Iseseisev töö a) Hommikusöök lasteaia lapsele: Neljavilja puder,Maasika moosiga Piim Õun b) 3-käiguline lõunasöök ajateenijale: Borsi supp Hakk-Kotlett keedetud kartuliga ja valge kastmega Mannavaht piimaga c) Õhtusöök hooldekodu patsiendile: Kartuli püree singi kastmega Jogurt või Puuvili Keefir/Piim Koostatud konspekti abil,Robert Rand (K-11A)
Mannapuder Kaerahelbepuder Risoto Ploff Keedetud pasta Praetud kala – kilu Ahjukana Pikpoiss Hakkliha kotletid Kurzeme strogonov Guljašš Kartulilisand Köögiviljalisand Sealiha portsjonitükid Seapraad Üleküpsetatud sealiha Mulgikapsas Köögiviljavorm Makaronivorm värskekapsa ja hakklihaga Maksapasteet Kartulisalat Rosolje Rosolje Puuvilja salat Täidetud munad ja singirullid Kakaokisell Leivasupp hapukoorega Mannavaht Riisilumi Kamavaht Kohupiimavaht Saiavorm Aitäh vaatamast! Koostanud: Inna Raud
Osakesed väiksemad kui 10 astmes -7 cm Pihus Osakesed suuremad, kui 10 astmes -7 cm Hägused, ebapüsivad, koosnevad suurematest molekulidest või ioonide kogumikest. Jämepihused Pihustunud aine olek Pihustuskeskkond *Suspensioon Tahke Vedel nt. porivesi *Emulsioon Vedel Vedel nt. õlivesi *Vaht Gaas Vedel, tahke nt. mannavaht / vahukoor *Aerosool Vedel Gaas nt. aevastus/köhimine
Pakutava pearoa Kanakaste riisi ja Kotletid tatrapudru ja Hakklihakste pasta ja Ahjulõhe keedukartuli ja Pilaff kaalika-redise nimetus magushapu kapsa- tomati-kurgi salatiga hiinakapsa-peedisalatiga värske kapsa-kurgi salatiga porgandi salatiga salatiga Pakutava magustoidu Kohupiima-kamavaht Leivakreem Rosinakisell Maasika-mannavaht Küpsisetort nimetus pohladega vahukoorega kohupiimavormiga piimaga
tee, küürimis vedelikud, vedelad ravimid. · Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole. Tarded on: Sütt, hapupiim, lihased, nahk, makaronid, oad, herned, leib, sai. Iseloomulik on vananemine. Vahud tekivad- gaasi pihustamisel vedelikku nt mannavaht, vahukoor. Aerosoolides on tahke aine pihustatud gaasides. Happed- Ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Esimesel kohal ALATI VESINIK! Liigitatakse kolmel viisil: * Hapnikusisalduse järgi · Prootonite e. vesinike arvu järgi · Happe tugevuse järgi Tugevad happed on lahustes jagunenud täielik ioonideks. Hapete tunnused: Hapu maitse, * söövitav toime
tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik ja tahke lahustumatu aine. (liiv vees) · EMULSIOON vedelik ja lahustumatu vedelik. (piim, majonees) · VAHT vedelik ja lahustumatu gaas. (vahustatud vahukoor, mannavaht) · TARRE voolavuse kaotanud kolloidlahus. (sült)
.Tõelisest lahustes on osakesed vastavate mõõtmetega(10-7)ebapüsivad,kolloidlahused on näiliselt phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk.(tolmune õhk, juukselakk,deodorant).Tarre-voolavuse kaotanud,tahke kolloidlahus(sült,tarretis).Tõelise ja kolloidlahuse sarnasus-koosnevad kahest ainest.Tõelistes lahustes on 1aine jaotunud teises üksikute ioonide molekulide või aatomitena.Kolloidlahuses koosnevad pihustunud aine oskakesed tuhandetest ioonidest,molekulidest, aatomitest.
Laktoosivaba koolimenüü : Makaroni-singivorm, tomativiilud, täistera küpsised Kodune seljanka,mannavaht, porgand Hakklihakaste, kartulipuder Aedviljasupp, banaan Kapsahautis hakklihaga, keedukartul, mahlatarretis + rukkileib, sai, mahl, erinevad salatid, vesi Menüü hiinlastele : Chef special soup: Paks supp kana, sealiha, kreveti, nuudli ja juurviljadega Tom Yum chicken: Vürtsine Tai supp seente, sidrunilehtede, sidrunirohu ja koriandriga AsianFair special Lamb: Lambaliha seente, paprika, porgandi ja punase chilipipraga brandikastmes Konjee lamb:
Kahekäiguline menüü kooliõpilastele. I käik Pearoog. Keedetud kartul, kaste, ananassi-porgandi salat, piim, mahl. II käik Järelroog. Karamellkissell moosiga. *** I käik Pearoog. Frikadelli supp. II käik Järelroog. Mannavaht piimaga. *** I käik Pearoog. Makaronid vorstiga, mahl, piim. II käik. Järelroog. Puuvili (õun, pirn) *** I käik Pearoog. Pilaff, piim, mahl. II käik. Järelroog. Kohuke, puuvili. Kolmekäiguline menüü firma külalistele. I käik Eelroog Soojad võileivad. II käik Pearoog. Kartulipuder, valge kaste, värskekapsa-kurgi salat, piim, mahl. III käik Järelroog. Kook, kohv, tee. *** I käik Eelroog. Püreesupp. II käik Pearoog.
Pihussüsteemid Lahus: tõeline lahus: aineosakeste läbimõõt väike 10-7cm(destilleeritud vesi happed) Kolloidlahus: aineosakeste läbimõõt 10-7-10-5cm(piim, vesi, värvid) Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril
Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama. Hiljem toimus eesti köögi niiöelda teine kihikuks ja siis on tuntuks saanud pelmeenid, kartulisalat, marineeritud kõrvits, hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, plaadikoogid, kissell, mannavaht, bors ja seljanka. Viimastest aastakümnetest on mõned Eesti rahvustoidud oma tähtsust kaotamas, kuid siiski eelistatakse pühade ajal paljudes peredes traditsioonilisi toite.
5 päeva menüü Esmaspäev : Eelroog : Lõhe kuumal taldrikul 150g 30 portsjonit Seene püreesupp 150g 30 portsjonit Supp : Seljanka 300g 60 portsjonit Pearoog : Kanakoivad sulatatud juustu , seente , ahjukartuli ja porgandisalatiga 100/70/60/50 150 portsjonit Tatravorm hakkliha ja peediga 100 g 45 portsjonit Magustoit : Mannavaht 100 g 40 portsjonit Apelsinivahvlid moosiga ( 2 tk portsjonis) 50 g / 30 g 40 portsjonit Teisipäev : Eelroog : Kartuli salat 150 g 50 portsjonit Lillkapsa juustu püreesupp 150 g 70 portsjonit Supp : Hernesupp 300 g 55 portsjonit Pearoog : Pasta Bolognese 250 g 80 portsjonit Räimekotletid kodujuustukastmega , ahjukartuliga ja peedisalatiga 300 g 60 portsjonit Magustoit : Rukki pohlavaht 50 g 30 portsjonit
Kuna osakesed on vikesed pole nad nhtavad ja lahus on lbipaistev. Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest vi molekulidest, kuid palja silmaga neid ei ne.(veeplasma, taimemahl, heitvesi). Tarded e geelid- kolloidlahused, mis on kaotanud oma voolavuse ja muutunud elastseks aineks. (juust, hapupiim, slt). Koagulatsioon- kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks (keetmisel vi praadimisel toimub koagulatsioon). Vahud- gaas on pihustunud vedelikus (sebivaht, mannavaht, vahukoor). Aerosool- tahket ainet v vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda (pilved, udu, tolm, sudu, suits, tahm). Emulsioon- vedelik on pihustunud teises vedelikus (piim, majonees, vi, koor). Suspensioon- tahke aine on pihustatud vedelikku (lubimrt, livrvid, lubjapiim).
Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamiseks põllukultuuriks ning igapäevaseks toiduks. Kartuleid küpsetati koos koorega tuhas ja panniga ahjus, keedeti koorega ja kooritult, kasutati nii suppide keetmisel kui putrude valmistamisel, leibade ja saiade küpsetamisel ning iseseisvate toitudena. Lõuna-Eesti ja Peipsimaa Keedeti ohtrasti tatratanguputru.
Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. Populaarseks sai talupoja tuhasküpsetatud kartul ja kaalikas. · 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. · 19.sajandi künnise ületamisega muutus ühtaegu ka euroopaliku kulinaariateaduse suund ja ka serveerimistavad. Vana komme asetada kõik pakutav söögiseltskonna ette ühekorraga (servicc a la rancaise) hakkas tasapisi taanduma. Roogasid hakati serveerima üksteise järel. Seda uut stiili, mis sai alguse rikkast ja uhkeldavast Vene õukonnast, nimetatakse service a la russe. · 19
N: piparmündi tee. Tuli a) tuli ehk leek. N: Tormab nii, et tuli takus. b) tegusõna ,,tulema". N: Tuli talv ja tulid tuisud. Viis a) number viis b) meetod kuidas midagi teha N: Sel viisil. c) lauluviis, meloodia N: Peab viisi. Masintõlke keerulisus (2) Polüseemid sõnad, millel on mitu võimalikku tähendust sõltuvalt teistest sõnadest, millega nad koos lauses esinevad. Ingl k mouth of river, branch of bank Eesti k metsavaht/mannavaht Masintõlke hindamine · Puhta teksti tõlkekvaliteet arusaadavus ja mõistetavus, täpsus, usaldatavus, stiil; · Rakendatavus sõnastike koostamiseks ning täiendamiseks; · Laiendatavus uute keelepaaride ning uute ainevaldkondade jaoks; · Kulutused võrreldes inimese poolt läbiviidava tõlkega; · Võimalus käivitada masintõlget oma tavalise tekstitoimetusprogrammi seest; · Nõuded arvuti riistvarale; · Hind ja kiirus. Kokkuvõte
- Muld või liiv + õhk = tolm - Vesi + õhk = udu - Pilved, tubakasuits - Sudu (suits + tolm + udu) - Sissehingatav õhk (tolmuosakesed) - Lakid, värvid, deodorandid, aerosoolid - Mürkkemikaalid, väetised 12.02.2006 11 Vahud Pihustunud aine on gaas ja pihuskeskkond on vedelik või tahke aine Näiteid igapäevaelust: - Õhk + seebivesi = seebivaht - Õhk + plast = vahtplast (poroloon) - Vahukoor, mannavaht, "lumepallid" - Tahked vahud - vahtklaas, vahtbetoon - Looduslik vaht pimsskivi (ehituses ja lihvimiseks) 12.02.2006 12 Kolloidlahused Kolloidosakesed koosnevad kuni miljardist ioonist, aatomist või molekulist Kolloidosakesed liituvad suuremateks osakesteks ehk koaguleeruvad (munavalge hüübimine keetmisel) Tarre ehk geel elastne, voolavuse kaotanud kolloidlahus (sült, hapupiim, tarretis,
Sellepärast antakse palju suhkrut neil juhtudel, kui on vaja kiiresti täiendada energiavarusid kudedes, näiteks järsu ja tugeva pingutuse puhul sportlastel. Suhkrud on ka vajalikud nõrga südametegevusega inimestele. Niisama tähtsad on suhkrud laste toitlustamisel, sest lapsed on väga liikuvad ja kulutavad palju energiat. Tselluloosi on kõigis taimsetes toiduainetes, sest see on taimede rakukesta peamine koostisosa. Lastele tuleb siiski selgitada, et magustoit on ka mannavaht, müsli jogurtiga ja maiustusi asendab ka puuvili. Kahjuks söövad meie lapsed liiga palju süsivesikuid. Näiteks leidub süsivesikuid meie laste lemmikutes - kartulikrõpsudes. Liigse süsivesikurikkaid toite 1 süües nagu jahu ja kondiitritooted võib hakata kimbutama kroomivaegus. Kroomirikas toit aitab pankrease hormoonil insuliini reguleerida veresuhkru hulka, hoiab ära diabeedi tekke.
Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu saslõkk, suhkruvatt, kartulivahvlid jne. 1980.90
Desserdid, järelroad 2. Kuidas jagunevad magustoidud serveerimis temp järgi? Too iga jaotuse kohta 2 näidet! Külmad magustoidud 10 14 kraadi: tarretised, kopmotid Soojad magusroad 65 kraadi: pannkoogid, pudrud Külmutatud magusroad -14 kraadi: jäätised, parfeed 3. Millised magustoidud sobivad pidulike ainete puhul,millised tavalise toidukorral? Pidulikud:parfeed,kreemid,tarretised,kook kastemega. Tavalised:kissellid,mannavaht,vormiroad,pannkoogid. 4. Milliseid nõusid kasutatakse magustoitude serveerimisel? Kausid,pokaalid,lusikad,taldrikud,deserditaldrikud 5. Milles seisneb puuviljade,marjade eeltöötlemine? Pesemine,koorimine.Ananassil eemaldame südamiku.Õun,pirn,banaan,avokaado- hapustatud vees hoida. 6. Kuidas toimub avokaadol kivi eemaldamine? 7. Kuidas toimub viinamarjade eeltöötlemine? Pesemine, pooleks ja seemned välja 8
vees · Zelatiin tardub 15-20`c juures 4 tundi · Agar-agar- Leotatakse 1:10-le 8-24 tundi, puhtasse vette ja Kuumutatakse keemiseni Tardub 35-40´c juures Tarretised · Puuviljadest ja mahladest- Ei sobi kiivi ja ananass · Piimast ja piimatoodetest- · Veinidest- · Kihilised tarretised- · Vahustatud tarretised- Vahud ja sambukid · Toorvahud- puuviljadest ja marjadest, kohupiimast, maitsestamine .... · Keedetud vahud- mannavaht, rukkijahuvaht, maitsestamine .... · Sambukid- marjapüree munavalge+ tarrendaine, lisandid ..... · Serveerimine ...... Kreemid · Muna- piimaseguta kreemid 35% rõõsk koor, Lisandid ...... Maitsestamine ..... Tarrendaine ..... Vormid.. Serveerimine .... Kreemid · Muna- piimaseguga kreemid Muna- piimakaste Vahukoor Tarrendaine Maitsestamine, lisandid Vormid.... Serveerimine... Pannkoogid · Jahu, vedelik, munad, söögisooda, pärm
keedetud kartul guljass kõrvitsa-õunasalat värskekapsa- kalapulgad kapsasalat leib hakklihahautis porgandisalat leib leivasupp piimaga peedi-küüslaugusalat leib jogurt leib saiavorm piimaga mannavaht piimaga Vahepala: Vahepala: Vahepala: Vahepala: jäätis apelsin mandariinid kapsa-puuviljasalat Õhtusöök: Õhtusöök: Õhtusöök: Õhtusöök: makaronisalat kala-riisivorm, kala-riisivorm tatrapuder viineritega leib tomati-kurgisalat tomati-kurgisalat leib
kartul, peale selle valmistasin veel pitsasid ja burgereid Valmistatud road- salatid: rosolje; kartulisalat; singi-riisisalat; kodujuustusalat; köögiviljasalat; tomati-kurgisalat; seenesalat; makaronisalat; pealinnasalat; makrasalat; kartulisalat; peedi-rõikasalat vinigrett; riisi-kanasalat; tuunikalasalat; fetajuustusalat; krevetisalat. Valmistatud road- desserdid: saiavorm piimaga; karamellkisell; kohupiimavaht marjadega; mannapuder kisselliga; kirsitarretis vahukoorega; mannavaht; pannkoogid moosiga; kohupiimavorm kisselliga; jõhvikavaht; riisipuding kisselliga; ahjubanaanid vaniljekastmes. 1.3 Kokkuvõttev analüüs Minu poolt ettevõttes sooritatud praktika kohta tahan öelda, et praktika periood oli minu jaoks väga huvitav ja mitmekesine. Kõige põnevam oli minu jaoks laeval praktikal olemise juures see, et töös ei tekkinud rutiini ega tüdimust. Koguaeg sai juurde uusi kogemusi nii teadmises kui praktikas
200 g kakaod (200 g 3,5% piima, 1 tl kakaod, 2 tl suhkrut) LISAPALA 1 puuvili LÕUNASÖÖK lihapallid (kotlet, kala) kartulipudruga (100 g), hautatud köögivili oliiviõliga või toorsalat 1 tl õliga magustoit 200 g (leivakreem piimaga või mannavaht piimaga või kohupiimakreem kisselliga või biojogurt mustikatega) VAHEPALA 1 terakukkel või 2 täisteraküpsist 200 g keefi rit või piima 1 toores porgand (1 kaalikaviil) ÕHTUSÖÖK 200250 g aedviljasuppi loomalihaga (lihapuljong,
hulgast ja pikkusest 15-30% võrra. Roogade küpsemisajad sõltuvad küpsetusmeetodist, kasutatavatest seadmetest ning roa liigist. Need ajad põhinevad suuresti kogemustele. Peale nn abiaegade tuleb arvestada ka nn ooteaegadega. Roog ei vaja sel ajal pidevat tegelemist, vaid sellel ajal saab tegeleda muude töödega. Seega ei lisa ooteajad toidu valmistamisel tööhulka ja sel ajal saab muude töödega tegeleda. Ooteajaks on nt: • Jahutamiseks kuluv aeg (nt mannavaht, kissell) • Tarretumiseks kuluv aeg • Kerkimiseks kuluv aeg • Küpsemiseks kuluv aeg Töö tegemiseks kuluva aja hulka mõjutavad paljud erinevad tegurid: • Tööetapid, mida ei ole võimalik mehhaniseerida, võtavad aega. Käsitsi tööd on palju eeltöötluses, nt kartulite silmastamine, kala rookimine ja fileerimine, masside vormimine. Ka puhastustööde seas on palju käsitsi tööd.
