8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? antiigi põhimõtetle toetumine ja nende väärtustamine, 1 kindel tunnus- eneseteadvus. PS! sinna 8, küsimusele võib veel lisada, et gootile iseloomulik kõrgus muutub madalaks! 9). Mida tähendab sõna renessans ja miks see kasutusele võeti? RNESSANS- selle teljeks on humanism, esile tõstetakse inimese tarkus, julgus, ilu, isikuvabadus. eesmärke saavutati vahendeid valimata,pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine). Võeti kasutusele seoses uue maailmavaate kujunemisega. 10). Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? See on, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) 11). Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kas kaasaegsetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? Kõige tabavamalt iseloomustas seda Niccolo Machiavell- tema
objektid ei ole inimmõistusele kohased objektid. Kehalised objektid on vaid lähtekoht hinge tõusule Jumala poole, kuid hing ise on kohasem lähtekoht. Tuleb tagasi tulla iseendasse, kus tõde elab, ja kasutada hinge, Jumala kuju, jalatoena Jumala juurde jõudmisel. Ent kuigi meelte objektid, kehalised asjad, on olemuslikult muutlikud ning palju vähem adekvaatsed Jumala ilmingud kui hing ning kõige kahjulikumad vead tulenevad keskendumisest meelelistele asjadele. Kogemuslik tunnetus Selles, et välismaailm on tegelikult olemas, Augustinus ei kahelnud, kuigi talle oli selge, et mõnikord me teeme välismaailma kohta ekslikke otsustusi ning meie ja teiste inimeste meelte tunnistused ei ole alati usaldatavad. Augustinust huvitas igaveste asjade teadmine ja selle seos Jumalaga, siis ta ei pööranud palju tähelepanu muutlike meeleliste asjade tunnetuse vaatlemisele
Tema arvates laguneb inimene pärast surma jälle aatomiteks, mis hajuvad igale poole seosetult laiali. Selline teadmine pidi mõjuma kõigile õnnistavalt ja andma võimaluse segamatult nautida elu, ilma et keegi peaks kartma oma pattude pärast igaviku kohut, või uskuma, et hauatagune elu on parem kui praegune. Põhimõtteliselt, et me peaksime elu nautima (sööma, jooma jne) nii kaua kui võimalik, ilma surmale mõtlemata. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse,
kõik tuletatakse vähestest, kindlatest aksioomidest. Tõelisus koosneb kahest (Descartes), ühest (Spinoza) või paljudest (Leibniz) substantsidest ja on Jumala poolt täiuslikuna loodud. 2) Empirism (eelkõige Inglismaal, hiljem ka Prantsusmaal, seal eelkõige materialismina). Fr. Baconist üle Hobbes'i, Locke, Berkeley kuni Hume'ni nähakse siin tunnetuse alusena meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Õige mõistuspärane lähenemine meelelistele kogemustele võib neid korrastada ja neist induktiivseid järeldusi teha. Tänu sellisele lähenemisele arenevad loodusteadused ja hakatakse õigusfilosoofias toonitama üksiku osatähtsust. Paljud valgustusaja filosoofid paistavad silma ka teistes valdkondades nagu matemaatika, füüsika, poliitika või diplomaatia. Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses Prantsuse valgustajaid: Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Füüsik-matemaatik Jean le Rond d'Alembert (1717-1783)
-Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus Uusplatonism ja jumalikud reeglid 15.saj II poolel tugevnes Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju -meelelise maailma taga on ideede maailma, mis on olulisem ja väärtuslikum (kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu) Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias
