Nt ,,ma tulin taevast ülevalt" ja ,,üks kindel linn ja varjupaik" MK - In meines hernen grunde" Võrdle gregoriuse koraali ja luteri koraali! Gregoriuse koraal Luteri koraal 1 Mis keeles lauldakse? ladina emakeeles 2 Mitmehäälne? 1 1 3 Taktimõõt 4 Kas vorm on salmilise ülesehitusega (mingi osa meloodiast kordub uue tekstiga) või pideva arenguga? 5 Mitu nooti vastab reeglina ühele silbile tekstis? 6 Kas meloodia on sujuva astmelise liikumisega või esineb ka suuremaid hüppeid? 7 Saatepillid? Tee järeldus: lihtsam ja meeldejäävam on ..................... koraal, mis tegi võimalikuks selle muutumise koguduselauluks ................ sajandil.
siia oma aega raiskama. Kui algas teine laul, muutus ka minu meeleolu, mis mulle väga meeldis. Mind pani hämmastama see, et kui kiiresti ta oma käsi liigutas ja kuidas see meloodia kõlas. Veel meeldis mulle väga viimane lugu, mille ta esitas. See pani publiku ka pöördesse, et kuidas see võimalik on, kuigi kõikidel oli kiire juba koju minemisega. Mind oleks see kontsert rohkem tõmmanud, kui ta oleks laulnud ka natukene, või ma oleks tema meloodiast leidnud pisut rohkem jõuluteemalisi lõike üles. Kogu kontserdi muljega võib rahule jääda, kuigi oli vahepeal juba siuke tunne, et jääks kohe magama, koos väga hea unelauluga. Huvitav oli, et meie taga istusid mingid vanad inimesed, kes said aru, mida ta vahepeal inglise keeles rääkis. Mulle meeldis, et oli tunda, justkui Manring tegi seda tõesti südamest ja ta nautis seda, mida ta teeb. Positiivne oli see, et kontsert oli tempokas ja kiire, ei olnud mingit venitamist.
go Marching In". Dixielandi töötas välja Louis Armstrong jt. ★ Dixieland pandi nimeks New Orleansi jazzmuusikute stiilile. Nimi on viide "Vanale Lõunale", ehk Lõuna-Mason-Dixon piirile, mis asub Virginia ja Pennsylvania vahel. Dixieland, mis töötati välja New Orleansis, on üks džässmuusika varaseimaid stiile. ★ Lõplik Dixielandi heli luuakse ühe instrumendi (enamasti trompetiga). Tavaliselt mängitakse meloodiast äratuntav variatsioon ja muud instrumendid improviseerivad selle järgi. ★ Nii nagu teistes jazzi liikides rõhutatakse dixielandis 2/4 lööki. ★ Dixieland-ansambli koosseisu kuuluvad trompet, klarnet, tromboon, banjo, bass ,löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Louis Armstrong 1901-1971 ★ Oli USA džässtrompetist ja laulja. ★ 1920. aastate algul alustas stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven.
zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel 1)Burdoon- liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl,tav. meloodiast madalam ,mängitakse-torupill,ratslüüra. 2)parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt ,häälte vahe on kvint või kvart.mehed vs naised 3)heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .grupis koos improviseerides kõlab heterofoonia. 10 saj tekinud mitmehääuse kirikulaulu tüüp organum, mille peahääl oli gregoriuse koraal. *Notre-Dame'i kirik Pariisis, temast kujunes Notre-Dame'i koolkond.
