MANERISM ITAALIAS Eemaldumine renessansi ideaalidest kõrgrenessansi suurmeistrid olid oma loominguga trotsinud kaasaega levinuim nimetus uuele kunstistiilile on manerism maneristid püüdsid jäljendada suurmeistrite käekirja 19. sajandil peeti manerismi kunstiajaloo langusajaks Kuidas suhtuda manerismi? arvatakse, et kõrgrenessansiaegne kunst on üliväärtuslik igal ajal omanäoline kunst kõrgrenessansiaegne kunst ei saa olla igavesti hea kunsti etalon erinemine renessansist tänapäeval paljudele huvitav ja lähedane Mida taotlesid maneristid? veendumust, et kunstil on väärtust tema enese jaoks
Kunstiajalugu Manerism Itaalias 1. Milline oli manerismi suhe talle eelnenud kõrgrenessanssi? Milles nad sarnanesid, milles erinesid? Eemalduti renessansi ideaalidest. 16. sajandi sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja vastureformatsioon kõigutasid usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ja maailma harmooniasse. Maneristid võtsid palju renessansist üle, seal hulgas veendumuse, et kunstil on väärtust tema enese jaoks. Samas polnud maneristidele enam olulised renessansikunsti kaks peamist autoriteeti loodus ja antiikkunst. Manerism ei taotlenud enam harmooniat ja sümmeetriat. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Maneristide suhe usku oli vastuoluline ja sageli kujutasid nad usku külmalt ja ükskõikselt. Maneristid hakkasid kasutama eredaid värvitoone
jumala kingitus mõnele üksikule inimesele. Tema maalingute motiivid on võetud Piiblist. Kogu tema loomingu täidab eriline pinge. MANERISM Eemaldumine renessansi ideaalist. Juba 16 saj. teisest veerandist alates loodi kunsti, mis hakkas erinema senivaadeldud renessansikunstist. Renessansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas, mistõttu on sellisele kunstile raske anda ühist nimetajat. Levinum nimetus on manerism. Mida taotlesid maneristid. Maneristid võtsid renessansist üle , veendumuse, et kunstli on väärtus tema enese jaoks. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist ja materjali virtuoosliku valitsemist. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Paljud maneristid olid kireva elukäigu ja äärmuslike iseloomujoontega. Mis iseloomustab maneristliku maali.Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, tihti nn
MANERISM · 16.saj teisest veerandist · Kõrgrenes. Suurmeistrite maneeri jäljendamine- Michelangelo, Raffael · Eeskujuks ei olnud enam loodus ja antiik · Ei taotletud enam harmooiat ja sümeetriat (Õ. Lk. 81) · Ruumikujutuse ähmastumine (Õ.lk.82) · Ebatavalised, mürgised värvitoonid (Õ.lk.82) · Müstiline valgus · Ebatavline kompositsioon · Inimkeha kujutamine moonutatult · Maneristid esimesed moodsa kunsti esindajad PARMIGIANINO 1503-1540 · Inimkeha kujutamine moonutatult · Ebareaalne taust ( nt: lõpetamata sambad) (õ.lk.81) · Tegevuse kujutamine võimalikult kunstipäraselt ja graatsiliselt · ,,Pikakaelaline madonna" (õ.lk.81) · ,,Pauluse pöördumine" VENEETSIA TINTORETTO 1518-1594 · Eeskujuks Parmigianino · Toob sisse dramaatilisust, põnevust, pinget · Ebatavaline valgus (.õ.lk.82)
Manerism: *eemaldumine renessansi ideaalidest. *ren. kopeerimine, aga uuendatud sisu. *tnapeval mistetakse seda kui teistsuguste taotlustega kunsti. *maneristid hindasid keerukate tehniliste l-te lahendamist ja materjalide virtuooslikku ksitlemist. *eeskujuks polnud antiikkunst ega loodus. *ei taotletud harmooniat ega smmeetriat. *sageli esines peenutsev ilutsemine. *elegantsi taotlus Maalid: *ruumi kujutus hmastumine. *ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste
ja kaunistatud tornid · Loire'i jõe äärsed lossid O CHAMBORD Presidendi residents Ehitustööd jäid pooleli tagapool vaid 1 korrus Fassaad rahutu, kõrged korstnad ja tornid Keerdtrepp O BLOIS' LOSS Väiksem Keerdtrepp · FONTAINEBLEAU LOSS o Asub suures pargis o Seal on töötanud ka itaalia maalikunstnikud ja skulptorid, maneristid o Itaalia manerism fontainebleau koolkond ( jäljendajad ) · Leonardo kutsuti Prantsusmaale, kus ta suri ja on maetud · LOUVRE'I LOSS o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis vanem osa ( idaosa nelinurkse siseõuega - sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) arhitekt LESCOT Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe Goujoni omad
18. Milline on renessansile omane pildikompositsioon, kes arendas selle täiuslikkuseni? 19. Kirjelda mõnd Raffaeli tuntud maali. 20. Michelangelo kui skulptor. 21. Tutvusta Micehlangelo loomingut Sixtuse kabelis. 22. Mille poolest on tuntud Giorgione maal ,,Äike" 23. Millise värvitooni abil maalis Tizian oma parimad figuraalkompositsioonid. 24. Nimeta maalivaldkonnad milles Tizian maalis eriti häid teoseid. 25. Kuidas nimetatakse 16.saj II poole kunsti Itaalias? 26. Kuidas kujutasid maneristid anatoomiat ja milline oli nende maalide ruumikujutus? 1.Renessanss tähendas antiikkultuuri taassundi Mitmetes linnades tekkisid manukaftuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta. Kaugkaubandusega arenes rhamajandus ning pandi alus uuele pangandusele. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erinev äsjamöödunust. Renessansliku maailmavaate
eneseteostusse • Manerism – periood Euroopas renessanssi järel ja baroki eel • Halvustavas tähenduses • 19. saj peeti kunstiajaloo langusajaks Suhtumine manerismi • Arvamus, et igal ajal omanäoline kunst • Hinnatakse renessanssi • Kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik kehtiv hea kunst • Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti – teistsuguste taotlustega kunst • Huvitav, lähedane Maneristid • Võtsid renessansist palju üle, kuid oluliseks ei peetud enam loodust ja antiikkunsti • Tähtsustati: • Keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist • Materjali virtuooslikku valitsemist • Kunstnikud ei pooldanud vastureformatsiooni, katoliku usk vastuoluline • Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat – vabastas kunstnike fantaasia • Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsusetaotlus • Maalid • omane ruumikujutuse ähmastumine
jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Louvre'i loss: Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi
Manerism Itaalias Koostasid : Gerli ja Kristjan 2010 Iseloomustus Manerism oli peamiselt Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias levinud kunstivool, mille juures ei lähtutud enam elust, vaid suurmeistrite (Raffael, Michelangelo) loomingust, teisisõnu võeti üle ja rõhutati nende maneere Maneristid võtsid üle kõrgrenessansi üldistatud ja idealiseeriva käsitluslaadi, temaatikas kaldusid aga fantastika poole Iseloomulik maalile : Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla Maneristlik arhidektuur Kaunistustega liialdamine. Üksikosade lõtv seostamine.
