Kuulamine peaks olema iga müügitehingu juures tehnika number üks. Eesmärkplaan müügiplaan, ettevõtte soovitatav saavutus mingiks ajaperioodiks. Eesmärkplaan tuletatakse peamiselt ettevõttevälisest informatsioonist (konkurentide müügiedu, turupotentsiaal jms). Ettevõtte turunduskontseptsioon terviklik tulevikunägemus, mille põhjal organisatsioon püüab rahuldada ja suunata ostjate vajadusi koordineeritud tegevuste kogumi kaudu. Jaotamine (place) ettevõtte võimalused, vahendid ja kanalid kliendi või lõpptarbijani jõudmiseks antud turusituatsoonis. Kataloogimüük müügitegevus, mille puhul tegeldakse peaasjalikult tellimuste vastuvõtmisega. Sellele eelenb enamasti kirjalike müügimaterjalide koostamine ja laialisaatmine. Klient füüsiline või juriidiline isik, kes tarbib või kasutab toodet või teenust.
Esita 4. Andmete kogumise meetodid on vaatlus ja eksperiment Esita 5. Jäme mõõtmisviga, mis enamasti on põhjustatud inimlikust eksimusest, on Vali üks vastus. a. juhuslik viga b. erind c. ekse Esita 6.Inimese vanus täisaastates on a. pidev intervallskaala b. järjestusskaala c. diskreetne intervallskaala Esita 7. Kogumi maht on a. kogumi elementide arv b. kogumi kõige suurema elemendi ja kõige väiksema elemendi vahe c. kogumi kõige suurema elemendi väärtus d. kogumi elementide summa Esita 8. Kauplusse sisenejate loendamine on a. sekundaarne vaatlus b. dokumentaalvaatlus c. eksperiment d. otsene vaatlus Esita 9. Tööjõuuuringu ankeedis oli järgmine küsimus: Kas Teie viimane netokuutöötasu oli 1. kuni 3500 kr 2. 3501 kuni 5000 krooni 3. 5001 kuni 7000 krooni 4. 7001 kuni 9000 krooni 5
..........13 3.4.3 Vaatlusvead ................................................................................................ 13 3.5 Lihtne juhuslik valim .........................................................................................13 3.6 Stratifitseeritud lihtne juhuslik valim ................................................................14 3.7 Klastervalim ...................................................................................................... 14 3.8 Kogumi usalduspiirid.........................................................................................15 3.9 Valimi mahu planeerimine................................................................................. 16 4 Statistiliste vaatluste liigitus......................................................................................18 ................................................................................................................................19
3. Mittearvuline (nominaal) tunnus – tunnus, mille väärtuseks ei ole arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatuna kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed liikmed kirjutatakse järjest 9. Sagedus (f); sagedustabel – näitab mitmel korral antud tunnus
· Suvaline valimi andmete põhjal arvutatud funktsioon on leidmiseks. statistik. · Erinevad valimid annavad statistikutele erinevad Parameeter =? väärtused: statistik on juhuslik suurus. · Punkthinnang (point estimate) on statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse. Näit valimi aritmeetiline keskmine on punkthinnang kogumi Hinnang- Parameetri keskväärtusele. funktsioon hinnang ^ · Intervallhinnang (interval estimate) on lõik, mis sisaldab Valim parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud Üldkogum tõenäosusega
ekstremaalsetele väärtustele Mediaan on asendikeskmine. Valem: Mood on variatsioonreas kõige sagedamini esinev väärtus. Mood on kõige tüüpilisem väärtusMoodi saab kasutada nii nimiskaala, järjestusskaala kui ka intervallskaala korral Mõnedel andmekogumitel võib olla mitu moodi (on mitu ühesuguse sagedusega liiget). Sellisel juhul on multimodaalne kogum. Multimodaalsus näitab mittehomogeensust. Multimodaalse kogumi korral võib esineda tausttunnus, mille alusel jaotades saame unimodaalsed osakogumid, mis on homogeensed. Valem: Harmooniline keskmine on pöördväärtuste aritmeetilise keskmise pöördväärtus. Valem: Keskmise kasvutempo arvutamisel TULEB kasutada geomeetrilist keskmist. Saab leida vaid intervallskaala korral ja positiivsetest arvudest. Valem: Kaalutud geomeetriline keskmine valem – 3. VARIATSIOON - NÄITARVUD JA JAOTUSE KUJU NÄITARVUD