REBEKK - -//-, pooliku pirni kujulise klakastiga LAUTO - maraphjaline araabia pritolu nppepill PSALTEERIUM - kandle sarnane, 3- vi 4-nurksele klakastile pingutatud keeltega, mngiti nppides, poognaga keelt tmmates vi keeltele les ORGANISTRUM(rataslra) - keelpill, mille keeled paneb klama nahaga letmmatud vndaga pratav ratas ALMEI - kahekordse roohuulikuga, ka vanaaja iseloomulikumaid pille. puhkpill BURDOON - liikumatu vi lhikestes korduvates motiivides liikuv saatehl, tavaliselt meloodiast madalamal. PARAFOONIA - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli vrra krgemalt vi madalamalt HETEROFOONIA - he meloodia pisut erinevate variantide kooskla ORGANUM - saatehlte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, mitmehlsuse tp MOTETT - mitmehlsuse vorm,kirikumuusika anr, kus iga hl laulis erinevat vaimulikk luuleteksti. mitte ainult mitmehlsus vaid ka mitmetekstilisus
muusika sulamiga). Põhiline grungemuusika valitsusaeg jäi 1980-te aastate lõppu ja 1990-te algusesse, kogudes suurimat populaarsust 1991-1994 aastatevahelisel perioodil. Grunge tekkis USA loodeosa linnades nagu Seattle, Olympia, Portland. Seattleist on pärit neli maailmas tuntud grungebändi: Alice In Chains, Soundgarden, Pearl Jam ja neist tuntum Nirvana. Grunget iseloomustab rahulik ja meloodiline salmiosa ning kiire ja sageli valju kriiskava häälega esitatud refrään. Meloodiast tähtsam on sõnum, mis kõneleb võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabadusihast. Grunges esinevad pillid: elektrikitarr, basskitarr, trummid ja vokalist(id). Esimesed grunge liikumised toimusid Seattles hilistel 1980.-ndatel .Grunge sai edukalt avaliku tuntuse 1990. I poolel , peamiselt tänu Nirvana plaadi ,,Nevermind" ja Pearl Jami plaadi ,,Ten" ilmumisele. Nende bändide edu jättis
Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1
17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgusi. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Kasutatakse ka tänapäeva muusikas Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve)
paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgust. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus – kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve)
viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Mitmehääle muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Robin Hood: varaste prints · Film on valminud USA's 1991. aastal,kuid on kirjutatud inglise stsenaristi poolt. · Kuulub põnevus-,seiklus-,draama-, armastusfilmide hulka. Autorist
Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants. Saltarello väga populaarne tants renessansi ajal. Pillid: orel (vanimaid, õukonnamuusika), psalteerium, rataslüüra, flööt, trompet, tromboon. Von Bingen varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet. Moralitee näidend inimesest ja saatanast. Mitmehäälne muusika keskajal: Burdoon saatehääl, meloodiast madalamal. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume. Perotinus 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja, lõi organume. Motett mitmehäälsuse vorm, aluseks laenatud põhimeloodia.
18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO-ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja solistid. Kontsert algas Johannes Brahmsi akadeemiline avamänguga, mis kõlas lõbusalt ja jäi hästi meelde, orkester mängis talle omasel väga heal professionaalsel tasemel. Meloodiast oli ära tunda üliõplaslaul "Gaudeamus igitur", mis oli väga hea sissejuhatus kogu järgnevale kontserdile, kus mängisid vaid noored solistid. -3- Avaloole järgnesid palad tsellole ja viiulile.Enim jäi meelde noore viiuldaja Gina Maria McQuinnessi tohutult emotsionaalne mängustiil.Ta elas oma esitusse täielikult sisse, kõik saalisistujad tajusid, kui väga oli see noor muusik end viiulimängule
kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706 1712) Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708. aastal oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli.
Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill Salmei kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Gooti ajastu 1150 1250 Notre-Damei koolkond kirikulaul oli sellel ajal tihedalt seotud Notre Damei katedraali kooli ja ülikooliga. Koolkonna silmapaistvamad heliloojad:
kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. 1703 käisid Händel ja ta sõber Johann Mattheson Lübeckis Buxtehudel külas, huvitudes vabanevast organistikohast, kuid tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega, mispeale mehed asja katki jätsid. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis
loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent kui 19. sajandil; 20.sajandi muusika puhul võib tihti osutada ülearuseks rääkida meloodiast jne. · Muusika on HELIKUNST! Muusika koosneb helidest. · Kulgeb ajas. Heliteos nõuab aega kuulajatelt vastuvõtmiseks. Interpertatsioon teise muusiku ettekanne. TV Rütm: loodusrahvaste muusika; samaanlus Meloodia: laulev meloodia Tempo: rütmikiirus; (ühes taktis mitu lööki/mitmendik noot on üks löök) Dünaamika: mezzoforte; pianissimo Muusika: tämber; traditsioonid (rituaalid); instrumendid; voolavus; sõnad ->
Tähtsaim nimi Bernart de Ventadorn- laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele armastuskunstile on säilinud ka 19 tema viisi. Kuulsaim Arrasi linna laulik oli Adam de la Halle, kes erandina lõi juba ka mitmehäälseid laule. Poogenpillid-fiidel, rebekk. Näppepillid- harf, lauto, psalteerium. Keelpill on organistrum. Puhkpillid-flööt, salmei. Gooti periood. Mitmehäälsuse tüübid: burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam, mitme häälne. Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, kahe erineva viisi koos laulmine. 10 saj. tekkis mitmehäälne vaimulik laul. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks.-varaseim polüfoonia tüüp. Pariisi Norte-Dame koolkond 1150-1250 12.saj. lõpul Pariisi ülikooli teke
Kuni 16.saj on säilinud väga vähe pillidele kirja pandud muusikat, ometi keskaegsed pildid näitavad, et musitseeriti koos pillisaatega. Kirikuorel (9.saj) Fiidel ja rebekk poogenkeelpill Harf, lauto näppekeelpill Psalteerium sai mängida nii poognaga keeli tõmmates kui näppides või ka keeltele lüües Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra) Parafoonia sama meloodia mingi intervalli (kvint või kvart) võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.- 12.saj) Organumi arengus näeme gregoriuse laulu järkjärgulist taandumist ja deformeerumist. Notre-Dame`i koolkond Gooti ajastu muusika. Pariisi Notre-Dame`i koolkond. Tihedalt seotud katedraali ja ülikooliga.
