Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad. Loogika õp võtsid kogu loogika õp üle Aristoteleselt, kuid nad leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus-kvantiteet ja kvaliteet; laad-kõik omadused peale kval ja kvan; suhe või vahekord-asja või olendi suhted teiste nähtustega. Stoikude looduse ja ini käsitlus Nad väitsid, et loodus ja vaimne maailm on ühtne tervik. Kuna kõik roomlased olid materialistid, siis rõhutasid nad looduse tähtsust. Ideemaailm oli sekundaarne. Propageeriti monotismi. Kogu materiaalne maailm on igipüsiv ja seda on mõjutanud teatud nähtused, mis on ajapikku sulanud kokku materiaalse maailmaga. Stoikud leiavad, et maailmas eksisteerib rida aineid, mis kutsuvad ini esile teatud reaktsioone: vooruslikkus, ärrituvus, tarkus jne. Psühholoogiat nad eitasid. Materiaalses maailmas on 3 üldmõistet: aeg, ruum ja koht. Maailmas on olemas 4 sorti liikumist:
8 1.4. Kokkuvõte nüüdisaja humanismist (Raeper, Smith 2003:105) Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 10
riietus,kombed klassikalised *Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794 *Napoleoni sõjad 1799-1814 *esimesed muusikaühingud *avalikud kontserdid *nooditrükindus-muusikaõpikud,-ajakirjad *kirik ei piiranud enam muusika kirjutamist *homofooniline muusika *väga palju kirj instrumentaalmuusikat *usuti inimmõistusesse *arenes pedagoogika *idealiseeriti loodust,lapsepõlve-2 rikkumata asja *haritus, andekus, läbilöögivõime *materialistid,telegraafi aparaat-morse,telefon-Bell, evolutsiooniteooria- Drawin, röntgen, auruvedur,-laev *1720-1760-üleminekuaeg- uued zanrid ja vormid *1760-1780 varaklassitsism *1780-1810 kõrgaeg *Kirjandus-Mattheson-muusikaajakiri *Maalikunst-rahu,lihtsus,suursugusus-Lorraine, portree-ja aktimaalid-Ingres *Arhitektuur-lihtsus,sümmeetria,sambad,kuplid. Nt Tartu Ülikooli peahoone *Skulptuur-valge marmor,antiiksed eeskujud *Filosoofia-Rosseau,Voltaire *Teadus-Rosseau 4
filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuuri arengule Millised on filosoofia põhiküsimuse 2 külge? · 1. kumb on esmane, kas olemine või mõtlemine, mateeria või idee · 2. kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism · Mehhaaniline materialism XVII-XVIII · Vulgaarne materialism XIX · Dialektiline materialism Milline oli antiikaja materialism? · Jälgides igapäevast tegevust, filosoofid väitsid, et inimene suudab avastada nähtuste loomulikke põhjusi. · Järeldasid, et maailm areneb iseenda seaduste järgi. · Esmamateeriaks peeti - vett, maad, õhku
tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9. loeng (14.04.10) 5. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. 1. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism 2. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus
b. konkurentide kõrvaldamine, uue positsiooni hõivamine, ümberpositsioneerimine c. olemasoleva positsiooni tugevdamine, ümberpositsioneerimine, uue positsiooni hõivamine Küsimus 5 Bostoni maatriksi neli kategooriat on: a. arenejad, stabiliseerijad, vastutajad, nautijad b. tähed, rahalehmad, koerad, küsimärgid c. tähed, küsimärgid, arenejad, stabiliseerijad d. vastutustundjad, katsetajad, säilitajad, materialistid Küsimus 6 Bostoni maatriksi tähti iseloomustab kõige paremini: a. rahavajadus kõrge, rahavoog negatiivne b. nõrk positsioon mitteatraktiivsetel turgudel, turunduse üldkulude minimeerimine c. madala kasvutempoga turg, rõhk kasuliku positsiooni säilitamisel d. hea konkurentsipositsioon turul, suur kasv, juhtpositsioon oma turusegmendis Küsimus 7 Toote elutsükkel: a. aeg turu kasvust kuni tootmise lõpetamiseni b. algab toote juurutamisega ja lõppeb turu kasvuga c
ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entitee 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest järelduvate väidete tõesusest. 32. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Skeptitsism 33. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoodifid? Idealistid ja materialistid 34. Leia üks materialistik metafüüsik kolme idealisti seast: Marx 35. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Dualismiks 36. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik, milline? Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb
ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entiteet 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest järelduvate väidete tõesusest. 32. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Skeptitsism 33. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoodifid? Idealistid ja materialistid 34. Leia üks materialistik metafüüsik kolme idealisti seast: Marx 35. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Dualismiks 36. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik, milline? Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb
väidab suhet tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9. loeng (14.04.10) 5. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. 1. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism 2. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged
Segmentimise alused: Geograafiline (Elukoht, Töökoht, Riik, Regioon, Linnaosa, Kliima, Rannik/sisemaa, Linn/maa), Geograafiline (Elukoht, Töökoht, Riik, Regioon, Linnaosa, Kliima, Rannik/sisemaa, Linn/maa), Demograafiline (Vanus, Sugu, Rahvus, Rass, Religioon, Sissetulek, Emakeel, Haridus, Amet), Demograafiline (Vanus, Sugu, Rahvus, Rass, Religioon, Sissetulek, Emakeel, Haridus, Amet), Psühhograafiline (vastutustundjad, katsetajad, säilitajad, materialistid), Tarbimismuster (Tarbimise Psühhograafiline (vastutustundjad, katsetajad, säilitajad, materialistid), Tarbimismuster (Tarbimise intensiivsuse või lojaalsuse järgi), Otsitav kasu (Üks toode pakub tarbijatele erinevaid väärtusi; Tarbijati intensiivsuse või lojaalsuse järgi), Otsitav kasu (Üks toode pakub tarbijatele erinevaid väärtusi; Tarbijati on otsitavad väärtused erinevad)
on sotsiaal-kulturiline väärtusruum, kus vastajad paigutuvad kolme telje suhtes. KATSETAJAD aktiivsed interneti-tarbijad, huvideks on muusikaprogrammid ja tehnikasaated, vaatavad tulevikku optimistlikult, ostu- ja tarbijakäitumine on emotsionaalne, on aktiivsed shoppajad, tarbimine on nende jaoks elustiil, hinnast nad end mõjutada ei lase, nendel on soov ise midagi uut järele proovida, olulist tähendust kannavad nende jaoks kaubamärgid. MATERIALISTID meediakanalitest jälgivad raadiot ja telerit, tulevikku vaatavad võrdlemisi ebakindlalt, shoppamisega ei tegele nagu katsetajad, see on nende jaoks asine tegevus, kaubamärgid ei oma olulist rolli, nende jaoks on uut asja ostes tähtis, mis kasu nad sellest saavad. VASTUTUSTUNDJAD enamasti vanemad inimesed, passiivsemad interneti kasutajad, vaatavad arvamussaateid, kultuuriprogramme ja dokumentaalsaateid. Tulevikku vaatavad
protsessidega (ajuprotsessidega). Ajus ei ole hinge. Vaimsed protsessid=teatud ajuprotsessid. Idealism/immaterialism kõik olemasolev on vaimne. Nn materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumikud. Rääkides näiteks lauast toas, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest (George Berkely). Keha ei ole. On ainult haistingud. Berkley ,,...Isegi siis, kui me nõustuksime materialistidega väliste kehade olemasolu suhtes, ei suuda materialistid nagu nad seda isegi tunnistavad ikkagi mõista, kuidas keha saab mõjutada vaimu ja kutsuda esile idee." Haistingute tekitajaks on Jumal. Berkley ,,Kui ma läheksin toast välja, siis ma ütleksin, et laud on olemas, sest kui oleksin toas, võiksin teda tajuda, või et teda tajub mõni teine vaim."
Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism Kaks vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism Idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline Materialism olev tervenisti materiaalne, meeleline Objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik. Subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega. Monism tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi ning teist peetakse
Arutles teaduse ja kunsti üle. Esikohal tundekasvatus. Prantsuse materialism I Mateeria ja loodus on tekkinud oma enese sisemise arengu protsessina ja seetõttu on ta lõputu ajas ja ruumis. Kõikide looduse tekkimise ja arenguprotsesside põhjuseks on mateeria. II Looduses on kõik põhjuslikus seoses ja loodus toimib kõigis oma nähtustes objektiivse paratamatusega. Maailmakõiksus on lõputu ahel põhjusi ja tagajärgi, mis lakkamatult üksteisest tulenevad. III Prantsuse materialistid käsitlesid meeltega saadavate aistingute materialistlikku olemust ja jõuti järeldusele, et aistmisvõime on samuti üks mateeria üldisi seadusi. Ümbritsev maailm eksisteerib mõistusest sõltumatult. Meie aistingud peegeldavad välismaailma asjade, nähtuste omadusi, mis aga ei tähenda, et aistingud oleks tegelikkuse täpsed koopiad. Immanuel Kant Tunnetusteooria. Kõik, mida me ükskõik mis viisil mõistame taju, tunde, mälu, mõtlemise vms kaudu
eest ja omad huvid maha suruda. 61. Mis iseloomustab Stone’i järgi monistlikku moraalifilosoofiat? Miks ta peab seda eluvõõraks? Üks vaatenurk on arvatavasti rajatud ühe olulisema moraalse omaduse najal. Pole olemas alterantiivi. On vaid üks sidus ja printsiipide kogum, mis tegeleb moraalsete asjadega. Peavad olema erinevad skeemid. 62. Millised muutujad määravad Stone’i järgi moraaliotsuseid? 63. Mida peavad Light’i liigituse järgi oluliseks materialistid, mida ontoloogid? 64. Kuidas iseloomustab Light metateoreetilist pragmatismi? 65. Mis sorti küsimusi soovitab Light lahendada erasfääris, milliseid avalikus ja miks?
Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Kreeka teadust võib jagada neljaks perioodiks: joonia, ateena, hellenistlik ja rooma. Joonia Thales, Pythagoras jt, (ise kutsusid nad end sofistideks, e tarkadeks). Joonia süsteem oli noor polnud moraali ega poliitilisi eelarvamusi, olid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Joonia mõtlejaid iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia. Joonia ajastut iseloomustab usk hingede rändamisse, siit omakorda kasvas välja usk hingede puhastamisse ning lähtuvalt veel mis see hing on jõuti materjalide ,,puhastamise" ning alkeemia juurte lähedale. Teaduses arenes kaks suunda metafüüsiline (nt idealistlik Platon) ja atomistlik (materiaalne).
Vastupidi sellele teaduslik-materialistlikule seisukohale psüühiliste nähtude suhtes käsitavad idealismi pooldajad psüühika kui erilise, mittemateriaalse olemuse- "hinge" avaldumist: hing on nende arvates üleloomuliku päritoluga, tema tegevuse seaduspärasused ei saa olla otseses olenevuses ajust ning järelikult ei ole ta uurimisele kättesaadav, Idealistid väidavad, et psüühika ei ole tunnetatav. Teadlased-materialistid arvavad, et psüühiline talitlus on objektiivse maailma peegelduseks inimese ajus, objektiivne maailm eksisteerib reaalselt, olenemata meie teadvusest. 3.1. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena Kõrgem närvitegevus kujuneb indiviidi elu vältel saadud kogemuste põhjal, selle aluseks on suuraju koore analüüsi- ja sünteesiprotsessid. Kõrgema närvitegevuse algmehhanismiks on ajutiste seoste moodustamine. Ajutiseks seoseks nimetatakse
44 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 19. Millise majanduskoolkonna põhiväide on "Raha on praktiliselt ainus, mille abil saab majanduslikke protsesse mõjutada. Poliitikute ülesanne oleks tagada rahapakkumise pidev kasv ja tagada vähemalt äritsükli jooksul tasakaalustatud eelarve eelarve." Vastus: a) neokeinslik koolkond; b) materialistid; c) c))) monetaristid; monetaristid; ii id id d) postkeinslik koolkond. 20. Riik ei sekku majandusse ja konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal väitis: Vastus: a) John Maynard Keynes; b) Adam Smith; c) Paul Davidson; d) James Tobin. 45 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 21. Majanduse tsüklilisus avaldus esimest korda:
Relvastatud ülestõus viib aga tootmisviiside muutumisele. Tootmisviis = tootlikud jõud ja tootmissuhted. Tootmisviiside mõiste langeb kokku sotsiaalmajanduslike formatsioonide mõistega. Nii palju kui oli formatsioone, on ka tootmisviise. Igat tootmisviisi iseloomustavad eriilmelised tootlikud jõud ja tootmissuhted. 21.02.06 Marx oli materialist. Filosoofilised maailmavaated jagunevad kaheks: · Idealistid materiaalsed esemed on inimmõtlemise produktid · Materialistid maailm on kindlalt tunnetavat ja kõik materiaalsed esemed, objektid on olemas ja eksisteerivad sõltumatult inimese teadvusest. Inimene tunnetab seda, mis on reaalselt olemas. Vahe on maailma tunnetamise probleemides. Teatud juhtudel tekib sotsiaalne revolutsioon, mille algpõhjuseks on konflikt. Marx väitis et ühelt formatsioonilt pole võimalik ilma klassidevahelise võitluseta teisele üle minna.
"Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatutega.", "...ärge kunagi ega midagi kartke. See on arutu.", "...ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad." Dave Parrishi nägemuse järgi on maised väärtused ja materialistid mõttetud ja halvamaigulised, kuna soetatavad väärtused ei ole vaimu kasvatavad ja moraalselt püsivad, sest on tules põletatavad. Teoses on mitmeid karakterist tulenevaid situatsioone, alates ahnetest inimestest Varieteeteatris, lõpetades Annuskaga, kes on saamahimu peal väljas ja keda lõpuks siiski kasaab karistatuse vastavalt tegudele. Seevastu vaimsed väärtused, eelkõige puhas, siiras ja jäägitu armastus on, mis püsib ja suudab tulele vastu panna
käsitletakse funktsionaalselt. Chalmersi järgi on esitus mitmemõtteline: funktsionaalselt saab seletada ehk funktsionaalset, ent mitte teadvustatud esitust. Teadvuse seletuseks piisab, kui seletame meie uskumusi teadvuse kohta (Dennett). Chalmers: See pakub seletust üksnes III isiku vaatepunktist, ent jätab arvestama I isiku vaatepunkti. Vaidlus A-tüüpi materialistide ja nende vastaste vahel sõltub hoiakust sellesse, kas teadvus on funktsionaliseeritav. Chalmers: A-tüüpi materialistid on vähemus, kes eitavad ilmset asjaolu, et teadvus on midagi enamat funktsionaalsest. B-tüüpi materialism. B-tüüpi materialism tunnistab, et füüsilise ja fenomenilise vahel on episteemiline lõhe, kuid eitab, et sellest järeldub ontoloogiline lõhe. Zombid on kujuteldavad, ent nad ei ole metafüüsiliselt võimalikud. Mary omandab küll uue teadmise, ent sellest ei järeldu mittefüüsikaliste faktide olemasolu - ta õpib samu fakte tundma uuel viisil
- Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erinevad viisid ühe ja sama asja kirjeldamiseks Neuropsühholoogia kujunemine 19. saj Ajuvigastusi oli palju ja saadi aru neuronitest. Kui neuroneid oli puudu, auk oli sees, siis saadi aru, et see mõjutab kuidagi. - Flourens eemaldas loomadel aju osasid, et funktsioonist aru saada - Kõne lokalisatsioon ja lateralisatsioon – nende kahjustustest kõige kergem aru saada, sest
Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism) Metafüüsilises staadiumis seletab mõistus nähtusi teatud olemustega, mis peituvad ,,nähtuste taga" ning kutsuvat esine nähtusi. Sellisteks olemusteks on peetud näiteks ideesid (palton); vorme (Aristoteles); substantse (Descartes); ,,asja iseeneses" (Kant); mateeriat (materialistid). Kogemuses on meile antud vaid konkreetsed majad, kivid, mäed, kuid me ei saa tajuda (kogeda) substantse, ideesid jne. Positivismi seisukohalt on jutud kõigest sellest, mis ei ole kogetav, väljamõeldis. Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis meile on antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadustest lähtudes
Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks, hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism). Metafüüsilises staadiumis seletab mõistus nähtusi teatud olemustega, mis peituvat "nähtuste taga" ning kutsuvat esile nähtusi. Sellisteks olemusteks on peetud näiteks ideesid (Platon), vorme (Aristoteles), substantse (Descartes), "asja iseeneses" (Kant), mateeriat (materialistid). Kogemuses on meile antud vaid konkreetsed majad, kivid, mäed, kuid me ei saa tajuda (kogeda) substantse, ideesid jms. Positivismi seisukohalt on jutud kõigest sellest, mis ei ole kogetav, väljamõeldis. Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis on meile antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadus on korduv seos või suhe nähtuste vahel. Seadustest
