musketärid. Hulljulged musketärid ja nende sõber d'Artagnan kauplevad oma mõõgaga, teenides kuningat. Raamat «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor kasutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme musketärist sõbra elu ja tegevuse kohta käivaid dokumente. Tema raamatus esinevad läbisegi reaalsed faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised. Nii näiteks kõneldakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid eri aadliperekondadest.
Seriaalid – film, mis koosneb paljudest osadest. Curly Stringsil on algusest peale olnud üks keskne idee: neli head sõpra tegemas muusikat, mida nad armastavad Idee - peamine mõte, kava, mis määratleb sisu. Üksteise pidev motiveerimine on bändi järjest kaugemale viinud Motiveerimine – protsess, mis julgustab kedagi. Ameerika kultusfilmi "Linnud" peaosaline Tippi Hedren kirjeldab oma äsja ilmunud memuaarides, kuidas režissöör Alfred Hitchcock teda omal ajal seksuaalselt olevat ahistanud. Režisöör - Kunstiline korraldaja, teatri, filmi, etenduste juht.
o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16 o Kasutatud kirjundus 17 3 Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma memuaarides isegi et tema ja Peeter II poleg on hoopis tema armukese poeg, et too ei saaks võimu kuningana. 4 Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel.
salaasju».D'Artagnan ja tema kolm sõpra, Athos, Porthos ja Aramis on päriselt kunagi olemas olnud. Nad pärinesid aadliperekondadest ja nad kõik olid musketärid. «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor kasutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme sõbra elu kohta olevaid dokumente. Tema raamatus on reaalsed faktid ja ka kirjanduslikud väljamõeldised. Näiteks kirjutatakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest.«Härra d'Artagnani memuaaridest...» sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta.Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed
New Yorgi-i ja Columbia ülikoolis kus ta oma jutte avaldama hakkaski. 1944-1946 osales ta teises maailmasõjas kaasaarvatud Normandia dessandis, viimane mõjutas ka ta edaspidist elu. Peale sõda hakkas ta oma lugusi avaldama New-Yorkerise ajakirjas ja seda kuni 1965 aastani peale mida ta ei avaldanud enam ühtegi teost, oma viimase teleintervjuu andis ta 1985. aastal. Oma keskeas tundis ta huvi meditatsiooni ja jooga vastu ning ta tütar kirjutas oma memuaarides, et poleks Salinger huvitunud Paramahansa Yogananda õpetusest mis tõstis au sisse abielu ning perekonna poleks sündinud ei teda, tema vendaning ta vanemad poleks kunagi abiellunud. Salinger oli abielus kolm korda, teisest abielus oli tal kaks last, tütar ja poeg ning kolmas abielu oli temast 40 aastat noorema naisega kellega oli ta koos kuni oma surmani. 2Kuristik rukkis" räägib 17aastasest Holdenist kes jutustab enda elust ühte seiku mis toimus
sõja võidud. Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tuelmusena 14. juulil valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Katariina kohtas troonil küllalt vastupanu, pidi pingutama oma seaduslikkuse tõestamise nimel ja tegema teatavaid järeleandmisi aadli eesõigusi laiendades. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad said riigile kuuluvateks aga ikkagi pärisorjadeks. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. 1766. aastal saadeti Tallinna kindluse Harju
kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil (ukj) 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (vt. Ivan VI) vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Sisepoliitika 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. 1775. aasta haldusreform Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775
Päev hiljem, 29. juuni 1744. aastal kihlusid Katariina II ja Peeter III ning abielu sõlmiti 21. august 1945. Abielu Peeter III Katariina II ja Peeter III abielu oli puhtalt poliitiline, mille korraldas tsaarinna Jelizaveta I. Katariina oli abielludes alles 16-aastane ja Peeter 17-aastane. Nad olid täiesti erinevad ja neil polnud midagi ühist. Katariina oli uhke, noor, intelligentne naine, samas kui Peeter oli laps, keda huvitas ainult sõjaväe mängud. Katariina II on oma memuaarides kirjeldanud Peeter III, kui ,,idioot", ,,Holsteini joodik" ning ,,ebakompetentne isik". Nii Kateriinal kui ka Peeteril oli mitu afääri, mis oli avalikkusele teada. Ametlikult oli Katariina II ja Peeter III kaks last, poeg Paul (tulevane keiser Paul I) ja tütar Anna. Paul I sündis 9 aastat pärast abielu sõlmimist 24. septembril 1754. Kuigi on kahtlus, et laps võis olla Kateriina armukese Sergei Saltõkovi laps (Henry Troyat ,,Kohutavad keisrinnad" 2002). Anna sündis 9. detsembril 1757
marssaleid rämpsuks ja reetureiks. Napoleoni koht ajaloos on olnud läbi aegade diskussioonide objekt. Kogu Prantsuse impeerium ja selle tegelased eesotsas Napoleoniga kipuvad sule all lihtsalt röövsaaki jahtivateks võimuriteks muutuma. Vaid harva peab mõne mehe puhul nentida, et tegemist oli ausa inimesega. Nii mõnelgi puhul mõtlematuid hinnanguid jagades usutakse pimesi, ilma piisava kriitikata varem ilmunud raamatuid ja memuaarides kirjutatut. Kas see kõik oli ikka tõsi? Või pettekujutelm, mis kohe kaob. Napoleoni elukäik on võib-olla kõige erutavam ja kõige muinasjutulisem, mis üldse teada. Temast kirjutatud raamatuid on tubli raamatukogu jagu ja lõppu ei näi tulevat. Isegi kui ühtki ajaloolist tõika enam ei lisanduks, tahab iga põlvkond Napoleoni lugu kuulda oma sõnadega ja oma vaatevinklist. Keda huvitavad Napoleoni naised, keda hobused, keda haigused, keda harjumused.
II paleepöörde tulemusena 14. juulit valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites oma memuaarides, et Paul olevat koguni tema armukese Sergei Saltõkovi poeg. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati
sees. Berlioz sündis 1803 ühes väikeses provintsilinnas La-Cote Saint-Andre´s Grenoble´i lähedal. Tal oli 5 õde-venda, kuid täiseani elasid vaid õed Nanci and Adèle. Tema isa, elukutselt arst ja väga lugupeetud linnakodanik, oli suur kirjanduse austaja. Iga päev sundis ta oma poega pähe õppima mõned salmid Antiik-Rooma poeetidelt Horatius'elt ja Vergilius'elt. "Oleksin sündinud sadamalinnas, oleksin ühel ilusal päeval pannud plehku mõnele laevale," kirjutas helilooja oma memuaarides. Varakult õppis ta mängima flööti, kitarri ja lööma trummi ja kirjutas muusikat segaansamblitele. 14 aastaselt lõi oma esimese teose. "Minu nooruse loomingulistel katsetustel asus alati sügav melanhooliapitser. Peaaegu kõik minu meloodiad olid minoorsed," kirjutas helilooja hiljem. Isa tegi kõik, et pojast ei saaks muusikut. Isa soovil asus ta 1821 Pariisi meditsiini õppima, kuid ta külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. Eriti vaimustasid teda Glucki ooperid ja Shakespeare´i
