Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metallkonstruktsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kandev, kandevõime, vöö, prof, tala, profiil, keev, ribi, profiilid, liide, varras, ristlõige, varrast, jäikus, varraste, talad, vööd, poltide, paindemomendi, toeribi, ribid, koormatud, jaot, sale, valts, kiive, kinnitus, paindemoment, saledus, liidete, vööde, projekteerimine, sõlmed, sõrestiku, amin, sõlt, nelikant, keevisõmblus, vahekaugus2 Ristlõikeklasside määramine ................................................................................................................. 14 4.3 Ristlõikeklassi 4 efektiivristlõike määramine......................................................................................... 19 5. RISTLÕIKE KANDEVÕIME ............................................................................................................................ 20 5.1 Tsentriliselt tõmmatud varda ristlõike kandevõime ............................................................................. 20 5.2 Tsentriliselt surutud varda ristlõike kandevõime .................................................................................. 20 5.3 Painutatud varda ristlõike kandevõime................................................................................................. 20 5.4 Ristlõike põikjõukandevõime..........................................................................................
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine
Valime kasutuspiirseisundis ohtlikumaks koormuskombinatsiooniks: - KK3: Omakaal + Lumekoormus (kasutuspiirseisund, maksimaalne vertikaalsiire) 5.1 Katusetalale mõjutavad koormused Katusetala ristlõike valikul saab määravaks koormuskombinatsioon KK1, seega arvutuslik koormus talale: ja koondatud koormus: 14 5.2 Katusetala ristlõike valik ja tugevusarvutus Valisin esialgseks tala kõrguseks: I-tala kõrgusega . Suurim paindemoment katusetalas on 701,25 kNm. Leian tala minimaalse vajaliku vastupanumomendi, kui terase tugevusklass S235: Leian ligikaudse vajaliku inertsmomendi: Leiame vajaliku vööde (vöö paksus 1,5 cm) pindala: Määrame vööde laiuse, lähtudes proportsioonist tala kõrgusesse: Leiame vöö paksuse, kui vöö laiuseks on 250 mm: Valitud keevitatud tala ristlõige: Sein on 8x870 mm; vöö on 15x250 mm. 5
nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod
................................ 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................................................ 34 5.4 Tõmmatud ja painutatud varda stabiilsus....................................................................................... 34 6. LIITED................................................................................................................................................. 35 6.1 Põiksuunas koormatud liidete kandevõime .................................................................................... 41 6.1.1 Puit-puiduga ja (puidupõhjaline)plaat -puiduga ühendused ....................................................... 42 6.1.2 Puit-teras ühendused ................................................................................................................... 44 6.2 Naelliited ..............................................................................................................................
Nr: Juhendaja: Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 1. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 L=21 m B=56 m 2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN /m tuul=−0.455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabelist, vastavalt oma koodile) gtuul=−0.455 ∙ 5.6=−2.548 kN /m 2. Koormuskombinatsioonid Lumi domineerib (alaline koormus ebasoodne, tuul soodne) 1.2∙ 1
51.35cos 1271004 7.15cos 1271002106 U z= - =7.64 mm 3842.1105135 010 4 162.1105135 0104 17 7100 U max = 19.23 + 7.64 =20.69 mm< 2 2 =35.50 mm OK ! 200 3.3. Peatala arvutused 3.3.1. Peatala valimine Peatala on ühesildeline tala. Arvutuseks valin teine peatala, kus koormused on kõige suurem. Pd =1.1356.277.1=50.53 kN Qmax =R A =RB B M =0=-R A20+50.53 · ( 20-2.5 ) +50.53 · ( 20-5 ) +50.53 · ( 20-7.5 ) +50.53 · ( 20-10 ) +50.53 · ( 20-12.5 ) + Qmax =R A =RB =176.86 kN M max=176.8610-50.53 (10-2.5 )-50.53 ( 10-5 )-50.53 ( 10-7.5 )-50.53 ( 10-10 ) =1010.65 kNm Valin HEA500 c=390 mm d 390 = =32.5<72 -I RL. KL . t w 12.0 1.551.2202 M max=1010
koormusi. Võimalikke vigastusi tuleb piirata või ära hoida järgmiste abinõudega: - konstruktsioonile ohtlike situatsioonide ärahoidmise või vähendamisega; - valides konstruktsiooni niisuguse kuju, mille puhul üksiku elemendi purunemine ei vii konstruktsiooni tervikuna rivist välja; - sidudes konstruktsioonid omavahel. 2.2. PIIRSEISUNDID. Kandepiirsiesundi ületamisel konstruktsioon puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel).
suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konstruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekkimine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotumisele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbetsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase
krohv 5 mm - 0,12 kN/m 2 kokku:6,37 kN/m2 F1 = F5 = 6,37 · 27,2 = 173,3 kN/m Kandvad siseseinad h=26,1 m raudbetoon 300 mm - 0,30·25=7,5 kN/m2 F3 = F4 = 7,5 · 26,1 = 195,8 kN/m Omakaalukoormus kokku: F1 = 11,7 + 107,0 + 173,3 = 292,0 kN/m F3= 16,8 + 153,5 + 195,8 = 366,1 kN/m 1.4 ARVUTUSLIKUD KOORMUSED JA KOORMUSKOMBINATSIOONID 1. Pinnase tugevusest sõltuv kandevõime kaotus Gj Gkj "+" Q1 Qk1 "+" Qi 0i Qki alaliskoormuse osavarutegur G = 1,0 muutuva koormuse osavarutegur Q = 1,3 kombinatsioonitegur - lumekoormus 0 = 0,6 Koormused seintele kN/m Koormus sein teljel 1 sein teljel 3 Lumekoormus 1,3x0,6x4,23=3,30 1,3x0,6x5,62=4,38 Kasuskoormus 1,3x83,2=108,2 1,3x117,0=152,1 Omakaal 292 366,1 Kokku 403,5 522,6 2
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Keevisliited A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesanne : Projekteerida teabetahvli aluspost. Arvutada posti ja alusplaadi keevitusühendus. Konstruktsiooni kõrgus l = 7,0 m Tahvli kõrgus h = 2,0 m Tahvli laius b = 3,0 m Tahvli mass mT = 550 kg Paigaldamisala linnaväline maastik 1. Tuulejõu määramine Tuulejõud määratakse avaldisest [1] Fw = q ref ce ( z )c f Aref c d (1) 2 kus qref keskm
.................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................ 11 Lisa ..................................................................................................................... 12 1. Projekteerimise objekt ja lähted Ülesandeks on projekteerida seinariiuli konsoolid pikkusega 1500 mm. Kontrollida ühendust ääriku ja seina vahel. Riiuli kandevõime on 200 kg ja talade vahekaugus 3000 mm. 2. Vaheplaadi arvutus Plaadil tekkiv maksimaalne paindemoment leiame tingimusest, et koormus 200 kg on ühtlaselt jagatav plaadi pinnal. Seega plaadile mõjuv jõud loeme samuti ühtlaselt jagatuks plaadi pinnal mg ning jõu intensiivsust võib leida võrrandist q = [1]. Lihtsustades arvutamist koondame
........................................................25 9.1 Kuuendal korrusel Sein1, keskmises tsoonis......................................................................28 10. Seina osa (posti) tugevuskontroll.................................................................................................31 10.1 Koondatud jõu mõjumine..................................................................................................31 10.2 Tugevuskontroll (esimese korruse pikisein tala T1 all)....................................................33 10.3 Tugevuskontroll (kuuenda korruse pikisein tala T1 all)...................................................37 11. Kokkuvõte....................................................................................................................................40 12. Kasutatud kirjandus......................................................................................................................41 Koostas N
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga
......................................................................................................28 5VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F..............................................29 6VAIVUNDAMENTIDE ARVUTUS..................................................................................................31 6.1 Teljel 2 vahemikus B-C..............................................................................................................31 6.1.1 Vaiade kandevõime ja paiknemine.......................................................................................31 6.1.2 Rostvärgi arvutus.................................................................................................................31 6.1.3 Pikiarmatuur........................................................................................................................32 6.1.4 Põikarmatuur............................................................................
