nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. · SAKRAMENT kristlikus kirikus maagiline talitus, mille eesmärk on vahendada Jumala armu. · 7 SAKRAMENTI: 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon (ristimise kinnitamine) 6-7 aastaselt piiskop teeb pühitsetud õliga krismaga otsaette ristimärgi ~ leer 3. Piht e. patutunnistus. Vähemalt kord aastas tuleb preestrile patud üles tunnistada. Koosneb kolmest osast südame kahetsus, suu tunnistus ja meeleparandus. 4. Armulaud e. euharistia 5. Ordinatsioon e. preestriks pühitsemine 6. Abielu 7. Viimne võidmine · PURGATOORIUM- puhastustuli lunastamata pattudega surnute hinged kannavad karistust enne paradiisi pääsemist.
Kirik asub Pärnus tänaval Nikolai 22. Eliisabeti kirik on barokkperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Pärnu kesklinnas paiknev kaunis kirik kutsub sisse astuma ja uudistama 19. saj keskelt pärit neogooti stiilis kantslit ja altarit ning altarimaali “Ülestõusmine”. Eliisabeti kirikus asub üks Eesti paremaid oreleid ning muusikasõprade rõõmuks on kirik ka linna armastatud kontserdipaik. Praegu viiakse seal läbi erinevaid kirikutalitusi näiteks nagu: ristimine, meeleparandus ehk piht (regulaarne pihiaeg on pühapäeviti kell 16-17:30 pihitoolis), kinnitamine ehk konfirmatsioon, abielu ja laulatus, armulaud, haigete salvimine, matus, õnnistamis- ja pühitsemistalitused. Samuti toimub missade ette lugemine. Meie arvates kirik näeb välja väga tavaline. Väliseinu võiksid kaunistada reljeefid, värvilahendus tundub kiriku jaoks liiga sünge olevat. Allikad: http://www.eliisabet.ee, http://www.eelk.ee/~eelk96/tekstid/ajalugu.htm
Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal (Tartu ülikooli katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine. Kirikuhooned olid laastatud. Kiriku mõju oli kahanenud. Piiskoppe ametisse ei pandud. Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Usk Pietism Sügav uskumine. Vagadus ja meeleparandus. Lähendas usku rahvale. Ratsionalism Õpetuste jagamine Talurahva valgustamine Võitlemine ebausuga Otto Wilhelm Masing Pastor Ratsinalist Õ-täht Aabitsate autor Ajaleht „Tallorahva Kulutaja“ „Marahva Näddala-Leht“ Tõlkis „Liivimaa talurahvaseaduse“ Johann Georg Eisen Vaimulik Aianduse eriteadlane Esimene pärisorjuse kui institutsiooni kriitik kogu Vene impeeriumis.
Kolm teed: sakramenti- ristimine, ajalooline missioon kanda Mekasse. Keelatud on Nirvaanasse. teadmiste tee, tegude tee, leer, armulaud, inimkonnale edasi pruukida alkohoolseid armastuse tee. Kui meeleparandus, haigete jumalikku tõde. See on jooke, süüa sealiha ja teisi inimene saab üle salvimine, ordinatsioon ja tohutu vastutus. Ülesande veretoite, vargal raiutakse teadmatusest saavutab ta abielu. On ka 4 inimlikku täideviimiseks ilmutas käsi otsast, ühinemise Braahmaniga.
peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähematest naabritest ka balti ja germaani rahvastele. · Kurumäel on tamm, mille läbimõõte tüvest on umbes kaks meetrit. Usuti, et koor on tervendava mõjuga. Praeguseks on see kuivanud puuu. Puu all on ka pühakute ikoonid. Ristimärk ja ristiusk · Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol · Rist ja kristlus on sünonüümid · Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne · Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat · Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus, igavene elu Ristipuu hingepuu · Usutakse, et hing läheb pärast surma puu sisse. · Uskumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed · Naisterahva hing siirdub lehtpuusse · Meesterahva hing lähen okaspuusse Soomeugriusundil puuduvad sakraalsed tekstid, selle asemel on suuline pärimus
kooskõla ning kogu maailma on harmooniline, kui yin ja yang püsivad tasakaalus. Taoismis arenesid välja omad rituaalid, mis sageli olid seotud ravitsemise, vaimude väljaajamise ja surematuse otsinguga. Arvati, et eluenergia qi täidab kogu maailma ning teatud hingamisharjutuste ja alkeemia abil on võimalik eluenergiat inimeses hoida ning saavutada surematus. Roomakatoliku kiriku õpetus baseerub pühakirjal ja kiriku traditsioonil. Sakramentideks on ristimine, meeleparandus, armulaud, kinnitamine, abielu, ordinatsioon, haigete salvimine. Katoliiklaste jaoks on paavst usu ja moraali küsimustes eksimatu, kui ta kõneleb kiriku nimel. Katoliiklike koguduste elu keskendub missale ehk jumalateenistusele. Missa toimub vähemalt üks kord päevas kõigis linnades, kus elab preester. Katoliiklasi iseloomustavaks jooneks on alati olnud huvi hariduse vastu ja soov rajada koole, kus lapsed võiksid sobivas moraalses ja vaimses keskkonnas harmooniliselt kasvada.
Põhisisu ei tulene ainult piiblist, vaid ka kirikuisade teostest (Athanasius põhjendas Kristuse jumalikku olemust. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde. Ambrosius. Augustinus põhjendas kiriku ülemvõimu.) Sakramendid: pühatoiming, mis toimub kirikus, neid on kokku 7: 1. ristimine (see tähendas kristlaseks tunnistamist) 2. leer e. konfirmatsioon e. kinnitamine kristlaseks tunnistamine 3. armulaud püha õhtu söömaaeg, sai osa jeesuse verest 4. meeleparandus ehk pihtimine lohutus 5. abielu sakrament 6. viimne võidmine surmasakrament 7. vaimulikuks pühitsemine Paavstlus Paavst: Rooma piiskop Paavstiriik: Põhja ja Kesk-Itaalia Paavstivõimu tunnused: Esimene paavst oli apostel Peetrus. Suurim ja tähtsaim paavst oli Gregorius Suur rajas kloostreid, edendas ristiusu levikut, pannakse kirja ordu reeglid, hakkab kandma paavstivõimu tunnuseid (mitra vaimuliku võimu sümbol, tiaara ilmaliku võimu sümbol).
a. eKr, Kodu koht oli Kalies. Isa (Joosep) oli ametilt puusepp ja ema (Maarja). - Jeesuse sünniajal oli suur rahvaloendus. Maarja Ja Joosep lähevad end kirja panema Petlema, kui Maarja oli lapseootel. Rännakul sünnib neile laps Jeesu. Kuna majas kohta ei leitud kohta, siis mindi lauta. - Emakeel oli Aramea keel. Tundis Vana Testamenti ja oli õppinud sünagoogi koolis. Ta oli juut. - Alles 28.a. alustas Ristija Johannes meeleparandus jutlustega, mida ta pidas Jordani jõe ääres.. Peamine sõnum "parandage meelt, sest taevariik on lähedak". Ta ristis jões veega inimesi ja ka Jeesus lasi end ristida. Kuid siis Johannes vangistati, hakkas Jeesus ringirändama ja õpetama. - Ta oli u 30 aastane. Ta rändas umbes 3 aastat ja ta õpetas seadusi, mis jumal oli Moosele andnud, kui natuke teisel kombel. Ta kogus enda ümber rühma inimesi, kellega ta rääkis ja kes old tema õpilased
isiklikult Jumalat läbi Jeesuse Kristuse- see tähendab - olla vastu võtnud armu Jumalalt. Eristama peab man-made religiooni ja tegelikku- tõelist isiklikku suhet ja osadust oma Loojaga. Religioon on surnud ja pime usk täis kartust. Jeesus teeb aga vabaks täielikult kõigest see on jah ja aamen, ettevõtte suvepäevad, parteikongress, meeleavaldus) 2. negatiivselt, meeleparandusena (kahetsus, vabandus) Meelekinnitus ja meeleparandus tuginevad kuuluvusvajadusele. Kvaliteedi alusel eristub meelelaad. Meelelaad on meelsuse kvalitatiivne liik. Meelelaade võib süstematiseerida mitmel alusel. Jaatuse/eituse ja kriitilisuse/ebakriitilisuse alusel ehitatud paradigmas lahutab distantseeritud kriitilisust ning ebakriitilist fanatismi neutraalne liberaalsus(ela ise ja lase teistel elada, laissez faire), kusjuures jaatusest eitusesse viivad järjestikku 1.positiivne tolerantsus (sallivus) 2. neutraalne liberaalsus 3
lahti riietada. Ta kujutleb, et maa hõljub vabalt ruumis. See on olnud algul vedelas seisundis. Pikapeale on ta kuivanud ja toonud esile elusolendid, kusjuures algul elasid need vees ja siis tulid maale. Esimesed inimesed olid kalades, kuna inimene vajas pikaajalist hoolitsust. Sellises mõttekäigus on kaasaegse evolutsiooniõpetuse eelaimdust. Asjade kaduvuses peitub nende "meeleparandus". Nad peavad algusesse sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud. Asi elab vaid tervikus. Iga üksikeksistents on ebaõiglus. Anaximenes Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku. See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõl, mille küljes asuvad tähed nagu naelad.
