ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) siin küsitleti üht ungarlast, kelle nimi on Szilard Tibor Toth, ta räägib oma riigist, rahvast, keelest ning kuna ta on eesti keele õpetaja, räägib ta ka sellest, mida ta arvab eesti keele õppimisest Ida-Virumaal. · (2.) Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid (uudis) siin räägitakse sellest, et Narvas on 2 kooli (Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Vanalinna Riigikool) ja neid tahakse ühendama. Siin on toodud NEG õpetajate (ja vanemate) pool.
• Projekti algatajaks võib lugeda ungari teadlast Leo Szilardi, kes tuli ahelreaktsiooni mõtte lagedale. • Suur roll oli ka Albert Einsteinil, kes põgenes natside eest, ja Enrico Fermitil, kes põgenes Itaalia fašistide eest. • Nad olid mures, et Saksamaa võib tuumapommi esimesena valmis saada ja innustasid Roosevelti alustama tuumapommiarendus projektiga. Tegeliku arendusprojektiga tegeles S-1 uraaniumi komitee. A. Einstein ja L. Szilard E. Fermit Üldist • Arendus toimus kolmes kohas, ning lõpus lõhkepeade koostamiseks koondusid teadlased Los Alamose linna New Mexicos. • Tuumapommi koostamise etteotsa pandi Robert Oppenheimer. • Projekt läks maksma üle 2 miljardi dollari ja hõlmas üle 120 000 inimese. • Tehti kaks lõhkepead, esimene uraaniumi ja teine plutooniumiga. Kriitiliseks massiks arvati 50 kg. Uraaniumpomm lõhati Hiroshimas ja plutooniumpomm
Hiroshima ja Nagasaki häving. Viimase kuuekümne aasta jooksul on saanud nii Hiroshima, kui ka Nagasaki tuumapommi. ,,1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fasistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega." on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Pärast Saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942. aasta suvel, jätkas ka järgnevate aastatel vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Pära Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest sai surma
2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1.Ajalugu 1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John Cockroft ning Ernest Walton poolitasid esmakordselt aatomituuma. Aastal 1934 patenteeris Leo Szilard aatomipommi. Kolumbia ülikool korraldas aastal 1939 esimese tuumareaktsiooni. 1.2.Manhattani Projekt Manhattani projekt oli Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ning Kanada projekt arendamaks välja tuumarelvi. Projekt toimus aastail 1942-1946 ning seda korraldas Ameerika Ühendriikide armee inseneride korpus. Projekt toimus 30. kohas läbi liikmesriikide, kuid põhiliselt siiski Hanfordis, Oak Ridgeis ning Los Alamoses.
lõhustumisel (lisa, pilt 3). Selle tagajärgi on näha jällegist Jaapanis, seekord aga Hiroshimas ja Nagasakis. 3.1.2.3.1. Hiroshima “1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fašistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega,” on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Leo Szilard töötas koos Nobeli preemia laureaadi James Frankiga Chicagos. Nad esitasid oma järeldused aatomirelva sõjalise kasutamise võimalike tagajärgede kohta. See esitati 15. juunil 1945 USA sõjaminister Stimsonile. Ettekande autorid hoiatasid, et USA ei saa säilitada pikka aega aatomirelva omamise monopoli. Ettekanne lõppes sõnadega: “Me peame oma kohuseks esitada üleskutse mitte kasutada aatompommi löögi andmiseks Jaapani vastu.
*Ainsad, kes usu üle ei vaidle, on need, kel seda pole. (J. Edwards) *Inimene on ainuke loom, kes punastab. Või siis ainuke, kes peaks seda tegema. (M. Twain) *Kui inimene on loom, siis on ta halvem kui loom. (R. Tagore) *Kolm inimest võivad saladust hoida, kui üks neist on surnud. (B. Franklin) *Otsusta inimese üle pigem küsimuste kui vastuste järgi. (Voltaire) *Vanadus pole muud kui illusioonideta lapsepõlv. *Kuueteistaastasena oled sa väga tark. . . ja rohkem see ei kordu. (L. Szilard) *Õnn on hea tervis ja halb mälu. (I. Bergman) *Ära kunagi usalda inimest, kes räägib kõigist hästi. *Poissmehed tuleks rängalt rakkesse panna. Pole õiglane, et mõned mehed on õnnelikumad kui teised. (O. Wilde) *Taevas pole ühtegi huvitavat inimest. (F. Nietzsche) *Huvitav? Huvitav oleks teada, kui paljud siiamaani loevad. . . *Võimalus ei oota, et ta uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda. *Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse. (E. Flynn)
annaabi.ee 