12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid: Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Keskaegsed instrumendid Keskajal kasutati muusikainstrumentidest kirikus oreleid, sest muud pillid olid paganluse sümboliks; ilmalikus muusikas tiidel, rebekk, harf, lauto, flööt, salmei. Mitmehäälne muusika keskajal burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervallic võrra kõrgemalt või madalamalt, häälte vahe on kvint või kvart. heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Grupis improviseerimise ``ühehäälne'' tulemus. Juhuslik mitmehäälsus. Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organumiks. Organumi peahääleks on . Organume on kahte liiki: parallel ja vaba, kus hääled liiguvad vabalt. 3
(lk. 58-59) Pillidega on seotud ka tantsumuusika. Üks varasemaid vorme on 13.-14. saj. estampii, mis kujutab endast erinevate lõppudega korduvate viisikäänakute ja -lõikude ahelat. Mitmehäälne muusika (lk. 63-70) 20. Lihtsa mitmehäälsuse kolm tüüpi ja nende lühiiseloomustus (lk. 63) Arvatakse, et ühehäälne muusika kõlas väga harva ühehäälselt ja et sellega on sageli kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid. Burdoon liikumatu ja pidev saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia sama meloodia üheaegne kõlamine erinevates variantides. 21. Organum sajand, liigid (lk. 64-65) Mitmehäälsusest saab rääkida alles siis, kui mitme hääle kooskõla on teadlik kunstiline võte ja kui muusika on üles kirjutatud. Kirik oli mitmehäälsuse ja mitmejaolise taktimõõdu kauaaegne vastane. 9.saj.-st on teada käsikiri Musica
Tuntuimad esitajad on Sex Pistols, The Clash, Ramones. New wave-i tuntuimad on Blondie, Talking Heads, The Cars ja The Police. (Skuin jt 2007 lk 173) 2.6 Grunge Grunge (ingl k grungy must, räpane) kujunes välja 80. aastate lõpul. Tegemist on 60. aastate hipiliikumise, 70. aastate punk rocki ning heavy muusikalise sulamiga. Paljudele lugudele on iseloomulik rahulik ja meloodiline salmiosa ning kiire ja sageli valju, kriiskava häälega esitatud refrään. Meloodiast tähtsam on sõnum, mis kõneleb võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabaduseihast. Tõelisteks kultusobjektides kujunesid Nirvana ja Kurt Cobain. Edukad olid ka ansamblid Pearl Jam ja Alice in Chains. Grungevaimustus hääbus 1994. aastal peale Kurt Cobaini surma. (Skuin jt 2007 lk 173) 11 2.7 Soul Souli juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rythm and blues-is
mõjutada iseloomu ja käitumist. Muusika eetilist mõjujõudu reaalsuses pooldasid päris mitmed kreeka filosoofid Platon, Aristoteles, Pindaros, Philoleus, Damon, Aristophanes selles täpse töömehhanismi üle aga vaieldi. Põhjuseid, miks usuti eetosesse, oli mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli kreeka muusika iseloom ning funktsioon igapäevaelus. Muusika ideaaliks ning ka ühtlasi domineerivaks stiiliks oli kombinatsioon luulest, meloodiast ja tantsust; instrumentaalmuusikat peeti alamaks, sest see ei suutnud luua täiuslikku elamust. Muusikaline kontseptsioon oli eraldi kunstivorm, kusjuures oluline ei olnud mitte ainult rütm, meloodia ja harmoonia, vaid ka sõnad ja liikumine. Muusika võis luua ning kanda edasi väga võimsaid ideid, nähes selle jõudu, oli filosoofidele oluline see võimalikult konstruktiivselt eetilise vahendina ära kasutada. Nii et moraalsed ettekirjutused nägid muusikas oma liitlast
infot. Nö "Karjäärimusuik". 3.1 Stiili kujunemine, mõjutused. Hertsogi mõju, kes suunas teda msuuikatee suunas liikuma. Itaalias oli tal edu nii suur et pakuti mitmeid töökohti.Hamburgis (1703-1706) sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit, ksu tulid lavale esimesed ooperid. Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Käis võtmas tunde lauluõpetajate juures. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses mõjukaimate kardinalide seltskonda, kus ta kirjutas oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Scarlatti. 3.2 Ooperilooming.
