Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Mendeli II seadus - sarnased materjalid

pide, geenne, kski, henduslik, koodonit, geenidest, genofond, heteros
thumbnail
9
ppt

Mendeli seadused

MENDELI SEADUSED MENDEL Augustiinlaste ordu munk/reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Kasvatas kloostriaias erinevaid taimi, mida ta oma katsetes tolmeldas ja tulemusi uuris (põhiliselt herneid). Kaheksa aasta jooksul uuris üle 10 000 hübriidtaime, põhiline tähelepanu 7 tunnusel. Need olid herneste kuju ja värvus, kaunade kuju ja värvus, õite asend taimedel ja värvus ning taime pikkus. MENDELI ESIMENE SEADUS Homosügootsete taimede ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. MENDELI TEINE SEADUS Monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspära suhtes. KATSE Ristas Osales üks geenipaar monohübriidselt Vanemate genotüübid Veendus AA ja aa homosügootsus

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mendeli seadused + mõisted

BIOLOOGIA KORDAMINE Mõisted: · Genotüüp- isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. · Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. · Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikkke tunnuseid. · Geen- DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. · Alleel- ühe geeni erivorm. · Monohübriidne ristamine- ristamine mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. · Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. · Retsessiivne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. · Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid.

Bioloogia
190 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mendeli Seadused ja Mõisted.

Mõisted · Genotüüp-Isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. · Fenotüüp- organismi välis- ja sisetunnuste kogum. Fenotüüp areneb genotüübi ja väliskeskkonna tingimuste koostoimel. Fenotüüp sisaldab näiteks füüsilisi tunnuseid · Heterosügoot-geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Isend, kelle järglaskonnas esineb lahknemine teatud tunnuste osas · Homosügoot- isend, kelle järglaskonnas ei esine teatud tunnuste osas lahknemist ja kes säilitab oma tunnused puhtal kujul. · Alleel- paariline geen. Kõiki geene on kaks eksemplari ­ üks (alleel) on pärit emalt, teine (alleel) isalt. · Retsessiivne alleel- aleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava aleeli homosügootses olekus. · Meioos-päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meiosi käigus

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Mendeli tunnused

Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad vastavalt mendeli seadustele,nimetatakse mendeli tunnusteks. Selliseid tunnuseid mõjutab vaid üks geen.Nende tunnuste puhul kehtib seaduspärasus kui laps pärib vähemalt ühelt vanemalt geeni dominantse alleeli,siis see tunnus avaldub.Tunnus ei avaldu vaid neil lastel,kes saavad mõlemalt vanemalt retsessiivse alleeli.Puhtaid mendeli tunnuseid on inimestel väga vähe.Enamikul tunnustest esineb intermedaarsus või kodomiatsus,paljusid tunnused mõjutab aga rokem kui üks geen-esineb pölugenees. Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mida varem on peetud mendeli tunnusteks,kuid mis tegelikult pärandavad teistsuguste reeglite järgi : juuksevärv silmavärv keele rullipanemise võime tagurpidi painduv pöial V-kujuline juuksepiir kinnikasvanud/kinni kasvamaa kõrbvanibud Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad mendeli seaduste kohaselt: mai

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Bioloogia eksami materjal

Terminaator: nukleotiidne järjestus geeni lõpuosas, lõpetab transkriptsiooni Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi Geneetiline kood: vastavus, kus mRNA kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe paigutuse valgu molekulis Geneetilise koodi omadused: Sünonüümsus- üht aminohapet võib määrata mitu koodonit Ühetähendulikkus- üks koodon määrab vaid ühe aminohappe paigutuse valgu primaarstruktuuri Mittekattuvus- sama nukleotiid ei kuulu kahe järjestikuse koodoni koosseisu Universaalsus- taoline vastavus koodonite ja aminohapete vahel kehtib eluslooduses VIIRUSED JA BAKTERID Viiruste ehitus: Genoom ­ nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid ­ kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku.

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

(mutagenees, geenivool, geneetiline triiv, looduslik valik) geenivool-ühtlustab Geneetiline triiv-alleelide arv võib väikeses populatsioonis põlvest põlve muutuda- vähendab geneetilist muutlikust, suurendab geneetilisi muutusi populatsioonide vahel(katastroofil) Pudelikaelaefekt- katastroofidel on jäänud väike populatsioon, vähen genofonde, populatsiooni taastused on populatsioon erinev eelmisest. Rajajaefekt- uue ala asutamisel on populatsiooni genofond vaesem, ning tekib uus geneetiline struktuur Looduslik valik seisned ebaühtlane paljunemine, isendite valikuline ellujäämine- tingitud geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.- Olelusvõitlus- sõltuvus biootilistest, abiootilistest teguritest- Looduslik valik on individuaalse geneetilisest iseärasusest tulenev erinev edukus olelusvõitlusest Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv valik-säilitab kiniistunud kohastumusi( ribosoom, glükolüüs- hõlmikpuu)

