Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Massimigratsioon. Kas rikastab või ohustab Euroopat? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida siis teha oma kodanikuga?
  • Kui mitte kunagi Matemaatika peal ju maailma seisab Tore jah?
  • Miks on aga vaja kohe panna piirisid kinni?
  • Kuhu neile minna mida nad homme süüavad kuidas edasi elada?
Kas massiimmigratsioon rikastab
või ohustab Euroopat?
Immigratsioon on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa. Peamine migratsioonide põhjus on sõda. Täna, kahetuhande viieteistkümnendal aastal peamised sõjakolled asuvad Ukrainas, Sirias, Iraagis ja veel mõnedes riikides. Siin toimub sõjaseisukord , mobiliseeritakse vägesid, iga päev hukatakse palju inimesi. Kogu situatsioon niisigustes kohtades pole stabiilne: nii ekonoomiline ja poliitiline kui ka sotsiaalne. Ei ole hämmastav , et inimesed kardavad oma elu, lapse ja tuleviku pärast ning immigreeruvad. Nad põgenevad sõjast, näljast, hädast, diskriminatsioonist, loodusõnnetustest ja teistest põhjustest kuid ka immigreeruvad teisse riiki, et raha teenida.
Missugused on siis niisuguse tugeva migratsiooni Euroopas ja teistes maailmas, nagu täna, tagajärjed? Kas toob positiivset või negatiivset mõju? Kuidas migratsioon kajastub meie igapäevases elus? Sellises essees ma tahaksin proovida nendele küsimustele vastata ning jagada oma arvamust.
Paljudes arenenudes riikides, nagu Saksamaa, on head tingimused immigrantidele: nendele andakse elualust, abiraha , aidatakse tööd leida, aga see ei saa jätkata kaua, sellepärast, et riikide ressursid on kitsad ning kõigepealt valitsus hoolitseb oma kodanikke eest. Kui pagulasi on liiga palju, mõned riigid hakkavad oma piire kinni panna.
Meile Eestimaale tulevad immigrantid ka. Meie juurde tuleb umbes kolmsaga seitsekümmend kolm inimesi. Uurimisandmettel see on ainult 2-3 pere iga maakonda . Teiste riikidega võrreldes see on väga väike arv. Tundub, et miks siis ei tuua oma panust sellele asjale?
Immigratsioon on üks tänasest tähtsamatest probleemidest.
Käsitletav teema tekitab inimestes hirmu, paanikat. Isegi kui sõjaseisukorda ei ole, mõned inimesed elavad halvastes tingumustes ja loevad iga kopikat . Ja siis need, kes rändavad, olid enne imigratsiooni keskklass ning nendel on vaja anda sama elutingimusi nagu varem. Aga mida siis teha oma kodanikuga? On raske kõikidele anda elukohta, töid, toitu jne.
See võib olla väga ohtlik immigrantimaale, sellepärast et tihti niisugused pagulased lihtsalt pressivad raha välja ja lähetavad neid oma kodumaale . Niimodi nad arenguvad oma riigi majandust, aga ei too kasu seal, kus nad töötavad. Teine halb asi niisuguses situatsioonis on see, et immigrantide tõttu kannatab selle riigi elanikkond, nende potentsiaalsed töökohad on kinni.
Ka pagulastele makstakse abiraha, mille pärast majanduse olukord halveneb veel rohkem.
Teine peamine migratsioonide põhjus on soda. Täna, kahetuhande viieteistkümnendal aastal peamised sõjakolled asuvad Ukrainas, Sirias, Iraagis ja veel mõnedes riikides. Siin toimub sõjaseisukord, mobiliseeritakse vägesid, iga päev hukatakse palju inimesi. Kogu situatsioon niisigustes kohtades pole stabiilne: nii ekonoomiline ja poliitiline kui ka sotsiaalne. Ei ole hämmastavalt, et inimesed kardavad oma elu, lapse ja tuleviku pärast ning emigreerivad.