hinnatud, kuid oma peene iroonia pärast kardetud arvustaja. Samuti osales Virginia naiste valimisõiguse eest võitlemise kampaanias. Bloomsbury gruppi kuulus ka juudi päritolu literaat Leonard Woolf, kes sattus esimesest kohtumishetkest alates õdede mõju alla. "Kui nad seisid seal valgetes kleitides, päevavarjud käes, oma ilus nii peente ja ahvatlevatena, siis ei saanud teisiti, kui lihtsalt neisse armuda," tunnistab ta oma memuaarides. Juba 1908. aastast hakkasid teda huvitama võimalused romaanivormi reformimiseks, eesmärgiks haarata paremini neid elu aspekte, mille viktoriaanlik maailmatunnetus oli kõrvale heitnud. Juba 27aastasele Virginiale hakati häirivalt tihti mainima, et oleks viimane aeg abielluda, muidu jääb ta vanatüdrukuks. Parasjagu oli naise ilust ja intelligentsist tugevalt sisse võetud kirjanik ja kriitik Lytton Strachey, kuid segaduses oma tunnete pärast, tühistas end homoseksuaalseks pidav
D'Artagnan ja tema kolm sõpra, Athos, Porthos ja Aramis on päriselt kunagi olemas olnud. Nad pärinesid aadliperekondadest ja nad kõik olid musketärid. ,,Härra d'Artagnani memuaarid..." ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor kasutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme sõbra elu kohta olevaid dokumente. Tema raamatus on reaalsed faktid ja ka kirjanduslikud väljamõeldised. Näiteks kirjutatakse ,,Härra d'Artagnani memuaarides. ..", et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest. ,,Härra d'Artagnani memuaaridest..." sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta. Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini
neil selliseid dokumente ei ole. Ja Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ning Prantsusmaa kohtunikud noogutasid nõusolevalt pead: kuna Nõukogude poolel ei ole sõja kuulutamise dokumente, siis Saksa pool neid järelikult ei esitanud... Ja kohtuotsusesse kirjutati: "1941. aasta 22. juunil alustas Saksamaa sõda seda välja kuulutamata. Kellel oli õigus ja kes valetas? Tutvume mõnede dokumentidega. Nõukogude Liidu kangelane, marssal Georgi Zukov kirjutab oma memuaarides "Meenutusi ja mõtisklusi" järgmist: "Kell 4.30 hommikul sõitsime S. Timosenkoga Kremlisse. /.../ J. Stalin oli kahvatu ja istus laua taga, käes tubakat täistopitud piip. Ta ütles: "Tuleb kiiresti helistada Saksa saatkonda. Saatkonnast vastati, et suursaadik krahv von Schulenburg palub end vastu võtta kiire teate edasiandmiseks. Suursaadiku vastuvõtmine tehti ülesandeks V. Molotovole. /.../ Mõne aja pärast sisenes V. Molotov kiiresti kabinetti
võimalust õppida modernismi tunda selle sünnipaigas. Bakst saabus 1909. aastal, et töötada koos Diaghileviga. 1910. aastal võttis ka Chagall ette neljapäevase rongireisi, lootes, et teada toetavad arvukad vene kunstnikud Pariisis. Ta kolis oma esimesse stuudiosse Montmarttres, oma kaasmaalase korteris. ,,Ainus, mis takistas mind viivitamatult tagasi pöördumast, oli vahemaa Pariisi ja mu kodulinna vahel," kirjutas Chagall oma memuaarides, kurtes muutuste üle, mis viisid selle maal sündinud kunstniku tasakaalust välja. Ometigi sukeldus noor Chagall kunstimaalilma, käies kunstigaleriides, et näha impressioniste Paul Durand-Ruel'i juures, Gauguin'i ja Vincent Van Gogh'i Galerie Bernheimis (esimene kord, mil ta neid originaalis nägi) ning imelist Matisse'i sügise salongis. Eelkõige avastas ta Vanad Meistrid: ,,Louvre lõpetas mu ebakindluse."