Erinevate häälte kasutamine loob eeldused suuremaks huvitatavuseks; · jutustav, lühijutu vormis esitatav teade. Arvestades standardset aega 60 sek. või vähemgi, on küllalt raske teha köitvat jutustust. Palju kasutatakse humoorikat teemaarendust; · kuuldemänguline, kindlate tegelaskujudega ja reeglina tõsielulise süzeega minivorm. · laulev, originaalsel või tuntud meloodial põhinev muusikaline teate vorm. Algselt pikemast meloodiast, kui see on omandanud juba teatud seostatavuse reklaamiobjektiga, kujunevadki sageli nn. tunnusmeloodiad (näiteks Coca-Cola). Toome siinkohal mõned üldreeglid raadioteadete koostamiseks: · pane inimeste kujutlusvõime tööle häälte ja helide abil; · kasuta meeldejäävat helilist lahendust, et teade tõuseks esile teiste raadioteadete hulgast; · püüa leida erilise tämbriga hääli; · kasuta lihtsat ja võimalikult asjakohast muusikat;
Erinevate häälte kasutamine loob eeldused suuremaks huvitatavuseks; · jutustav, lühijutu vormis esitatav teade. Arvestades standardset aega 60 sek. või vähemgi, on küllalt raske teha köitvat jutustust. Palju kasutatakse humoorikat teemaarendust; · kuuldemänguline, kindlate tegelaskujudega ja reeglina tõsielulise süzeega minivorm. · laulev, originaalsel või tuntud meloodial põhinev muusikaline teate vorm. Algselt pikemast meloodiast, kui see on omandanud juba teatud seostatavuse reklaamiobjektiga, kujunevadki sageli nn. tunnusmeloodiad (näiteks Coca-Cola). Toome siinkohal mõned üldreeglid raadioteadete koostamiseks: · pane inimeste kujutlusvõime tööle häälte ja helide abil; · kasuta meeldejäävat helilist lahendust, et teade tõuseks esile teiste raadioteadete hulgast; · püüa leida erilise tämbriga hääli; · kasuta lihtsat ja võimalikult asjakohast muusikat;
Esimesed teated kirikuorelistest pärinevad Strasbourgist ja Aachenist. Põhilisteks poogenpilli tüüpideks fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks: lauto, keelpill organistrum. Puhkpillidest erinevad flöödid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL Eeldusteks võib pidada ühiskonnas toimunud suuri muutusi, keskaja elu paranemist. Siiski on ka ühehäälsusega kaasnenud lihtsad mitmehäälsuse tüübid: 1. Burdoon-saatehääl, meloodiast madalamal, enamasti mõne pilliga mängitakse. 2. Parafoonia-meloodia dubleerimine kvart või kvint kõrgemalt või madalamalt. 3. Heterofoonia-ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. 4. Kuidas toimus mitmehäälsus? Vox principalis-peahääl Vox organalis-teine hääl Esimesed näited mitmehäälsusest on päris 10. sajandist-sellest ajast teame mitmehäälsuse tüüpi organum. Pariisi Notra-Dame koolkond 1150-1250 organum saavutab oma õitsengu
treenitud heliloojaid. Sellega kaasnesid 19. sajandi romantismi stiilis korraldus filmimuusikas ja filmimuusika ühed kõige meeldejäävamad teosed. Filmimuusika arenguga tuli esile idee muusikat rohkem jutustava elemendina kasutada. Selle idee juured asusid eeskätt Richar Wagneri ooperites. Wagner käsitles oma töid kui kunstiteoseid, mis hõlmasid muusikat, luulet, draamat ja visuaalset külge ja sulatas need elemendid kokku üheks zanriks. Wagneri idee ,,lõputust meloodiast" oli juhend pidevaks muusika mängimiseks ekraanil toimuva saatmiseks. Selline stiil, kus muusika pidevalt taustaks mängis, oli kasutusel pea kakskümmend aastat. (Ibid.) Mängufilmistiili film noir (see kajastab peamiselt korrumpeerunud, kriminaalset ja vägivaldset maailma) populaarsuse kasvuga 1950. aastatel tekkis vajadus karmimale ja jäigemale muusikale. Heliloojad hakkasid katsetama jazzi, dissonantside, atonaalsuse ja
