Sisu -ja vorminõuded seaduste koostamisel on väga täpselt sätestatud. Õigusakt peab olema selgesti mõistetav ja ühetähenduslik. Keel olgu lihtne, sisutihe ja lakooniline ning eelkõige ühetähenduslik. Seaduselooja mõte peaks olema üheselt arusaadav ka neile inimestele, kes igapäevaselt õigusloomega kokku ei puutu. Õigustloovate aktide vastuvõtmisel järgitakse kindlat stsenaariumi (õigusaktidega kehtestatud protseduurireegleid ehk menetlusnorme), muidu akt lihtsalt ei kehtiks. Protseduur algab õigustloova akti algatamisega, järgneb eelnõu menetlemine ja protseduur lõpeb eelnõu vastuvõtmisega. Väga oluline on õigustloova akti sobimine meie kehtivasse õigussüsteemi ning eriti sellesse õigusharu süsteemi, millesse ta kuulub. Selleks, et õigustloov akt tõesti toimiks, peavad selles sisalduvad õiguslikud ettekirjutused olema täidetavad ja ettekirjutusi peaks olema võimalik kontrollida. Samuti
KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06 · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 k...
Kitsendavad õigusnormid näitavad , et õigusnormid ei asu üksteisest mõtteliselt lahus. Aarnio järgi jagunevad õigusnormid regulatiivseteks ja konstitutiivseteks normideks, viimased omakorda menetlusnormideks, kompetentsinormideks ja seaduskeele määratlusteks. Regulatiivsed normid on käitumisnormid. Konstitutiivsed reeglis määravad, mis on mis, näiteks milline malend on ettur, oda, ratsu. Kompetentsinormid määravad täpselt kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigusi kasutab. Menetlusnorme võib võtta kui kasutusjuhendit. Selline on näiteks norm abielu sõlmimise kohta. Seaduskeele määratlus on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis- tehniliselt. Võib sisaldada ka loendit. Näiteks pärandi saajate loend. 5. Juriidiline fakt Kui T, siis R. T on elulised asjaolud, millega õigusnorm seob juriidilised tagajärjed. Seega on õigusnormis kõrvuti õigusliku tagajärjega kirjas ka teatud elulised ajaolud, mida nimetatakse
Võib tugineda sellele, et kohtu tegevuse tõttu on töötajale makstava hüvitise suurus oluliselt suurenenud. Tuleks minna riigivastutuse nõudega halduskohtusse Eesti riigi vastu 9. A esitas B vastu hagi lepingu täitmise nõudes. B vaidles hagile vastu põhjendusel, et leping on nõuetekohaselt täidetud. Maakohus tegi otsuse, milles märkis, et poolte esitatud asjaoludest tulenevalt tuleks asjas õiguskaitsevahendina kohaldada kahju hüvitamist. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Jah, kohus ei tohi väljuda hagiavalduse piiridest. § 439 10. Kohus avas kohtuistungi, kontrollis menetlusosaliste kohalolekut, tutvustas kohtu koosseisu ja tõlki nimeliselt. Seejärel küsis, kas pooltel on taandusi või taotlusi. Taandusi ega taotlusi ei olnud. Seejärel teatas kohtunik, et kuna menetlusosalistest enamus kõneleb vene keelt emakeelena ja vene keelt oskavad kõik saalisviibijad, siis toimub menetlus vene keeles ja vajaduse korral tõlk tõlgib eesti keelde
piisava heastusena, siis ei eristu see summa kohasest hüvitissummast nii palju, et tekitada kaebajale mär- kimisväärset kahju. EIK tunnistas kaebuse märkimisväärse kahju puudumise tõttu vastuvõetamatuks.*50 EIK on tunnistanud vastuvõetamatuks ka menetluse pikkuse peale esitatud kaebuse, kus riigisiseses menet- luses oli kaebaja kahjunõuded jäetud rahuldamata, sest ta ei olnud järginud formaalseid menetlusnorme. EIK asus seisukohale, et nimetatud menetluse pikkust puudutav kaebus tuleb tunnistada vastuvõetama- tuks, sest varalise kahju summa oli vaid 504 eurot. Kaebaja nõutud mittevaralise kahju summat EIK kahju märkimisväärsuse hindamisel arvesse ei võtnud, sest mittevaralise kahju summa arvutavad kaebajad oma spekulatsioonide alusel ise.*51 Seega, kui kaebaja ise peab menetluse pikkusega tekitatud mittevaralist kahju
