juures siiski tagasihoidlikku elustiili ning püüdis meeldida just vaesemale rahvale. Seetõttu säilitas ta ka Firenze näiliselt demokraatliku valitsemiskorralduse, olles ise kulissidetaguseks võimumeheks. Lihtrahvast mõjutas Cosimo endale soodsas suunas ka sellega, et ta toetas avalike hoonete ning skulptuuride püstitamist. Sarnast joont jätkasid ka tema poeg ja pojapoeg. Majanduslikult oli Cosimo aeg nii Firenzele kui ka Medicitele äärmiselt edukas ning ehkki ta kulutas enamiku Medicite panga sissetulekust metseenlusele, pärandas ta oma pojale umbes kaks korda suurema rahasumma, kui oli ise saanud. Cosimo suureks teeneks tuleb pidada ka seda, et ta tõi Firenzesse pikaajalise sise- ja välispoliitilise stabiilsuse, mistõttu tema isikuvõimule tugevat vastuseisu ei tekkinud. Välistest jõududest toetasid teda nii paavst, Venezia vabariik kui ka Francesco Sforza, kes oli kondotjeer
Venuse parem käsi on üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Ta on ka siin astroloogilise sümbolina kui aprilli ehk kevadkuud valitsev planeet. Venusest paremal pool on lillede jumalanna Flora, kes on maali parempoolse osa juhtfiguur ja tasakaalustab seda. Ta kõnnib kikivarvul üle lilleaasa, olles ilu kehastus ning puistab enda ümber lilleõisi. Flora viitab abielu edasistele rõõmudele ja tal on ka oluline tähendus Firenzele kui ,,lillede linnale". Flora kleit on kaunistatud lilledega, mis mõjuvad tikandina, sest Botticellile meeldisid kaunistused ja stiliseeritud mustrid. Flora taga kujutab Sandro Zephyrose kallimat Chlorist. Kui Zephyros Chlorisesse armus, ajas ta hirmunud nümfi taga ja võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab teravmeelselt, kuidas Flora sellest kurameerimisest pääses ja Flora saamislugu (veidi otsitult aga siiski)
sõjamehi kui varustust. Nii said Veneetsia, Genua ja Pisa kaupmehed lisaks heale teenistusele ka arvukalt privileege paljudes Vahemere linnades. Nii valitsesid Vahemerd ning kaubateid Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Bütsantsi ning Lääne-Euroopa vahel 12. sajandi lõpust alates Itaalia linnad. Kolme linna omavahelises rivaalitsemises jäi Pisa aastal 1284 Meloria merelahingus alla, Pisa sadam muutus aga üha olulisemaks kiirelt kasvavale Firenzele. Olulisimad tolle aja Vahemere laevatüübid oli kitsas ning kiire, aerude jõul liikuv galeer ning laiemad ja aeglasemad purjede jõul liikuvad kaubalaevad. Suuremad laevad olid üle 30 meetri pikad ning veeväljasurvega üle 1000 tonni. Sel ajal võeti kasutusele magnetkompass ning endisi külgedel asuvaid tüürmõlasid asendav ahtris asuv tüür. Riskantne, aga tulus meresõit aitas kaasa linnade majanduse arengule. Kallist kaubareisi rahastati sageli
Ja hiliskeskaegse õnne sära polegi täiesti möödas, see elab veel rahvalaulus, muusikas, maastike tasastes avarustes ja portreede tõsistes nägudes. (lk 36) Igatsus ilusama elu järele nägi igal ajal enda ees kolme teed, mis viitavad kauge sihi poole. Esimene- maailma mahasalgamise tee viis otsejoones maailmast välja. (41-42) Teine tee viis maailma parandamisele ja täiustamisele. (42) Kogu hilisema keskaja aristokraatlik elu- mõeldagu Prantsusmaale ja Burgundiale või Firenzele- on katse unistust mängida. Ikka ühtsama unistust muistsetest kangelastest ja tarkadest meestest, rüütlist ja teenijapiigast, lihtsatest ja lustlikest karjastest. (46) Formaalne autunne on nii tugev, et eksimine etiketi vastu, nagu veel tänapäevalgi paljude Idamaa rahvaste puhul, haavab nagu tappev solvang, sest see kummutab tolle omaenda kõrge ja puhta elu kauni illusiooni, mis ei pea vastu varjamatule tegelikkusele. (53)
Samas oli neil sarnaseid jooni lihtsamate aedadega: kompositsioonis olid hekkidega piiratud aiaosad, puuderead, pergolad, pügatud vormid (topiary). Aja jooksul aga arenes ka renessansi kujundusstiil ning järgnevate näidete najal ongi võimalus saada väikest ülevaadet renessansi villade arengust. Villa Medici. See aed moodustub erilistele terrassidele paigutuvatest iseseisvatest aiakompositsioonidest. Terrassidelt avaneb vaade Arno jõele ja Firenzele. Maastikku ja terrasse ei osatud või ei tahetud alguses veel kasutada ühtse terviku moodustamiseks, vaid aed hajutati pigem paljudeks väikesteks terrassidele ehitatud tasapinnalisteks aiakesteks. Ent paratamatult kulges areng tõeliselt tervikliku aia suunas. Siin on olemas juba peasümmeetriatelg, aiapaviljonid, purskkaev, vaated kõrvalasuvale looduselegi on väga tähtsad. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 51
annaabi.ee 