täiendas hiljem iseõppijana. Kitzbergi suguvõsas on palju rätsepaid. Rätsepatena töötasid Laatre vallas ja mõisas nii Augusti vaarisa Peeter, vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena. Tema memuaarides oli vanaema Truuta. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende algne perekonnanimi oli Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, ta pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Hiljem vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel
wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). August käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Kitzbergi suguvõsas on palju rätsepaid - rätsepatena töötasid Laatre vallas ja mõisas nii kirjaniku vaarisa Peeter, vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo (memuaarides Truuta) ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks
Katariina taha koondunud kaardivägi kuulutas ta paleepöördes vastu 14. juulit valitsejaks. Asjasse oli kahtlemata segatud ka võimuahne Katariina ise, kuna rügemendis teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, ometi eelistatakse näha, et keisrinnasse ei puutunud Orlovi venna korraldatud Peeter III mõrv mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (vt. Ivan VI) vangistus või surm, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Naisena kohtas Katariina troonil küllalt vastupanu, pidi pingutama oma seaduslikkuse tõestamise nimel ja tegema teatavaid järeleandmisi aadli eesõigusi laiendades. Tundes end "filosoofina troonil", püüdis Katariina näha oma riiki mingisuguse ideaalina, näivalt detsentraliseerituna: jagas võimu asehaldurite kaudu ning andis linnadele piiratud omavalitsusõiguse. Eestis asutati Paldiski ja Võru. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste
tulemusena 14. juulil (ukj) 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (vt. Ivan VI) vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust
Higier and the diversion of attention by Bertels. Difficulties to overcome on the technical side were often considerable and I constantly admired the patience of the youngsters in withstanding all these obstacles. Sometimes, the physicist Arthur von Oettingengave gave us his kind advice." (Kraepelin, 1987, pp. 44-45). Siin alustas ta ka assotsiatsioonikatseid, mille kohta ta kirjutab oma memuaarides: "I had set up my own equipment for the measurement of mental reactions and carried out tests on aphasic and other suitable psychiatric patients and on manic patients. I made the surprising discovery that the associations times were by no means shorter, but were often longer and very irregular. This fact led me to understand that the flight of ideas was not the accelerated consequence of mental images, but were
lubatud surmanuhtlus. Nii mõistetigi ta juba järgmisel päeval surma, mille kinnitas sõjaminister, kolonelleitnant Hans Kurvits. Mahalaskmine viidi täide samal õhtul enne keskööd Valdeku metsas. Vaatamata Nõukogude-vaenlikule poliitilisele suunale paiknesid Eestis Nõukogude transiidifirmade Dobroflot ja Tsentrosojuz kontorid, ning esinedes firmade töölistena saabusidki mässajad Eestisse. Samuti oli mässajate hulgas firmade tegelikke töölisi. Rudolf Vakmanni memuaarides 19. novembri 1924 relvade, laskemoona ja varustuse nõudelehes oleks Venemaalt pidanud saadetama mässajatele 300 vintpüssi põhja ja 200 lõunapiirkonna mässajatele, automaatpüsse vastavalt 30 ja 20, kergekuulipildujaid 20 ja 14, raskekuulipildujaid 18 ja 12, eelnimetatud relvade padruneid 150 000 ja 100 000, käsigranaate 600 ja 400, kolmetolliseid mürske 2000 ja 2000. Reaalsuses koosnes mässajate relvastus aga peamiselt toonastest Saksa sõjaväe ohvitseride