konkreetses ajas ja ruumis Põhilised järeldused kohtule: Avaliku huvi määratlemine planeerimismenetluses on suurel määral kaalutlusotsus Kohus ei määratle avalikku huvi! Seda teevad seadusandja ja täitevvõim oma tegevuse ja volituste piires Kohus saab kontrollida, kas avalik huvi on põhjendatultmääratletud, kas määratlemisel on järgitud menetlusnorme ja kas ei ole rikutud kaalutlusõiguse piire või tehtud muud kaalutlusviga Argumendina saab kasutada seal, kus seadus selleks võimaluse annab 16 Avalike huvide esmane kaalumine kohtu poolt: Esmane avaliku ja erahuvi kaalumine toimub sageli esialgse õiguskaitse määruses. Juhul, kui vajadus EÕKiks on olemas, peab kohus HKMS § 249 lg 3 tulenevalt kaaluma ka avalikku huvi
menetlusosaliste kirjalikku seisukohta, kuivõrd pärast tähtaja möödumist mõjuvate põhjusteta esitatud kaebuse rahuldamine võib rikkuda teiste protsessiosaliste õigusi ja põhjendatud huve, sealhulgas õiguspärast ootust, et tähtaegselt vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. Vastustajal ja kolmandal isikul peab olema võimalus avaldada arvamust tähtajast kinnipidamise ja tähtaja ennistamise küsimuses ka siis, kui tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ning kohus pole menetlusnorme rikkudes tähtajast kinnipidamist eelmenetluses kontrollinud. Kaljumäe viitab ka, et tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2000.a määrusest haldusasjas nr 3-3-1-51-00 (RT III 2000, 28, 305), ei pea halduskohus tähtaja ennistamise küsimuse otsustamiseks tingimata kohtuistungit korraldama. Kui aga kohus on otsustanud küsimuse lahendamiseks istungi korraldada, tuleb järgida halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtuistungi
eraõiguslikku õigusakti, pretsedenti või tava õigussuhtele lõplikult kohaldatakse. See mida kohaldatakse võib, aga ei pruugi olla välisriigi õigus. See mida lõplikult kohaldatakse sõltub välisriigi õiguse määratlusest ja renvoi instituudist. 5)Lex fori-Tähistab kohtu asukohariigi ehk menetlusriigi õigust. Hagi menetlev kohus kohaldab eelkõige menetlusriigi norme, st Rahvusvahelise eraõiguse norme ja menetlusnorme. 6)Lex loci delicti- on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste ja tähistab selle riigi õigust, kus toimus lepinguväliseid kohustusi tekitanud kahjustav sündmus. ehk kahju tekkimise riigi õigus. 7)Lex contractus-riigi õigus, mida kohaldatakse lepingu sisule kas kokkuleppel või õiguse valiku puudumisel. 8)Lex personalis- jaguneb lex domicilii ja lex patriae-ks. füüsilisele või juriidilisele isikule kohaldatav õigus. 9)Lex domicilii- Lex personalis alaliik
teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Eesti kohtusüsteem Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks,
Lõplikult kohaldatav õigus sõltub välisriigi õiguse määratlusest ja renvoi instituudist. Forum ja lex fori Forum (turuplats ld.k.) tähistab hagi menetlevat kohut (kohtunikku), kuid seda väljendit kasutatakse ka kohtu asukoha jurisdiktsiooni (kui pädevuse ja mitte kohtualluvuse) tähistamiseks. Lex fori tähistab kohtu asukohariigi õigust ehk menetlusriigi õigust, st. Kohtu asukohariigi materiaalõigusnorme REÕ norme ja menetlusnorme. Lex fori printsiip hagi menetlev kohus kohaldab printsiibis menetlusriigi norme, st eelkõige REÕ norme ja menetlusnorme, sh vajadusel täitemenetlusnorme. Isegi kui lõplikult kohaldatavaks õiguseks on välisriigi õigus, annab aluse selle kohaldamiseks menetlusriigi õigus. Principles, Definitions and Model Rules of European Private Law Draft Common Frame of Reference (DCFR) Üldine pehme õigus, millele võib teinekord toetuda.
