Põhja-Euroopa rannikut kuni Murmanskini ning kogu Läänemerd. Meriforell on siirdekala, see tähendab, et oma elu veedab ta põhiliselt meres, kudema rändab aga jõgedesse. Eestis sobivad talle enam-vähem kõik merre suubuvad jõed, seda enam, et jõgede suhtes pole ta kapriisne. Meriforell talub pruuni ja kergelt hapukat jõevett, samuti ei põlga ta ära isegi päris kitsaid ojakesi, kuid vesi olgu külm ja hapnikurikas. Soodsatel aastatel algab meriforelli jõkketõus juba augustis, isegi juuli lõpus. Rännutuhinas on nad võimelised ületama kuni 1,5 m kõrguseid tõkkeid - jugasid ja tamme. Kudemine toimub aga alles siis, kui vesi on muutunud jahedaks (4...6 °C). Tavaliselt leiab see aset oktoobris-novembris. Jõkke jõudnud, valib isane kala välja sobiva paiga võimalikult kruusases ja allikarohkes jõelõigus ning jääb paarilise ootele. Samal ajal kaevab emane meriforell valmis pikliku pesalohu, millesse ta marja koeb.
noormeest. Viljar T. (18) ja Sven S. (18) olid Pärnu lahel Valgeranna traaversis kahe nakkevõrguga kala püüdmas. Kontrollimisel selgus, et neil kalapüügiks luba ei ole. Inspektor määras mõlemale karistuseks 1200kroonise trahvi. Keelatud elektripüük tõi kaasa karistuse Lääne-Virumaal detsembris politseinikega tehtud ühisreidil peeti Varangu külas Selja jõe ääres kinni auto, millest leiti ebaseaduslik elektriline kalapüügivahend, kahv ja kolm meriforelli. Elektrilist kalapüügivahendit kasutanud Aleksandr T. (42) sai karistuseks 12 000 krooni suuruse trahvi ning peab kolme meriforelli püügiga loomastikule tekitatud kahju hüvitamiseks tasuma 2700 krooni. Autot juhtinud Konstantin R. (38) sai 6000kroonise trahvi, sest värske kala transportimine on keelatud sellise veekogu ääres, kus kalapüük keelatud on. Selja jõel on Varangu sillast kuni suudmeni kalapüük aastaringselt keelatud. Aitäh!
Kalakasvatuse toeta ja kaitsemeetmeteta elaks lõhe tõesti vaid meie mälestustes. Lõhe ja meriforell. Kala ladinakeelse nimetusega Salmo salar nimetati eesti keeles varem lõhi. Rahvas on selle ammu kõnekeeles lõheks muutnud, jäämegi viimase nimekuju juurde. Ta sarnaneb oma eluviisilt ja väliskujult paljuski meriforelliga (S. trutta). Sageli satuvad nad loomusesse korraga ja eristada pole neid lihtne: tihti jääbki teadmata, kas püüdsime lõhe või meriforelli. Tavaliselt on lõhe suurem. Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg ja suurim meriforell 11,4 kg. Mõlemad isendid püüti Keila jõest 1938. aastal. Lõhe keha katab peen hõbedane soomus ja ülalpool küljejoont köidavad tähelepanu x-tähe kujulised täpid. Meriforelli keha on jässakam, keha katvaid täppe on rohkem ja need asuvad ka allpool küljejoont. Lõhel puuduvad täpid seljauimel ja sabavars on peenem kui meriforellil. Lõhe sabauimel paistab silma nõgus sisselõikega serv
Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi, Kääpa jõgi, Peipsi järv ning 3 karpkalalaste (tõugja, latika, vimma, teivi, turva, säina) elupaikadena kaitstavat veekogu: Emajõgi, Peipsi järv, Võrtsjärv. Lisaks eeltoodule on Tartumaal kümmekond jõge ja jõelõiku, millel on looduskaitseseaduse § 51 lg 1-ga keelatud uute paisude rajamine ning nende laiaulatuslik rekonstrueerimine, kuna nimetatud jõed ja
Samuti saavad tuunikalad haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Pildil on väga suur tuunikala,oli müdunud Tokias Lõhekasvatus Lõhede paljundamine kuntslikes tingimustes sai alguse juba 18.sajandi kasvatati lõhesid kultuuris Euroopas ja Põhja-Ameerikas. 20.sajandi teisest poolest kasvatatakse lõhesid massiliselt USA-s, Kanadas, Jaapanis, Norras ja Tsiilis. 2007.a. toodeti lõhet ja meriforelli 10,7 miljardi USD eest. Lõhede kasvatamine toimub : 1.Lõhemari viljastatakse magedas vees, kus toimub ka kala noorjärkudde areng ja kasv. See protsess toimub haudejaamas. 2.Peale 12-18 kuud on noored lõhed valmis laskuma merre. 3. Meres toimub nende kasvatamine sumpades veel 12-24 kuud, 4. Siis saak koristatakse. http://www.youtube.com/watch?v=K1NBcnNzAkU Selles videos selgitakse kuidas toimub kalakasvatus Aitah tähelepanu eest!
Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu üles liikuda. Pärnu jõe ääres asuvad Pärnu, Sindi, Türi ja Paide linnad. Kiviajal oli Pärnu jõe lähisümbrus Eesti tihedaima asustusega piirkondi. Keskaja algul on Pärnu jõge kutsutud ka Emajõeks.
noorjärgud laskuvad merre ja pöörduvad suguküpseks saades tagasi kudema oma kodujõkke. Kalakasvandustes toodetud lõhelaste noorkalu asustatakse meie jõgedesse liigi säilitamise ja populatsioonide taastamise või kalade arvukuse suuren damise eesmärgil, et kompenseerida inimtegevusest tekkinud loodusliku lisandumise puudujääki. Samal ajal loob nende asustamine rannakaluritele täiendavaid kalapüügi võimalusi. Lõhe ja meriforelli kasvatamise tehnoloogia ja kasutatavad seadmed on üldjoontes sarnased vikerforelli omadega. Erinevused tulenevad peamiselt nende kalade erinevast käitumisest, kuid ka tootmise eesmärgist. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks või taastamiseks. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused Angerja kasvatamine suletud veekasutusega süsteemis on väga efektiivne. Angerjamaimude
noorjärgud laskuvad merre ja pöörduvad suguküpseks saades tagasi kudema oma kodujõkke. Kalakasvandustes toodetud lõhelaste noorkalu asustatakse meie jõgedesse liigi säilitamise ja populatsioonide taastamise või kalade arvukuse suuren damise eesmärgil, et kompenseerida inimtegevusest tekkinud loodusliku lisandumise puudujääki. Samal ajal loob nende asustamine rannakaluritele täiendavaid kalapüügi võimalusi. Lõhe ja meriforelli kasvatamise tehnoloogia ja kasutatavad seadmed on üldjoontes sarnased vikerforelli omadega. Erinevused tulenevad peamiselt nende kalade erinevast käitumisest, kuid ka tootmise eesmärgist. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks või taastamiseks. 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused Angerja kasvatamine suletud veekasutusega süsteemis on väga efektiivne. Angerjamaimude
See omakorda võib oluliselt vähendada forellide marjade arvu, mis jäävad ellu. (Brown trout, http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout, 23.03.2012 ) 1. BIOLOOGIA 1.1. Süstemaatiline kuuluvus Jõeforell kuulub loomade riiki (Animalia), keelikloomade hõimkonda (Chordata) ja kiiruimsete klassi (Actinopterygii). Jõeforell on lõheliste seltsi (Salmoniformes) lõhelaste sugukonna (Salmonidae) lõhe perekonna (Salmo) liik. Ta kuulub meriforelli liiki (Salmo trutta morpha fario). Ta on meriforelli alamliik või paikne, jões elav vorm (morfa). Jõeforell on saanud rahvapärase nimetuse hõrnas (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012)Laialdaselt kutsutakse jõeforelli ka forelliks või jõgiforelliks. Meeksi ojas, Piusa ja Vaidva jões nimetatakse teda hõrnaseks, Abjas eheruseks. Tal on veel teisigi rahvapäraseid nimetusi nagu tähnik, eerus, tähniklõhe, jõelõhe ning iherus (Mikelsaar, 1984).