inimeste vaimu mingiks suursündmuseks ette valmistama. Pole mingit kahtlust, et temagi oli täielikult haaratud Messia-ootusest ja et kogu tema tegevus oli suunatud peamiselt sellele. "Parandage meelt," rääkis ta, "sest Jumala riik läheneb." Ta kuulutas ette "suurt viha", see tähendab hirmsaid katastroofe, mis pidid saabuma, ja väitis, et kirves on juba puujuure kohal ja puu visatakse peagi tulle. Ta kujutas oma Messiat, viskelabidas käes, kogumas häid teri ja põletamas sõklaid. Meeleparandus, mille sümboliks oli ristimine, almuseandmine ja kommete puhastamine olid Johannese silmis olulisimad teed saabuvate sündmuste ettevalmistamisel. Pole teada, kuidas ta neid sündmusi täpsemalt ette kujutas, aga kindel on, et ta ründas oma jutlustes neidsamu vastaseid, kelle vastu olid suunatud ka Jeesuse õpetussõnad rikkaid preestreid, varisere5 ja õpetlasi, ametliku judaismi esindajaid; ja nii nagu Jeesuse, nii võtsid ka Johannese omaks ennekõike põlatud kihid
Uus Testament-27 raamatut, kreeka keeles, 4 esimest on evangeeliumid, mis räägivad Jeesusest, sisaldab veel ka kirju adressaatide järgi ja apokalüpsiseid. Piibli tõlkimine on paljude rahvaste jaoks pannud aluse rahvuskeele kujunemisele. Sakramendid: 1. Armulaud 2. Ristimine 3. Konfirmatsioon ehk ristimise kinnitus 4. Laulatus 5. Vaimulikuks pühitsemine 6. Meeleparandus ehk pihtimine, karistus, heastamine, andeks andmine 7. Haigete salvimine 10 KÄSKU: 1. 1.Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)! Kuus päeva tee tööd ja toimeta
okaspuusse. Reeglina ei murta ristipuude oksi, neid puid ei langetata eha kahjustata mingil muul moel. Ristipuude ümbrusest ei ole kombeks korjata marju, seeni jmt. Ristimärk – püha märk Ristimärk on eelkristlik sümbol, mis on tähendanud surematust, elu, hinge, keha. Nelikjaotus – neli aastaaega, neli ilmakaart, neli ürgainet Hea õnne märk – plussmärk Võllapuu – ohverduse ja piinamise sümbol Ristiusu tähtsaim sümbol. Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne. Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat. Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus, igavene elu. Ohver ristipuule Lepitus- ja mälestusohvrid (pahatahtlikule) surnu hingele. Tõrjemaagilised toimingud Rituaalne söömine-joomine Ristipuud läbi aja Varaseimad teated juba 17 sajandist (von Brand, Adam Olearius) Süsteemsed teated 19 sajandi II poolel ERA kogudest (M. J. Eisen, Hurda kogud jne) Soomlaste kirjalikud teated 13. sajandist
Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks. Kirjutas teose ''Loodusest'' (''Peri physos'') 547 eKr. Kõige alge peab olema mingi ''maailma- aine''APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi. Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest lahti riietada. See on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge, millel pole algust ega lõppu, see on ammendamatu ja hävitamatu. Asjade kaduvuses peitub nende ''meeleparandus''. Nad peavad sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud. Asi elab vaid tervikus. Iga üksik eksistents on ebaõiglus. ANAXIMENES 585-527 eKr Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku. See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhu paisudes ja tihenedes tekib tuli. Ta on üks esimesi. Kes nimetab maailma KOSMOSEKS (kaunis kord).