( Ema portree) · Suurim portreemaalija oli Hans Holbein. ( Jane Seymouri portree) · Eestist pärit renessanssi ajastu kunstnik oli Michel Sittow. · Parim näide Tallinnas on Mustpeade vennaskonna maja. · Ruumikujutise ähmastumine. Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine. Valguse rõhutatud kasutamine. Inimese anatoomia on moonutatud. Oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. · Esialgu arvati, et maneristid püüdsid jäljendada mõne suurmeistri, näiteks Raffaeli välist vormi ja käekirja, kuid ei tabanud tema loomingu vaimset sisu aga ajapikku suhtumine muutus ajapikku on õpitud manerismi hindama kui teistsugust ja huvitavat kunsti. · Jacopo Tintoretto. ''Püha õhtusöömaaeg''. El Greco ''Püha Martin ja kerjus''
,,KARL V NÜHLBERGI LAHINGUS" suur võit GER protestantide üle o PAAVST PAULUS III lõpetamata sest paavstile need ei meeldinud kunagi o Natüürmordi tõi ITAsse Madalmaadest eluta esemed ,,PUUVILJAVAAGEN" o Tiziani POEG matkis hästi oma isa stiili ja ilmselt lõpetas ka isa viimased tööd kui too suri o Õpilaste seas mitmed tuntud kunstnikud, kes on üldiselt maneristid. Kopeerivad T. stiili. Kuulsaimad P. VERONESE ja TINTORETTO V. tuntud suurte söömaaegadega. "PIDUSÖÖK LEVI MAJAS" algselt Püha õhtusöömaaeg. Ka "KAANA PULM". Maalinud Doodzide palees suuri seinamaalinguid. Tintorettole iseloomulik taevasse tõusmised ja taevast laskumised. ! 1. keldri-luugivalguseefekt · PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG
saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss Kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Kasutatud allikad: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/prantsuse.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/16saj_prantsuse_kunst_leilalille.htm
Cranach näitab hoopis punajuukselist kaunitari, kes hoiab küll käes mõõka, aga libistab leebelt sõrmi läbi Olovernese juuste. Võibolla püüdis Cranach jätta muljet Juuditisilmakirjalikkusest ja peegeldas verist tapatööd vaid naise karmiinpunase riietuse, sealhulgas silmatorkava sametkübara abil. Küll on aga selge, et ta kujutas maalidel oma ajastu saksa naise tüüpi, kuigi näitas neid Juuditi, Venuse või Lucretiana. 3.Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistabBakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. 4
Seal on näha hästi kolmnurkkompositsiooni. Usuteemade kõrval on tal palju teoseid kus kujutatakse maise ilu kujutamist, mõnikord ka erootikat. Ta tödes on näha pintslitõmbeid, tööd ei ole siledaks tõmmatud. Ta on hinnatud kui ka hingeelu maalija. On teinud piibli tegelastest portreesid. Ta on maalinud ka karl viiendat. Vanaduses muutub tähtsaks tal tehniline ülesehitus. Püüab leida erinevaid hele-tumeduse astmeid. Manerism. On leitud et maneristid püüdsid väljendada mõne suurmeistri loomingut. Välist vormi ja maali käekirja. Kuid nad jäid nõrgaks suurmeistrite sisulise poolt. Vormi suutsid aga sisu mitte. Oli teistsuguse taotlusega kunst kui kõrgrenessanss. Ei hinda enam kunsti juures selliseid väärtusi nagu kõrgrenessanssis. Ei otsita harmooniat. Kunstnikud hakkavad otsima isksuse omapära Kunstnikud jäävad kaugeks natuke usuteemadel maalimisel. See tundub teisejärgulisena.
......................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Perspektiivi abil korrastatud pildimaailm väljendas veendumust, et tegelikku maailma on võimalik mõista ja valitseda. Uute pildimaailmade tekkimise taga peitus küsimus, kas on olemas miski, mida võiks nimetada tõeliseks reaalsuseks, ja kas see miski ei sõltu pigem meie vaateviisist. Maneristid, nagu ka El Greco muutsid reaalsust jäljendava illusionistliku pildiruumi vaimseks pildiruumiks, kujutades seda, mis on tegelikkuses nähtamatu ning ainult vaimusilmas tabatav. Manerismis, mille ainsaks mõõdupuuks on kunstniku isiklik nägemus ja vaateviis, on moodsa kunsti juured. Pole siis ime, et El Grecot, üht manerismi suurmeistritest, kelle kunstnikud avastasid alles 20.sajandi alguses, peetakse moodsa kunsti esiisaks.