lühiajaliste lõbustuste abil, mis liig palju maksavad, ettenägelik valimaks pikaajalisi, odavamaid, lihtsaid naudinguid, ning piisavalt intelligentne olemaks vaba himudest ja ambitsioonidest, mis ta hinge mürgitaksid. Vältimaks olukorda, kus inimese himudvalitsevad tema üle, soovitab Epikuros ise oma vajaduste peremees olla. Seega erineb tema õpetus suuresti teiste hedonistide filosoofilisest eluhoiakust. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte
teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema juht, kes suunab. 10. Descartes- eesmärgiks oli ehitada kõik inimlikud teadmised üles ühtse süsteemida. Dedukstioon on tõene siis kui aksioomid on tõesed. Millistele aksioomidele rajada filosoofia? Tema arvates peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas ta metoodilist kahtlus. Kas filosoofia saaks rajada meelelistele kogemustele, kuid meeled petavad meid vahel. Mõtlen, järelikult olen- uusaegse pöörde moto, ratsionalismi lähtekoht. Subjekt- iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised muutuvad selle jaoks objektiks. Objekt- vastas-ese, see mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse maailm on niivõrdk ui subjekt seda tunnetab. Mõtleva mina subjektiivsus on d-l olemise garantiiks. 11
(võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Heaks õppekeskkonnaks meie ümber on loodus, kus on võimalik aktiivselt tegutseda, vaadelda, võrrelda, katsetada, meisterdada jne. Läbi tegevuse kujundatakse lapse tähelepanu, tajude, mälu ning mõtlemise arendamist. Laste mõistus areneb maailmaga suheldes. Sellega seotud vaimsed operatsioonid on vastuseks mitmesugustele meelelistele ärritajatele, mis omakorda muudavad laste vaimset struktuuri nõnda, et nad on võimelised omandama uusi infotasandeid. Nii ongi rõhk otsesel "praktilisel" kogemusel (Fisher 2005). Meeled nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine võtavad vastu väliseid signaale, stimuleerivad meeleelundite retseptoreid, silmad, kõrvad, nahk, nina ja maitsmispungad stimuleerivad närve, mis omakorda viivad impulsid ajju. Kui vaadata sõna
kaunis ja kord mitte kaunis;ta pole kaunis ja inetu millegagi võrrelduna,ega kaunis ühes ja inetu teises kohas;ta ei näi ühtedele kaunina ja teistele inetuna".Edaspidisest saame teada,et kauni ,,idee" ei astu teda kaeva ette ,,mitte mõne näo,käte või mingi muu kehaosa kujul;samuti mitte mingi kõne või teaduse näol.Ka ei eksisteeri ta mõnes teises paigas,näiteks kas elusolendis,maa peal,taevas või kuskil mujal. Platoni ,,idee" on vastandatud kõikidele selle meelelistele analoogidele,sarnasustele ja peegeldustele asjade maailmast,mida me tajume meelte kaudu.Meelelised asjad on paratamatult muutlikud ja kaduvad,neid ei ole midagi kindlat,püsivat,samast,jäävat.Meeleliste asjade katkematu voolavud,muutlikkus,tuleb ilmsiks reas Platoni dialoogides,näiteks"Phaidonis". Vorm,mis ,,idee" on,ei ole Platoni arvates meeleline.Ainult kõrvalises,äärmiselt ebatäpses
ristiusu Kuradi kummardajateks. Enamik tänapäeva sataniste ei usu Saatanasse või Kuradisse kõige vähematki. Neid, kes personifitseeritud Saatanat tões ja vaimus kummardavad, kohtab haruharva. Mõned kinnitavad, et kummardavad ,,Luciferi", keda nad peavad antiikseks jumaluseks, kelle kristlased on ekslikult või pahatahtlikult samastanud Kuradiga. Ent suurem osa satanistidest on pelgalt hedonistid, kes ühendavad oma pühendumise meelelistele naudungutele teatraalse okultse närvikõdiga. Neist kõige väljapaistvam oli Anton Szandor La vey, kelle Saatan Kirik, mis asutati 1966. aastal ja leidub San Fransisco telefonuraamatus nimetuse all ,,Kirikud: satanistlik", on äratanud suurt rahvusvahelist tähelepanu. Endine lõvitaltsutaha, leierkastimängija ja politseipiltnik kasutas meelelehutusäris omandatud kogemusi igakülgselt oma teatraalselt dekoreeritud majas, kus ei puudunud mõõgad, küünlad,