Vaid uue elukoha endale hakkab täna raskem ja raskem leida. Jah, paljudes arenenudes riikides, nagu Saksamaas, on head tingimused immigrantidele: nendele andakse ulualust, abirahat, aidakse töid otsida, aga see ei saa jätkata kaua, sellepärast, et riikide ressursid on kitsad ning kõigepealt valitsus hoolitseb oma kodanikke pärast.
Kui pagulasi on liiga palju, mõned riigid hakkavad oma piire kinni panna. Ühtemoodi neid võib aru saada, sellepärast, et isegi kui sõjaseisukorra ei ole, mõned inimesed elavad halvastes tingumustes ja arvavad iga kopikat. Ja siis need, kes rändavad, olid enne emigratsiooni keskklass ning nendel on vaja anda sama elutingimusi nagu varem. Aga mida siis teha oma kodanikuga? On raske kõikidele anda elukohta, töid, toitu jne.
Vaid uue elukoha endale hakkab täna raskem ja raskem leida. Jah,
Loetletude peale on veel üks tõsine probleem - illegaalsed pagulased. Eestis aga see pole nii levinud asi kui Euroopas ja Venemaas, sellepärast et meil muidu ei ole palju immigrantisid.
Niisuguste pagulaste hulk kasvab siis, kui piiride mööda astumine tehakse keerulisem. Inimestel ei ole enam variante ja siis nad on nõus äärmuslikkudele abinõudele. Nende immigrantide vastu pole võimalik jälgida ja sellepärast tänapäeval ei ole statiistikat, kust võib tegelikult migratsiooni situatsioonist maailmas teada saada.
Illegaallased elavad hirmuäratavates tingimustes. Nende olukord võib isegi võrrelda orjadega. Nendele suhtutakse absoluutselt ebaausalt. Immigrantid peavad suure hulgaga elada antisanitaarsetes elukohtades ilma dokumentita või mingite õigusteta, ning nendele ei laseta oma kodumaale tagasi minna.
Isegi halvam neil on situatsioon koos palgaga. Tööandjale on vaja odavat tööjõudu ja pagulased ei või isegi kaevata. Ja siis võiks olla niimodi, et nad allakirjutasid ühele summale lepingut, aga tegelikult nendele makstakse palju vähem.
Ja siis, kui niisuguste imiigrante leidakse valistus, neid tavaliselt lihtsalt saadakse tagasi nende kodumaale ilma võimaluseta, et selles riigis legaalselt raha teenida. Nad tulevad tagasi tühjalt.
Aga kui me räägime legaalsete immigrantide kohta, isegi siin - Eestimaal, pole kõik nii suurepäraselt. Probleem on selline, et inimesed tihti lihtsalt kardavad neid. Põhjus on see, et teistel maadel kultuur on sagedasti väga erinev meiest. Erinevad usud , kommed, traditsioonid ja väärtused. Viimastel aastatel pagulased tihti kolivad ka kogu oma perega . Kui neid tuleb liiga palju, võiks juhtuma niimodi, et nende kultuur kiiresti levineb meie riigis ja hakkab olla dominaantseks. Niisuguste muutuste näidisi on juba üsna palju. Mõnedes riikides, näiteks Niderlaandis, on juba asulad, kus ülekaalukas osa elanikkonda on teiste riigi elanikud, ning nad täidavad juhtpositsiooni linnavalitsuses. Sellistes kohtades räägitakse ebariiklikult keelt, toimub teine religioon .
Jah, on ka positiivsed aspektid – etniline mtmekesilus on tänapäeval oluline ja kasulik asi. Mõnikord see on isegi hea, kui riigis elatakse erinevate rahvuste inimesed. Ajuti ilmneb huvitav kultuur, mis imas endale kõik teiste maade häid külgesid. Oleks tõesti tore, kui see toimuks sagedam, kui see tegelikult on.