keeles) ühes tema inimlike, humaansete soovidega: süüa, juua, armastada, end üles lüüa ja varandust koguda. Neid, kes segasid soovitu teostamisel, hävitati ilma vähimagi kõhkluse ja kahetsuseta. Tapmine oli tol ajastul raha-ja võimutülides kaalukas argument. Manerism-nii nimetatakse renessansi allakäiku 16. sajandil. Manerismis pole harmooniat, pole ihumöllu, proportsioonid on käes ära, figuurid ebaplastilised ja ärevad. Maneristid kuulutasid esimestena, et nemad näevad asju nii ning loobusid looduse pimedast kopeerimisest, mille poolest nad olid lähedased impressionistidele. Kunstnikud Kõik suured ja mõjuvõimsad inimesed-kardinalid, hertsogid, kuningad ja Rooma paavst-ihkavad end kunstiteostes igavesti jäädvustada ja hindavad kõrgelt loomeinimesi. Seetõttu ajavad viimased oma hinda teades nina püsti. Skulptor, arhitekt ja kunstnik Michelangelo näiteks vihastas Sixtuse kabeli ehitamisega pikalt
altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga, paremal Urbino Veenus. Tizian. Vasakul Maarja Magdaleena, paremal Neiu puuviljavaagnaga. Tizian. Vasakul Paavst Paul III, paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian. Taevane ja maine armastus. Manerism Manerism kujunes välja ligikaudu 1520/30. aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast
Itaaliasse, kust toodi kaasa kunstesemeid ning kutsuti kunstnike kujundama moodsat elukeskkonda ülemkihile. 1Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? 2Franois I 3Millised uued lossid rajas see valitseja? 4Blois'i lossi, Chambord, Fointainebleau lossi ja Louvre'i lossi. 5Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? Fontainebleau lossi, paljud kunstnikud olid itaalia maneristid. 1Missugust lossi hakati ehitama sel ajal Pariisis? Louvre'i lossi 1Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lescot? Ta kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. 1Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? 2Jean Goujon 3Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maailijatena? 4Jean Clouet ja tema poeg Franois 17.Kunst 17.sajandil. Üldiseloomustus 1Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Monarhi võim oli absoluutne.
Maarja on just-just üles tõusnud. Lk. 85 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,manerism"? Mõiste ,,manerism" on tuletatud sõnast ,,maneer". (16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism.) 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? Manerism sellel sõnal on mõnikord olnud halvustav tähendus. On väidetud, et maneristid püüdsid ja suutsid jäljendada mõne suurmeistri (eriti Raffaeli ja Michelangelo) loomingu välist vormi või käekirja, kuid ei suutnud jäljendada suurmeistrite loomingu vaimset sisu. Seetõttu peeti varem, nt 19 saj, manerismi kunstiajaloo languseks. Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti. Arvatakse ka praegugi, et kõrgrenessansi kunst on üliväärtuslik, kuid levinud on arvamus, et igal ajal on omanäoline kunst ning kõrgrenessanss
altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga, paremal Urbino Veenus. Tizian. Vasakul Maarja Magdaleena, paremal Neiu puuviljavaagnaga. Tizian. Vasakul Paavst Paul III, paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian. Taevane ja maine armastus. Manerism Manerism kujunes välja ligikaudu 1520/30. aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast
imetlemist,vahest ka erootikat. Ta oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana. · Paolo Veronese oli 16.saj teisel poolel Veneetsias tähtis kunstnik, kes maalis psühholoogiliselt pealiskaudseid, kuid elurõõmsaid ja värviküllaseid dekoratiivseid kompositsioone. Manerism Itaalias · Hakati eemalduma renessansi ideaalidest · Eemaldusti erinevates suundades, levinuim oli manerism · Väidetud on, et maneristid püüdsidjäljendada suurmeistreid · Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane · Maneristidele polnud oluline loodus ja antiikkunst · Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat · Sagedane oli peenutsev ilutsemine ja elegantsusetaotlus · Paljud selle aja kunstnikud olid kireva elukäiguga · Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, thihti nn