kõneline ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemine. psüühika kogemine. Miks ei saa psüühikat kogeda ilma Järgmisena peame aru saama, millised on psüühilise kõneta? Meil pole selliseid retseptoreid! Samas iga tegevuse ühikud. kõneakt on teadvustamine, sest kõnelised märgid Miks psüühikaks on vaja ühikuid? Kvaliteet tundub osutavad psüühilistele meelelistele märkidele. õ esmapilgul olevat antud muljes. Selline introspektsiooni Tahe on võime valida käitumist sarnases tulemus ei ole usaldusväärne. Empiiriline psühholoogia käitumiskeskkonnas. Valida saab, kui sama keskkonda on kindlaks teinud fakti, et me saame kvaliteeti teada mõtestatakse meeleliselt ja kõneliselt. Muidu oleks ainult selle kontrasti või sarnasuse alusel teisega keskkond ühetähenduslik. (Peirce, 1868, lk. 290-291)
Kõneta pole paljusid tegevusi, mida aktiveerida 6. Emotsioon ehk organismi terviklik integratsioon kaasneva subjektiivse elamusega. Ja muidugi muundub Mina tervikuna. Näiteks tekivad teadvus ja tahe. Teadvus on psüühiline protsess, mille tulemuseks on psüühika kogemine. Miks ei saa psüühikat kogeda ilma kõneta? Meil pole selliseid retseptoreid! Samas iga kõneakt on teadvustamine, sest kõnelised märgid osutavad psüühilistele meelelistele märkidele. õ Tahe on võime valida käitumist sarnases käitumiskeskkonnas. Valida saab, kui sama keskkonda mõtestatakse meeleliselt ja kõneliselt. Muidu oleks keskkond ühetähenduslik. VII Mis on kultuur? Terminil kultuur on arvatavasti >500 määratluse. Neid määratlusi saab grupeerida erinevatel alustel. Meie jaoks on huvitav, et osa vaateid peab kultuuri indiviidi ja osa keskkonna omaduseks.
kaudu teada midagi uut. 2) Ideede maailm on kasutu ka meeleliste asjade eneste olemasolul. Omaette maailmas asuvad nad. 3) Platon kasutas ideid hierarhiliselt, kõrgemad ja madalamad (iluidee kõrgemal kui inimese). Hierarhilisus nõuab allumist ja sõltumist. 4) Kui meelelised asjad on ideede järelduseks, siis peab neil omavahel ka midagi ühist olema? 5) Ideede alusel ei ole võimalik seletada meelelistele asjadele omast liikumist ja muutumist (mate on staatilise iseloomuga, peatab igasuguse liikumise). 15.Keskaja filosoofia lühiiseloomustus. Patristika ja skolastika. Augustinus ja Aquino Thomas. 16. Augustinuse arutlused ajast. KESKAJA FILOSOOFIA (3-14.saj) 1) Religioonikeskne 2) Retrospektiivne (retro ld - tagasi) ei ole midagi uut avastada. Kõik mis on on olemas 3) Õpetlik, kasvatuslik
Uurib kuidas inimene saaks õnnelikuks, sellega tavaliselt eetika ei tegele. Väidab, et maailmas on kõigel objektiivne loomus, sellest saab kõik alguse. Maailm on loodud täiuslikuna, selleks et maailmas õnnelik olla tuleb teha õigeid otsuseid/käituda õigesti, maailmast õigesti aru saada. Õnnetu oled kui otsused on valed. Inimese õnnetus tuleneb sellest, et ta ei oska teha õigeid otsuseid. Orjenteerib oma käitumise meelelistele tajudele, ei lase end juhtida emotsioonidel. Aktiivsed emotsioonid ja passiivsed emotsioonid/käitumine inimesel. Kui inimene on oma käitumise ainus põhjus on tegemist aktiivsete emotsioonidega, kui väliste jõudude poolt on passiivne. Kui oled kirgedest haaratud ole üle võetud väliste jõudude poolt. Kui inimene tapab end on ta üle võetu millegi välise poolt. ,,Vabadus on tunnetatud paratamatus". Inimene peab aru saama oma allumisest põhjuse ja tagajärje seadustele