kehal (tätoveeringuna). Teda ülistasid ka kirjanikud ja kriitikud. Fulleri tants oli moodsuse sümbol, mis kasutas elektrivalgust ja "elektrilisi värve" loomaks looduse muutumise ilmingut. Ta oli "naine-lill, naine-lind, naine-liblikas". Need metamorfoosid, mis olid levinud juugendlikus metalli-, juveeli- ja klaasikunstis, kajastusid ka Fulleri looklevas tantsus. Isadora Duncan (1878 1927) meenutas teda oma memuaarides "My Life" : "... meie silmade all muutus ta paljudeks värvilisteks, hiilgavateks orhideedeks, lainetavaks merelilleks (sea flower), ja lõpuks spiraalseks liiliaks, nagu Merlini maagias, valguse, värvi, ülevoolavuse nõidus ... Ma olin võlutud, vaimustatud ... Ta muutis end publiku silme all tuhandeks värviliseks kujundiks. Uskumatu. Kordumatu ja kirjeldamatu." Ühe luuletaja sõnade järgi oli tema tants lõputute metamorfooside ime. Ta tõestas, et naine võib tahtmise korral muutuda
hoiakuga teenida ametlikku positiivsust, teises jälgitakse ühe mõisa ja selle rahva saatust, kusjuures eriti ajaloolisi murranguid ja nende mõju on ühekülgselt valgustatud. Kõik see kisub romaanide kunstilise taseme alla. Subjektiivsust on ette heidetud ka R.Rohu memuaaridele; see käib eriti noorusmälestuste ,,Vana Võrumaa" (1934) ja esimese selles zanris avaldatud raamatu ,,Sõjasõit" (1928) kohta; viimast kahjustab natsionalistlik tendents. Järgnevates memuaarides (,,Tsaari ohvitser", 1935; ,,Kahuriliha", 1936) jutustab kirjanik oma elust Esimese maailmasõja tagalas. Kaasaja juurde pöördus Roht tagasi romaanis ,,Ummiktänav" (1937), mis esitab loo majanduslike raskuste tõttu ülikooli pooleli jätnud noormesest Osvald Kuslapist, kes satub raamatupidajana Lõuna-Eesti kolkalinnakesse, ta saab viletsa korteri ummiktänavas asuvasse üürikasarmusse. Ummiktänav sümboliseerib kogu romaani mõtet nimelt väikekodanlaste kopitanud elulaadi
55 Rogozini poliitilised vastased on teda süüdistanud rahvusliku vaenu õhutamises.56 BALTIMAADE ROLL Vene avalikus arvamuses on laialt levinud müüt Baltikumist kui Liidu lagune- mise peasüüdlasest.57 Kuna impeeriumi kadumine on paljude silmis miinusmärgiga ja ülimalt kahetsusväärne ajaloosündmus, siis toetab niisuguse eelarvamuse levi- tamine Balti riikidest vaenlase kuju loomist. Vene teaduskirjanduses ja enamikus memuaarides on niisugune väärarvamus ümber lükatud ning öeldud selgelt, et vene faktor, Venemaa suveräniseerimine ja Jeltsini tegevus olid otsustavateks teguriteks Liidu lagunemisel. Liit oleks saanud edasi eksisteerida ka ilma Balti- maadeta, kuid ilma Venemaa, Ukraina ja Valgeveneta oleks see võimatu. 55 Рогозин Д. О. Враг народа. Алгоритм, Москва, 2006. 56 Samas, vt tsitaadid tagakaanel. 57 Симонян Р. Х
teose järgi, on tõepoolest kunagi eksisteerinud. On teada, et nad pärinesid aadliperekondadest ja et nad kõik olid musketärid. «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor käsutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme musketärist sõbra elu ja tegevuse kohta käivaid dokumente. Tema raamatus esinevad läbisegi reaalsed faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised. Nii näiteks kõneldakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid eri aadliperekondadest. «Härra d'Artagnani memuaaridest...» ammutas Dumas hulgaliselt üksikasju XVII sajandi kommete kohta, võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest
«Esialgu kannad karistust sina üksi, sa nurjatu,» ütles ta Feltonile, kes laskis end ära viia, silmad veel ikka merele suunatud. «Aga ma vannun oma armastatud venna mälestuse juures, et ka sinu kaassüüdlane ei pääse.» Felton langetas sõnalausumata pea. Lord Winter läks kiiresti trepist alla ja suundus sadamasse. XXX PRANTSUSMAAL. Kuuldes Buckinghami surmast, oli Inglismaa kuninga Charles I esimeseks mureks, et see hirmus uudis ei rööviks roselllaste julgust. Richelieu oma memuaarides kirjutab, et kuningas püüdis seda nende eest võimalikult kaua varjata. Selleks laskis ta sulgeda kõik kuningriigi sadamad ja valvas hoolega, et enne ei sõidaks välja ükski laev, kui on lahkunud Buckinghami poolt relvastatud 605 armee. Pärast Buckinghami surma võttis kuningas asja juhtimise enda kätte. Väljasõidu keeld oli nii karm, et Inglismaale olid sunnitud jääma nii Taani saadikud, kes olid juba jumalaga jätnud, kui ka Hollandi saadik, kes pidi Vlissin-geni sadamasse
annaabi.ee 