Soome kalameeste seas väga kõrgelt hinnatud. Soome populaarseim püügikala on forell, palju püütakse ka lõhet, koha, latikat ja paaliat. Loomulikult ei jäta kohalikke kalamehi külmaks ka haug, ahven ja särg, kes onpõlised asukad pea igas veekogus Läänemeri ja Ahvenamaa Läänemeri pakub põhjanaabritele merepüügiks häid võimalusi. Põhilised püügikalad on haug, ahven, meriforell (varakevadel ja hilissügisel) ja Atlandi lõhe.Ka Ahvenamaal on head tingimused meriforelli, haugi ja ahvena püügiks. Keskmised Ahvenamaal püütudhaugid jäävad 2-5 kg kanti, kuid üsna tihti saadakse kätte ka kuni 15 kiloseid isendeid. Selle piirkonna ahvenad on samuti prisked ja kilosed triibud ei ole sealkandis haruldased. Lõunaosa Lõunapoolsed järved on enamasti soojaveelised ja madalad. Populaarseimad püügikalad on seal haug, koha ja ahven. Parim aeg koha püügiks on juulikuu, püütud kohade keskmine kaal on kilo kanti. Koha püütakse põhiliselt trollinguga
vähimõrd D. harpuunpüss L. püüuvõrk E. lendõng M. tõstevõrk F. veonoot N. tonka H. põhjanoot 15. Aastaringselt ei tohi püüda: A. särge F. vikerforelli B. rääbist G. tõugjat C. tuura H. säga D. meriforelli I. nurgu E. harjust 16. Jõevähki tohib püüda: a) aastaringselt b) jäävabast veest c) Pärnu jões, d) 25. juuli - 25.september e) 10.jaanuar 15. juuli 17. Leia igale liigile õige keeluaeg: jõevähk, koha, särg, linask, ahven, haug Särg Keeluaega ei ole Ahven Keeluaega ei ole Haug 15.märts-10.mai
nii kala- kui ka vähikasvatuse. Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond. Kalakasvatus on maailmas viimase paarikümne aastaga läbi teinud uskumatult kiire arengu. Kalakasvatuse prioriteediks on keskkonnasäästlikul tehnoloogial põhinev suurtootmine. Ka Eestis on üles ehitatud mõned uued retsirkulatsioonisüsteemiga (suletud veekasutusega basseinisüsteem) kalakasvandused. Eestis kasvatatakse rohkem vikerforelli ja karpkala, lisaks ka lõhet, meriforelli, siiga, haugi, tuurakala ja angerjat. Uuemad kasvatatavad kalaliigid on arktika paalia ja aafrika angersäga. Koorikloomadest vähikasvatustes kasvatatakse Eesti looduses levinud jõevähki. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud külma kliima ja vee temperatuuri tõttu.ii Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2014. aastal vesiviljelussektoris kalakasvatusega 50 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 20 jõevähki. 2015
· 3 kg 10 kg forell, linask, ahven, angerjas, säinas · Üle 10 kg võivad kaaluda lõhe, koha, tursk, latikas, luts, siig, haug, säga, tuur. Maitse poolest kõige paremad on : angerjas, jõesilm, lõhi, meriforell, tuur. II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk. Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu. Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura. Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba. Kalade ehitus üldiselt SISEEHITUS 1 Luukalade toese peamine osa on selgroog, mis ulatub piki kogu keha peast sabauimeni. Eesosas on selgroog
§ 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele. abinõude rakendamine pinnaveekogude korrashoiuks ei ole vee erikasutus, kui selleks ei kasutata kemikaale. paisutamiseks ei ole vaja vee erikasutusluba, kui vooluveekogu looduslikku veetaset tõstetakse kuni üks meeter, välja arvatud juhul, kui paisutamine toimub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud nimistus sisalduvatel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel. Vee erikasutusluba Üldjuhul väljastab vee erikasutusloa loa Keskkonnaamet. Ainult kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ja veekaabelliinide ehitamiseks merel ning Peipsi ja Pihkva järvel annab vee erikasutusloa keskkonnaministeerium Kõik väljastatud vee erikasutusload on kättesaadavad http://klis2.envir.ee/ Vee erikasutusluba