töötlemine) c. andmete analüüs (süvendatud uurimine, mille tulemuseks on kirjalik jäädvustamine) 2. uurimise staadiumid Mistahes statistilisel uurimisel läbitakse harilikult kolm erinevat tööetappi: statistiline vaatlus, mille käigus hangitakse andmed uuritava massnähtuse kohta; vaatlusandmete kokkuvõtt e. esialgne töötlemine, mille jooksul minnakse üle vaadeldava kogumi üksikliikmete kohta hangitud andmetelt tervikkogumit iseloomustavatele andmetele; andmete analüüs, üldistuste ja järelduste tegemine, mille käigus toimub andmete süvendatud uurimine, nähtustevaheliste seoste otsimine ja mitmesuguste tegurite toime määramine, ning uuritava massnähtuse kohta järelduste tegemine vaatlusel kogutud andmetele tuginedes. 3. Vaatlusandmete kogumise liigid 1) Otstarbe järgi (primaarsed & sekundaarsed)
Näiteks sadamas lossimistööd. b)Korduvad vaatlused Vaadeldakse võrdsete või ebavõrdsete ajavahemike järgi mingeid sündmusi või protsesse. Nt Rahvaloendus toimub iga 10 aasta järgi, invetuurid c)Ühekordsed vaatlused - need on spetsiaalsed uuringud ja nende andmete alusel ei saa koostada dünaamilist rida. Näiteks 3. Objekti hõlmamise järgi: a)Kõikne vaatlus hõlmatakse kogumi kõiki elemente. b)Osaline vaatlus siin üldistatakse väikse kogumi tulemus suure kogumi kohta. Siin võib tekkida väike viga ja siin oleneb vastutuse astmest kas tuleb teha uus vaatlus või mitte. Nt turuuuring, ankeedid, laevade tööaeg c)Monograafiline vaatlus - see tähendab, et uuritakse üht tüüpilist elementi. Nt bioloogias, meditsiinis, puuviljakasvatuses (nt mingit ploomisorti vms) 4. Andmete hankimise viisi järgi
8 .................. ............................. .................................................... Suhelise sageduse arvutamiseks kirjuta lahtrisse E5(s.o.antud näiteülesandes) arvutamise eeskiri =(D5/30) ja kopeeri see valem tulpapidi alla. d. Joonesta sagedushulknurk ja jaotushulknurk. Selleks märgi tabelist teine (või kolmas) tulp ja vali menüüribalt Insert ning vajalik diagramm. 2. Leia kogumi aritmeetiline keskmine, mediaan, mood, maksimaalne ja minimaalne element, variatsiooni ulatus, standardhälve. Selleks vali menüüribalt Formulas ning vasakult nupp fx . Arvuti pakub paremal aknas sulle vajalikke funktsioone MODE – mood MEDIAN – mediaan MAX – maksimaalne element MIN – minimaalne element AVERAGE – keskväärtus (aritmeetiline keskmine) STDEVP – standardhälve COUNT – loendab elemente (võimalik leida kogumi maht)
Uuritava suuruse väärtus on siis sellel ajaperioodil Vali üks vastus. a. 25,5 b. 57,5 c. 9,2 Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Nominaalskaala korral Vali üks vastus. a. saab leida mediaani b. saab leida moodi c. saab leida geomeetrilist keskmist Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 9 Hinded: 1 Kogumi maht on Vali üks vastus. a. esimese ja viimase elemendi vahe statistilises reas b. statistilise kogumi elementide summa c. statistilise kogumi elementide arv Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 10 Hinded: 1 Sagedustabelis on kolm sagedusklassi: A sagedusega 15; B sagedusega 20 ja C sagedusega 15. Klassi B kumulatiivne suhteline sagedus on siis Vali üks vastus. a. 70% b. 57% c. 20% Õige Selle esituse hinded: 1/1. 80857 Lõpeta ülevaade Katse 3 ülevaade 80857 Lõpeta ülevaade Alustatud Tuesday, 25 May 2010, 12:25 PM
a. 25,5 b. 57,5 c. 9,2 Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Nominaalskaala korral Vali üks vastus. a. saab leida mediaani b. saab leida moodi c. saab leida geomeetrilist keskmist Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 9 Hinded: 1 Kogumi maht on Vali üks vastus. a. esimese ja viimase elemendi vahe statistilises reas b. statistilise kogumi elementide summa c. statistilise kogumi elementide arv Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 10 Hinded: 1 Sagedustabelis on kolm sagedusklassi: A sagedusega 15; B sagedusega 20 ja C sagedusega 15. Klassi B kumulatiivne suhteline sagedus on siis Vali üks vastus. a. 70% b. 57% c. 20% Õige Selle esituse hinded: 1/1. 80857 Lõpeta ülevaade Katse 3 ülevaade
Kirjeldav statistika Uuritavad indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhulikku nähtus, mille kohta tahetakse otsuseid langetada, nimetatakse statistiliseks kogumiks (ka valimiks). Kogumit uuritakse tema objektide mingi omaduse järge, mida nimetatakse tunnuseks. Tunnused · Arvulised tunnused (pikkus, aeg, temperatuur jne) · Mittearvulised tunnused (silmade ja juuste värvus näiteks) Statistiline rida a1, a2, a3, ..., an - Statistilise rea liikmed N Kogumi maht (statistilise rea maht) 01) Ühe klassi kontrolltöö hinnete rida oli järgmine: 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5. (variatsioonirida) Kui kirjutatakse realiikmed kasvavas või kahanevad järjekorras (võrdsed liikmed kirjutatakse järjest), siis saadakse variatsioonirida. Sagedustabel Hinne x 2 3 4 5 Sagedus fa 3 7 10 8 fb 2 5 9 6 N: 2+5+9+6 = 22 Igale hindele vastab tema esinemise arv.