Skolastika ülikooli viljeldav teadus, oluline tuginemine autoriteetidele(aristoteles). Piibli õpetust üritati ühildada aristotelesega. 21. Euroopa XIV sajandi II poolel ja XV sajandil (katk, pärisorjuse kaotamine, riigid, paavstivõimu vähenemine) 134749 tabas eurp katk, suri olenevalt kohast kolmandik kuni veerand rahvast. Tekitas ÜK kahesuguseid meeleolusid: 1. katk on jumalalt, meeleparandus, usklikumaks, 2. elult võtta, mis annab, elupõletamine. Talupeoga jaoks rendi hinnad tõusid, sest omanik tahtis sama raha, aga oli vähem inimesi. sissetulek vähenes. Ingl ja pra: ebavõrdsus pole piiblis kirjas, seejärel tuli talurahva ülestõusud 14. saj teisel poolel. Mõju oli kaudne, sest läeurp kaotati pärisorjus. Linnades hakkasid tekkima manufaktuurid 100200 töölist, suurettevõte. Seal hakati kastuama tööjaotust
uurimisega. 1516. aastal ilmus Erasmuselt kreeka keelne Uus Testament koos uue ladinakeelse tõlkega. Uudne ja sisuliselt täpsustatud tõlge muutis Uue Testamendi mõistmist, andis toonastele teoloogidele jumalasõna tõlgendamises uusi impulsse. Ka noore teoloogiaprofessori Lutheri mõtlemisi ja arusaamisi pidi uus tõlge tugevalt suunama. Kui näiteks Vulgata ladinakeelses tõlkes oli Mt 4:17 kirjakohta tõlgitud "tehke või sooritage meeleparandus", siis Erasmuse tõlke vaste oli "kahetsege". ,,Vulgata näis viitavat välisele tegevusele, Erasmus aga väitis, et tegemist on sisemise psühholoogilise hoiakuga. See ja paljud teised kohad [...] osutasid Lutherile veenvalt seda, et skolastiline teoloogia oli rajatud tõlke vigadele." (Saard 2005: 203). Oma satiirilistes kirjutistes kritiseeris ta kirikulikke kuritarvitusi, paavsti ja suure osa vaimulikkonna korruptiivset ja moraalitut eluviisi ja keskaegset skolastilise teoloogia ähmasust
Inimese olemuse juurde jõudmine. KV: Mülleri jutlus on ühe õpetaja kannatuslugu, mis on täis tagakiusamist, valu, pessimismi. Meeleolult jaguneb kolmeks: 1) meelekibedus 2) inimelu tühisuse tajumine, 3) hääbumine, tuimus, ükskõiksus. Mülleri surmafilosoofia: inimese põhiolemus on see, et ta peab ära surema. Müller samastab surma ja kuradi. Kristlane ei tohi surma karta ega ka näha. Kuradist saab end eemal hoida Jumalat kiitvate laulude laulmisega. Karistuse kese ei surm, vaid meeleparandus. Toob oma jutluses traditsiooni eelkäija välja: Lutheri. Tema auditoorium on üldjuhul lihtsate ametite esindajad ja ega nad suurt teda mõista jah. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule Luuletustega tähistatakse erilisi sündmusi (pulm, kooli lõpetamine jne). Eestis juurdus esmalt saksakeelsena, vahel ka ladinakeelsena. Selle kõrval on kirjutatud siiski ka eestikeelset juhuluulet. See jaguneb kolmeks: pulmalaulud, matuselaulud ja pühenduslaulud. 17