Tihti juhtub niimodi, et riigisse tulevad immigrantid, kes lävivad terroristide organisatsioonisid ning nad toovad ainult viletsusi ja ohustusi oma käitumisega ja tegevustega. Ja inimesed kardavad kodusõdade ja terroristlikute aktide tõttu. Mõnikord sellised mõted on õiglased, mõnikord aga mitte. See on väga tõsine teema, mis puudutab juba psühholoogiat, inimeste manitsuste probleemi ja karjainstikti. Kuigi ma jätkan usuda, et tänapaevane inimkond oskab mõtelda oma peaga ning meid pole nii lihtsalt ära petta . Aga, kui ma vaatan uudisi, kus näidatakse, näiteks, selline absuurdne situatsioon Ukrainas, ma hakkan juba kahtlema.
Vaid ikkagi inimesed Euroopas ja meie Eestimaal ka ei taha, et nende riikidele tulevad pagulased, isegi teiste Euroopa liidu liikmete kodanikud, sellepärast, et nad kardavad tööpuduste kasvamise pärast. Töötaoleku probleem on juba olemas, aga immigrantide hoovus ei nõrgene ning nad jätkavad ära võtta ebakvalifitseerituid töökohasid, mis on olemas. Selle riigi kodanikud aga ei taha niisugust tööd ja tihti võtavad töötule abirahasid ning ootavad ilusamaid aegasid. Aga aja pärast situatsioon et muutu: immigrante tuleb veel rohkem ning nad töötavad, õpivad keelt ja saavad parem töökohta, aga kodanikud nende kahe kõrgharidustega mitte. Seevastu me teame kõrgeim matemaatikat ja, muidugi, kasutame seda sagedamini kui mitte kunagi. Matemaatika peal ju maailma seisab. Tore, jah?
Aga see on juba teine jutusoon.
Meie teema tulles me näeme, et kui immigrante on nii palju nagu praegu mõnedes Euroopa riikides, nende valitsused hakkavad keerustama oma piiride läbikäiku tingimusi, limiteerivad, annulleerivad abiraha, teevad viisareziimi või üldse panevad oma piirisid kinni, aga sellistega tegevustega nad teevad majandulsiku situatsiooni oma riigis isegi veel halvam ja lihtsalt provotseerivad illegaalse pagulaste suurendamist.
Miks on aga vaja kohe panna piirisid kinni? Oleks palju parem ja kasulikum, kui riigivalitsus tugevdaks immigrantide arvestamist ja hakaks seadusandluse pidamise peale karmilt jälgima. Siis neil ilmuks võimalus täpselt teada, mitu immigrante on praegu riigis ning millega nad tegelevad.
Lisaks kõigile, kas on see üldse õige? Kui inimesed asutavad riigipiiril laagreid, ei tea kuhu neile minna, mida nad homme süüavad, kuidas edasi elada? Me oleme Inimesed. Siis käitume nagu Inimesed.
Ma arvan, et praegu maailma situatsioon on väga ebastabiilne, isegi kriitiline. Mõnikord, kui ma vaatan uudiseid ja siin räägitakse, kuidas poliitikad teevad nende „targaid“ otsustusi, minule on see seletamatult. Miks nad niimodi kohtlevad, kui kõik inimesed, isegi lapsed, saavad aru, et see ainult teeb situatsiooni halvam?
Ma pole poliitik ning ei tea, mida on vaja teha, et neid konflikte lahendada, vaid ma täpselt tean, et ei taha elada maailmas, kus inimesed on sunnitud heita oma maju, oma kodumaad ning iga päev karta oma elu pärast.
Vasakule Paremale
Massimigratsioon-Kas rikastab või ohustab Euroopat #1 Massimigratsioon-Kas rikastab või ohustab Euroopat #2 Massimigratsioon-Kas rikastab või ohustab Euroopat #3 Massimigratsioon-Kas rikastab või ohustab Euroopat #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Selline töö oli kirjutatud esseekonkursi jaoks. Esseel on sissejuhatus, imigratsiooni põhjused, plussid ja minusid, selle mõju inimeste elule ning kokkuvõtte.