4) Töödeldavad 5) Võrreldavad Majandusstatistika meetodid: 1) Vaatluse ettevalmistamine - Terminoloogia väljatöötamine - Täpsuse väljanäitus - Instrueerimine - Asukoha määramine 2) Massvaatlus - määratakse objektide arv 3) Andmete rühmitamine ja kokkuvõtt (grupiseks) 4) Andmete analüüs ja näitajate grupiseks 5) Aruande koostamine, järelduste ja ettepanekute tegemine 6) Tagasiside Keskmiste meetod Keskmised näitajad moodustavad üldistuse kogumi kohta, aga praktikas on vajalik mõnikord neid diferentseerida. Statistika logistikas: Majandusstatistika hõlmab logistikavaldkonnas protsessi kauba tootjast kauba tarnijani. Selleks kasutatakse erinevaid transpordiliike. Statistika kuldreegel: Lülilisuse koefitsenti arvutamisel tuleb tagade kauba hindade võrreldavus kõigis logistikaahela lülides. STATISTIKA PÕHIMÕISTED Põhimõisteid tuleb täpselt tunda selleks, et uuringud ja uuringute
Massnähtus- suurest hulgast vähemalt mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistiline kogum- objektid, mida lähemalt uuritakse. Kõikne ehk lausvaatlus- hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. (nt rahvaloendus). Mittekõikne ehk osavaatlus ehk valimvaatlus- hõlmab osa objektiks olevast kogumist. Mittekõikne vaatlus, mis hõlmab suhteliselt väikse osa vaatlusobjektist, kusjuures sellest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, tuginedes tõenäosusteoreetilistele arvutustele. Statistiline representatiivsus (esinduslikkus)- eeldab väljavõtukogumi koostise vastavust üldkogumi koostisele. (eeldused: kõikidel üldkogumi
Praegu ülistatakse, nagu ei iial varem, pealiskaudset tegevust ja pealiskaudset filmi. Tulemus on nõder. Paatose ja armastuse illusioon. "Dogma 95" jaoks ei ole kino illusioon! Praegu möllava tehnoloogilise tormi tulemusena jumalikustatakse iluravi. Kasutades uut tehnoloogiat, saab igaüks pühkida viimasedki tõeterad sensatsiooni surmavasse embusse. Illusioonid õigustavad kõike. "Dogma 95" astub vastu illusioonifilmile, pakkudes vääramatu seaduste kogumi, k a s i n u s v a n d e. Kasinusvanne Ma luban alluda järgmisele seaduste kogumile, mille on koostanud ja kinnitanud "Dogma 95": 1. Filmima peab kohapeal. Rekvisiite ja võttepaviljone ei tohi kasutada (kui mõningaid rekvisiite on vaja, tuleb valida koht, kus nad on olemas). 2. Heli ei tohi kunagi olla toodetud pildist lahus ja vastupidi. (Muusikat ei tohi kasutada, kui seda ei ole võtteplatsil kuulda.) 3. Kaamera peab olema käes
1. Uurisin, mitu patja inimestel voodis on. 2. Uurisin antud küsimust internetiküsitluse teel. 3. Statistiline rida: 3,5,2,1,1,2,3,2,2,4,3,1,2,2,3,1,1,1,1,4,3,0,3,2,1,2,2,1,1,2,2,3,1,4,1,2,2,3,1,1,2,3,3,4,1, 1,3,2,1,1,1,2,3,4,4,3,2,4,1,2,2,1,1,3,1,1,2,3,2,1,2,3,2,3,1,4,5,1,2,1 4. Kogumi maht: 80 5. Variatsiooni rida: 0,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2, 2,2,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,4,4,4,4,4,4,4,4,5,5 6. Variatsiooni ulatus: 5 7. Sagedusjaotustabel, hälve x f w X=0 1 1,25% -2,1125 X=1 28 35% -1,1125 X=2 24 30% -0,1125
olevad arvud kokku: 2+2+6+12+1+3+3+1=30, seega on kõik arvud sisse kantud. Naised: Raamatute arv(x) 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Sagedus(f) 2 2 3 7 2 2 5 5 2 Kontrollisime, kas naiste tabelis on kõik andmed sisse kantud,liitsime kõik sageduses olevad arvud kokku: 2+2+3+7+2+2+5+5+2=30, seega on kõik arvud sisse kantud. Leidsime statistilise kogumi arvkarakterristikud,meeste andmete järgi, milledeks on mood, mediaan, keskmine, variatsiooni ulatus ja keskmine hälve. 1. Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Mo = 3 raamatut aastas 2. Mediaan on tunnuse väärtus, millest väiksemaid ja suuremais väärtusi on võrdne arv. Me = ( 3 + 3 ) : 2 = 3 3. Keskimine on kõigi tunnuste aritmeetiline keskmine. _ _ X=(X1+X2+X3...Xn):n X=3,1 4.Variatsiooni ulatus on tunnuse suurim ja vähim väärtus
ta aatomit kiirgama. Stimuleerib ja kiiratud footon on omavahel koherentsed, teineteise täpsed koopiad. · Aatomi vm kvantsüst energiatasemete vahel on võimalikud 3 liiki kiirguslikud siirded: footoni neeldumine, vaba-e spontaanne kiirgus ja stimuleeritud kiirgus. Footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed. · Aatomite kogumi tavaolekus on ergastamata aatomeid palju rohkem kui ergastatuid. Pöördhõive seisundis on mõne tasemepaari hõivatus vastupidine: kõrgem tase on asustatum. · Pöördhõivestatud aatomite kogumis ületab stimuleeritud kiirgusaktide sagedus neeldumisaktide oma.
