enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm Rasvembol- pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral Õhkembol – operatsioonide komplikatsioonina, vereülekannetel Gaasembol – tuukrihaiguse korral; Septiline embol – nakkushaiguste ja sepsise korral; Rakkembol – kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; Amnionivedeliku emboolia – sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; Võõrkeha emboolia Emboli liikumine (3 põhilist teed) -sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse -südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju,
laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt sageli tekivad siirded e. metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele. Ennetamine: Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine. Kaitsta end ülemäärase päikesekiirguse eest kasutades päikesekaitsekreeme. Korralikult ravida välja kroonilised nahapõletikud. Kahtlaseid muutusi nahal või limaskestal näidata õigeaegselt arstile.
veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Embolite liigid: trombemboolia enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm; rasvemboolia pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral; õhkemboolia operatsioonide komplikatsioomnina, vereülekannetel; gaasemboolia tuukrihaiguse korral; septiline nakkushaiguste ja sepsise korral; rakkemboolia kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; amnionivedeliku emboolia sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; võõrkeha emboolia. Emboli tüüpiline liikumine: - sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse - südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi
Barri kehake – naiste keharakkudes asuv inaktiveeritud X-kroosoom Meestel XY (alla saja geeni) SRY-geen- Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemist maheks. Suguliiteline pärandumine-pärandumine on suguliselt erinev 3.6 Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju tervisele Autosoomid- mittesugukromosoomid; kromosoomid, mis esinevad paarilistena kõigil inimestel, sõltumata soost. Metastaasid- vähkkasvaja siirdd uutesse kudedesse Kasvufaktor- aine, mis stimuleerib rakkude jagunemist. Kortisool- inimese stressireaktsiooni reguleeriv hormoon
lülisamba põrutuse või isegi lülide murru, mis annab tugeva seljavalu või osalise halvatuse. Lisaks selja muutustele võivad seljavalu anda ka siseorganite haigused nt neeruhaigused. Sagedasemad põhjused: Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos Ishias ehk radikuliit Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia Kasvajad või nende metastaasid selgroolülides Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks: 2 Röntgen näitab lülisamba seisundit, luude hõrenemist ja kasvajaid. Müelograafia puhul süstitakse röntgenis nähtavat vedelikku seljaaju kanalisse ja see toob nähtavale kanali kitsenemised ja kasvajad. Magnetresonantstomograafia näitab täpselt lülide ja lülivaheketaste seisundit. Elektromüograafia hindab lihaste elektrilist tegevust ja toonust
Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt sageli tekivad siirded e. metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele. Võimalikud ravimeetodid on: · kirurgiline ravi · bioloogiline salvravi · keemiline salvravi · krüoravi (külmutamine) · fotodünaamiline ravi · kiiritusravi Kasutatud allikad : www.derma.ee www.inimene.ee www.kliinikum.ee www.kasvaja.net www.google.ee