gaasid. · Vitamiinide paremaks omandamiseks. 1. süüa erinevaid toiduaineid 2. iga päev täisteratooteid. 3. pidevalt puuvilu, juurvilju. 4. liha, kala ja munad. 5. vältida vitamiinikadusid toiduvalmistamisel. Minu toitumine Toit Kolmapäev hotdog kartul,kaste ja hakkkana koib jäätis vesi mahl Toit Neljapäev hotdog kartul kaste kalapulgad mannavaht ühepajatoit väike pakk krõpsu mahl piim vesi Toit Reede hotdog saiake õun makaronid kastmega jäätis piim mahl mineraalvesi Toit Laupäev hotdog makaronid mahl võileivad Toit Pühapäev pannkoogid mahl saslõkk mineraalvesi krõpsud Toit esmaspäev pizza mahl saslõkk kali kook jäätis aura tee Toit Teisipäev pizza tee plohv vesi õun jäätis seljanka kapsas Toit Kolmapäev võileib tee kartul, kaste vesi täidetud sai jäätis mahl
Piimatooted tulid karjakasvatusega Peamiselt tarvitati hapupiima, koort, võid, pett, kohupiima, valmistati sõira Mets-ja merelindude munad, hiljem kodulindude munad 19.saj hakati rajama ka puuvilja -ja marjaaedu Metsaannid : marjad, pähklid, seened Nimeta Eesti toidud vastavalt liigile : Magustoidud ja küpsetised. Tarvitati kama ( keefiriga, hapupiimaga, joguritiga) Lumepallisupp – ujuvad saared Magus supp kuivatatud puuviljadest Mustikasupp Rukkijahuvaht, odrajahuvaht Mannavaht Pannkoogid ( tatrajahu, tangupudru) Kohupiimakook Marjavaht e marjalumi Õunakook Mahlatarretised Kaneelirullid Leivasupp(marjadega, puuviljadega) Karask Leib Seenepirukas Rabarbarikook Värsked puuviljad, piimakisell, karamellikisell, ahjuõunad Sepik, pidusai, pärmitaignast plaadipirukad, kartulisaiad, kringel, mulgi korv, pannleib, moosi piirak, kohupiima korp Leib Hapendatud rukkileib – naturaalselt kääritatud. Leiva koostisesse kuulub rukkijahu, vesi, juuretis, sool
120. Kohupiimasegu rosinatega 100 20 30 25 464 121. Rosinatega kohupiimakreem 100 9 6 31 240 122. Õunakissell, õunakompott 200 0 0 35 145 123. Kakaokissell 200 1 1 29 132 124. Kompott värsketest puuviljadest 200 0.4 0 36.4 150 125. Sidruni, apelsini tarretis 200 0.2 0 33.6 139 126. Mannavaht õuntest 110 2 0.1 24 108 127. Vanilje-koorekreem 100 1 14 22 231 128. Plombiir.kohvikus150g 100 3.2 15 20.8 227 129. Piimajäätis 100 3.2 3.5 21.3 126 130. Koorejäätis 100 3.3 10 20.8 179 131. Kohvi-s`okolaadikreem 130 3 12 28 240 132
Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Eesti rahvustoidud : 1 )
Kindlasti peaks Eesti külalidtele pakkuma meile eriti iseloomulikke toite: leiba ( magushaput rukkileiba, hapukapsaleiba, silguleiba), suupisteid ( kilusalatit, marineeritud ja soolatud räimi), sülti, sõira, suppe ( eestipärast herne-, talupoja-, külasuppi), põhitoite ( Mulgi putru, Mulgi kapsast, seapraadi, suitsutatud liha ja kala, hautatud hapukapsaid, verivorste), magustoite( metsamarju, keedetud vahtusid- rukkijahuvaht, mannavaht, odrajahuvaht, magusaid suppe), küpsetisi ( karaskit, sepikut, kohupiimapirukat, pannileiba) ning jooke ( kama, leivakalja, koduõlut). Eesti toitlustus- ja turismiettevõtted on võimelised pakkuma rohkem kui kahtsadat toitu, mida oma rahvustoiduks peame. 5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19
vahukoort jne. Piimatooted segatakse suhkruga ka soojendatakse ning lisatakse ette- valmistatud tarrendaine. Tarretisi võib valmistada kihilisi mille puhul tuleb enne järgmise kihi pealevalamist veenduda,et eelmine on küllaldaselt tarretunud. Tarretist võib ka vahustada , selleks jahutatakse tarretisesegu 30-35´c ja vahustatakse. Vahud- liigitatatakse valmistamise järgi : Toorvahud- kohupiimavaht,sokolaadivaht,vahukoor jne. Keedetud vahud- mannavaht,rukkijahuvaht, munavaht jne Eraldi võiks siia veel lisada sambukid kus munavalge vahustatakse suhkru ja marjapüreega ja peaaegu valmis massile lisatakse ettevalmistatud tarrendaine. Kreemid- liigitatakse valmistamise järgi: Koorekreemid- valmistatakse 35% rõõsast koorest erinevate lisanditega (kohvi,kakao,pähklid jms.)Maitsestamiseks suhkur,vanilla,ürdid,alkohoolsed joogid jne. Tugevama kreemi saamiseks võib lisada ettevalmistatud zelatiini.
tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsidhakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine.1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits jahapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo,pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik.1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite.
Pflanzen-164.jpg Harilik kitseenelas (Aruncus dioicus) Kõrge, püstine ja põõsjas puhmik, kuni 180 cm. Kasvab Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika Kasvukohaks sobib nii päikeseline kui varjuline koht, vähenõudlik Kasvumuld rammus, niiske ja viljakas Õitseb juuni-juuli 2. nädalat, Valged, sulgjad, püstised kreemikad õied, nagu mannavaht. Suvehaljad, suured, rohelised, sulgjad liitlehed Paljundamine kevadel seemnetega, puhmiku jagamise teel, isekülv Sobib suurem aed, massistutus aga ka soolotaimena Olemas ka lõhislehine sort. Sortidest " Kneiffii", "Waldgeister" http://www.aiamaailm.ee/muud-pusililled/875- kitseenelas.html Korea kitseenelas (Aruncus aethusifalius)
Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.-90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k
15 0.300 0.300 3 suhkur kg 0.030 0.03 0.060 0.060 4 Odrajahu kg 0.015 0.015 0.030 0.030 5 sool kg 0.000 0.000 0.000 0.000 6 vanillisuhkur kg 0.001 0.001 0.002 0.002 Lisand 1 piim(2,5%) l 0.050 0.05 0.100 0.100 Kokku: 0.296 0.592 TOIDU NIMETUS Mannavaht marjadega portsjoni kaal g 150 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 manna kg 0.018 0 0.018 0.036 2 vesi l 0.072 0 0.072 0.144 3 külm.marjad kg 0.019 0 0.019 0.038 4 siirup l 0.013 0 0.013 0.026
jm Sõir Praetud Marjavaht Saiakesed liha Marineerit Uluki- Kamavaht ud seened praad jõhvika- 290 kastmega Marineeri- Kalavorm Mannavaht tud kõrvits marjadega või rukki-, odrajahu, leivavaht Marineeri- Soolakala Leivasupp/- tud kartuliga kreem punapeet Hapukurk Praetud Vahukoor kala lisanditega
Paneeritud sealiha Verivorst/ käkk Pikkpoiss Tanguvorst Praetud liha Ulukipraad Kalavorm Soolakala kartuliga Praetud kala 109 Ühepajatoit Köögiviljakotletid Seenekotletid Tangu või kruubipuder Magustoidud Värsked marjad Marja ja puuviljakompotid Magusad klimbid Marjasupid Marjakissellid Piimakissell Karamellkissell Paksud kissellid Bubert Lumepallisupp Marjavaht Kamavaht jõhvikakastmega Mannavaht marjadega või rukkijahu, odrajahu, leivavaht leivasupp Vahukoor lisanditega Hapupiima/keefiritarretis Leivakreem Marjakreem Kamakreem Lusikapannkoogid, hapupiimapannkoogid Mannapuder kisselliga Küpsetised Odrakarask Korbid Hapupiimakoogid Munakoogid Rosinasai Pannileib Kaerakäkid Plaadipirukas pärmitaignast Väikesed pirukad pärmitaignast Kringlid Saiakesed Joogid Kali Hapupiim Kama
annaabi.ee 