mütoloogia ja soodsad ühiskondlikud-poliitilised tingimused. Küsib: Kas Achiellus oleks võimalik ka püssirphu ja tinakuuli ajastul. Vormib selle Hegeli idee kunstiajaloolisest arengust materialistlikult ümber. Hakkab seletama mateeriast lähtudes. · Marksism lähtub sellest, et esmane on mateeria ehk aine ja meie objektiivne reaalsus tuleneb sellest, ka teadvus on mõjutatud mateeriast. Materialistid ei usu ideaalsetesse abstraktsetesse asjadesse nagu jumal või ideede riik vaid seletavad ühiskonna arengut ja ümbritsevat teaduslikult. Marksistide järgi juhivad maailma lakkamatud võitused, konfliktid majanduslike huvide pärast. Majanduslik heaolu paneb inimesed liikuma, mitte ideed. Marksismi põhisõnum. · Kui Hegel rääkis kunstist kui idee iseseisvast vormumisest, materialiseerumisest, siis
Lembit Viilup PhD IT Kolledz 19. Millise majanduskoolkonna põhiväide on "Raha on praktiliselt ainus, mille abil saab majanduslikke protsesse mõjutada. Poliitikute ülesanne oleks tagada rahapakkumise pidev kasv ja tagada vähemalt äritsükli jooksul tasakaalustatud eelarve eelarve." Vastus: a) neokeinslik koolkond; b) materialistid; c)) monetaristid; i id d) postkeinslik koolkond. 20. Riik ei sekku majandusse ja konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal väitis: Vastus: a) John Maynard Keynes; b) Adam Smith; c) Paul Davidson; d) James Tobin. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 21. Majanduse tsüklilisus avaldus esimest korda: Vastus:
Kreeka (antiik) teadust võib jagada neljaks suureks perioodiks (sama kehtib ka meditsiiniajaloo kohta): · joonia (6. sajand e.m.a.); · ateena (klassikaline 5.-4. sajand e.m.a.); · hellenistlik (4. saj e.m.a.-1. saj. m.a.j.) ja · rooma. JOONIA tähtsamad mõtlejad: Thales, Pythagoras jt, kes ise end sofistideks, e tarkadeks kutsusid. Sofistid olid avatud ja innovatiivsed, ning kuigi riigivalitsemisega seotud, ei olnud nad ortodokssed moraali ja poliitika valals, vaid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Thales (peab algaineks vett, sama lähenemine, mis sumeri müütides ja Piiblis, kuid ta jätab välja Looja). Pidas kõike põhimõtteliselt elavaks. Siit kasvab välja elementide teooria (Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu ja tuli). Herakleitos panta rhei pidas algelemendiks tuld (on väga muunduv). Herakleitos tõi Kreekas mängu vastandite idee maa, õhk, vesi, tuli nende võitluse pinnal areng. Teooriat arendab
hingede, jumalate jne tahtega.Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks, hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism). Metafüüsilises staadiumis seletab mõistus nähtusi teatud olemustega, mis peituvat nähtuste taga ning kutsuvat esile nähtusi. Sellisteks olemusteks on peetud nt ideesid (Platon), vorme (Aristoteles), substantse (Descartes), asja iseeneses (Kant), mateeriat (materialistid). Kogemuses on meile antud vaid konkreetsed majad, kivid, mäed, kuid me ei saa tajuda (kogeda) substantse, ideesid jms. Positivismi seisukohalt on jutud kõigest sellest, mis ei ole kogetav, väljamõeldis.Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis on meile antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadus on korduv seos või suhe nähtuste vahel
annaabi.ee 