kasutatakse dispersioonde suhet (leitakse Femp) Aegrea tasandamised: Leitakse trendijoone parameetrite hinnangud vähimruutude meetodil Regressioonifunktsiooni usaldatavuse kontrollimisel: ei ole õige ükski eelnevatest variantidest Lineaarse kahe kordajaga regressioonimudeli korral: regressioonikordaja peab olema vastassuunalise seose korral eranditult negatiivne Üliõpilane sai ülesandeks hinnata kahe erineva kogumi konkreetsete tunnuste väärtuste vahel esineva seose suunda, selleks võib ta leida korrelatsiooni või regressioonikordaja ning vaadata nende märki Üliõpilane sai ülesandeks hinnata kahe erineva kogumi konkreetsete tunnuste väärtuste vahel esineva seose tugevust. Selleks tuleb tal: Hinnata korrelatsioonikordaja absoluutväärtust Üliõpilasel on antud ülesanne leida seos kahe valimi vahel. Mida ta peab tegema? korrelatsioonisuhte, ülddispersiooni leidma
c. ettevõte saadab perioodiliselt andmeid statistikaametile korrespondentvaatlus d. küsitleja vestleb inimesega ja täidab vastuste põhjal küsitlusankeeti suuline vaatlus e. ülevaade ettevõtte telefoniarvetest dokumentaalvaatlus 4. Andmete kogumise meetodid on vaatlus ja eksperiment 5. Jäme mõõtmisviga, mis enamasti on põhjustatud inimlikust eksimusest, on ekse 6. Inimese vanus täisaastates on diskreetne intervallskaala. 7. Kogumi maht on kogumi elementide arv 8. Kauplusse sisenejate loendamine on otsene vaatlus. 9. Tööjõu-uuringu ankeedis oli järgmine küsimus: ------------------------------------- Millise skaalaga on tegemist? Järjestusskaala 10. Kauba hinna korral kasutatakse intervallskaalat. 11. Kaupade koodid on nimiskaalas. 12. Kogumi alamhulk, mida uuritakse ja mille põhjal tehakse järeldusi kogumi kohta, on valim 13. Väljavõttelise vaatluse korral vaadeldakse valimit.
25. Mediaan, mood, kvartiilid, detsiilid Mediaan, piir millest paremal ja vasakul asub JS tõenäosusega 0,5. Mood, tihedusfunktsiooni max koht. Kvartiil, jaotab tõenäosusvälja neljaks võrdseks osaks 26. Asümmeetria ja ektsessi 29. Tsebõsevi seos ja teoreem. Moivre-Laplace lokaalne ja integraalteoreem Annab võimaluse hinnata tõenäosust, et hälve JS X või mat ootusest on suurem/väiksem kui arv 30. Valim. Empiiriline jaotusfunktsioon Valimi maht n on kogumi tulemus, n sõltumatut vaatlust. Polügon ja histogramm 31. Kogumi punkthinnangud. Nihutatud ja nihutamata hinnangud Mittenihutatuks nimetatakse PH, matemaatilist ootust, mis on võrdne hinnatavale parameetrile igal valimi mahul. Põhikogumi mittenihutatud hinnanguks on valimi keskmine. Nihutatuks nimetatakse PH, mille matemaatiline ootus ei ole võrdne hinnatava parameetriga. 35. Matemaatilise ootuse intervallhinnang PDF
õpilased internetis?``. Kirjutasin uurimistöö vastavalt matemaatika kodusele ülesandele, koostada statistika-lühiuurimis enda valitud teemal. Just selle teema valisin ma põhjusel, et see teema on väga aktuaalne ja teema tundus väga huvitav. Küsitluse koostamisel kasutasin ma Google Docs programmi ja viisin läbi küsitluse 11nda klassi õpilaste seas, millele vastas kokku 19 õpilast. Statistiline tõenäosus 1) Kogumi maht:19 2) Statistiline rida: 4,3,2,2,1,5,5,4,5,2,4,6,3,3,5,4,1,4,5 3) Variatsioonirida:1,1,2,2,2,3,3,3,4,4,4,4,4,5,5,5,5,5,6 4) Mood Mo = 4 ja 5 5) Mediaan Me = 4 6) Aritmeetiline keskmine: = 3,7 7) Variatsiooni ulatus: 5 8) Keskmine hälve :=1,2 9) Standardhälve =0,328 10) Variatsioonikordaja: =0,09 Tabel: x f x*f d=|x | |x |*f
Statistika mõisted 1) Andmete esitamine Statistiline rida- uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadud vaadeldava tunnuse väärtuste rida Variatsioonrida- väärtuse kasvamise või kahanemise järgi järjestatud valim Sagedustabel- võtab andmebaasist kokku mitmel objektil esineb antud väärtus ehk esitab vastava sageduse Diagramm- andmete esitamise graafiline viis 2) Asendit kirjeldavad Mood- tunnuse kõige enam esinev väärtus Mediaan- tunnuse väärtus, mille väiksemaid ja suuremaid väärtusi on võrdne arv
1700 (üldkogum 1200) 2. 1280 (üldkogum 1200) 3. Ei saa arvutada, sest dispersioon ei ole teada (standarthälbe väärtus on olemas, tõstam ruutu saan dispersiooni, 2. Tahan teha kindlaks elementide osakaalu, ehk et kui dispersiooni ei tea, saan arvutada võttes maksimaalse dispersiooni) 4. Ei ükski eelpool toodud valikutest Dispersioonanalüüsil 1. Analüüsi käigus antakse hinnang faktortunnuse mõju olulisele 2. Põhieesmärgiks on leida kogumi kirjeldamiseks dispersioon (analüüsiv, mitte ei kirjelda) 3. Nullhüpoteesi tagasilükatamiseks peab olema empiiriline F-suhe negatiivne (dispersioonid jagatakse omavahel, dispersioon on positiivne märgiga (hälvete ruutude keskmine)m seega ei saa negatiivne olla!) 4. Dispersioonide liitmise lause järgi peab ülddispersioon võrduma rühmade vahelise dispersiooni korrutisega (summaga, mitte korrutisega) Hüpoteeside kontrollimisel: 1
Rändrahnud Rändrahnude kodumaaks on meist põhja poole jäävad alad. Sadade meetrite paksune mandrijää haaras endaga kaasa kivipanku ning kandis neid tuhandete kilomeetrite kaugusele lõuna poole. Rändkivide kogumi kivimiline koostis sõltub liustiku kulutusala geoloogilisest ehitusest, jää liikumise suunast ja hilisemate geoloogiliste tegurite (nt.merejää ja liustikusulamisvee) toimest. Jää sulamisel jäi selles sisalduv kivimaterjal maha, millest osa purunes kruusaks ja liivaks, osa aga jäi rahnudena alles. Suuri kristalseid kivimeist rändkive nimetatakse rändrahnudeks, kui läbimõõt on üle 10m, nimetatakse rahnu hiidrahnuks ja neid on Eestis rohkesti.