Sarnased õppematerjalid

Immigrantide integreerimine läbi ettevõtluse
16
docx

Immigrantide integreerimine läbi ettevõtluse

2011 aastal algas Süürias kodusõda. Ei läinud palju mööda kui inimesed hakkasid oma kodudest põgenema ning oma elu päästma. Esialgu põgeneti lihtsalt sõjakoldest kaugemale ja hiljem ka naaberriikidesse, aga õige pea hakati tulema ka üle Vahemere. Lisaks Süüria sõjapõgenikele tuleb Lähis-Ida regioonist ka Euroopase palju majanduspõgenikke, et paremale elule saada. Kuna Vahemereäärsed riigid ei suuda tulevat inimmassi üksi ümberpaigutada ega neid toetada, siis võeti Euroopa Liidus vastu otsus põgenike ümberjaotamise osas. Kvoodisüsteemile vastavalt pidi iga riik ümberpaigutama teatud arv põgenikke või kui sellega nõus ei oldud, siis trahvi maksma. Peale põgenike ümberpaigutamist leidsid paljud riigid end probleemi eest, et kuidas neid ühiskonda edukalt integreerida ning vältida nende radikaliseerumist ja ka põgenemist mõnda teise riiki. Eesti otsustas minna seda teed, et paigutada kvoodipõgenikud üle Eesti laiali. Mõned sattusid

Politoloogia
Pagulased
4
docx

Pagulased

Pagulased Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini

Ühiskonnaõpetus
Pagulaskriisi mõju Euroopa majandusele
6
docx

Pagulaskriisi mõju Euroopa majandusele

Estonian Business School Majandusteooria ja rahanduse õppetool Pagulaskriisi mõju Euroopa majandusele Essee Indro Madison BEB-1 Õppejõud: Meelis Kitsing Tallinn 2015 2015. aastal kõige rohkem tähelepanu saanud teema on pagulaste sisseränne Euroopasse. Euroopa Komisjon ennustab 2015. aasta sügise majandusprognoosis, et 2017 aasta lõpuks on jõudnud Euroopasse ligi kolm miljonit pagulast. Kui Euroopasse tuleb mitu miljonit inimest juurde, siis kindlasti mõjutab see ka majandust. Kui miski mõjutab majandust, siis see miski mõjutab ka meid kõiki. Järelikult on tegemist küsimusega, millele ei saa tähelepanu pööramata jätta, kas pagulaskriisil on Euroopale positiivne või negatiivne mõju?

Majandusõpe
Õigus taotleda asüüli
22
docx

Õigus taotleda asüüli

teistes maades ja seda varjupaika kasutada.  ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõjapõgenikke, kuid 1967. aasta New Yorgi protokolliga laienes selle kehtivus kogu maailmale. Konventsiooniga ei saa kehtestada vastutavale riigile kohustust läbi vaadata varjupaiga taotlust; kohustuse kehtestab Dublini konventsioon1. Eesti liitus pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal. Lähtudes Genfi konventsioonist ja protokollist on varjupaiga saamine inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus

Ühiskond
Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes
46
odt

Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes

..................21 Lisa 1. Internetipõhine ankeetküsitlus........................................................................21 2 Sissejuhatus Inimesed on rännanud aegade algusest peale. Põhjuseid elukoha vahetamiseks on olnud erinevaid. Üldisemalt võib rännet jagada vabatahtlikuks ja sunnituks. Kui vabatahtlik ränne tuleneb inimese isiklikest või majanduslikest huvidest, siis sunnitud rände korral on ollakse sunnitud oma elukohast lahkuma näiteks sõja, looduskatastroofi, küüditamise või tagakiusu tõttu. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 81- 183) Uurimistöö teema sai valitud sellepärast, et põgenike teema on hetkel väga aktuaalne. Samuti ei ole teemat Hiiumaa mastaabis varem uurimistööna käsitletud. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ning praktilisest osast. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada

Ühiskond
Teine demograafiline üleminek industriaalmaades-2002-
12
doc

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002),

tõlgendada kui sündimuse langus alla tõenäolise piiri. 2. Kahe eduka demograafilise ülemineku mudel Esiteks tuleb märkida, et uue mudeli osa, mis puudutab traditsioonilist demograafilist üleminekut erineb varasematest visanditest, kus rahvusvaheline ränne oli lisatud. Kui varasemad mudelid lihtsalt näitasid, et kasvukõverad olid kiiresti tõusmas kui suremus oli vähenemas ning sündimus oli vaikselt hakanud suremusele järgnema, nad näitasid et Euroopa rahvastiku kiire kasvamise ajal kandus see edasi üle maailma ning asustati ,,uusi maailmu". Jean-Claude Chesnais, kes presenteeris esimest lihtsustatud mudelit, arvutas ise, et 1846-1932 üle 50 miljoni emigrandi jättis Euroopa ning asus elama USA'sse, Kanadasse, Ladina- Ameerikasse ning Okeaaniasse. Kontinent oli rahutustes väga mitmeid aastaid. Kaks 1

Riigiteadus
Nukumaja analüüs
38
docx

Nukumaja analüüs

igalugu üks suur katusümbol ja Ibsen loobus solioloogist ehk tegelaste poolt tegevuse vältel valjuhäälselt kõrvalmärkuste tegemisest nagu ei toonud ka tegelased kuuldavale oma tegutseismotiive. Ibsenil aga ei muutunud läbi ajastute kindlad elemendid näiteks remarkid- massivne mahukas mööbel oli alati ta tseenides, et toonitada tegevupaigale lasuvat raskuse ja konservatiivsuse vaimu. Veel loob Ibsen iga karakteri omaette isiksuses, kelle käitmune ja loomus on seotud päritolu või keskkonna mõjust ta arengul ja vaadetel. Selliste rõhkude ja võtetega lõi Ibsen kirjutamismudeli mis oli eeskujuks paljudele hilisematele realitslikutele kirjanikele, ka proosa vorims hakkasid näitekirjanikud oma teoseid looma ka just Henrik Ibseni eeskujul 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg, koht ja ajaloolised/ ühiskonnakorra tegurid. 19. sajandi keskpaik Norra, kas Oslo või Bergeni linn. Ühiskonna tegureid mingeid räigeid ei olnud, majandus kasvas, rahvastik kasvas ehki toimus

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu analüüs
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

läks õu kempsu. Seal kohtus ka Meemet, temaga rääkides sai Leemet teada, et sõrmus on täitsa tavaline lihtsalt kena ese. Tagasi tulles oli Leemtil kerge olla ja rõõmuga nõuds ta enda ette pada põdra liha. Kui homme sõbrad kokku said jagati muljeid, Leemet ei tahtnud öelda tesitele ,et ta ära rääkis. Kõigil olid halvad arvamused väljaarvatud Pärtelil kes läks Leemetiga tülli selle üle kas leib maitseb hästi või mitte. Igatahes Pärtel lahkus pundist kui ülejäänud läksid inimahvide juurde kus laulusid lõkke juures ning aitasid inimahve nende toimetustes. Hiie meeldis väga suurele täile, kes vahepeal oli targaks saanud. Kuid see oli päeva rahu enne tormi, sest koduteel otsis Pärtel valjhäälselt Leemet, et talle teatada, et nende isa on otsustanud külla minna. Sõbrad küll kinnitasid, et ei ole hullu ja nad endiselt saavad aega koos veeta kuid siiski olid mõlemad teadlikud, et olukord

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun