Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Masinaelemendid lõpueksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võlling, liide, rihm, ülekandearv, keere, telg, võllid, kulum, veereingutus, radiaal, kulumi, tolerants, kandevõime, laager, mehhanism, keermes, liist, tigu, laagrid, lõtk, klassifikatsioon, keevis, rattad, libise, sidur, masinaelement, liim, liited, rummöördemoment, rihmülekande, reduktor, koonus, sidurid, töövõime, skeemid, siirdeist1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada
või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik jõumasina ja töömasina võlle vahetult ühendada. Enamkasutatavad ülekanded on: · hammasülekanne · rihmülekanne · kettülekanne · kruviülekanne e. keermesülekanne · hõõrdülekanne Üheks tähtsamaks ülekannet iseloomustavaks teguriks on ülekandearv. Rihmülekande ülekandearvu leidmiseks jagatakse vedava rihmaratta läbimõõt veetava rihmaratta läbimõõduga /d/. Hammas- ja kettülekande puhul jagatakse veetava ratta hammaste arv vedava ratta hammaste arvuga /z/. I= d1/d2= z1/z2,=n2/n1, kus 1-vedav ratas, 2-veetav ratas. n- rataste pöörete arv/min Kasutegur: kaod libisemise, hõõrdumise, veeretakistuse läbi. Alati vähendab lõpptulemust võrreldes lähtesuurusega e väiksem kui 1 Hammasülekanded
näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 48. Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: korduvalt lahtivõetav ja koostatav; suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; liide võib edukalt olla suvalises asendis; tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. 50. Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks
Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Väändepinge. Tugevustingimus väändel. Keermesliite koostamisel või lahtivõtmisel tuleb detaile pöörata või kinni hoida. Selleks on nad varustatud momendi ülekandmist võimaldavate elementidega: poldid peadega, T
A 0,7 ka , 6 . Siit Aõ h Wõ . 52. Keermesliide ja selle iseloomustus. Peamise lahtivõetava liite — keermesliite — tunnus on keermestatud elementide kasutamine. Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Keermesliite koostamisel või lahtivõtmisel tuleb detaile pöörata või kinni hoida. Selleks on nad varustatud momendi ülekandmist võimaldavate elementidega: poldid peadega, mutrid sobivate pindadega. Keermesliidete suur levik seletub võimalusega saada võtmele üsna väikese jõu rakendamisega suuri telgjõudusid, võimalusega kinnitada
ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded
pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on isatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk-veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel. Käiguvahetusmehhanism asetseb käigukasti karteri ülemises või külgmises kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid. Käikude vahetamiseks kasutatavate
32. Normaalpinge arvutus puhtpaindel. Kui paindel varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment Mp, siis on tegemist puhtpaindega M max = [ ] W 32. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. Lõikepinge tekib, kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse. Lõige on detaili tööseisund, kus ristlõikes arvutatakse vaid põikjõudu Q((lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes detaili telje ristsihis ; lõiketsoonist välja jääb varda telg sirgeks; lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnaliseks) Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisel vastava piirseisundi eel. Arvutustes eeldatakse ühtlast lõikepinge laetustkoormamisel detailides tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat Q = [ ] nihkepinget. A 33. Väändepinge. Tugevustingimus väändel.
1 2 3 4 Ajam,u 18,6 9,32 6,17 4,58 Kiilrihmaülekanne, ulü 5,31 2,63 1,74 1,3 Kooniline reduktor, ukü 3,55 3,55 3,55 3,55 Analüüs: 1. variandi mootorit ei ole otstarbekas valida kuna ajami ülekandearv on liiga suur. 2. variandi mootor on optimaalne valik. Tagab ajami kompaktsuse. 3. variandi mootorit ei ole otstarbekas valida kuna ajami ülekandearv on liiga väike. 4. variandi mootoril on pöördesagedus väike, mistõttu kannatab mootori kompaktsus. Ei ole soovitatav kasutada väikese võimsusega ajamites. Määran konveieri ajamivõlli pöörlemissageduse maksimaalse lubatud hälbe: Arvutan konveieri trummi minimaalse ja maksimaalse lubatud pöörlemissageduse:
akustilisi, keemilisi jt.) 2.1 Toodete konstruktsioonielementide süstemaatika - masinate ja aparaatide üldotstarbelised detailid ning talitluselemendid 1.Üldotstarbelised konstruktsioonelemendid - tuua üldotstarbeliste masinadetailide ja -elementide süstematiseeritud loetelu (klassifikatsioon). Liitedetailid: lahtivõetavad ja kinnisliited nt. keermes-, liist-, neet-, keevis-.liim- jt liited) Tugi- ja kandedetailid teljed, võllid, laagerdused,juhikud, korpused nt. raamid,kronsteinid,toed. Ühendus- ja ülekandedetailid: sidurid, hõõrdülekanded, hammasülekanded, muud (nt. rihm-, kett-, kruviülekanne ja nukkmehhanismid). Elastsed detailid (peamiselt vedrud) Talitluselemendid (ajamid, reduktorid, pidurid, amortisaatorid jt). 2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis).
8 = m/T2 = 35,89/358,91 = 0,1 m = 0,1*T2 = 0,1*358,91 = 35,891kg Peamine parameeter telgede vahe aw, mm: aw = Ka*(u+1)*(T2*103/a*u2*[]2H)1/3*KH aw = 43*(3,5+1)*(358,91*103/0,36*3,52*6572)1/3*1=110,95~115 mm aw=115 mm kus Ka abitegur. Kaldhammaste jaoks Ka = 43 a = B2/aw suure ratta hambavöö laius. a = 0,36 u reduktori ülekandearv 3,5 T2 pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, 358,91N*m []H vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge 657 MPa KH tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlast jaotumist hamba pikkusel. 1 Hambumise moodul 2 2 103 25,8358,91103 = = =1,906~1,9 2 2 [] 179,3141,4294,1 m=2 kus: = 5,8 abitegur, kaldhammaste jaoks 2 21153,538
PM min = PT / 12 (3)3 kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 2 0,92 kettülekande kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Siis PM min = PT / 12 (3)3 = 748 W / (0,94 * 0,92 * 0,993) 891 W Trumli pöörlemissagedus nT = (30 * T ) / = (30*1) / 3,14 9,55 min-1 Siis reduktori pöörlemissagedus nR = nT * uK, kus uK kettülekande ülekandearv. Valime uK = 2,8 (valitav suurus, selle saab muuta vahemikus 1< u < 7 ), siis nR= nT * uK = 9,55 * 2,8 26,74 min-1 Lähtudes võimsusest PM min = 0,891 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 26,74 min-1 valime mootorreduktori. Antud tingimustega sobib mootorreduktor R 77 DT 90S4 võimsus PM = 1,1 kW pöördemoment M = 390 Nm pöörlemissagedus nR = 27 min-1 ülekandearv uR = 52,07
1. Määrata töömasina ajamivõlli pöörlemissagedus ntm, p/min ntm = ---------------- - πD 60 x 1000 x 0,9 ntm = ---------------------- = 76,4 p/min 3,14 x 225 2. Määrata antud nominaalvõimsuse Pnom järgi ajami kõigi nelja mootori jaoks eraldi ajami ülekandearv. nnom1 2865 u1 = ------------ = --------- = 37,5 ntm 76,4 nnom2 1425 u2 = ------------ = --------- = 18,6 ntm 76,4 nnom3 960 u3 = ------------ = --------- = 12,6 ntm 76,4
Jahutatakse õhu käes. Kasutatakse peamiselt tööriista terasete juures karastus hapruste vähendamiseks. Suure kõvaduse ning kulumis kindluse säilitamine. Kesknoolutamisel kuumutatakse terast 250-500o . Kasutatakse mitmesuguste vedrude, aga ka löökkoormuse töötavate tööriistade töötlemisel. Kõrgnoolutamine kuumutatakse 500-670o , eesmärgiks on plastilisuse ja sitkuse suurendamine ja sise pingete vähendamine. Sellevõrra väheneb ka tugevus ja kõvadus( teljed, võllid, poldid). Noolutus reziimi valikul tuleb silmas pidada, et karastamisel saadud kõvadus väheneb kuumutamisel kuni 200o 15%, kuni 300o 40% ja kuni 550o 90%. Temperatuuri määramiseks kasutatakse kuumutamis ahjudes termomeetreid või püromeetreid. Termilise töötlemise näited Meislid peavad kannatama lööke, olema sitked ja säilitama kõva lõike tera. Puurid süsinikust puure karastatkse 780-800o ja jahutatakse esmalt vees ja seejärel õlis. Termogeemiline töötlemine
Valin elektrimootori 100L4 , mille võimsus on 4kW ja tegelik pöörlemiskiirus ne = 1430 min Valitud elektrimootori nurkkiiruse: ne 3,14 1430 rad el = = = 149,67 ( ) 30 30 s Ülekande põhiparameeterarvutus el 149,67 Üldine ülekandearv: iüld = = = 11,97 k 12,5 Hambumise täpsustatud ülekandearv valitud elektrimootori rihmülekande ir = 4 puhul n D 1400 0,32 3,14 i h'' = el k = = 2,74 2Vk 30i r 2 2 30 4 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel: Pel 4000 1
· Mehhanism on kompaktne (vähe lülisid) · Mehhanismi tööd on lihtne sünkroniseerida Hammasülekanne On hammasratastel põhinev pöörlemiskiirust vähendav ja pöörlemismomenti suurendav ülekandemehhanism. Reduktor Kui hammasülekanne on paigutatud korpuse sisse nimetatakse seda reduktoriks. Sõltuvalt hambuvate hammasrattapaaride arvust liigitatakse reduktorid ühe või mitmeastmelisteks Üheastmelise reduktori ülekandearv on kuni 8, kaheastmelisel kuni 60 ja kolmeastmelisel kuni 250. Reduktori ülekandearvu saab kindlaks teha nurkkiiruste, rataste läbimõõdu või hammaste arvu suhtena v=1/2 v=D2/D1 v=Z2/Z1 Liigitus rataste pöörlemistelgedeasendi järgi · Silindrilised teljed paralleelsed · Koonilised -teljed lõikuvad · Kruviratastega -teljed kiivsed · Hupoidülekanne -nihutatud ülekanne · Hammaslattülekanne
1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 (tigureduktoril 1 0,75); 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Trumli pöörlemissagedus nT=30* T /=30*0,75/3,14=7,2 1/min Siis reduktori pöörlemissagedus nR=NT*UK ,kus uK kettülekanne ülekandearv. Valime u K = 1,8 (valitav suurus; seda saab muuta, tavaliselt 1 u 7 ), siis nR = nT *uK = 7,2 *1,8 13 1/min Lähtudes võimsusest PM min = 0,412 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 13 min-1 valime mootorreduktori. Sobib mootorreduktor R 77 DT 80K4 [4]:
Ava keerulisem toota ja kontrollida, seetõttu kasutatakse rohkem seda. Võib olla ühe järgu väiksema täpsusega kui võll (H7/n6). Vähendab tööriistade arvu avale. 12 Võllisüsteem kui on majanduslikult põhjendatud (nt ühesugune võll mitmele avale, automootoris kolvisõrm, mis seob kolbi ja kepsu). Pindade puhul, mis ei ole otseselt avad või võllid (astmed, soonte sügavused) antakse enamasti sümmeetriline tolerants. Soovitav anda maksimimmaterjali tingimus, sest see võimaldab vajadusel parandada detaili mõõdet vähenemise suunas. Istu valik: - skeem ja valida sobiv istu tüüp; - valida ja leida põhihälve (ES või EI; es või ei) standardist ISO 286-1; - leida tabelitest tolerantside väärtused (IT ehk TD või Td) standardist ISO 286-1; - arvutada ülejäänud piirhälbed;
Siis PM min = = 779 W. 1 2 3 0,94 0,92 0,99 Trumli pöörlemissagedus -1-1 30T 30 1,25 11,9 min . nT = = 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus n R = nT u K , kus uK kettülekanne ülekandearv. Valime u K = 1,5 (valitav suurus; selle saab muuta, tavaliselt 1 u 7 ), siis n R = nT u K = 11,9 1,5 min-1-1 17,9 5 -1 Lähtudes võimsusest PM min = 0,78 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 17,9min valime mootorreduktor. Sobib mootorreduktor R 77 DT 90S4 [4]: võimsus PM = 1,1 kW; pöördemoment M = 580 Nm;
MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata. Tööpõhimõtte järgi: Ainesliited, Hõõrdliited, Geomeetrilise lukustusega liited. Või siis ka polt-, liist-, keevisliited. 6. Milliseid ajamite komponente teate
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
1 2 3 3 0,8 * 0,92 * 0,99 3 Valime mootor DTE90L4 [1]: võimsus PN = 1,5 kW; pöördemoment M = 9,8 Nm; pöörlemissagedus n = 1455 min-1 ( 152 rad/s); käivitusmoment MBmax = 20 Nm; kasutegur N 86 %; rootori võlli läbimõõt dm = 24 mm. Ajami üldülekandearv 152 u = ut u r = = = 101 T 1,5 kus ut tiguülekanne ülekandearv; ur rihmülekanne ülekandearv. u 101 Valime ur = 2, siis u t = = = 50,5 ur 2 2. Tiguülekanne arvutus Teo keermekäikude arv z1 = 1 Sõltub ülekandearvust: 8 < u 14 z1 = 4;14 < u 30 z1 = 2; u > 30 z1 = 1[ 2]. Tiguratta hammaste arv z 2 = z1 * u t = 1 * 50,5 = 50,5 valime z2 = 51 Seega tegelik ülekandearv n z 51 ut = 1 = 1 = = 51 n2 z 2 1
Ƞ3 – laagripaari kasutegur, Ƞ3 ≈ 0,99 PT 1621 PM min 1900W 1,9kW 1 2 3 0.94 0,92 0,99 Trumli pöörlemissagedus 30 T 30 1,5 1 nT 14,3 min Järelikult reduktori pöörlemissagedus n R nT u K uK – kettülekande ülekandearv, uK = 1,6 1 n R nT u K 14,3 1,6 22,9 min Lähtudes võimsuses PMmin = 1,9 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 22,9 1/min, valime mootorreduktori. Sobib mootorreduktor R87DV100M4 Võimsus PM = 2,2 kW Pöördemoment M = 900 N*m Pöörlemissagedus nR = 23 1/min Ülekandearv uR = 60,35 Reduktori väljundvõlli nurkkiirus n R 23 rad
õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4. siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6. õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9. tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12. ühendusstutser. 13 Tööolukorras on vedavad ja veetavad kettad jõuga P kokku surutud. Siduri lahutamiseks tõmmatakse suruketas kaugemale. Selleks peab juht rakendama pedaalile P jõudu Pn Pn = ia Ajami ülekandearv (ia) sõltub hoobade 1, 2 ja 3 õlgade a, b, c, d, e ning f vahekorrast ja määrab kindlaks pedaali käigu L. Joonis 18: Siduri mehaanilise ajami skeem 1. siduripedaal 2. lahutushoob 3. lahutuskäpa muhv 4. survekettas 5. lahutus muhv(viimik) Pn. pedaalile rakendatav jõud P. survekettale rakenduv jõud a; b; c; d; e ja f. õlgade pikkused L. siduripedaali vabakäik. g. lahutuskäpa ja lahutusmuhvi vaheline lõtk
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Kettülekanne A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 d2 M d1 T KETTÜLEKANNE 1. Projekteerida rihm- või kettülekanne. Kui õppekoodi viimane number A on paarisarv – projekteerida rihmülekanne, kui A on paaritu arv – projekteerida kettülekanne. Lähteandmed valida tabelist õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi. A 0 1 2 3 4
päikeseratta suhtes; T p päikeseratta hammaste arv. Üksikute käikude ülekandearvu leidmiseks tuleb arvestada, et pöördemomenti võib edasi anda läbi mitme planetaarülekande ja samas ka seda, et mingi hammasratas võib mõne ülekande puhul olla kinni pidurdatud, st n = 0 (vt 3.5). Näiteks on punktis 3.5 toodud kahe planetaarülekandega kolmekäigulise planetaarreduktori ülekandearvud järgmised. Esimese käigu ülekandearv: Tp i1 = 2 + Tkr kus T p on päikeseratta hammaste arv, Tkr kroonratta hammaste arv. Teise käigu ülekandearv: Tp i2 = 1 + Tkr Kolmanda käigu ülekandearv: i3 = 1,0 Tkr Tagasikäigu ülekandearv: itag = Tp Nagu juba öeldud, on planetaarreduktoris vähemalt kaks planetaarülekannet ja siis on tegemist kolmekäigulise käigukastiga: kaks aeglustavat käiku ( I ja II käik),
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 1-B Variant nr. Töö nimetus: Veerelaagri valik ja arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.05.2014 1 Veerelaagrite valik ja arvutus d2/2 m m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli
Millal kasutatakse tihvliiteid? Millised tihvtide liigid on korduskasutatavad? TIHVTLIIDE = liide, kus ühendatud detailid on geomeetriliselt lukustatud lõikele/muljumisele töötavate tihvti abil. Korduvkasutada saab koonustihvte, kärntihvte, vedrutihvte. 3. Milles sesneb vedrutihvti eripära?
Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 21)Sidurikorv Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega
Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) Mosse on ise üks paras koost! :D (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide) Liikumatud liited tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse. Tarvilik, kui on vaja süsteeme laiali lammutada valmistamisel, transportimisel, remondil (Poltliide) Kinnisliide liikumatu liide, mida ei ole võimalik lahti võtta.
1,2 Suurel rattal 18451501 [ 2 ]= = 800 MPa 1,2 Arvutustes kasutame väikseimat lubatud pinget: [H] = 800 MPa Lubatud paindepinge [ p ]= Flim [S F ] [Flim] piirpinge, [Flim] = 500...550 MPa, [SF] varutegur, [SH] = 1,8 500 [ p ]= Flim = = 278 MPa [S F ] 1,8 Ülekande moodul m= K m Kus 3 KT2 2 [ F ]u bd z 1 Ka = 14, u ülekandearv, K koormustegur, K = K * K * Kv, ,d K koormuse jaotumise tegur, K = 1, K koormuse konsentratsiooni tegur, K = 1,1...1,25, Kv dünaamikategur, Kv = 1,05, K = 1 * 1,25 * 1,05 1,31 bd ratta laiuse tegur, bd = 0,3...0,6, z1 väikeratta hammaste arv, z1 = 12. a w =14 3 1,3160 27850,612 2 = 1,2 mm Tugevdame ülekannet, valides m = 5 mm Suure hammasratta hammaste arv: z 2 =z 1u=125 = 60
Küsimused: osa 11. Teljed ja võllid 1. Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates? Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest. Telg/võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto
annaabi.ee 