Oluliseks probleemiks on kujunenud mürkainete suur kogus kalades ning väidetakse, et Läänemere kalad on ligi 50 korda mürgisemad kui Põhja-Jäämere kalad ning osa Läänemere kalu on liiga mürgised Euroopa Liidu turgude jaoks, hoiatab Maailma Looduse Fond WWF. EL norme ületab saasteainete tase rasvarikastes kalades nagu räim ja lõhe. WWF raporti järgi on dioksiini ja muude mürkide sisaldus Läänemere kalades üle lubatud taseme. Mürgid on kahandanud enim lõhet, turska, meriforelli ja ogalesta paljunemist. 2 1 http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/naftareostus 2 http://uudised.err.ee/index.php?0547198 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid HELCOM Helsinki Commission ehk HELCOM on valitsustevaheline organ millega on liitunud Taani, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Liit. HELCOM on tähtsaim Läänemere kaitse organisatsioon mis loodi 1974
osas Soovitused põhinevad Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu ICES Läänemere äärsete riikide teadlaste töörühmadelt. Andmed kalapüükidelt ja tööndusliku kalapüügi saakide analüüsidest b) Andmeid tuleb veel koguda erinevatel riikidel teatud kalaliikide kohta (Eesti liikidest angerjas ja meriforell) c) Enamuuritavad kalaliigid jäävad riigi otsustada, aga meriforelli, lesta, kammelja, koha, haugi, ahvena ja siigade uurimiseks antakse EL toetusraha. Eesti rahvusvaheliselt kvoteeritud kalaliikide 2004.a. püük Läänemerest 2004.a. kvoot, t 2004.a. saak, t 2005.a. kvoot, t Räim 28 529 27 380 21 536 Kilu 43 260 34 113 56 650 Tursk 1336 1279 1079 Lõhe 64 7 10
kala, kes elutseb Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikul Atlandi ookeanis, Vahemere lääneosas ja Suures järvistus. Ta on silmlaste suurim esindaja. Iseloomulik lehterjas suu, mis on ümbritsetud sarvhammastega, millega nad kinnituvad ohvrite külge. Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. (Johnson et al., 2006) Merisutt toitub imedes end suurema kala (peamiselt lõhe, meriforelli, angerja ja tursa) külge rännates niimoodi ohvriga päevi või isegi nädalaid. Suti süljenäärmete eritised takistavad vere hüübimist ja põhjustavad punaste vereliblede hävimist ning kudede lagunemist. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Heather A. Dawson, Michael L. Jones. 2009. Journal of Great Lakes Research, Volume 35, Issue 3, 353-360. [Online] (www.sciencedirect.com) (03.05.2012) [URL] http://www.sciencedirect
Jõe paest põhja vooderdavad peaaegu lausalise vaibana vetikad (katvus 90%). Põhjaloomastik. Põhjaloomastiku liigirikkus, hulk ja koosseis erineb jõeosades suuresti. Leidub rohkesti haruldasi liike. Erinevates jõeosades on levinud liikideks näiteks kirpvähiline, karp, surusääsklase vastsed, ühepäevikulise vastsed, kihulase vastsed, väheharjasussid, ehmestiivaliste vastsed. Kalastik. Kirjanduses on olnud andmeid 14 kalaliigi – jõesilmu, lõhe, meriforelli, harjuse, haugi, angerja, särje, lepamaimu, roosärje, linaski, viidika, vimma, kogre ja ahvena leidumise kohta Jägala jões. Katsepüüke tehti 1991. aastal seitsmes uurimislõigus. Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe. 1991. a uurimistel jõevähki Jägala jõest ei leitud. Jõe seisund.