Bioloogia
595 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt ­ iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ­ ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu ­ kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid ­ otse

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Veterinaarne geneetika

Jätkub seni, kuni jõutakse stoppkoodonini. Tuleb spets ensüüm ja translatsioonikomponendid vabanevad. 11. Geneetiline kood ja selle põhiomadused mRNA nukleotiidiline järjestus määrab ära ühe valgu aminohappelise järjestue. mRNA kolm järjestikulist nukleotiidi (koodon) määrab ära ühe aminohappejäägi sünteesi – geneetiline kood. 64 kombinatsiooni koodoni moodustamiseks. Kodeeritavaid AH-sid on 20. Koodipäike on: sünonüümne - ühele AH vastab mitu koodonit ühetähenduslik – ühele koodonile vastab alati üks AH universaalne – esineb pro- ja eukarüootides mittekattuv – mRNA nukleotiidid ei esine samaaegselt kahes kõrvutiasuvas koodonis. 12. Geenmutatsioonid Ehk punktmutatsioonid - nukleotiidide kadumine, juurdetulek või asendumine. DNA struktuuris tekivad mutatsioonid (muutused) DNA replikatsiooni käigus (DNA polümeraas teeb vigu). Jaotatakse somaatilised – tekivad keharakkudes ja generatiivsed – tekivad sugurakkudes.

Mikrobioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Molekulaarbioloogia

promootorpiirkond ­ piirkond DNA-l, millega RNA-polümeraas seostub RNA-polümeraas lõhub DNA lämmastikaluste vahelised sidemed; ehitab komplementaarsuse alusel ühele ahelale vastava RNA. RNA sünteesi e. transkriptsioonipiirkond ­ piirkond, millel RNA süntees toimub terminaatorpiirkond ­ DNA nukleotiidne järjestus, kus transkriptsioon lõpeb See geen ekspresseerub e. avaldub, millelt toimub transkriptsioon. Korraga avaldub ~10% geenidest. Rakukoe määravad ära avalduvad geenid. Erinevatel eluetappidel võivad avalduda erinevad geenid. Vastavalt 4 tüüpi geene: * geenid, mis avalduvad kõikides rakkudes korraga - nt RNAd tootvad geenid (RNAd ja valke on alati vaja) * geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes - nt insuliin (kõhunäärmes) * geenid, mis avalduvad teatud arenguetappidel - nt looteeas * geenid, mis kunagi ei avaldu

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused

1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajandus

Psühholoogia
74 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

· eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud · jaguneb teatud fragmentideks · lisatakse teatud järjestused · muudetakse keemilist koostist (N-aluseid) GENEETILINE KOOD JA VALGU SÜNTEES lk 99-103 Geneetiline kood- koosneb kolmest mRNA molekulis asuvast nukleotiidist, mis määravad ära ühe aminohappejäägi (AH) valgus. Koodon ­ mRNA molekuli nukleotiidikolmik N: AUG Geneetilise koodi omadused: 1. 3-nukleotiidne 2. sünonüümne ­ ühele AH vastab mitu koodonit. 3. ühetähenduslik ­ üks koodon määrab ära ühe AH. 4. universaalne ­ koodonite ja AH vastavus on sama peaaegu kõigis organismides. Translatsioon e valgu süntees. 1. Toimub ribosoomides. 2. mRNA ühineb ribosoomiga. 3. tRNA molekul seostub mRNA initsiaatorkoodoniga AUG , seda molekuli nimetatakse initsiaator-tRNA-ks. Ühinemine toimub komplementaarsusprintsiibil 4. tRNA-ga ühineb kindel AH. 5. Siseneb järgmine tRNA mille otsas AH. 6

Bioloogia
407 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

vastab mRNA koodonile. mRNA koodon vastab polüpeptiidahelas ühele aminohappele. DNA triplett → mRNA koodon → üks aminohape ● Universaalne kood eluslooduses (kuid mõningate eranditega) ● Geneetilist koodi loetakse lugemisraamis nii, et üks mRNA nukleotiid saab kuuluda ainult ühe koodoni juurde; loetakse suuna 5’-3’, loetakse triplettide kaudu. ● Koodonite kombinatsioone on 64, aminohapped 20, seega mitu koodonit kodeerib ühte aminohapet (v.a. Met ja Trp). Seega geneetiline kood = kogum 64 koodonist (triplet 3 nukleotiidist), mis määravad 20 aminohapet ning translatsiooni alguse ja lõpu. ● Paljud koodonid on sünonüümsed, ehk mitu eri koodonit võib määrata sama aminohappe. ● Olemas on ​algus- (AUG (metioniini sünteesikoodon)) ja ​lõpukoodonid (UGA, UAA, UAG (neile ei vasta ükski aminohape ning nendeni jõudes kukub ribosoom mRNA

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Geneetika

See elu seisukohalt väga oluline sõnastik on enamuses organismides sama nn. universaalne geneetiline kood (UGK). Koodi universaalsust kasutatakse elu monofüleetilise päritolu argumendina, kuigi rangelt võttes näitab see ainult UGK monofüleetilist päritolu. Nukleotiididest moodustunud sõnu on rohkem kui aminohappeid, seega on osa koodoneid sünonüümsed st. neil on sma tähendus ja nad kodeerivad samu aminohappeid. Lisaks aminohappeid kodeerivatele koodonitele on UGK's ka kolm stop koodonit, millele ei vasta ühtegi aminohapet, aga mida kasutatakse valgusünteesi lõpetamisel nagu punkti lause lõpus. Stop koodoneid e. terminaatoreid tunnevad ära terminatsioonifaktorid, mis osalevad valgusünteesi lõpetamisel. Stop koodoneid on kutsutud ka nonsens koodoniteks, aga see ei ole täpne termin, kuna stop koodonitel on kindel tähendus. Geneetilise koodi mitmetähenduslikkus, ühele aminohappele mitme koodoni vastavust, nimetatakse koodi kõdumiseks

Üldbioloogia
118 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

1. Koguaeg ja kõigis rakkudes, nt põhi ainevahetust reguleerivad geenid 2.Kindlates kudedes avalduvad geenid nt. insuliini reguleerivad geenid 3.Geenid, mis avalduvad kindlal eluetapil nt elundkondade väljakujunemises osalevad geenid 4.Geenid mis ei avaldu kunagi nt. sabageen Geenide ülesanded- Geneetiline kood -seaduspärasuste kood, 1 koodonile vastab 1 aminohape Universaalne- ühesugune koodonite ja aminohapete järjestus kõigis rakkudes Sünonüümsus- 1 aminohappele võib vastata mitu koodonit Alguskoodon AUG (Met), stoppkoodonid UGA; UAA; UAG Viirused -koosnevad nukleiinhappest ja valkudest, puudub rakuline ehitus (rakkude vahel rändavad parasiitgeenid), väljaspool peremeesrakku elutunnused puuduvad, olemas DNA või RNA, seega ka pärilik muutlikus ja evolutsioonivõime, valgusmikroskoobis nähtamatud, läbivad bakterifilterid. Bakteriofaagid- viirused, mis nakatavad baktereid Kasutamine: geeniraviks, GMO'd Ehitus: Genoom- 1 nukleiinhappe molekul (jaotatakse DNA, RNA viirused)

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) ­ kõigis rakkudes Anatoomia ­ bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen ­ selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs ­ kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) ­ neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest valk, mis on moodustunud selgro

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Geneetika

jne) initsiaatorkoodon stopkoodon AUG UAA, UAG, UGA mRNA Antikoodon ­ on tRNAs olev kolm järjestikkust nukleotiidi, mis paarduvad mRNAs oleva koodoniga Geneetilise koodi omadused: Tripletsus ­ ühe koodoni koossesiu kuulub 3 nukleotiidi mRNAs Sünonüümsus ­ ühte aminohapet võib määratada mitu koodonit Universaalsus ­ on ühesugune elusorganismidel Ühetähenduslikkus ­ teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Ülesanne nr 1. DNA TAC CCT CAA GAT mRNA AUG GGA GUU CUA valk Met Gly Val Leu Ülesanne nr 2. valk Met Leu Ser Val mRNA AUG CUU AGC GUU DNA TAC GAA TCG CAA ATG CTT AGC GTT (DNAs T­A; C­G) Ülesanne nr 3.

Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Bioloogia paljunemise osa

Kõrvaldamisviisid: kirurgiline eemaldamine, radioaktiivne kiiritamine, keemilised preparaadid. G-C, C-G, A-U, T-A Geneetiline kood Geneetiline kood ­ mRNA kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Koodon ­ ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik. Geneetilise koodi eripära vaid kõigi organsimide mitokondrites ja protistides. Omadused: · Põhiaminohappeid 20 · Ühele aminohappele vastab mitu koodonit ­ geneetilise koodi sünonüümsus · Ühele koodonile ei vasta mitu aminohapet ­ geneetilise koodi ühetähendlikkus · Geneetiline kood on mittekattuv ­ mitte ükski mRNA koodon ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Initsiaatorkoodon ­ alguskoodon, alati AUG ­ Met ­ metioniin (hiljem asendatakse sünteesis, esimest järku struktuur). Valgusünteesi lõpus kolm koodonit ­ UGA; UAA; UAG, neile ükski aminohape ei vasta, stoppkoodonid.