seisundite korral – nt eesnäärme ja rinnavähi korral, endometrioosi ja emakas tekkinud suurte fibroidide korral. K. Vahenõmm 2018 Pidev kasutamine, kus ei kasutata pulseerivat manustamist, inhibeerib spermatogeneesi ja ovulatsiooni. GnRH agoniste kasutatakse viljatuse ravis, et supresseerida hüpofüüs enne FSH või HCG manustamist. Kõrvalmõjud: naistel kuumahood, vaginaalne kuivus, luu kadu – hüpoöstrogenism. Meestel, kellel on luude metastaasid eesnäärme kasvajast, siis neil võib ravi alguses suureneda valu. Selleks, et valu ei tekiks, tuleb eelnevalt manustada androgeeni retseptori antagoniste (nt flutamiid). - Gonadotropiinid, nende toimemehhanism ja kasutamisnäidustused. Gonadotropiinid (FSH, LH ja HCG) on glükoproteiinid, mis produtseeritakse ja sekreteeritakse hüpofüüsis või koorini ja platsenta poolt (HCG). Uurinis
2. pitsunud song ja komplikatsioonid - kirurgia Söögitoruvähk Haigestumus: 6 juhtu/100 000 meest Etioloogia: 1. kontsentreeritud alkohol, väga kuumad joogid, suitsetamine, nitroosoamiinid jm toksiinid ning söövitavad ained (vedelikud), 2. söögitoru piirkonna kiiritamine, 3. refluksösofagiidi tüsistus Lokalisatsioon: kitsuste piirkonnas (eriti allosas) Kliinik: sümptomid hilja ja mittespetsiifilised, neelamistakistus. Metastaasid lümfogeenselt Diagnoos: 1. kaebused, 2. endoskoopia biopsiaga, 3. piltdiagnostika Rö, KT, MRT Ravi: 1. kirurgia ja proteseerimine, 2. kiiritus Söögitoru kontrasteerimine Söögitoru patoloogiad Gastriit (äge ja krooniline) Äge gastriit Põhjused: peamiselt eksogeensed: liigsöömine, põletikuvastased ravimid (ASA), riknenud toiduained, alkohol, toksiinid trauma, shokk, operatsioonijärgne seisund Patogenees: mao limaskesta pindmine kahjustus
laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt sageli tekivad siirded e. metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele. Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine. Kaitsta end ülemäärase päikesekiirguse eest kasutades päikesekaitsekreeme. Korralikult ravida välja kroonilised nahapõletikud. Kahtlaseid muutusi nahal või limaskestal tuleb näidata õigeaegselt arstile. 6. RINNAVÄHK
– Sageli kaasnevad teised neuroloogilised sümpt-d • Põhjused: Tsentraalsed e. neuroloogilised (10%) – TIA, vertebrobasilaarne isheemia (50%) – Insult – Sclerosis multiplex – Basilaarmigreen – Infektsioonid: meningiit, entsefaliit – Posttraumaatiline sündroom – Krambisünrdoom, epilepsia – Kasvajad: meningioom, aju metastaasid – Multisensoorne puudulikkus Diagnoos: • Anamnees • KNK läbivaatus • Nüstagmide määramine, Dix-Hallpike manööver • Neuroloogiline staatus: Rombergi seis, kordinatsiooni testid jt. • Uuringud – Toonaudiogramm – Kuulmise kutsepotentsiaalid (ABR) • CT ja MRT (vajadusel kontrastainega) juhul kui: Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm
vältida kasvaja taasteket üksikust Metastaseerumine: ei infiltreerunud rakust. metastaseeru (kasvaja levik Metastaseerumine: annab algkoldest kaugemale keha metastaase. Pahaloomuline kasvaja piirkondadesse, kus tekivad oma destrueeriva kasvuga lõhub uued kolded, siirded e. veresooni ja kasvaja rakud satuvad metastaasid.) soonde. Rakud kantakse verevooluga Retsidiveerumine (kasvaja edasi kuni nad kuskil väikestes taaspuhkemine endisel kohal veresoontes peetuvad st. tegemist pärast kasvaja operatiivset rakkembooliaga. Selliselt eemaldamist. Aluseks on metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. kasvajarakkude säilumine Retsidiveerumine: retsidiveerub sageli
– Kuulmislangust ei kaasne – Pea asendi muutmisel vertigo ei muutu, võib esineda iiveldust – Sageli kaasnevad teised neuroloogilised sümpt-d Põhjused: Tsentraalsed e. neuroloogilised (10%) – TIA, vertebrobasilaarne isheemia (50%) – Insult – Sclerosis multiplex – Basilaarmigreen – Infektsioonid: meningiit, entsefaliit – Posttraumaatiline sündroom – Krambisünrdoom, epilepsia – Kasvajad: meningioom, aju metastaasid – Multisensoorne puudulikkus Diagnoos: • Anamnees • KNK läbivaatus • Nüstagmide määramine, Dix-Hallpike manööver • Neuroloogiline staatus: Rombergi seis, kordinatsiooni testid jt. Uuringud: Toonaudiogramm Kuulmise kutsepotentsiaalid (ABR) CT ja MRT (vajadusel kontrastainega) juhul kui: Sümptomid viitavad tsentraalse geneesiga vertiigole Ühepoolne mõõdukas/tugev neurosensoorne kuulmislangus