kogu Venemaal. 1520. aastal tegeleb Luther ka sakramenditeoloogia. Sakramenti defineerib läbi Jumala tõotuse ja inimese usu. Jumala tõotus sõna kinnitatakse märgis, mis on sakrament, mis edendab usku. Seetõttu nimetab luther sakramenti nähtavaks sõnaks – verbum visible. Vaatab üle sakramentide arvu ja ütleb, et sakrament saab olla vaid kristluse poolt seatud, sellele lisandub väline märk, seetõttu on piibellikud sakramendid ainult ristimine, armulaud ja ka meeleparandus (meeleparandus hiljem ei ole eanm osaks). Kristlus on armulaua elementides kohalolev, aga ta rõhutab justnimelt seda sakramenditõotuse sõna, ehk seda nähtavat sõna. Ta on vastu sellele katoliiklikule armulauaõpetusele, mis toetus põhimõtteliselt kolmele printsiibile: a) ilmikutele karikat ei antud, said ainult armulaualeiba, b) oli kogu missa armulaua tõttu ohvriiseloomuga, c) transsubstantsatsiooniõpetusele (kõneleb sellest, et armulauas juhtub nii, et armulaua
nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähematest naabritest ka balti ja germaani rahvastele . · Puude poole pöördutakse palvetega ning antakse oma haigused puule edasi. · Puud on maastikumärgid, elavad inimestest kauem ning selle tõttu on neid pühadeks peetud. Ristimärk ja ristiusk · Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol · Rist(krest, Christ) ja (k)ristlus- sünonüümid · Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne · Ringiga piiratud rist ehk rõngasrist- valguse ja elu märk · Triskele ja kaheksakand- tsükliline soomeugrilaste ajaarvamine 02.11 Jaan Lahe Ristipuu-hingepuu · Uskumused puudest kui lahkunud hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed · Naisterahva hing siirdub lehtpuusse · Meesterahva hing oksapuusse · Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest, veest kui pühitsevast
kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames. Pühad toimingud on sakramendid ehk ka salasused ((ld sakrmentum `armuvahend') Kristlikes kirikutes püha talitus, mille kaudu vaimulik vahendab kogudusele Jumala pattelunastavat armu ja milles Püha Vaim on erilisel viisil mõjutamas. Kreekakatoliku kirikutes on 7 s-i (ristimine, võidmine, laulatus, vaimulikuks pühitsemine, armulaud, piht ja haige salvimine), roomakatoliku kirikus samuti 7 s-i (ristimine, meeleparandus, armulaud, kinnitamine (võidmine ja käte pealepanek), abielu, ordineerimine (vaimulikuks pühitsemine) ja haige salvimine), luterlikus kirikus 2 s-i (ristimine ja armulaud), nende rituaalide käigus saab inimesele osaks Jumala arm, nähtavate ja käega katsutavate asjade kaudu. Kõik kristlikud kirikud jagavad ristimist ja armulauda. Eri konfessioonides ((ld confessio `usutunnistus'), Kitsamas mõttes kristlik usutunnistus, pihtimus.
9 Ros-hasana uusaastapüha; liikuvad pühad. Sel ajal puhutakse härjasarve, peetakse jumalateenistusi. 3761 e.m.a loodi juudi traditsioonis maailm. Söögiks tuleb pakkuda mett ja õunu järgmine aasta tuleb mahlane ja magus. Jom-kippur suur lepitusepäev; see lõpetab patukahetsuse aja, tuleb leppida oma jumalaga, kaasinimestega. Tegemist on kõige pühama pühaga usupühadest. Läbivaks mõtteks on meeleparandus, mis peaks olema nii sõnades kui tegudes. Pesah/paasapühad hapnevate leibade püha, viitab sellele, kuidas jumal Egiptuses nuhtles inimesi. Sellega seondub söömaaeg, mil süüakse kibedaid rohtusid ja muud vastikut. Ülesandeks on küsimuste-vastuste rituaal. Väga oluline usupüha, meenutab Egiptusest väljapääsemist. Hanukka valgusepüha; tähistatakse seda aega, kui templit taaspühitseti peale hävitamist. 8- harulised küünlajalad.