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pärilikkus

PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rakujagunemist(mitoo

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pärilikkus - 81 mõistet

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ­ ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ­ ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen ­ selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom ­ kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) ­ geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag ­ viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ­ ristamine, mille korral uurit

Bioloogia
126 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Bioloogia riigieksamiks

Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. Geen on pärilikkuse ele

Bioloogia
763 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eksami konspekt

· Alkohoolik on inimene, kes ei suuda ilma alkoholita elada. · Alkohoolik on inimene, kelle esimene eesmärk on alkoholi saamine. Ökogeneetika põhiseisukohad : 1. pole olemas ideaalselt sobivat keskkonda, mis sobib kõikidele inimestele. 2. Pole olemas fenotüüpi, mis oleks ühtviisi edukas kõigis keskkondades. 3. Oluline on individuaalne lähenemine, sest kehvad tulemused ei pruugi olla tingitud viletsatest geenidest, vaid indiviidi ja keskkonna sobimatusest, Päriliku eesloodumusega haigused e. multifaktoriaalsed haigused : - vajab haiguse tekkeks pärilikku eelsoodumust. Ja vastavalt mõjuvat keskkonda. 1. hüpertoonia(kõrgvererõhutõbi) ­ väär toitumine (sool ja rasv) 2. II tüüpi diabeet ­ suhrute liigtarve 3. Skisofreenia ­ stressirohke keskkond 4. Reuma ­ pidev külmetamine ja suur füüsiline koormus 5. Astma ­ tolmune, allergeene sisaldav keskkond. 6

Mikrobioloogia
414 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

DNA ja RNA

Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päri

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geneetika

BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 3 MÕISTED GENEETIKA ­ Teadus pärilikkusest. MOLEKULAARGENEETIKA ­ Uurib pärilikkust, molekulide tasemel. PÄRILIKKUS ­ Looduse seaduspära, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega DNA ­ Pärilikkus aine, koosneb suhkrust, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast. RNA ­ Koosneb suhkrust, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast. GEEN ­ DNA lõik , mis määrab ära tunnuse. GENOTÜÜP ­ Organismi kõigi geenide kogu ühes rakus. FENOTÜÜP ­ Organismi kõik tunnused. (silmavärvus, pikkus) KROMOSOOID ­ Kokkupakitud DNA RETSESSIIVNE ALLEEL ­ Määrab tunnuse ainult siis, kui kromosoomi täh. "a" Paaris on ühesugused alleelid. DOMINANTNE ALLEEL ­ Määrab alati organismi tunnuse. Täh. "A" HOMOSÜGOOTSUS ­ Kromosoomi paaris on ühesugused alleelid HETEROSÜGOOTSUS ­ Kromosoomi paaris on erinevad alleelid MENDELI I SEADUS ­ Homosügootsele vanemate ristamisel on kõik järglased identsed. MENDELI II SEADUS ­ Heterosügootsete vane

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Üldbioloogia eksami konspekt

TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu ­ Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus ­ Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiiv

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Paljunemine

Lisatöö Lk 131 ül 1-8 1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. 2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega täiesti sarnane? Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. 3. Selgitage pärilikkuse mõistet. Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 4. Mida uurib geneetika? Geneetika on teadusharu, mis uurib

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Bioloogia mõisteid keskkoolile

Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - bioloogiateadus, mis uu

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Bioloogia - pärilikkus

nsiivsusest ja viimiseks, kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad genoomid geenide kogum fenotüüp ühe isendi kõik tunnused molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA süntees transkriptsioon on protsess, kus kirjutatakse geenilt saadud info RNA-le transatsioon-kantakse info üle mRNA-lt nukleotiidide järjestusena valgu sünteesi tähistavad kolm koodonit UGA, UAA, UAG Monohübriidne nim. ristamine mille puhul vormid erinevad ühe tunnuse poolest allelid ühe geeni erivormid homosügootsus geenipaari seisund, mille mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel heterosügootsus geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid dominantne nim. Allele, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Bioloogia mõisted ja kordamisküsimused

Kordamis küsimused Mõisted Suguline ja mittesuguline paljunemine(näited)- uus organism saab alguse viljastunud munarakust Eoseline ja vegetatiivne paljunemine(näited)- organism pärineb ühest vanemast (eoste abil sõnajalg, seened, sammal, vetikad) Menopaus-küpse munaraku vallandumise lakkamine Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes (keharakkude moodustamisel) Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda(sugurakkude ja eoste valmimisel) Spermatogenees- seemnerakkude areng Ovogenees- munarakkude areng Rakutsükkel-raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsunditega- maasikas Mugulatega-

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Bioloogia mõisted gümnaasiumis

Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosüg

Bioloogia
677 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Populatsioonigeneetika 2014

Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud eelduseid ja teadmisi vastavat protsessi mõjutavate tegurite kohta) ning selle tulem

Bioloogia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun