väärtustes ja tööstiilis olid enim levinud mentorluse probleemid nii menteedele kui ka mentoritele. Sellised probleemid vähendavad mentorluse kasu; menteed kogevad rohkem stressi, suureneb töölt ja mentorlusprogrammist lahkumise kavatsus, väheneb tööga rahulolu tunne, esineb rohkem depressiivseid meeleolusid. (Eby, McManus, Simon ja Russell 2000) Et selliseid probleeme ametlikes mentorlussuhetes vältida, on oluline kasutada mitteametlike juhendamissuhete eeliseid ning sobitada mentorid ja menteed omavahel viisil, et nende loomulik atraktiivsus oleks sarnane. Seega on ametlike juhendamisprogrammide juhtidel oluline leida osalejate kokkusobitamiseks efektiivsed kriteeriumid. (Mengus 2016) Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 6 Mentorite ja menteede sobivus olulisust rõhutas ka Poulsen (2013). Sobivuse eesmärk on luua mõlema poole jaoks võimalikult soodne keskkond õppimiseks
• ÜRITUSE FORMAAT NÄEB ETTE, ET IGAS MEESKONNAS PEAVAD OLEMA TASAKAALUS KÕIK IDEE TEOSTAMISEKS VAJALIKUD ROLLID – PROJEKTIJUHT, DISAINERID, TARKVARAARENDAJAD JA TURUNDAJA. • IDEEDE ESITLEMINE JA MEESKONDADE MOODUSTAMINE KESTAB TAVALISELT 2–3 TUNDI NING SEEJÄREL ALGAB JUBA REEDE ÕHTUL AKTIIVNE TÖÖ VALITUD PROJEKTI ELLUVIIMISE NIMEL. • LAUPÄEVAL JA PÜHAPÄEVAL LEIAB ASET AKTIIVNE TOOTEARENDUS JA PROGRAMMEERIMINE. • NÄDALAVAHETUSE JOOKSUL KÜLASTAVAD MEESKONDI MENTORID, KELLEST MÕNED ON TEHNILISE JA TEISED ÄRILISE TAUSTA NING KOGEMUSEGA. • PROJEKTIJUHID JA TURUNDAJAD TÖÖTAVAD KOOS MENTORITEGA PROJEKTI ÄRIMUDELI JA TURUNDAMISTAKTIKATE KALLAL. • FORMAAT NÄEB ETTE OSALEJATE TOIDU JA KARASTUSJOOKIDEGA VARUSTAMIST – KÕIK SELLEKS, ET MEESKONNAD SAAKSID VÕIMALIKULT HÄSTI VALITUD TOOTE ARENDAMISELE PÜHENDUDA. • AEG TIKSUB HALASTAMATULT JA PÜHAPÄEVA ÕHTUL KELL 6 PEAVAD KÕIK PROJEKTID OLEMA SELLISES SEISUS, ET NEID SAAKS LAVAL KÕIGILE
Ettevõtluse ja turunduse alused I 2. Innovatsioon, ideede genereerimine, loovuse tehnikad, meeskondade moodustamine 3. Äriidee vormistamine, Osterwalderi Ott Alemaa ärimudel, turundus [email protected] 4. Äriidee rahastamine, start-upid, mentorid, toetused 5. Seminar/ eksam Hinde kujunemine TÄHTAAJAD JA TINGIMUSED • Essee „Mis ettevõtlus on (ei ole) minu jaoks“ • Kõik kirjalikud tööd tuleb esitada viimaseks loengupäevaks [email protected] 20 punkti
Alustamisest pole möödunud rohkem kui 6 aastat. Üle keskmise käivet, 20% enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas. Turule uus toode või tehnoloogia (15% kuludest teadus- ja arendustegevuse kulud). Fookus ekspordil ja rahvuvahestumisel. 7. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõtted. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu ja osalevad programmis (vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest). Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (3 kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 8. Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad kasutada tajutud ärivõimalusi