väljasuremist. Siinkohal tuleb meenutada tuurakala arvukuse katastroofilist vähenemist, mille tõttu see liik on Läänemeres ja Põhjameres väljasuremisel. Tööndusliku kalapüügi kahjulikkude tagajärgede ärahoidmiseks rakendatakse mitmesuguseid kaitseabinõusid, näiteks keelupiirkondade, keeluaegade, tööndusliku alammõõdu ja püügilimiidi kehtestamist. Need abinõud peavad kindlustama kalade küllaldase loodusliku järelkasvu. Kalakasvatuslikud tööd, nagu lõhe, meriforelli, merisiia jt. kalaliikide marja hautamine ja nende noorjärkude kasvatamine enne merre laskmist on kõige kujukamaks näiteks sellest, kuidas inimene aitab suurendada Läänemere kalavarusid. Kalavarude otsest suurust veekogudes, eriti meres, on võrdlemisi raske või isegi võimatu määrata. Tavaliselt tehakse mitmete meetodite abil kindlaks varude suhteline suurus, s. t. hinnatakse kalavarude olukorda. Seejuures on peamiseks meetodiks
saarmas, tuhkur, kärp, nirk, hall- ja valgejänes, madusid esineb harva. Linnuriik on mitmekesine. Huvitavaim liikidest on krüüsel, kelle pesitsuspaik on Pakri poolsaare põhjarannikul. Lindude osakaal loomastikus on märkimisväärne väikesaartel. Piki Soome lahe rannikut toimub massiline lindude ränne. Kalastik on rikas ja mitmekesine. Soome lahe rannikumadaliku jõed on tähtsad siirdekalade koelmud (lõhelased ja silmud). Jõgedes esineb kõige sagedamini meriforelli, jõeforelli ja vikerforelli. Asustus Pikka aega on siin eristatud randa ja maad. Esimesel neist on elu suunatud merele, teisel maale. Asuti kõrvuti, kuid elati oma elu ja seetõttu kujunesid välja erijooned. Asustus on koondunud kahte piirkonda mere äärde või paekalda lähedusse. Rannakülad asuvad mere ääres, järgnevad üksteisele ridamisi. Poolsaarte siseosad on valdavalt tühjad metsamaad. Põllupidamisega seotud asulad on paekalda läheduses
kuid peaks hea tahtmise korral olema igaühele jõukohane. Samuti lõhelaste suulae keskel paikneva sahkluu väljakangutamine. Vaevatasuks annab see luu vastuse küsimusele , kas on tegemist lõhe või meriforelliga. (E. Pihu ,,Matk kalariiki") 21 Pilt 18. Kilu ja räime eristamine ( ,,Matk kalariiki") 22 Pilt 19. Lõhe ja meriforelli eristamine ( ,,Matk Kalariiki" ) 23 Pilt 20. Latika , nuru ja vimma eristamine ( ,,Matk kalariiki") 24 Pilt 21. Särje ja roosärje eristamine ( ,,Matk kalariiki") 25 Pilt 22. Säina, teivi, turva ja tõugja eristamine ( ,,Matk kalariiki")
harpuunpüss ja harpuun tuleb soetada harrastuspüügiõigus, mida on võimalik soetada mobiilimakse, käsimüügipunkti või internetikeskkonna4 kaudu. Püügiõigust eelpool nimetatud püügivahendite kasutamiseks ei pea tasuma eelkooliealised lapsed, alla 16- aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud ja puudega isikud. Nakkevõrguga, õngejadaga, vähimõrraga, vähinataga, liiviga ja kuuritsaga püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks lõhe, meriforelli ja jõeforelli püügil teatud jõgedes, püügiks allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning püügiks Silma ning Endla looduskaitsealadel ja Matsalu rahvuspargis on vajalik soetada harrastuspüügiõiguse soetamiseks kalastuskaart. Kalastuskaarti on võimalik soetada kas elektroonilise kanali kaudu või Keskkonnaametist. Enamus harrastuskalastajaid pole ühendustesse koondunud. Samuti ei ole nõrgematel
loodusliku lisandumise puudujääki. Samal ajal loob nende asustamine rannakaluritele täiendavaid kalapüügi võimalusi. Meriforellil on ka paikne vorm, jõeforell (bioloogiliselt on tegemist sama liigiga), kes elab jõgedes kogu elutsükli vältel. Ka teda ohustavad samad tegurid, sest jõeforelli paiksed asurkonnad on väikesed ja kergesti kahjustatavad ülepüügi või kudealade hävimise korral. Lõhe ja meriforelli kasvatamise tehnoloogia ja kasutatavad seadmed (haudeaparaadid, basseinid, söödad, sorteerimisseadmed) on üldjoontes sarnased vikerforelli omadega. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks või taastamiseks. Sel puhul pole eesmärgiks kalade võimalikult kiire kasv, vaid loodusesse laskmisel hästi kohanev asustusmaterjal, ja tootmises
ja põllumajandustöödeks; · lageraie. Kalade kudemis- ja elupaikade kaitse. Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrusega nr 58 kehtestati olulisemate lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ja nende veekogude vee kvaliteedi- ja kontrollinõuded.20 3. VEEHOID Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrusega nr 73 kinnitati veekogud või nende lõigud, mis kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvatel veekogudel või jõelõikudel on keelatud koelmuala kaitseks uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset. Keelatud on ka veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise reziimi muutmine. Suplusvee kvaliteedi nõuded on antud Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000
annaabi.ee 