alati selle, millest tema paratamatult ilma jääb. Romaanis on kolm põhitegelast: piltilus noormees Dorian Gray, lord Henry Wotton ja maailkunstnik Basil Hallward. Kunstnik püüab noormehesse sisendada headust ja inimväärikust, lord Henry seevastu naudingufilosoofiat. Võidab Henry, kes oma veenmisandega paneb Doriani uskuma, et ilu ja esteetilise printsiibi nimel on kõik lubatud. Tahtejõuetu Dorian muutub mänguasjaks kogenud küüniku lord Henry käes. Dorian andub meelelistele naudingutele ja libiseb kõlvatuse ja kuritegevuse mülkasse, ent madalad kired ei jäta temasse jälgi. Dorianil puudub südametunnistus. Lihtsad inimlikud tunded on talle kättesaamatud. Aktiivse enesehävitajana viib Dorian ellu oma portreesse vermitud ebainimlikke tegusid. Sõprus Dorianiga hukutab naisi ja mehi, nad nakatuvad meeletust naudingukirest, lõpetavad ise oma elu või lähevad põhja. Noormees elab kaksikelu, aga pahelisuse jäljed jäävad ainult portreele
" · Epikuros arendab edasi Demokritose atomistlikku õpetust. · Vaimne nauding · Epikuros seletas aatomite liikumist neile omase · Valida tuleb "vaimne nauding", sest: raskusega. · Sest see peab meelelisi naudinguid meeles. · Aatomid võivad täiesti juhuslikult ka oma trajektoorist · See annab meelelistele naudingutele kestvuse. kõrvale kalduda, siit tekivad põrked ja seosed aatomite · Fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid. vahel. · Naudingu väärtus: · Järelikult maailmas valitsevad nii paratamtus kui · 1) Mõtle kui kaua see nauding kestab. juhuslikus. · 2) Millised kahjulikud tagajärjed võivad sellel naudingul
seada iga inimene teab omast kogemusest, et meelemuljed võivad vahel petta. Descartes saab siin muuhulgas toetuda ka antiikse skeptitsismi poolt väljaarendatud argumentatsioonidele, mis tõendasid meelte andmetele toetuva teadmise ebakindlust. Järelikult on võimalik, et meelelised ettekujutused ei representeeri oma objekte korrektselt ja antud mõtteeksperimendi tingimuste kohaselt tuleb see teadmiste allikas tervikuna kõrvale jätta. On võimalik isegi kahelda, kas meelelistele ettekujutustele üldse mingi objekt ekstramentaalses, s.t. teadvus-välises, tegelikkuses vastab. Selliseks radikaalseks kahtluseks annavad alust unenägude ja hallutsinatsioonide juhtumid, mis oma esinemise hetkel näivad tegelikena. Siit ei tule järeldada, nagu peaks Descartes meelte andmeid alati ekslikeks ja meeleliselt tajutavat maailma illusoorseks. Seda pole põhjust teha, sest inimesed on suutelised
Kultuur ei saaks toimida, kui (kõik) reeglid oleks teadvustatud. Samas teadvuse tasandil teised seletused, mida kaldutakse esitama teoreetilistena. Sama nt. viisakusteooriate puhul: viisakushinnangute (tekke)mehhanismide asemel kaldub teooria kirjeldama teadvustatud (sageli etiketiõpikutes fikseeritud) viisakusnorme. Kultuur: mitte lõpp-produkt, vaid protsess, pidevaid vaidlusi tekitav väli Foucault: kultuurivorme ei saa võtta kui sabloone või väliskujusid, mis meelelistele andmetele teatavad vormi annavad (vrd Kant), vaid nad kujutavad enesest formatsioonireegleid ühendavad eneses eri tasandite kollektiivsed ideed vastavate ühiskondlike praktikatega. Seejuures ei ole praktika ideedele allutatud, vaid ideed on praktika (sh teoreetilise) toimemehhanismid. Diskursused: praktikad, mis moodustavad süstemaatiliselt objekte, millest nad räägivad. Nt. hullumeelsus (keda ühiskonnas hullumeelseks peetakse, kuidas hullumeelsusesse
pidades need on ehitatud (näiteks Gehry või Hadidi avalike hoonete puhul on võimatu väliskujust tuletada, kas tegu on muuseumi, kontserdisaali või millegi muuga), põhjustades vaatajates pigem hämmingut ja aukartust kui mõistuspärast äratundmist. Tihtipeale on nende hoonete kurvilised vormid kaetud sileda läikiva, metalse või plastikust materjaliga ning valgustatud ihaldusväärselt, kutsuvalt; nende mõju toimib meile eelkõige kui irratsionaalsetele, kirglikele ja meelelistele olenditele. Sellise arhitektuuri sihiks võib pidada siis mitteteadvuse subjekti, mida nii nagu reklaamidegi abil püütakse tabada ja lülitada tarbimistsüklisse. Kas 21. sajandi alguseks on selline vaatemänguline arhitektuur ületatud? Kas me oleme sisenenud post-vaatemängu ajastusse? Püüan sellele vastust otsides lähtuda kahest postpostmodernismi manifesteerinud esseest Vikerkaares. Alan Kirby kirjutab postmodernismi