peata pisipoegi ja temale mõistetud karme patukahetsus-ülesandeid räigetes värvides. Esteetilise mõõdupuuga hinnatuna on see soome rahvaluule tippsaavutusi. Ülesehituselt tihe, omapärane ja dramaatiline, temaatiliselt rikas. Sotsiaalne ja rahvuslik vastandus. Ballaadid ja korduslaulud Hiljemalt 13. sajandil saabus põhjalasse ballaad ehk tantsulaul. Soome ballaadid on esijoones skandinaavia ballaadide mugandused. Skandinaavia ballaadidel tuli loobuda oma meloodiast, värsimõõdust, lõppriimist ja refräänist, koguni stroofilisest jaotusest, et alistuda kalevalarunolistele reeglitele. Muust runoeepikast eraldab ballaadi draamapärane kompositsioon ning armastuse ja surma ümber keskendunud temaatika. Ballaadi peetakse feminiinseks luuleliigiks, peamiselt naiste zanr. Soome ballaadide maailm ei ole romantiline, rüütellik ega loodusmütoloogiline, vaid argipäevaselt agraarne ja talupoeglik. Kõige
Tahab kibitkast loobuda, et kolida uude majja. Ent tema naise Ogulgereki jaoks on kibitka muutunud sümboliks (ta on seal sündinud, kasvanud, lapsed sünnitanud), mistõttu sellest on raske loobuda. Mees mõjutab suure vaevaga naist uude majja asuma. 133 Muusikandi vend röövitakse khaani sõdurite poolt. Muusikant ei saa enam inimestele mängida. Ta otsustab venna vabastada võites khaani muusikuid. Kui ta kodukülast lahkudes sellele pilgu heidab, tuleb tal pähe võrratu meloodia. Meloodiast rabatud khaan tunnistab muusikandi venna meisterlikkust ja teeb ettepaneku jääda enda õuemuusikandiks. Muusik keeldub. Jutustuse pühjal vändati 1964 film ,,Võistlus". 134 Jahimees ei heitu, kui sõjas hukkub tema lapselaps. Ta arvab ,,Kas sõda on ohvriteta? Kas meie esivanemad nutsid, kui sahhid neid ründasid? Peame olema uhked, ta oli tõeline dzigitt". Jahimees põlgab vanu kombeid.
Williamsi “Echoes of the Jungle” (Ojakäär 2003: 123). Võrreldes kahe kümnendi repertuaari, on märgata nii üldpildi tuntavat mitmekesistumist kui ka nihet ameerikaliku muusika osa suurenemisele ja saksa päritolu muusika vähenemisele mängitavate palade nimistus. Kuigi saksa muusika, eriti filmimuusika, ei kadunud 1930. aas- tatel kuhugi, oli tema osa oluliselt väiksem, ja nagu tol ajal tegutsenud H. Speek intervjuus 86 siinkirjutajale mainis, tehti mõnigi kord populaarsest saksa meloodiast korralik svingistiilis arranžeering, mis saksalikus stiilis tantsumuusika osa veelgi vähendas. Kümne aasta jooksul oli peale kasvanud ka uus noorte andekate improviseerimis- ja arranžeerimisvõimeliste muusikute põlvkond, mis muutis üldpildi oluliselt huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Tantsumuusika üldpildis lisandus toodud kollektiividele veel hulk meeleolumuusika ansamb- leid ja rahvalikumat tantsumuusikat mängivaid orkestreid. Viimaste kohta ei ole küll midagi täpsemat teada
annaabi.ee 