musta vöö projektidest: pigem ühe osakonna/ protsessiga piirduvad ja ,,altpoolt üles" tüüpi probleemid, mille strateegiline tähtsus on pigem madal, kuid aitab oluliselt parendada töötajate igapäevast tööd, muudab nende elu lihtsamaks. Võivad piirduda ka 4,5 tasemega, saavad väga hästi hakkama variatsiooni eripõhjustega, kuid võivad hätta jääda variatsiooni tavapõhjustega. Must vöö (Black Belt) sertifitseeritud spetsialistid, DMAIC projektijuhid, mentorid ning muudatuste agendid. Nad ei pruugi tegeleda parendusprojektidega kogu oma tööaja nad teevad oma projekti ära ning võivad naasevad oma põhitööle. Projektidega liitutakse vastavalt vajadusele. Üldine ootus on, et nende juhitav projekt säästaks organisatsioonile kuni 100 000 $. Reaalsuses on hinnatud Ameerikas ühe musta vöö projekti keskmiseks kulude säästuks aastas 260 000 $. Lisaks projektijuhtimisele on
Kui ta näeb erisusi teistega võrdluses, siis ta kas üritab säilitada olemasolevat, püüab suurendada oma töötasu või vähendada pingutusi. Juht peab olema õiglane ja eelistama võrdsust sama tasandi töötajate vahel, vältima eelistamist. 18. Missugused on peamised meetodid juhtide arendamisel lisaks koolitustele? Peamised meetodid on pidev hindamine ja tagasisidestamine, arenguprogrammid, mentorid, coaching, roteerumine ja koolitused. 19. Mis on talendijuhtimine? Tervet ettevõtet hõlmav süsteemne lahendus, mis aitab tegeleda inimeste soorituse hindamise, nende õiglase tasustamise ja seeläbi ka motiveerimise või ümberpaigutamisega. Talendijuhtimise väärtus Õiged inimesed töötavad õigetel ametikohtadel, ettevõttel on ülevaade oma inimestest. Inimestelt ei nõuta võimatut, nad saavad paremini oma oskusi ja omadusi rakendada.
Seega saavutatakse organisatsiooni õppimine erinevate inimeste omavahelise koostöö, vastastikuse interaktsiooni ja uute tegevuste elluviimise tulemusena. Oluline on see, et õppimise tulemusena hakatakse tegema midagi senisest erinevalt, näiteks organisatsioonis luuakse uus personali arendus- ja koolitusplaani koostamise viis, arendatakse uus kliendi rahulolu väljaselgitamise meetod jne. Õppimise juhtimine tähendab uute juhirollide täitmist juhid peavad olema mentorid, treenerid, juhendajad (Marquardt 1996). Õppivas organisatsioonis juht: a) oskab välja tuua töötajate nõrkusi ning tugevusi; b) toetab riski võtmist ning eksperimenteerimist; c) loob oma töötajatele erinevaid õppimisvõimalusi; d) annab aega õpitu ja oma tegevuse analüüsimiseks ning reflekteerimiseks; e) kaasab alluvaid oma tööülesannete lahendamisse; f) jagab probleeme ning muresid; g) võtab riske soovitud eesmärkide saavutamiseks (Mumford 1995).
kogenud ettevõtja (mentor) annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja kogemuste baasilt nõu alustavale ettevõtjale (mentii). Mentor ei paku seejuures valmisvastuseid, pigem esitab õigeid küsimusi, õpetab küsimuste kaudu. Tema roll on suunata mentiid ennast oma probleemidele parimaid lahendusi leidma. - Kiirendid Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 32. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. Tasuvuspunkt = käive ja kogukulu on võrdsed. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, laenuintress, kontorikulud jne.
Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. 46. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 47. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik arendamine 48. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. 1
(Wynn 2015) Iga juht peab mõistma, et alati ei ole tal aega oma alluvate korrektseks ja tulemuslikuks coaching’uks ja selle asemel, et ettevõtte ja töötaja arengu arvelt seda edasi lükata, tuleks palgata professionaal. Töötajate ja ettevõtte pidev areng on liiga tähtis, et seda edasi lükata. (Wynn 2015) 10 4. COACHING EI OLE MENTORLUS Paljud inimesed ekslikult arvavad, et mentorid avaldavad oma treenitavatele samasugust mõju nagu coach’id enda hoolealustele, arusaamata sellest, et mentorlus ei ole sama, mis coaching. Selles peatükis ongi coaching’u ja mentorluse võrdlus, tuues välja nende kahe peamised erinevused. 4.1. Eesmärgi erinevus Coaching’ul ja mentorlusel on kaks eri eesmärki. Coaching’u käigus üritatakse tõsta inimese teadlikust iseendast. Seda tehes kasvab paratamatult ka inimese enesekindlus ja vastutus, mis on
Start-up ettevõtte mõiste. Iduettevõte(start-up) on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. 7. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõtted. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 8. Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad? Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajtud ärivõimalusi (oppertunity entrepeneurs)
• ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel. 7.Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõtted. • Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. • Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. • Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. • Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. • Programmi lõpus esitlused investoritele. 8.Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Järjekord:1. Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine). 2
teadus- ja arendustegevuse kulud. - ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel. 8) Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõtted: - Meeskonnad kandideerivad kiirenditesse. - Väljavalitud saavad investeeringu ja osalevad programmis. - Vastutasuks loobutakse 8% - 9% osalusest. - Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul meeskondi - Programmi lõpus esitlused investoritele. 9) * Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) * Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 10) EL soovivad olla palgatöötajad 50%, ettevõtjad 45% USA vastavalt 37% ja 61%
http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/ettevottemajandus/2003/20_Siirde.pdf(12.12.2013)). Weaver, Treviño, & Agle (2005) interviueeris isikuid, kes olid oma töös mõjutatud eetiliste rollimudelite poolt. Rollimudelitelt võeti üle häid omadusi nagu hoolivus, ausus, õiglus, kuid ka tahe vigadest õppida (viga annab võimaluse paremuse poole pürgida) ja olla alandlik. Brown & Treviño (2006b) uurisid kolme rollimudeli mõju: väikelaste eeskujud, karjääri mentorid ja tippjuhid. Seost väikelaste ja tippjuhtide eetilise rollimudeli vahel pole, kuna väikelapse eas ei tehta tööd (puudub töökeskkond). Uuringu järgi eeldatakse, et kui inimesel on karjääri jooksul kasvõi kordki olnud eetiline eeskuju, on ta ise ka eetilisem teiste poolt vaadatuna. ,,International Journal of Leadership" ajakirjas ilmunud artiklist tulenevalt nähtub, et mis puudutab parimat viisi moraalsete väärtuste demonstreerimiseks, siis selle jaoks tehtud
Artists.html http://www.academia.edu/19706335/Balti_p %C3%A4rand_ja_maalilised_varemed._Kujutav_kunst_kui_vahend_kohali kkuse_leiutamiseks_Baltic_Heritage_and_Picturesque_Ruins_Visual_Art_a s_a_Means_of_Inventing_the_Local Baltisaksa kunst on olnud eesti rahvusliku kunsti loomulikuks toitepinnaseks. Teame, et A.W.G.Pezoldi maalid õhutasid J.Kölerit ja O.Hoffmanni maalid P.Rauda alustama kunstiõpinguid. Mitmed baltisaksa kunstnikud on olnud eesti kunstnike mentorid: E.von Gebhardt ja E.Dücker Düsseldorfi akadeemias, R. von zur Mühlen Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel jne. Peale selle on baltisaksa kunst eesti rahvusliku kunstiga seotud tuhande vaimse niidiga, mis on ühise kodumaa, looduskeskkonna ja ajaloo tulemus. (Pärleid ühest erakogust 2006) Oma artiklite sarjas peatub J. Genss samuti baltlaste loomingul. Seoses 19. sajandi esimese poole vene kunsti iseloomustusega vaatleb ta O. F. T. Moelleri töid
ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. 52. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. - Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. - Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. - Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. - Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. - Programmi lõpus esitlused investoritele. 53. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. - Tööhõive suurendamine - Majanduskasvu edendamine - Konkurentsivõime parandamine. - Piirkondlik/struktuurne arendamine 54. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks,
pikemat aega toime tulla Käitumise muutmise ellu viimiseks on väga oluline toetus, see et muutja tunneks enda ümber olevate inimeste või inimese toetus ja, et temasse usustakse. On mitmeid meetodeid, mida nõustaja inimese suhtlemisoskuste arendamisel kasutada võib(McLeod, 2007;315): • Kriitiliste olukordade analüüsimine • Erandlike tulemuste äratundmine • Harjutamine ja rollimängud 15 • Eneseabi käsiraamatud • Kogukonna mentorid, toetajad ja eeskujud Kriisiastmete mudekit rakendades tuleb olla paindlik, kriisimudeli mõjud nõustaja tegevusele on(McLeod, 2007;329): • kriisiastme mudel tõmbab tähelepanu selle, et elu üleminekute juurde kuuluvad nii edasiminekud kui tagasiminekud • selle mudeli põhjal ei pruubi nõustamisest šoki faasis mingit kasu olla • see mudel rõhutab, et inimese üleminekufaasist läbiaitamiseks on vaja pöörata tähelepanu
mille kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud; * ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel. Kõvemad eestikad Transferwise, GrabCAD, Pipedrive 51. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. Eesti rahastamisaugud: EstBAN - Eesti äriinglite võrgustik EstVCA - Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetused Eesti Arengufond Eesti kiirendid: Startup WiseGuys – tehnoloogiapõhistele ettevõtetele GameFounders – Euroopa esimene ainult mängude arendusele suunatud kiirendi.
kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud; · ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel 8. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõtted. · Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. · Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000) ja osalevad programmis. · Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. · Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. · Programmi lõpus esitlused investoritele. 9. Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs).
või teenuseid või mille kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud Ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel 51. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (3kuud) meeskondi Programmi lõpus esitlused investoritele 52. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik/struktuurne arendamine 53. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt
• ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel. 2013.aasta perpsektiivikaimad startupid – Transferwise, Creative Mobile, Erply, ZeroTurnaround jne Finantseerimine elutsükli eri etappides: 4. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. • Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. • Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. • Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. • Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. • Programmi lõpus esitlused investoritele. 5. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited („bite and hook“, „bricks and clicks business model“ „freemium business model“ jt Ärimudel - on kontseptuaalne tööriist, mis koosneb suurest hulgast omavahel seotud elementidest ning võimaldab väljendada konkreetse firma äriloogikat. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti:
mille kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud; ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel. 52. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 53. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik/struktuurne arendamine 54. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid.
kogemuste baasilt nõu alustavale ettevõtjale (mentii). • Mentor ei paku seejuures valmisvastuseid, pigem esitab õigeid küsimusi, õpetab küsimuste kaudu. Tema roll on suunata mentiid ennast oma probleemidele parimaid lahendusi leidma. Kiirendite tegutsemispõhimõte • Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. • Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. • Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. • Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. • Programmi lõpus esitlused investoritele 32. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. • Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, kulum, laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos kaasnevate maksudega, reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste (raamatupidamine, valve) kulud jne
massikommunikatsioon). Sotsialiseerumisprotsessis on osapoolteks inimene (laps, nooruk, täiskasvanu vanur) või põlvkond ja sotsiaalne keskkond. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine. Puberteediea sõbrad Õpetajad: olulised eelkõige kaasaegses ühiskonnas. Mentorid. Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus 52. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kihistumine ehk stratifikatsioon. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 12 Sotsioloogia alused Liina Käär Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning
mille kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud; ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel Nt: Flirtic.com rahvusvaheline tutvumisteenus; Click and Grow - tark lillepott 5. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 6. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model" ,,freemium business model" jt) Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1. Kelle taskus on sinu raha? 2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega
mise tõlgendamine, mesed, vaimulikud, abil, mõjutada teiste mõistab inimeste ja psühholoogid, arstid, tundeid planeeri- situatsioonide vahe- ravitsejad, organi- tud moel, treenida lisi, samuti inimeste- seerijad, sotsiaaltöö- või nõustada teist vahelisi suhteid tajad, reklaamiasja- inimest tundjad, treenerid ja mentorid Intraper- Enese olemasolust Vaieldavalt igaüks, Võtta arvesse Eneseanalüüs ja ene- sonaalne teadlik olemine, kes on endast oma eesmärke ja se aktualiseerimine eneseteadlikkus, teadlik ja on seotud nende üle otsusta- objektiivne enese- oma isiklike mõtete, da, mõista isiklikke hinnang, võime uskumuste ja käitu- muutusi, mida nende
Sotsialiseerumisprotsessis on osapoolteks inimene (laps, nooruk, täiskasvanu vanur) või põlvkond ja sotsiaalne keskkond. Sotsialiseerumise agendid Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine. Puberteediea sõbrad Õpetajad: olulised eelkõige kaasaegses ühiskonnas. Mentorid. Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus 6.2.4. Mina-pildi kujunemine · James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk-järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine · William James'i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid · Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina: inimese arusaamad enda kohta