11. kuni 15. sajandil kasutasid mitmed keskaegsed kirjamehed terminit "rüütellikkus", kuid iga autori puhul oli selle tähenduses erinevusi. Mõnikord tähistas see elukutset, teinekord sotsiaalset klassi, ilukirjanduslikes teostes nagu "Rolandi laul" tähistas sõna "rüütellikkus" väärikat tegutsemist lahingus. Alates 12. sajandist hakati rüütellikkuse all mõistma erinevate moraalsete, religioossete ja sotsiaalsete normide kogumit, mida iga rüütel pidi järgima. Selle kogumi või koodeksi osad varieerusid piirkonniti, kuid põhilisteks väärtusteks olid julgus, ausus ja lojaalsus. Lisaks hakkas see suunama rüütlite igapäevast elu ja käitumist, rüütel pidi olema rüütellik ka siis, kui ta parasjagu polnud sõjateenistuses. Keskaegsed rüütlid hindasid roomlaste pärandit, ülistasid nende vaprust, taktikat ja ideoloogiat. Sellest annavad tunnistust mitmete Vana-Rooma autorite sõjateemaliste teoste tõlked prantsuse keelde 13. - 15. sajandil. Juba 13
sekstiil 6 võrdset osa, detsiil 10 võrdset osa, protsentiil 100 võrdset osa. · Momentideks nimetatakse rea liikmete väärtuste ja mingi arvu vaheliste hälvete astendamisel saadud arvude aritmeetilisi keskmisi. Arvu, millega momendi leidmisel hälbeid astendatakse, nimetatakse momendi järguks. VARIATSIOONINÄITARVUD · Variatsiooniamplituud (R= Xmax-Xmin)näitab äärmuste vahet. Äärmusi kirjeldab, ei kirjelda seda mis on kogumi sees. Väheväärtuslik, infot pea ei olegi. · Absoluutsed variatsiooninäitarvud: variatsiooniamplituud, keskmine lineaarhälve, dispersioon ja standardhälve, kvartiilhälve. Absoluutsete variatsiooninäitarvude suurus sõltub variantide absoluutväärtustest, mis muudab nad erinevate ridade võrdlemisel raskesti kasutatavateks. Teiseks probleemiks absoluutsete varieeruvusnäitarvude kasutamisel on ühik. Neil on mõõdetava suurusega
H1: M kesk palk on väiksem kui 250 ühikut H0: >=250 H1: < 250 korrigeeritud valimi maht n 10 empiiriline väärtus N+ 7 olulisuse nivoo 10% vasakpoolne kriitiline väärtus 3 parempoolne kriitiline väärtus N+ kr 7 be definitsioonid ritu arv, siis keskmine liige. Kui liikmeid on paaris arv, siis kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine. Suure kogumi korral on mediaa i võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25%. võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% d. Kvartiilid on iseenesest asendikeskmised, mis iseloomustavad tunnuse paiknevust. Alumise ja ülemise kvartiili vahele jäävad pooled d. Kvartiilid on iseenesest asendikeskmised, mis iseloomustavad tunnuse paiknevust. Alumise ja ülemise kvartiili vahele jäävad pooled äht sigma).(dispersio - lad. keeles hajumine). a suurem on tunnuse väärtuste hajuvus
Kooslus ja populatsioon Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. Levila on ühe liigi levinemisala. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Kõik putukad moodustavad erinevate putukaliikide kogumi ehk niidu putukakoosluse Kõik vaadeldud niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal
vaba ehk spontaanne kiirgus 3.stimuleeritud kiirgus(footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed) Laserid-on eriliiki valgusallikad,milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe (L-light,A-amplification by, S-stimulated, E-emission of, R-radiation ehk valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) *pöördhõive saavutamine on laseriehituse põhiprobleem *pöördhõive-aatomite või molekulide kogumi ajutine seisund,milles ergastatud osakesi on rohkem kui ergastamata osakesi *tavahõive- aatomite/molekulidekogumi tavaseisund,milles ergastatud osakesi on vähem kui ergastamata osakesi LASERKIIRGUS TEKIB:stimuleeritud kiirgusaktidel. Laserkiirgurites saavutatakse pöördhõive,kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu LASERI EHITUS: *põhiosad:kiirgur(aktiivaine;tahkised/vedelikud/gaasid),ergasti ja optiline
9. Kompilatsioon on a) autorsuse omastamine, teise isiku loodu avaldamine oma nime all või b) teiste autorite töödest kokkukirjutatud, ainestikku iseseisvalt läbitöötamata koostatud teos? 10. Representatiivsusvead ehk esindusvead tulenevad a) ebaõigetest vaatlusmeetoditest; b) ebatäpsest andmete üleskirjutamisest? 11. Mis on esinduslik valim? a) valim, mis hõlmab kõik uuritava kogumi üksikliikmed, b) valim, mille kõik olulised tunnused jaotuvad samamoodi kui üldkogumis 12. Kui suur peab olema 95%-lise usaldusnivoo korral proovi (valimi) suurus, et veapiirid ei ületaks a) 1%; b) 10%? ...a) 10000 ja b) 100....................................................................................................................... 13. Analüüsi puhul a) lahutatakse uuritav nähtus kui tervik osadeks; b) ühendatakse uuritava nähtuse eri küljed ja tunnused mõtteliseks tervikuks
kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Üldkogumi uurimisel on kaks võimalust: a) uuritakse üldkogumi kõiki elemente b) uuritakse selle üldkogumi mingit osahulka ja tehakse selle osahulga uurimise põhjal järeldusi terve üldkogumi kohta. 5.Mõõtmiseks võetud üldkogumi osa nimetatakse valimiks. 6.Valim peab olema küllalt arvukas ming igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. 7.Statistiline rida- uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadud vaadeldava tunnuse väärtuste rida 8.Variatsioonrida- väärtuse kasvamise või kahanemise järgi järjestatud valim 9.Sagedustabel- võtab andmebaasist kokku mitmel objektil esineb antud väärtus ehk esitab vastava sageduse 10.Diagramm- andmete esitamise graafiline viis 11.Mood- tunnuse kõige enam esinev väärtus 12.Mediaan- tunnuse väärtus, mille väiksemaid ja suuremaid väärtusi on võrdne arv 13
7.klass Koostanud: Anu Laidinen RAHVALUULE VÄIKELIIGID 2010 Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on vanasõnad mõistatused kõnekäänud Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on Click to edit Master text styles Second level lühikesed Third level väljendusrikkad Fourth level Fifth level tabavad. Rahvaluule väikeliigid 7.klass VANASÕNAD kir jeldavad, iseloo...
3; 3; 4; 1; 3; 5; 2; 2; 3; 3; 8; 3; 2; 3; 8; 4; 6; 3; 2; 4; 2; 1; 1; 6; 5; 4; 2; 2; 3; 1; 1; 2; 3; 4; 6; 6; 3; 3; 2; 4; 3; 5; 1; 2; 4; 8 2. Variatsioonrida 1; 1; 1; 1; 1; 1; 1; 1; 1; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 8; 8; 8 3. Kogumi maht 83 4. Mood Mo: 3 5. Mediaan Me: 3 6. Sagedus- ja jaotustabel X/f fi Wi(%) 1 9 10,8 % 2 22 26,5 % 3 25 30 % 4 10 12 % 5 5 6% 6 9 10,8 % 8 3 3,6 % 7. Aritmeetiline keskmine = = 3,27 = 3,27 8
ette jrgmiselt: 1)puiduproovid mdanik-kahjustuse selgitamiseks tehakse puurimisega. 2) teraseproovid selle tmbetugevuse, keevitatavuse, hapruse ja lgisitkuse mramiseks. 3) betoonitarindist puuritakse vlja proovikehad lbimduga 10 cm, krgusega 12 cm. Renoveerimise eesmrgid ja koloogilised aspektid. koloogilised aspektid. 1)Ajalooliste hoonete mistlik renoveerimine. 2)Vhendada mttetut prgi ja ehitusjtmete hulka. 3)relinna milj ja selle kompleksse silimise korral kogumi terviklik vrtustamine ja planeerimise vajadus. 4)Vanad tispuithooned kujutavad endast naturaalset ja koloogilist elukeskkonda, mille loomine tnapeval oleks linnades sageli liiga kallis ja energiamahukas. Renoveerimise eesmrgid. Sstev renoveerimine on vana maja kohandamine uueks kasutuseks niimoodi, et maksimaalselt silitada vrtusliku substantsi, arvesse vttes ja rakendades vanas majas peidus olevaid ja vimalusi. Renoveerimisel kasutatavad terminid ja misted.
Statistika 1 Statistika põhimõisted STATISTIKA - 1. KIRJELDAV STATISTIKA andmete korrastamine, nähtavaks tegemine, lihtsamate karakteristikute arvutamine 2. TÕENÄOSUSTEOORIA 3. ÜLDISTAV / JÄRELDAV (MATEMAATILINE) STATISTIKA suhteliselt väikese osa objektide (valimi) andmete abil järelduste tegemine kõigi objektide kogumi (üldkogumi) kohta. Järelduste tegemine põhineb tõenäosusteoorial VALIM ÜLDKOGUM STATISTILINE ANDMESTIK OBJEKTID, TUNNUSED, VÄÄRTUSED ANDMETE e TUNNUSTE TÜÜBID 1 KIRJELDAV STATISTIKA 1. Tabelite koostamine 2. Graafikud ja joonised 3. Lihtsamate karakteristikute arvutamine Andmetabeli koostamine Iga objekt saab endale tabelis ühe rea,
Statistiline tõenäosus 1) Uurisin, mitu patja on inimestel voodis. 2) Uurimuse viisin läbi internetis, kasutades erinevaid sotsiaalvõrgustikke (Facebook, Twitter). 3) Kogumi maht: 93 4) Statistiline rida: 1, 1, 2, 2, 2, 2, 2, 1, 1, 1, 0, 1, 2, 1, 7, 0, 1, 1, 2, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 5, 4, 1, 3, 1, 1, 1, 1, 1, 3, 2, 5, 1, 1, 0, 0, 1, 1, 2, 4, 3, 0, 3, 2, 1, 2, 2, 1, 1, 2, 2, 3, 1, 4, 1, 2, 3, 1, 1, 1, 2, 4, 5, 1, 2, 2, 2, 1, 2, 1, 5, 4, 1, 3, 2, 3, 2, 1, 2, 3, 5, 1, 1, 2, 1, 1, 2, 0 5) Variatsioonirida: 0, 0, 0, 0, 0, 0, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1,
Kolmas tasand ehk Laiendatud toode, kus on väga suured stiimulid garantiid ja müügijärgne teenindamine, mida rakendatakse lisaks põhihüvele. Näiteks tuuakse toode koju või siis postikulu tasub toodet/teenust pakkuv ettevõtte. Paigaldatakse kaup tasuta soovitud kohale. Teenuse puhul on lisaväärtusteks rahulolu ning tasuta mingi toote näidise kaasa saamine. Toote kolmas tasand peab looma konkurentsieeliseid. Tänapäeval ostetakse tooteid harva nende omaduste kogumi tõttu, üha rohkem tuleb tootjatel mõelda ka sellele, millised on need väärtused, mida pakutav toode kannab ja kuidas need ühilduvad valitud sihtgrupi väärtushinnangutega. .