[]Tõmme; []Surve tõmbe- ja survepinge lubatavad väärtused, [Pa]. 8.1.2. Lihtsamate ristlõikekujude vildakpainde tugevustingimused. Näide Mitmete ristlõikekujude suurimate pingete asukohad ja väärtused on alati suhteliselt hõlpsasti määratletavad ilma põhjalikuma analüüsita (Joon. 8.2): · ristkülik-ristlõike puhul (ka kõik teised ristlõiked, mille väliskontuur on ristkülik I- profiil, [-profiil, jt) on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige My Mz kaugemal). Paindepinge ekstreemväärtused saab max = min = + ; seega valemiga: Wy Wz
nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º); Kõver varras Ristlõike sisejõud Arvut
See mõiste haarab nii tood ehitus- platsil kui ka konstruktsioonide (detailide) valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja nende püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel.
• Arvutuslik olukord /design situation/ − füüsikaliste tingimuste kogum, ise- loomustamaks baasperioodi, mille jaoks arvutus kinnitab, et asjakohased piirseisundid pole ületatud. • Arvutuslik tööiga /design working life/− − eeldatud periood, mille vältel konstruktsioon on kasutatav ettenähtud otstarbel, rakendades ennetavat hooldust, kuid vajamata olulist remonti. Õhuliinidel tavaliselt 50 aastat (käiduperiood on normaalselt 30 kuni 80 a). • Kandevõime, tugevus (konstruktsiooniline) /resistance (structural)/ − komponendi, ristlõike või konstruktsioonielemendi võime vastu panna pu- runemisele või mis tahes muukujulisele konstruktsioonilisele vigastusele, mis võib ohustada inimesi või kahjustada süsteemi funktsioneerimist. Mõõ- detakse enamasti jõu või momendi ühikutes, nt paindekandevõime, nõtke- kandevõime. Avaldub üldiselt kui A·f (A − ristlõige mm2, f − materjali piirtugevus N/ mm2)
Arvutuslik survepinge pikikiudu Nd c ,0 ,d = = 3,73 N/mm2 A Arvutuslik survetugevus pikikiudu k modf c ,0, k f c ,0, d = = 11,31 N/mm2 M Tugevuskontroll c,0 ,d k c, yf c ,0,d 3,73 < 4 Nõtke kandevõime on tagatud ! c,0 ,d k c, zf c,0 ,d 3,73 < 6 Nõtke kandevõime on tagatud ! rvele EVS-EN 1995-1-1:2007 1 ETAPP mm - Nendesse tulpadesse tuleb andmed ise mm sisestada
.......................15 8. Liistu arvutus...................................................................................................15 9. Trumli arvutus................................................................................................. 17 Lisa1 .......................................................................................................................19 1. Projekteerimise eesmärk ja lähteandmed. Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga
11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3
Raudbetooni korral selliseid piiranguid ei ole – väljaulatuse ja kõrguse suhte määrab arvutus läbisurumisele, paindele ning põikjõule. 4.2 . Projekteerimise põhimõte ja järjekord Olenevalt ehitise konstruktsioonist ja pinnaste omadusest tuleb valida võimalik vundamendi tüüp. Sõltuvalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, ehitise iseloomust, naaberehitiste olemasolust ja kliimatingimustest tuleb valida vundamendi süvis. Talla esialgsed mõõtmed leitakse kandevõime tingimusest lähtudes. Madalvundamendi kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid
6. Põikjõu ja jaotatud koormuse vaheline seos vardas (valem 1.27, A.Lahe),lisada muutujate tähendus, lk 44 Varda elementaarse osa tasakaalutingimustest saadakse varda sisejõudude ja koormuse vahel diferentsiaalseosed dQZ/dx= - q(x) Qz- põikjõud dx- jaotatud koormuse mõjuala pikkus. q- jaotatud koormus 7. Etteantud on valem. Selgitada lühidalt, mida selle abil arvutatakse ja muutujate tähendust selles valemis (Ma, Mx,Qa,Qx,F1,qz,H), lk 57 Ülekandemaatriks paindel Koostatakse tala tasakaalu diferentsiaalvõrrandid paindel (toereaktsioonide leidmine). Algparameetrite meetodi puhul arvutame tala sisejõude ülekandevõrranditega. Kirjutame need võrrandid maatrikskujule, kus toome eraldi välja tala alguses olevad reaktsioonid(jõud), Ma ja Mx- koondatud paindemoment punkti a suhtes/x telje suhtes. Qa ja Qx põikjõud punkti a suhtes/x telje suhtes või lõikes x. F1 ja F2 - koondatud jõud. qz - ühtlaselt jaotatud koormus. H - Heaviside'i funktsioon 8
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
50 2.00 2.50 Deformatsioonide juurdekasv u [mm] Graafik 2.2. Deformatsioonide juurdekasvu kõver 4. Koormus proportsionaalsuse piiril Pp, millele järgnevad suured plastilised deformatsioonid Vastavaks koomuseks on Pp = 50 kN 5. Deformatsioon up proportsionaalsuse piiril koormusest Pp 3 Koormusele Pp vastav deformatsioon on up = 1,24 mm. 6. Kahelõikelise naelühenduse kandevõime standardi EVS-EN 1995-1- 1:2005+NA2007+A1:2008+ NA:2009 kohaselt Arvutuseeldused: o I kasutusklass o Lühiajaline koormus o Puidu tugevusklass C24 Katsetatava naelühenduse kandevõime leitakse avaldisega Rd = Rd,min*m o Rd,min naela minimaalne arvutuslik kandevõime o m naelte arv ühenduses Rd,min on minimaalne järgmistest suurustest. Äärmise elemendi muljumine k = 350 kg/m3 t1 = 32 mm kmod = 0,9 M = 1,3
2.1 Koormused abitalale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Abitala pikiarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.3 Abitala p~ oikarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2.3.1 Tala toel¨ ahedasel piirkonnal p~oikarmatuuri valimine . . . . . . . . . . . . 10 2.3.2 Tala keskosa (1/2 ava ulatuses) p~oikarmatuuri valimine . . . . . . . . . . 12 2.4 Konstruktiivsed n~ ouded abitaladele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS kus nüüd: n sinusoidi (elastse joone) poolperioodide arv. F · parameetri k algavaldise kaudu saab seose: l CR = n ; EI · kahe liigendiga tala elastne joon on sinusoidi poolperiood (n = 1): 2 EI Surutud kahe liigendiga varda kriitiline telgkoormus: FCR = , l2 Iga kahe liigendi vahel on surutud varda elastne joon sinusoidi ühe poolperioodi
fcd b eff d1 0.0469 0.85 13.3 1072 410 A S1 = = = 685mm2 fyd 340 Valin 3 14 + 2 12 A S1 = 462 + 226 = 688mm2 A S1 688 1 = = = 0.0084 b w d1 200 410 - Kandevõime 2 - 3 14 + 2 12 A S1 = 462 + 226 = 688mm A S1 fyd 688 340 = = = 0.0471 fcd b eff d1 0.85 13.3 1072 410 0.0471 µ = 1 - = 0.0471 1 - = 0.0460
On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta. 1. tingimus koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda. 2.tingimus koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad. 3.tingimus kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras. 1.2. Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga määratud tala ja raami toereaktsioonid Meelevaldse jõusüsteemi taandamise (teisandamisel e. liitmisel) tulemuseks võib olla, et ei teki peavektorit (R) ega peamomenti (Mo), st. R=0 ja M=0. Sellisel juhtumil on jõudude süsteem tasakaalus R = xR 2 + y R 2 = 0 st. xR = xi = 0 ja y R = yi = 0 . Seega tasakaalutingimused on: 1. Jõudude projektsioonide algebraline summa x-teljel võrdub nulliga. Jõudud projektsioonide algebraline summa y-teljel võrdub nulliga. Jõudude momentide
L10h = 88100 töötundi. Minimaalne nõutav tööressurss peab olema L10h = 14000 töötundi. 8. Liistu arvutus lv b t2 h dv t1 ll Sele 11. Prismaliistuga liide. Liistu valime Tabelist 5, Lisa 1. Võlli vabaotsa läbimõõt dv = 45 mm, siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Rummu siseläbimõõt dr = 55 mm. Optimeerides võlli valmistamistehnoloogiat valime sama ristlõikega liist, mis ka võlli vabaotsal. Ehk siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Rummu pikkus lr 80 mm. Liistu pikkus peab olema 8 ... 10 mm lühem. Seega liistu 14x9 pikkuseks valime 70 mm (Tabel 5, Lisa1).
annaabi.ee 