sekkuks, siis poleks ka kurja). *) Surma pole vaja karta (surm on teadvusetus kui olen mina, siis surma ei ole ja kui mind ei ole, siis surm mulle ka midagi ei tähenda). *) Hüvesid on kerge saavutada (tahad midagi head, siis seda on kerge saavutada). *) Pahesid on kerge vältida. -) Suurim probleem tema jaoks on valu. *) Usub, et valust saab kõige lihtsamini üle, kui seda ületada naudinguga, kuid neid tuleb valida. Parim nauding on vaimne nauding, sest see annab meelelistele naudingutele kestvuse ja fantaasia kaudu saab esile kutsuda ka uusi meelelisi naudinguid. *) Ataraxia ehk hingerahu oli tema jaoks üks elueesmärk ning uskus ka, et tuleb elada varjatult, et seda saavutada. -) Nauding jaguneb: *) Loomulik ehk vajalik nauding (januse soov saada juua). *) Loomulik kuid mitte vajalik nauding (nt delikatessid, abielu). *) Ebaloomulik ja mitte vajalik nauding (nt kuulsuse ja au taga ajamine). -) Usub, et enne nautimist tuleks kaaluda:
olukorrad seda nõuavad (näiteks monogaamia). nime kasutama "puupea" tähenduses (ingl. dunce). · Gnoseoloogia · Hüüdnime "doctor subtibilis" saab ta tänu · Loomulik teadmine on kindel seal, kus see toetub teravmeelsele argumentatsioonile. meelelistele aistingutele. · Filosoofia · Üleloomulikest asjadest on sel viisil võimalik saada · Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele. aga üksnes ebaselgeid, vahendatud tunnetusi. · Loomulikule mõistusele kättesaamatu valdkonna · Kui Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas
Hing taastab purunenud ühtsuse hingerahu. Kolm mõnu ehk naudingut: 1)loomulik (hädavajalik) - N:januse soov juua; 2)loomulik (pole hädavajalik - N: iha delikatesside järele, suguline armastus (tõeliselt tark ei abiellu; ära anna saatusele pantvange laste ja abielu näol; 3)ebaloomulik (mitte hädavajalik) - N: kuulsuse ja au tagaajamine (tark hoiab avalikust elust eemale; "Ela varjatult"). Valida tuleb vaimne nauding, kuna see: 1)peab meelelisi naudinguid meeles; 2)annab meelelistele naudingutele kestvuse; 3)fantaasia kaudu sünnitavad vaimsed naudingud uusi meelelisi naudinguid. Kui kaua nauding kestab, millised kahjulikud tagajärjed võivad olla (kehalisele tervisele, hingerahule) - kuidas hinnata naudinguid. Ataraksia - hingerahu, sügav nauding, häirimatuse ja püsiva õnne seisund. Seda peaks taotlema. Saavutamiseks on vaja teadmisi maailmast. "Corpe diem!" UUSPLATONISM AMMONIUS Sakkast (175-242): elas Aleksandrias
pöördproportsionaalne, vabadus otseproportsionaalne kõlbelisele arengule. Autoriteet on tarvilik selgrooks, kondikavaks, toeks, mis aitab inimest end sisemiselt koguda, organiseerida. Vabadus on see, millega algab personaalsus, iseennast määrav, iseenese eest vastutav inimene. Vabadusele oleme kutsutud kõik, kuid sõnakuulmise, autoriteedi kaudu. Ja seepärast on tähtis, et distsipliini- ja korranõudeid ei teostataks välispidi, dressuuripäraselt, apelleerides alamatele ja meelelistele motiividele, vaid et nad tõlgendatakse inimese sisemise hinge keelde. Klassikalise pedagoogika arusaam on, et tõeliselt terve kasvatuse puhul need kaks vastandit ei võitle omavahel. Lapsed ja vanainimesed Kes on vanainimene? George Orwell (1995) annab oma raamatus "Valaskala kõhus" sellele täpse vastuse. Tasub meelde tuletada, et lapsele on "vanainimesed" kõik, kellel on aastaid üle kolmekümne, aga vahel ka üle kahekümne viie
annaabi.ee 