a1 f 1 + a 2 f 2 + ... + a n f n 1 x= N = N a i =1 1 f1 ( x1 - x) 2 f 1 + ... + ( x n - x) 2 f n 2 = N V = x Paaritu arvu puhul: Me = a i N +1 i= 2 Paaris arvu puhul: a i + a i +1 Me = 2 N i= 2 N kogumi e. valimi maht x tunnus f sagedus W suhteline sagedus x aritmeetiline keskmine Mo mood Me mediaan Q (Kv ) alumine kvartiil Q (Kv ) ülemine kvartiil dispersioon 2 standardhälve V variatsioonikordaja
Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest Lihtne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Õigusnormi hüpotees - eluliste asjaolude kirjeldus õigusnormi kehtimiseks Dispositsioon - näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda.
Teooria eeldab üksnes seda, et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste kogumeid, s.t neil on oma eelistusjärjekord. Tarbija eelistusteooria põhineb järgmistel aksioomidel: a) Oletame, et on antud kolm hüviste kogumit A, B ja C. Kui indiviid eelistab A-d B-le ja B-d C- le, siis eelistab ta A-d C-le. Täpselt samuti, kui indiviid on ükskõikne kogumite A ja B suhtes ja kogumite B ja C suhtes, on ta ükskõikne ka kogumi A ja C suhtes. Lõpuks, kui indiviid on ükskõikne kogumite A ja B suhtes, aga eelistab kogumit B kogumile C, siis ta peab eelistama ka kogumit A kogumile C. Õkskõiksuse all mõeldakse, et kogumid on tarbijale samaväärselt kasulikud. b) Kui indiviid on võimeline valima eri hüviste vahel, peab ta suutma neid ka järjestada. c) Kui kogu A sisaldab mingit hüvist rohkem kui kogum B, on kogum A eelistatum, kui kogum B
faktorimõjul, inimese eksimuse tulemusena; avastatavad). – juhuslikud vead (tekivad paratamatult igasugusel mõõtmisel ja vaatlemisel, ei mõjuta tulemusi; ei ole üldjuhul avastatavad). – süstemaatilised vead (tekivad mingi perioodilise või pidevalt tegutseva faktori mõju tulemusena, nt rikkis mõõteriist; võivad moonutada uuringu lõpptulemusi). 4) Rühmitamine – kogumi üksikliikmed jaotatakse teatud tunnuse alusel ühelaadilistest liikmetest koosnevateks rühmadeks. Lihtne rühmitamine – aluseks võetakse üks võimalikest tunnustest. Kombineeritud – rakendatakse sama kogumi suhtes rohkem kui üht rühmitamistunnust. Tüpoloogiline – jaotatakse kvalitatiivselt ebaühtlane kogum ühetüübilisi nähtusi hõlmavateks osakogumiteks (nt rahvastiku sotsiaalsed grupid). Analüütiline – nähtustes ja protsessides asetleidvate tendentside ja
3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud., lainekiir-, monokromaatilisus-ühevärvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet. ja lainepikkus-kas vahemaa, mille laine läbib ühe võnkega või perioodi jooksul või kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.. 4. Mis on tasalaine-samafaasipinnad moodustavad omavahel paraleelsete tasapindade kogumi. sfääriline laine-, tasalainet ja keralainet kujutav joonis? 5. Milline on seos lainepikkuse ja värvusaistingu vahel? Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid, mida inimesed tajuvad erinevalt. 6. kuidas saadakse valge valgus?punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla ehk violetne. Kui aga tahaksime segada valget värvi nõus, siis tuleks panna1 osa punast, 4,6 osa rohelist ja 0,06 osa sinist värvi. 7
võimeline tajuma maailma õigesti. Küsimus on aga selles, kas teadvus on võimeline tajuma maailma objektiivselt (kui ei siis miks) ja kas objektiivsus üldse eksisteerib ning kas uskumine objektiivsusesse võib olla ka lahti mõtestatud religioonina? Inimene ei ole võimeline maailma tajuma objektiivselt, kui tal on emotsionaalsed isiklikud probleemid või kui tal ei ole üldse emotsioone. Näiteks, kui ta paneb oma isiklike probleemide kogumi ühte patta, siis tähendab see teadvuste ühesuguseks muutumist. Emotsioonideta või emotsionaalsete probleemidega inimene ei oleks ilmselt siis enam inimene, vaid robot või mõni muu tehniline seade. Emotsioonidega võitlemine või nende üldse kõrvale jätmine ei aita maailma tajuda sellisena, nagu ta on. Inimene ei mõtle enam selge peaga, vaid kõik tema probleemid, emotsioonid või emotsioonide puudumine
DNA reparatsioon DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus eemaldatakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi. DNA-s tekib pidevalt kahjustusi, mis kinnistuvad järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena. Mutatsioonid on muutused organismi genoomse DNA nukleotiidses järjestuses, mis kinnituvad ja millega võivad kaasneda vaadeldava kogumi tunnuste muutused. Looduses on mikroorganismide kasv limiteeritud, kuna keskkonnatingimused on enamasti ebasoodsad. Põhilised kasvu limiteerivad tegurid on ebasoodne temperatuur, pH ja osmolaarsus. Samuti on piiratud toitainete kättesaadavus. Seega ei saa bakterid looduses pidevalt paljuneda ja on puhkavas seisundis ehk statsionaarses faasis. Sellises olukorras on eelistatud bakterid, kes suudavad piisavalt kiiresti