pikaajalist hoolitsust. 7. Inimene on alasti ahv. (Morris) · See on tükikene kaasaegset evolutsiooniõpetust. 8. Inimene on ainus loom, kes peab töötama. (Kant) 9. Inimene on lõppude lõpuks kirg , olla jumal. (Sartre) · ANAXIMANDROS 10. Inimene on mõistetud olema vaba. (Sartre) · Asjade kaduvuses peitub nende "meeleparandus". 11. Inimene on esimene mõttevahetus, mis loodusel on · Nad peavad lagusesse sellepärast tagasi pöörduma, et Jumalaga. (Goethe) nad on oma piire ületanud. 12. Inimene on köis seotud looma ja üliinimese vahele. · Asi elab vaid tervikus. Iga üksikeksistents on ebaõiglus. (Nietzsche) · Oma kosmose mudeliga on ta üks geotsentrilise · 13
Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Pole algust ega lõppu. Apeironist on eraldunud külm ja soe, kuiv ja märg. Maa hõljub vabalt ruumis, pikapeale kuivanud ja toonud esile elusolendid (algul vees, pärast tulnud maale). Esimesed inimesed elasid kalades, kuna inimesed vajasid pikaealist hoolitsust. Täiskasvanuna alustasid iseseisvat elu. Hiljem pöörduti tagasi apeironisse. Asjade kadumine on meeleparandus (). Asi elab vaid tervikus. Goolise õiguslikud printsiibid on kosmiliselt toimuvad. ANAXIMENES (585-525(527)): ürgaine on õhk (hingeõhk, hingus). See on elustav maailma hing, millest kõik tekib. Tähtis on lõputuse moment. Õhu paisudes tekivad tuli, kivid, muld. Maad kujutatakse kettana, peal on võlv. Kõiksust nimetab kosmoseks (). PYTHAGORAS (570(582)-490) Matemaatik, astronoom, filosoof. Sündis Saamose saarel. Tutvub Mileetose koolkonnaga. Külastab Egiptust, muistset Orienti
traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate (ex opere operato) õndsakstegevate vahendite kaudu. 7 sakramenti on: ristimine, armulaud, konfirmatsioon, abielu, viimne võidmine, meeleparandus ehk piht, ordinatsioon. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus.
kontrolli alla - kogu kirik läks ilmaliku kontrolli alla - katoliku ajal abielurikkumine ei olnud kriminaalkuritegu, ilmaliku õiguse vallas võis see kaasa tuua häbistavaid tegusid, pärast reformatsiooni muutus abielurikkumine kriminaalkaristuseks ja seda karistati hukkamisega?. Üldse hiliskeskaja kiriku jaoks olid olulisel kohal indulgentsid, mida mõistetakse protestantlikus kirjanduses valesti - indulgents tähendab patu karistuse kustutamist, mille eelduseks on kahetsus ja meeleparandus. Katoliku ideoloogias on inimesel mitte 2, vaid peaaegu 3 võimalust - paradiis, põrgu ja puhastustuli. Enamus kristlasi ei vasta ideaalidele, nii et enamus läbivad puhastustule. Indulgents on kiriku arm, mille arvelt on võimalik lühendada puhastustules viibimise aega - selle tagatiseks on kristuse ja pühakute head teod. Inimene võib ka ise häid tegusid teha - oma heade tegudega kustutada oma hlabu tegusid . head teod nt kahetsusteod,
keelest). Lahinguid ei peetud kogu aeg, selle alternatiiviks oli sport olümpiamängude roll. See polnud orjade vaatemäng, vaid vabade meeste võistlus militaarse kallakuga spordialadel. Taheti oma staatust parandada ja oma võimed näidata. Pinged ja probleemid Kõrgema staatusega inimeste vahel tekib tihti konflikte, individuaalne auahnus vs kogukonna teenimine. Kreeka juhtide vaheline tüli (Achilleus vs Agamemnon ; Trooja sõja näide). Homeros arvas, et meeleparandus on võimalik (Achilleus näeb kõrgemaid huvisid), kõik ei suutnud oma meelt parandada ja mõistlikult käituda 76. sajandi kriis (kodusõda, türannide võimulepääsemine) sotsiaalreformid: tähtis roll Solonil: "Polise hävitavad suurmehed, nende rumaluse tõttu orjastatakse lihtrahvas. Seda, kes on tõstetud liiga kõrgele, ei saa enam niisama lihtsalt tagasi tõmmata." Lahenduseks käivitas tugeva reformiprogrammi, kodanikud jagati
annaabi.ee 
