Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal. · Inimjaht IV tants 1949. aasta · Kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi V tants 1957. aasta · Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi · Aurukatla asemel on kombain Juhan Viiding (1948 1995) Mis on see luuletaja luule? See on: kui mõtled elule ja millelegi muule. Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas. Tipud kaasaegsest eesti kirjandusest · Kristiina Ehin · Jürgen Rooste · Tõnu Õnnepalu
Kolmandas tantsus puhkes armulugu Jaanuse ja Vilma vahel. Nende armuloost ei tulnud aga midagi välja, sest Jaanus pidi sõtta minema, kus ta ka suri. Jaanus ajas Edgariga juttu. Edgar oli Taaveti ainus poeg ning ta sarnanes loomult pigem oma vanaisaga. Nad tuletasid oma lapsepõlve meelde ja jutuks tuli ka see, et äkki peaksid nad sõtta minemisest kõrvale hoidma. Juhtus ka seik ühe mustlasega. Kõik mustlased tuli hävitada ning ka nende külas käis üks ringi. Talle korraldati inimjaht. Selles loos teda siiski kätte ei saadud, edaspidi temast enam juttu polnud. Nii Jaanus kui ka Edgar läksid sõtta. Ka neljandas tantsus tuli tegemist noorte vahelise armastusega. Seekordseks paariks oli kolhoosi esimeheks valitud Arvo Saaremägi ning Vilma. Jaanus, Vilma endine armastus hukkus sõjas. Kuid ka nüüd tuli nende vahele sõttaminek. Selle peatükis tuli Aadam peksma oma viljanatukest, mis tal tegemata oli. Tegelikult ei oleks tohtinud
Kolmandas tantsus puhkes armulugu Jaanuse ja Vilma vahel. Nende armuloost ei tulnud aga midagi välja, sest Jaanus pidi sõtta minema, kus ta ka suri. Jaanus ajas Edgariga juttu. Edgar oli Taaveti ainus poeg ning ta sarnanes loomult pigem oma vanaisaga. Nad tuletasid oma lapsepõlve meelde ja jutuks tuli ka see, et äkki peaksid nad sõtta minemisest kõrvale hoidma. Juhtus ka seik ühe mustlasega. Kõik mustlased tuli hävitada ning ka nende külas käis üks ringi. Talle korraldati inimjaht. Selles loos teda siiski kätte ei saadud, edaspidi temast enam juttu polnud. Nii Jaanus kui ka Edgar läksid sõtta. Ka neljandas tantsus tuli tegemist noorte vahelise armastusega. Seekordseks paariks oli kolhoosi esimeheks valitud Arvo Saaremägi ning Vilma. Jaanus, Vilma endine armastus hukkus sõjas. Kuid ka nüüd tuli nende vahele sõttaminek. Selle peatükis tuli Aadam peksma oma viljanatukest, mis tal tegemata oli. Tegelikult ei oleks tohtinud
Samuti arvas ka külarahvas, et ta oli kerglane, sest ta võttis Soola Leenu tütre Käo saunast perenaiseks. Taavet oli ka kangekaelne ning jonnakas, mis näiteks väljendus viimases peatükis kui talle üks oinas ei meeldinud ning ähvardas lahkuda, kui Miili midagi ei tee. (,,Ma näe, et sa oiat oina poole ja annat tälle õiguse päälekauba." ,,Mia vai tuu saadana oinass.") Samuti oli Taavet ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. 3.Teose probleemid: Inimjaht (mustlastele), sundmobilatsioon, küüditamine ning kolhooside teke Ideestik: Romaani idee on maainimese armastus oma maa ja töö vastu, suuremat hoolimata ühiskondlikest tingimustest ning poliitiliste reziimide vahetumisest. 4.Teose iseärasused: *Kirjutamisviis: Traat on kirjutanud romaani viide erinevasse peatükki ehk tantsu ning neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Dialoogid on Traat kirjutanud Tartu kõnemurdes,
Teine tants toimub1929. aastal juba iseseisvas Eestis, sest see peatükk algab Taaveti kui Aiaste peremehe elukirjeldusega, milles on ka mainitud, et ta käis sõjas Eesti riiki tegemas. Autor toob välja ka vanemate ja noorema põlvkonna vastuolulised arvamused iseseisvusest(,,Kuldrubla on nad ära rikkunud, kuldrubla ja hea liha-ning viljahinnad Riias ja Peterburis enne ilmasõda."). Kolmas tants toimub 1943. okupatsiooniaasta sügisel. Inimjaht on täies hoos ning Eesti poisid kutsutakse jälle sõtta, seekord Saksa sõjaväkke. Kõigis lasub hirm enam mitte koju tagasi jõuda. Neljas tants räägib 1949. kolhoosiaastast. Tantsu algul kõnnivad masinist ning kolhoosi esimees Arvo Saaremägi aurukatla järel. Kui varem toimetasid aurukatelt omad pojad ja peremehed, siis nüüd on see tähtis töö kolhoosi esimehele usaldatud. Kolhoosi ajastu märgiks on kindlasti ühine vili ning töö.
Sellele vaatamata kestis ülestõus neli nädalat. Üks ellujäänud võitlejatest kirjutas: ,,Sõdisime vastu, nii oli kergem surra ja lihtsam oma saatusele alistuda." (Bruchfeld ja Levine 2003:69) 17 3.5 Ülestõusud surmalaagrites Kõige vapramad, samas kõige lootusematud vastuhakukatsetest olid ülestõusud kolmes surmalaagris. Juudist vangid teadsid, et olid surmale määratud. Surm võis tulla iga hetk. Iga eduka põgenemiskatse tagajärjeks oli halastamatu inimjaht. Sellele vaatamata toimusid ülestõusud Treblinkas, Sobiboris ja Auschwitz-Birkenaus. Treblinka ülestõus algas 2. augusti pärastlõunal. Kui mõnedel vangidest oli õnnestunud relvi hankida, ründasid teised valvureid kirveste, labidate ja paljaste kätega. Mõned laagrihooned süüdati põlema. Keset üldist segadust pääsesid paljud seitsmesajast vangist põgenema. Enamik võeti kohe uuesti kinni ja tapeti. Nii ülestõusu kui sõja elas üle vähem kui sada
annaabi.ee 