Hagiavalduse sisust peab nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid jms. Üldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praktikas jäävad paljud hagid rahuldamata põhjusel, et ei suudeta oma väiteid tõendada. Kolmas moment, millega tuleks hagimenetluse puhul arvestada, on selleks kuluv aeg. Kui vastaspoolt esindab tugev, menetlusnorme hästi tundev esindaja, võib vaidluse võitmine teinekord osutuda üllatavalt tülikaks ning menetlusele võib kuluda aastaid. Sellistel puhkudel on soovitatav sisse nõuda kõik võimalikud kõrvalnõuded ja kahjud, mis seoses saamata tuluga on võlausaldajale tekkinud. Kindlasti peaks kaaluma ka hagi tagamise võimalusi. Kui nõue ei ole täiesti selge ja on olemas reaalne oht, et hagi võib jääda rahuldamata või rahuldatakse oluliselt
kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline
suhtesüütegu. Objektiivsesse süüteokoosseisu kuulub teistelt inimeselt vabaduse võtmine, milleks puudub seaduslik alus. Vabaduse all tuleb antud juhul mõista liikumisvabadust, seega on vabaduse võtmine samatähenduslik mõistega vangistamine.. N: ei kvalifitseerita kommenteeritava paragrahvi järgi politseinike tegevust, kes kuriteos kahtlustatava kinnipidamisel sündmuskohal on tarvitanud liigset vägivalda, jätnud vormistamata kinnipidamise protokolli või rikkunud muul viisil menetlusnorme. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vabadusevõtmise raskendav asjaolu on selle toimepanemine noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Seejuures on oluline, et süüdlane teaks või vähemalt peaks võimalikuks, et kannatanu on alaealine. Kui aga süüdlane arvab põhjendatult teisiti, vastutab ta põhikoosseisu järgi.
Seaduskeele Konstitutiivsed määratlused · Regulatiivsed käitumisnormid, esines juba siis, kui ühiskonnas polnud moraal ja õigus teineteisest eraldunud · Konstitutiivsed reeglid näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. · Menetlusnorme võib mõista kasutusjuhendina. · Seaduskeele määratlused vajalikud selleks et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. 5. Juriidiline fakt Õigusnormis kõrvuti õigusliku tagajärjega on kirjas ka teatud elulised asjaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Kõik elulised asjaolud ei ole juriidilised faktid omandab selle tähenduse siis, kui
Hagiavalduse sisust peab nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid jms. Uldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praktikas jäävad paljud hagid rahuldamata põhjusel, et ei suudeta oma väiteid tõendada. Kolmas moment, millega tuleks hagimenetluse puhul arvestada, on selleks kuluv aeg. Kui vastaspoolt esindab tugev, menetlusnorme hästi tundev esindaja, võib vaidluse võitmine teinekord osutuda ullatavalt tulikaks ning menetlusele võib kuluda aastaid. Sellistel puhkudel on soovitatav sisse nõuda kõik võimalikud kõrvalnõuded ja kahjud, mis seoses saamata tuluga on võlausaldajale tekkinud. Kindlasti peaks kaaluma ka hagi tagamise võimalusi. Kui nõue ei ole täiesti selge ja on olemas reaalne oht, et hagi võib jääda rahuldamata või rahuldatakse
justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Euroopa Inimõiguste Kohus Kui isik ei ole rahul Riigikohtu otsusega, on tal õigus kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse (asukoht Strasbourgis, Prantsusmaal), kuid seda ainult Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste rikkumiste osas. Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioon, vastu võetud 1950, sätestab muuhulgas järgmiste põhiõiguste kaitse: õigus elule, õigus olla
kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus
Näiteks vaatavad halduskohtud kaebusi ja proteste läbi üksnes materiaalselt mõistetud haldusaktide peale. B. HALDUSAKTI ÕIGUSPÄRASUS Haldusakt on õiguspärane, kui ta on: 37 kooskõlas kahtiva õigusega, proportsionaalne, diskretsiooni vigadeta, välja antud kohtiva õiguse alusel pädeva haldusorgani poolt menetlusnorme jälgides ning vastab vorminõuetele. Eristatakse formaalset ja materiaalset õiguspärasust: 1. Formaalne õiguspärasus selle eelduseks on a. Pädevus hõlmab: i. Eriseadustega määratletus sisulist pädevust ii. Asjade alluvussätteid vastavalt haldusorgani tööpiirkonnale- b. Menetlusnormidest kinnipidamine kinni tuleb pidada nõuetest, mille seaduse esitab. c. Vorminõuete täitmine Nõuded:
üldkorras, on tegemist tegelikult isiku suhtes kohaldatud normidega - käskmenetluse normide alusel saadetakse süüdistusakt kohtusse ja isik mõistetakse süüdi (KrMS § 252 lõige 2, § 254 lõiked 1-4). Kui asuda seisukohale, et määrav on resolutiivosa erisus, ei oleks konkreetse normikontrolli raames võimalik paljude menetlusreeglite põhiseaduspärasust kontrollida - nende normide puudumisel kasutataks asja menetledes teisi menetlusnorme ja jõutaks samasuguse lõpptulemuseni. Seetõttu tuleb menetlusnormide asjassepuutuvusel lähtuda sellest, kas konkreetses menetluses pidi rakendatama neid menetlusnorme kohtuotsuseni jõudmiseks. 20. Arvestades eeltoodut, peaks isik saama oma kohtuasja läbivaatamisel taotleda käskmenetluse normide põhiseaduspärasuse kontrollimist. Käskmenetluses ei ole võimalik üldse taotlusi esitada. Apellatsiooniõiguse puudumisel ei ole
Tagab ka kohtuniku sõltumatuse ja välistab nn telefoniõiguse kasutamise võimaluse. Edasikaebeõigus Edasikaebeõigus on põhiseadusega sätestatud põhiõigus või põhiõiguste tagamise garantii. Isikul on õigus igal juhul lõplik kohtulahend üks kord edasi kaevata. Edasikaebeõigus ei ole siiski absoluutne. Edasikaebeõigus on piiratud maksekäsu kiirmenetluses, kus vastavalt TsMS 489 ´ lg 2 järgi saab kaevata üksnes siis, kui maksekäsu kiirmenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme. Samuti on kaebeõigus piiratud lihtmenetluses arutatud asjades, kus esimese astme kohus võib keelata kohtulahendile edasikaebamise. Võrdsuse põhimõte Menetlusosalised on kohtu ja seaduse ees võrdsed ning teisalt on kohtu kohustus tagada menetlusosaliste võrdsus. Eelkõige väljendub see poolte võrdses kohtlemises sarnastes olukordades, kohtu kohustuses selgitada menetlusosalistele seadust ja menetlustoimingute sisu ning tagajärgi. Suuline ja vahetu asja arutamise põhimõte
Kohtud on hinnanud asjatundja arvamust, mille hageja esitas uue sõiduki soetamise kulu tõendamiseks. Maakohus leidis, et selles sisaldub kaks erinevat turuväärtust ning hinnates asjatundja arvamust koostoimes sõiduki müügikuulutusega, luges uue samaväärse asja soetamise mõistlikuks kuluks 6300 eurot. Ringkonnakohus on samuti hageja esitatud asjatundja arvamust hinnanud ja leidnud, et sõiduki turuväärtuseks on 6300 eurot. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole tõendeid hinnates menetlusnorme rikkunud. Kolleegium on varem leidnud, et asja kahjustamise korral võidakse juhul, kui asi on korda tegemata, võtta VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi välja mõistetava hüvitise suuruse kindlakstegemisel arvesse ka asja kordategemise kulude suurus asja kahjustamisest hilisemal ajal (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16). Sama põhimõte kehtib ka VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel. Seega peab VÕS § 132 lg-
annaabi.ee 