Chartier vs White Roger Chartier analüüsib Hayden White'i raamatut "Metahistory. The Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe" ning esitab White'le oma tekstiga mõned küsimused. White'i järgi näib ajaloolastel olevat voli oma äranägemist mööda vabalt valida, olgu siis teadlikult või mitte, ühe või teise tema poolt tuvastatud ajalookirjutusliku stiili vahel. Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab vastavalt oma moraalsetele või ideoloogistele hoiakutele valiku teha. Chartieri esimene küsimus kerkib esile seoses valikuvabaduse toetava positsiooni ühitamisega strukturaallingvistikast laenatud keeleteooriaga. Siit Chartieri esimene küsimus White'ile: kas on võimalik ilma tõsise vasturääkivuseta ühendada Saussure'i-järgset lingvistikat ja ajaloolase kui loovkirjaniku vabadust
professionaalsete oskuste pidev tõstmine ning arendamine ja selle kaudu Eesti majanduselu ning sotsiaalsfääri parendamine. Ühing tegutseb ostu- ja tarneahelate juhtimise eri valdkondades töötavate isikute, samuti ostu ja tarneahelate juhtimisest ja selle arendamisest huvitatud isikute ja institutsioonide aatelise ühendusena. Ühingu liikmeskond moodustab Eestis unikaalse ostu- ja tarneahelate juhtimise kompetentside kogumi. Liikmeskonda kuulumine on ostu- ja tarneahelate juhtimisega seotud ettevõttele ning isikule staatuse sümboliks. ● CIM KONVENTSIOON- Rahvusvaheline ● raudteeveokokkulepe, mis määratleb raudteeoperaatori ja kliendi vahelised õiguslikud suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on liitunud valdav osa Euroopa raudteefirmadest ja ettevõtetest.
b) mahukeskmised (keskväärtus, kaalutud aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine) - sõltuvad rea mahust. ASENDIKESKMISED Mediaan variatsioonrea keskmine liige. Tähis Me. Kui liikmeid on paaritu arv, siis keskmine liige. Kui liikmeid on paaris arv, siis kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine. Suure kogumi korral on mediaaniks statistiliste andmete 50% punkt. Mediaani kasutatakse juhul, kui andmete hulgas on ekstremaalseid väärtusi, mis oluliselt mõjutavad keskväärtust. Mood variatsioonrea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo Bimoodaalne - 2 moodi; multimoodaalne - rohkem moode (tegelikult mood puudub); antimodaalne - andmete reas esinevad ainult ühesuguse sagedusega tunnuse väärtused. Mood on tunnuse kõige tüüpilisem väärtus
rasvavarude vähesuse tõttu või muul põhjusel enam ei uinugi, vaid jäävad kevadeni ringi liikuma ja toitu otsima. Kes eestis magavad talveund? Talveund magavad kõik meie kahepaiksed ja roomajad. Rohukonnad ja rohelised konnad lähevad talvituma veekogude põhjamutta või kivide vahele. Mõned rohukonnad talvituvad sobivate veekogude puudusel ka vanades salvkaevudes. Kui saarmas või mink leiab veekogu põhjast talvituvate konnade kogumi, hakkab ta seal nagu sahvris vajadust mööda toidu järel käima. Nii võib ta kevadeks hävitada terve kogumi. Roomajad ja teised kahepaiksed kaevuvad paksu kõdukihi alla või külmumispiirist sügavamale pinnasesse. Teinekord sobib ka näriliseurg või muu maa-alune tühemik. Rästikutel ja nastikutel on kombeks koguneda aastaid samadesse talvekorteritesse. Kevaditi hajuvad loomad sealt isegi kuni mitme kilomeetri kaugusele, sügisel pöördutakse taas samasse talvituskohta tagasi
moonutatakse meelega, seda tehakse kui andmete andja või ka saaja on ühel või teisel põhjusel moonutamisest huvitatud.) 2. Mittetahtlikult tekitatud vead: jämedad(võib tekkida mõõtmist, vaatlust.. segava faktori mõjul);juhuslikud(tekivad paratamatult igasugusel mõõtmisel ja vaatlemisel);süstemaatilised vead(tekivad mingi perioodilise või pidevalt tegutseva faktori mõju tulemusena, nt rikkis mõõteriista tõttu). 4. Rühmitamine – eesmärgiks on kogumi üksikasjalikum iseloomustamine. Toimub nii, et kogumi üksikliikmed jaotatakse teatud tunnuse alusel ühelaadilistest liikmetest koosnevateks rühmadeks. Nt analüütilise rühmitamise eesmärgiks on avastada nähtuste kujunemises valitsevaid varjatud seoseid ja seaduspärasid. Nt võib ettevõtteid jaoatda rühmadeks majanduslike tulemuste, kasumi jms alusel. Ligikaudseks rühmade arvu määramiseks kasutatakse valemit: r=1+3,32*log n
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