Rind võib olla tursunud, rinna kuju muutunud. Tavaliselt on haaratud kaenlaalused lümfisõlmed, need võivad olla omavahel kinnitunud moodustades tihke paketi. Puuduvad vähi leviku tunnused teistesse organitesse. · Neljanda staadiumi kasvaja võib olla igasuguse suurusega, kuid tavaliselt on haaratud piirkondlikud lümfisõlmed ja vähk on levinud teistesse kehapiirkondadesse. Uued rinnavähi kolded on tekkinud teistes organites siirded ehk metastaasid. (Grün-Ots 2010:14) Staadiumitesse jaotamine aitab arstidel määrata sobivaimat võimalikku ravi ja hinnata haiguse prognoosi. 11 2.4. Riskitegurid Rinnavähi otsene tekkepõhjus ei ole senini kindlalt teada. Rinnavähki haigestumise risk on seotud keskkonna ning elustiili faktoritega. On leitud mitmeid riskifaktoreid, kuid enamik neist on mõõduka toimega. (Tigane 2011)
1. Diferentseerumise aste: Healoomulised koosnevad hästidiferentseerunud rakkudest, halvaloomulised vähe diferentseerunud või diferentseerumata rakkudest. 2. Kasvukiirus: mida vähem diferentseerunud, seda kiirem kasv. Pahaloomulised > healoomulised 3. Lokaalne invasioon või metastaseerumine: healoomulised jäävad tekkekoha juurde. Halvaloomulised levivad, levivad erinevatesse organitesse: siirded e. metastaasid Pahaloomuliste kasvajate nimetused väljendavad kasvaja histogeneetilist päritolu; Mesenhümaalsed = sarkoomid; nimetus = koeliik + -sarkoom; N. liposarkoom, osteosarkoom, fibrosarkoom, kondrosarkoom; Epiteliaalsed = kartsinoomid; Nimetus = elund + epiteeli tüüp (adeno- või skvamoosne e. lamerakuline) + kartsinoom; N.: jämesoole adenokartsinoom; kopsu lamerakuline kartsinoom Vanus ja maliigsete kasvajate esinemissagedus
inhibiitorite kadumine jne) 121. Mitme-etapiline kasvajateke käärsoole kasvaja näitel. 1) vt tüviräkud sooled – tüviraku nišš, toimub muutus DNAs (nt metülatsioon), Tuumor- supressorgeen muteerub 2) Muteerunud tüvirakk liigub hattude suunas – tekib polüüp 3) Adenoom – mutatsioone tekib juurde, nt onkogeen aktiveerib; angiogenees 4) Kartsinoom – pahaloomuline, kasvab suuremaks 5) Metastaasid? 122. Millised faktorid ja protsessid soodustavad kasvaja teket, arengut ja kasvu? Vähenenud apoptoos, suurenenud jagunemine, telomeraasi sünteesimine (et vältida raku vananemist), et vähendada replikatiivset vananemist (kuna jagunevad väga kiirelt). Tuumori rakkudes pikendatakse kromosoome homoloogilise rekombinatsiooni teel. Kasvaja mikrokeskkond (teda ümbritsev) peab olema toetav, et kasvaja saaks areneda. miRNA (Argonaut, P-keha – RNA lagundamine)
Õigete näidustuste ja õige tehnika korral saab likvideerida türeotoksikoosi ja vältida hormoonasendusravi vajadust. Peamine oht on ebapiisav operatsiooni maht hüpertüreoos säilib. Näidustused: Gravesi tõbi, toksilne hulgisõlmeline struuma. - Totaalne türeoidektoomia kilpnäärme täielik eemaldamine, vajalik eluaegne hormoonasendusravi. Näidustused: Gravesi tõbi, toksiline hulgisõlmeline struuma, kasvajad, metastaasid. Kirurgilise ravi peamisteks tüsistusteks on n.laryngeys recurrens kahjustusest tingitud häälepaelte parees ja kõrvalkilpnäärmete kahjustusest tingitud hüpoparatüreoidism. II. Kilpnäärmevähk 1) Papillaarne 80% juhtudest. Tüüpiline patsient 20-40a naine. Prognoos hea, 5a elulemus üle 90%. 37 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov
.., dementsus) 1) kortikaalne dementsus afaasia, epilepsia (..., depressioon, isiksushäire, psühhoo amneesia, agnoosia, peaajukasvajad, metastaasid (…, deliirium, dementsus) akalkuulia, apraksia nakkushaigused (entsefaliit, meningiit, üldintoksikatsio
annaabi.ee 