,,Julius II portree", tema sõbra Angelo Doni portree. Madonna piltidest kuulsaim ,,Sixtuse madonna". Manerism osad kunstnikud võtavad seda kui Itaalia hilisrens. Osa, teised kui baroki varajast etappi erinevates piirkondades, osad võtavad seda päris omaette kunstivooluna. Oli peamiselt Itaalias, äärmiselt lühiajaliselt. 16. saj algul toimus Itaalia kunstis muutus, mis oli tingitud sellest, et inimene hakkas kaotama usku humanismi. Hakati taga igatsema kõike eelnevat ja ilusat. Maneristid jäljendasid renes. suurmeistrite loomingut ja maneeri, eriti oli hinnas Raffael. Kunsti hinnati kunsti pärast. Hinnati tehnilist virtuoossust, välist sära (materjalid, värvid), individuaalsust. Proportsioonid ja harmoonia ei olnud oluline. Ehtsamaks näiteks EL GRECO (1541-1614), õige nimega Theotocopolis, pärines Kreeta saarelt. Kunstnikuks kujunes Veneetsias, suurem osa loomingust tuli Hispaanias ja enamikel juhtudel käsitletakse teda Hispaania kunsti juures
· Itaalia palazzo põhiplaan · Katus gootipärane, tornikesed, kõrged korstnajalad · Tagumine tiib lõpuni ehitamata 2. Bloise´i loss · Kolmetiivaline · Keerdtrepiga kuninga töökoht 3. Chenonceaux´ loss · Üle jõe ehitatud loss, just kui sillana 4. Fontainebleau loss · Kuulus oma sisekaunistuste poolest ornamentika, figuurid, seinamaalid · Kogunes koolkond - maneristid · Manerism Louvre´i loss Pariisis · Renessanss-stiilis 2 tiiba, muu barokk, klassitsism · Põhiplaan Vana-Louvre: palazzo, uus: galeriiosa · Hetkel siis kunstimuuseum · Ruudukujuline siseõu · Läänetiivas poolkorrus atikakorrus · Paviljonid, poolsambad ja pilastrid Pierre Lescot · Kavandas Louvre´i lossi läänetiiva hoovipoolset fasaadi
Boschi loomingut peetakse sürrealistide eeskujuks. Kõrgrenessansi kunstnikest tuntuim oli Pieter Brueghel vanem, keda on nimetatud ka talupoegade Bruegheliks. Teostes kujutas ta usustseene ja tavalist talupoegade elu, järgib mõnikord Boschi eeskuju fantaasia rohkuses: ,,Jahimehed lumes", Pimedad". Renessanssi lõppedes hakati liialdama valguse-varju, värvikuse, dramaatika ja temaatikaga. Arenes manerism, mis on suurmeistrite jäljendamine, kuid elukaugemate värvidega ja rahutu. Maneristid olid itaallane Tintoretto ja hispaanlane El Greco. Ühtlasi arenes uus suund kunstis, mis oli dünaamilisem. Barokk Euroopas toimus 17. saj. maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas Itaalias taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisega millegi tundmatu poole, sooviga hämmastada, liikumine kõiges.
vaevaliselt oma lunastuse poole. Toekad figuurid, musklilised ja väga jõuliselt modelleeritud. 5 Pildid tema töödest failis Renessanss.pdf lk 43-48. Tema mõju oma kaasaegsetele ja hilisematele kunstnikele oli sügav. Manerism sai kunstiliigiks, mis põhines Michelangelo stiili aspektide liialdustele ja teistele hilis-renessanssi kunstnikele. Maneristid olid eriti vaimustunud tema keerukatest poosidest ja mõnede tema figuuride elegantsist. Hilisemad kunstnikud (nt Carracci ja Peter Paul Rubens) jäljendasid tema tugevaid figuure, kuid kombineerisid neid graatsilise Raffaeli stiili ja Tiziani värvidega, kes olid samuti Michelangelo kaasaegsed. Kõige suurem panus hilisematele kunstnikele oli kujutluspilt endast ja teistest tema kaasaegsetest kui geeniustest (tema inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik)
Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur
a 10. MANERISM JA BAROKK ITAALIAS 16. - 18. SAJANDIL MANERISM - stiilisuund 16. saj II poolel, eesmärgiks oli tuntud meistrite stiili või maneeri jäljendamine. Manerismi põhimõtted soodustasid jäljendamist ja mõnigi kunstiline võte, mis suurmeistril oli teose loomulik ja vältimatu koostisosa, muutus matkijate käes pealiskaudseks ja jõuetuks. Seetõttu on sõnadel "manerism" ja "maneristid" hilisemal ajal olnud halvustav kõrvalmaitse. Manerism oli üleminekuperioodiks renessansilt barokile ka aiakunstis. Oluline oli ka pettumus renessansi üle, mis lõi põhialuse manerismi tekkeks ning renessansist eemaldumiseks. BAROKK - kerkis esile samuti Itaalias 16. saj lõpul, algul oli see juveelikunsti nimetus. 18. saj kujunes pilkenimeks arhitektuuri kohta. (It. k barocco - 'eriskummaline', 'veider'). Barokk
annaabi.ee 
